Arengupsühholoogia (0)

Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates.
Kolm kõigemõjukamat tööd:
1. 1936 „Intelligentsuse lätted lastel“- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi
2. 1937 „Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt“- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted.
3. 1945 „Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas“ - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas.
Kognitiivne arenguteooria 1970 – väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia

Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid.

John Locke (1632-1704)
meedik+psühholoog , bioloogia haridus .
Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi)
Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib-> meelte kaudu-> aistingud ->kogemus
Kõik teadmised tulevad läbi meelte .
Esindab keskkondlikku teadmist.
Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi assotsiatsioonide ja kogemuste. Assotsiatsioon ->tunne, mõte->arengu nimel kasutamine.
Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks.
Tasu ja karistus - Inimene õpib läbi tasu ja karistuse, kergem läbi kasu. Kasu on see mis inimese jaoks on väärtuslik.
Proovivad vältida karistust, füüsilise karistuse tagajärjel võib tekkida tahtmatus - karistuse fenomen parim tasu on heakskiit (verbaalne ja mitteverbaalne).
NB! Inimese arengut saab kõige paremini seletada uurides kogemust ja keskkondlikku mõju. Rõhutas veel enesekontrolli ja enesedistsipliini. -> Selleks peab in olema füüsiliselt terve. Reegleid ei tohiks verbaalselt seada- vaid läbi mudelite , eeskuju. (mudel e tähenda täiuslikkust) ja praktilised harjutused (kas suudab)
Laste kognitiivne võimekus-lapsed mõtlevad teisiti ja neil on sünnipärane uudishimu.
Põhimõte: õige kasvatus ja haridus->täiuslik inimene
Jean-Jacques Rousseau ( 1712 -1778)- filosoof .
„ Emile ehk kasvatusest “ (1762)
„Mässumeelsusest“
Loodusliku, naturalistliku kasvatuse pooldaja - naivism- i areng tuleneb kaasasündinud protsessidest, mis ennustavad käitumist. R lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia. Nativism.
Nb! Loodus ja in inimühiskonna mõjud on vastandlikud. R. usub sünnipärasesse headusse. Sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud. Lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi - nad ei suuda seda endale ette kujutada, tulemuseks segadus , moondunud arusaam.
Tuleb treenida lapse keha.
Lapse arenemisel tuleb püüda vältida hinnanguid tuleb eemal hoida.
Arengustaadiumid
1.Imikustaadium (sünd-2.a) –kogeb meelte abil meeldivat ja ebameeldivat -> dualism
2.Varane lapsepõlv (2-12)-ise hakkamasaamise periood, laps hakkab põhjuseid taipama
3. Hiline lapsepõlv (12-15)-laps suudab lahendada ka abstraktseid/teaduslikke probleeme, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist.
4.Noorus (15-...)
Charles Darwin
Evolutsiooni teooria „liikide tekkimine“, Artikkel poeg Tody arengust, 1877 . Oluline on väljendus võime ja mängu lust. Metodoloogia olulisus! Areng on pidev kohanemine keskkonnaga. 1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad . Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja evolutsioonilised seletused viisid rõhuasetuse loomulikult muutustele mille tingib aeg, nii üksikindiviidi elus kui ka ülipikal evolutsiooni ajaskaalal.
Seega tekkis küsimus kuidas selgitada omavaheline suhe ontogeneesi ja fülogeneesi vahel.
K.E. von Baer (1792 - 1876).
Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest küljest Baer toetub ka evolutsioonimudelitele, Dawrin, Kropotkin , Wallace (lõi ka evolutsiooniteooria , viis Darwinile näha ja siis too ei andnud seda tagasi enne kui enda omaga välja tuli).
E. Haeckel.
Aasta oluline oli siis, 1874. Teda hämmastas kuivõrd sarnased on paljude erinevate liikide embrüod teatud arenguetappidel. Tema väitis, et ontogenees kordab fülogeneesi, ehk loote areng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. Ehk siis loode läbib sellised etapid, mida elusloodus on on läbinud oma arengul amööbist inimeseni. Või midagi sellist. "Loode võtab järk-järgult oma erinevate eellaste kuju enne kui võtab oma lõpliku kuju." Tänapäeval seda ei usuta, et ontogenees kordab fülogeneesi. DOH. Aga segavaks momendiks oli Haeckeli väljaütlemine ("biogeneetiline seadus", "rekapitulatsiooni seadus")... eee.. see ongi seesama "ontogenees kordub fülogeneesis". Sellele oli poolt- ja vastuolijaid ja mingi möll tekkis nende "seaduste" taustal. Sealt aga tekkiski uus küsimus, et milline suhe on tegelikult neil kahel, ontogeneesil ja fülogeneesil.
Tänapäevane seletus on see, et need sarnasused embrüote vahel peegeldavad bioloogilisi struktuure ja mitte enam.
Stanley Hall (1846 - 1924).
Tema ütles (enne tänapäeva), et tegelikult ei ole mitte ainult bioloogiline sarnasus vaid ka psühholoogiline sarnasus. Samuti ütles ta oma "biogeneetilises seaduses", et lastele meeldib puu otsas ronida sest nad kordavad oma ahvidest esivanemaid, et lastel on primitiivne metslasemõistus ja metslastel lapsemõistus. Ta on öelnud, et vaimsete võimete alumisse otsa jäävad lapsed ja naised, ülemises otsas mehed.
Järgmine sündmus: 1882. Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni . Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks .
W. Stern (1871 - 1938).
Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / ( kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Õppimine on seotud uudishimuga
A. Gesell (1880-1961).
Oli Stanley Halli õpilane, aga tema vaateid ei jaganud, ehk siis seda, et ontogenees fülogeneesi kordab. Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel.
A. Binet (1857-1911)
Tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda – suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastane ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks. Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis mõtteni eristada lapse vanus vaimse ja kronoloogilisena. Kui 8-aastane laps lahendab ülesandeid, mille lahendamisega saab hakkama enamik 10-aastasi lapsi, siis tema vaimne vanus on 10. Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäämusega laste intellektuaalsete võimete ja õppimisvõime suhteliseks määratlemiseks.
J.Mark Baldwin
1. Koolkond arengupsühholooge
NB! Biogeneetiline seadus – jaatas, et ontogenees kordab fülogeneesi, kuid mitte ainult füüsilises kujus vaid ka vaimses /intellektuaalses vormis eellaste ajalugu (näit lapsed ronivad puu otsa seepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?)
Assimilatsioon - akommodatsioon .
Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv
Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon : kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/
(oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika ". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas , et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart . Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile. Assimilatsioon viib edasi akommodatsioon ehk kohastumine . Tegemist on paindliku muutumisega, esmalt sarnastud (?) ja siis kohastud.
J.B. Watson (1878 - 1957).
Tema esindab keskkonnateoreetilist lähenemist (sellest keskkond vs bioloogia süsteemist). Tema mõjutaja oli Locke (vt. edasi või tagasi), kelle vaade oli see, et inimkäitumist võib seletada kogemuse ja õppimise terminites ("teadvuses ei saa midagi olla, mida ei ole kogetud"). Watson aga lõi oma teooria, avaldas 1909, biheivorismi nime all. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimise protsessid. Näiteks on kirjutanud, et "andke mulle tosin tervet imikut ja minu poolt valitud maailma nende üleskasvata... blablabla, oskan kõike teha". Uskus samuti seda, et inimese vasaku- ja paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest, mitte pärilikkusest. (tegelt on pärilik!). Rääkis ka, et lapsi ei tohiks eriti või üldse hellitada, et see rikub nad ära ja teeb emotsionaalselt liga tundlikuks. Parim kiitus on sõnaline tunnustus, mitte emotsioonid. Range tüüp. Kirjutas 1913 nii: "psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mille tõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid mis kõnelevad teadvusest". Teiseks: "Inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest". Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. Tema vaated peegeldasid ka tolle aja Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse.
Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine ). Harjutamine , treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi.
B.F. Skinner ( 1904 -1990).
Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus ). Inglise keeles "reinforcement". t (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge).
Sotsiaalse õppimise teooria- käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga -> operantne tingimine (katseid ei saa teha ainult loomadega )
Operantne:
Käitumisele Kinnitus (tagasiside) jaguneb (ainuke variantJ kordab ja käitumise kordamine)
Positiivne-> hea , kordan ->Käitumise tõenäosus suureneb
Negatiivne KINNITUS->-> hea-, kordan Käitumise tõenäosus suureneb
Karistus-> negatiivne-> ei korda Käitumise tõenäosus väheneb
Käitumisviis, mis kinnitub keskkonna poolt., hakkab kordume
Sarrustuse skeemid
Ajavahe sarrustus (e. kinnitus)- täpne teadmine, millal ma saan kinnituse , näit. palk.
Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/
Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust)
Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus – on kõige siduvam.
Kinnitust saab ka kustutada.
Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist.
Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate , sõltuvuse ravis .
Sigmund Freud (1856-1939)
Struktuurne isiksuseteooria .
Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel . (J. Alliku tõlge)
ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus , tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne . Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud.
EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb välismaailmaga. Üritab olla moraalne . (kaitsemehhanismid nt. eitamine )
SUPER EGO - ülimina (sisaldab internaliseeritud e. omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana „kui teed nii, siis on naa “.Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga.
Struktuuride vahel valitseb dünaamika.
Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad.
Psühhoseksuaalsed arenguastmed .
Oraalne faas – suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu , 0-1 eluaastat
Anaalne faas – defekatsioon, 1-3 eluaastane, laps arvab , et saab ema e. oma maailma muuta õnnelikuks, kui potti kakab, sest tunnustati. Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas.
Falliline faas – Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks ), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?)
Latentne faas – 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine,
Genitaalne faas – 14-20 adekvaatne seksuaalsus , iseenda seksuaalsuse tunnistamine
Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda .
Margaret Mahler ( 1897 -1985) Psühhoanalüütiline paradigma
- psühhosotsiaalne arengukäsitlus
Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena.
Arenguetapid : Sündides psüühiliselt eikeegi , tal on suur hulk valmidusi ja ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis „Mina“ e. isiksuseosa , mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust.
MINA hakkavad kujundama vastastikused suhted imiku ja hoidja vahel.
1. etapp – sünd-2-4 kuu: normaalne autism e. enesesse sulgumise järk: laps hoidja suhtes ükskõikne, endassetõmbunud / kogemine toimib meelte abil.
Autism kaitseb välise maailma liigse kogetavuse eest. Et ta saaks luua tähendusi.
Ta tajub hästi, on palju valmidusi, kuid puudub tähendus.
TÄHTIS ! Sümbioos- 2-5 elukuu : „mina „ ei ole ja imikule tundub, et ta on hoidjaga üks. Selles arengufaasis hakkab toimuma kiindumus – naeratus. Oluline: kiindumussuhe paneb aluse edasistele suhetele. Kõikvõimsuse tunne. Mingisuguses vormis kestab kuni 2. a.ni.
Meelde jääb hoidja ja see , mis hoidja tegi ( hooldus ) -> lapse psüühilise arengu baas. Näit. olukordade lahendamine.
eraldumine ja individuatsioon .
-eristumine e difenseerumine : 4-5 kuud, esimesed katsed sümbiootiliselt end eristada.
Hakkab aru saama, et ta ei olegi emaga üks. Võõristamine.
Ei saa kõike, mida tahab.
2. Harjutamine – 7-10 kuu, intensiivistub eraldumine, füüsiline ( roomamine ) tekib autonoomia ja samaaegset kontroll, piirangud ema poolt-> kõikvõimsuse tunde vähendamine.
Eneseväärikus
3. 16-19 lähenemine- laps tajub, et on emast eraldiolev-> tekib ärevus. Siit saab alguse tervikliku MINA kujunemine. Sooidentsuse teke.
Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus – jäävus, kui ka vaateväljast väljas. Tekib mina - konseptsioon ja individuaalsustunne. Hakkab tekkima superego.
Albert Bandura 1925
Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse , tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse.
Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel).
Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on ebapiisavad ning et paljud aspektid inimese käitumise juures on õpitud teistelt inimestelt. Bandura hakkas lähemalt uurima vahendeid ravimaks ülemääraselt agressiivseid lapsi, tehes kõigepealt kindlaks laste agressiivsuse allikad (Bobo-nuku)
Sotsiaalse õppimise teooria
Teooria käsitleb laste ja täiskasvanute õppimist, kus vaatleja hakkab eelnevalt teise inimese jälgimise teel õpitud käitumist imiteerima.

• uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest;
  
• nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord;
  
• uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta;
  
• uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli).
  

Enesetõhusus on Kanada psühholoogi Albert Bandura sotsiaal-kognitiivse teooria
võtmemõiste (Bandura, 1986). Albert Bandura pakkus enesetõhususe kontseptsiooni
Sotsiaal-kognitiivne teooria keskendub õppimise ning tunnetuslike, sotsiaalsete ja
motoorsete soorituste uurimisele.
inimese saavutusvõime sõltub tema käitumise, isiklike omaduste (mõtted, uskumused)
ning keskkonna tegurite koosmõjust. Samas mõjutavad ka tegevused ja keskkonna tingimused inimese enesetõhusust. In saavutusvõime= käitumine + isiklikud omadused+keskkonna tegurid
Definitsioon. Enesetõhusus on defineeritud kui inimese hinnang oma võimetele
organiseerida või sooritada teatud tegevusi mis nõuavad kindlat tüüpi suutlikkust.
Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma.
Jean Piaget (1896-1980)
Tema teemaks oli lapse mõtlemise areng. Areng kulgeb järjestikest üksteisest eristuvatest staadiumitest. Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni. Liikumine läbi erinevate staadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Räägib arenguprotsesside puhul assimilatsioonist (keskkond mõjub organismile see viib edasi akommodatsioonini. Bioloogia ja keskkond võrdsed. toimub alles siis kui laps jõuab kohasele küpsemis tasemele ja omandab asjakohase kogemuse. Vanusega ei saa arenguastmeid kindlalt siduda, vanused mis ta toob on hierarhilised. Nii küpsemine kui ka kogemus oluline. Kui pole küpsemist siis ei tule ka kogemust. Rõhutab, et vanusega ei saa küpsemist siduda. esimene skeem on lapsel oma keha skeem: läbi oma keha saab aru, et mis on mina ja mis ei ole mina.
mõjutatud kõige enam baldwinist. Tegeles mõtlemise arenguga. Vaatas arengu uurijana oma lapsi. Kasutas palju vaatlusmetoodikat. Vaatles lapsi sünnist alates.
Intellekt :
1. Sisu- sisu moodustavad skeemid ehk kognitiivsed struktuurid . See kujutab seda, mida teame maailmast, kuidas seda tajume. Organiseeritud teadmine, mida kasutatakse käitumise juhtimiseks.
2. Skeem/struktuur- Esimene skeem on oma keha skeem, mis olen mina ja mis ei ole mina
3. Operatsioonid - kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese nullib.Operatsioonid on pööratavad (NT liitmine ja lahutamie)
4. Funktsioonid:
a. Organisatsioon -
b. Adaptatsioon- kohanemine
c. Assimilatsioon- Suuresti selle abil toimub areng. Algul on assimilatsioon ja akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Väliste keskkonna elementide integreerumine kognitiivsesse struktuuri. Keskkonna muutmine enda huvide järgi (NT oksast saab mõõk, kivist saab auto)
d. Akommodatsioon- Suuresti selle abil toimub areng. Algul on assimilatsioon ja akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. (NT: matkimine - kodu mängimine, habeme ajamise matkimine)
LAPSE MÕTLEMISE ISEÄRASUSED Jean Piaget’i järgi – Laste mõtlemine on erakordselt jälgitav, lapsed mõtlevad teistmoodi kui täiskasvanud. Tüüpilised näevad lapsed situatsiooni või probleemi osa aga nad ei hõlma tervikut . TSENTRATSIOON- ebaküps ja naiivne lähenemine. Kognitiivse küpsuse arenedes toimub t-tsentreerimine??- hakkab järjest enam nägema tervikut ja omama kognitiivset küpsust. Käitumine aitab suhestuda keskkonnaga.
Praktika ja kogemus!!! Saab kontrollida kas praktika ,mõtlemine ja kogemus on kooskõlas. Pidev kohandumine (kui praktika ei vasta ootustele). Pidev püüd säilitada tasakaalu selle vahel mis nende arvates peaks juhtuma ja mis tegelikult juhtub. Et tasakaalu saavtuda peab olema tasakaalutuses. See protsess kestab terve elu. Inimene õpib ainult valusatest ja ebamugavatest olukordadest/hetkedest.
ü Egotsentrism - (vt arenguetapid) ebaküps naiivne lähenemine.
kui hakkab kognitiivne küpsus arenema toimub detsenratsioon. Perspektiivid laienevad, hakkab nägema tervikut- hakkab omanadama kognitiivset küpsust. Õpib realistlikumalt keskkonnaga ümber käima. Praktika pool- proovimine. Praktika viiakse suhtesse kogemusega. Edasi liikumine
ü Naiivne realism - laps ei erista välismaalima oma psüühikast. Näen psühholoogilisi sündmusi nii nagu nad omaks füüsilist eksistentsi.
ü Animism (vt arenguetapid)
Lapse areng toimub läbi astmete : Vanused ei ole piiritletud , varieeruvad.
1. Sensomotoorne aste- meelte kaudu saadavad kogemused keskkonnast. Saab info läbi katsumise. Füüsilise keskkonna avastamine. Laps sõltub ümbrusest- sellest, mida ta tajub. Hakkab avastama enda ümber olevat füüsilist keskkonda. Laps loob omale sellise maailma, mis on meeltega seoses. Maailm on seotud tema heaoluga. Puudub objekti konstantsus.. Laps tahab muuta sündmusi korduvateks.
2. Preoperational– Suudab opereerida kujutlustega. Oskus kasutada sümboleid ja märke, mis saadud isiklikust kogemusest. Iseloomulik on fantaasia, loomingulisus. Ei suuda kohaneda teiste vaadetega. EI suuda ette kujutada, et teistel on teised mõtted – seotud egotsentrismiga (ma arvan nii et teised arvavad nii nagu ma „see on minu vaatenurk ja ma ei kujuta ette et teised teistmoodi arvavad“ !!!)
NT peituse mäng- nad arvavad et neid ei nähta, teiste mõtted/unenäod on kõik samasugused. Ei saada aru et teistel võib ka omi mõtteid ja vaateid olla. Iseloomulik fantaasia, kujundlikus, loominuglisus, oluline mõista, et lapsel puudub oskus vahet teha fantaasial ja päris elul . Selles astmes ei suudeta kohaneda teiste vaadetega, tõenäoliselt ei suuda ka ette kujutada, et teistel on teised mõtted. See on seotud egotsentrismiga (katse mäe vaatamisega videost) egotsentrismi aitab ületada suhtlemine eakaaslastega. Lapsevanematega ja vanematega see ei ületu. Egotsentrism ei ole ainult lapse mõtlemise juurde käiv. Kui inimene Teeb neid nn arengulisi hüppeid siis ka selle hüppe ajal on inimene egotsentraalne. Mittereversiivsus- lasped ei suuda liikuda mõttes edasi-tagasi. Intuitiivne mõtlemine- vahetu arusaam ja asjade mõistmine. . Intuitiivne mõtlemine.
3. Konkreetsete operatsioonid periood- Lapsed on võimelised liitma / lahutama /korrutama jagama . Loogiline mõtlemine! Oskavad sündmuseid ja objekte klassifitseerida ja mõista seoseid . Raskusi abstraktse mõtlemisega. Egotsentrism väheneb järkjärgult. Aga võib tagasi tulla kui uued tunnetusviisi teemad tulevad. Animism- eluta objektile antakse elus omadused. Päike teeb pai, Tuul tõi lehe, puu lehvitab. Animism- omastatakse eluta objektile elusa omadused. Nt. Päike teeb pai. Tuul toob mingeid asju jne. Elutud objektidel elusa omadused. Saab need omadused, mida laps ise tahaks. Nt. Pliiats kukub vastu maad- saab haiget. Artifitsialism- arvamus, et keegi on asjad valmis teinud.
Omadused mis lapsel on/mida ta tahab.Piaget küsib: Kas tuul saab tunda? Laps: ja Piaget:miks Laps:sellepärast et ta puhub, Piaget: kas vesi saab tunda Laps:ja Piaget:miks Laps: sest ta voolab. Lapsevanemad muutuvad animistiks. Laps ei vaata sind normaalselt kui ema/isa ei lähe lapse mõtetega kaasa.
naiivne realism- laps ei suuda eristada välismaailma on psüühikast. Näen psühholoogilis sündmuseid nii nagu nad omaksid füsioloogilist eksistentsi. Mõtted oleks nagu kõne ja kuuldavad kõigile. Kui mina näen unenägu, siis näevad kõik seda. Oma mõtetele füüsilised omadused. Stressiga toimetuleku mehhanism nendel suurem, kelle on animistlikumnad pered. Fantaasia toetab ülesaamist kognitiivsetel juhtududel. Suudad näha ennast suurema tervikuna . Märkab ümberringi, millest jõudu saaks juurde. Nt. Lapsed kes murravad puuoksi, keegi ütleb, et ära murra, et puul valus , aga mõni murrab ikkagi ja ütleb, et phäh, ei ole midagi valus. Puul ei ole tundeid. Need animistlikumad, kes arvavad, et puul on tunded. Muinasjutud puhas ainimism nt.
4. Formaalsete operatsioonide periood- noorukiiga kuni täiskasvanuiga . suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Rakendades kõigi potentsiaalsete võimalike kombinatsioonide süsteemi, millele järgneb erinevate võimaluste süstemaatiline testimine. Abstraktne mõtlemine !!!! Rakendades kõigi potensiaalsete võimalike kombinatsiooonide süsteemi, millele järgneb erinevate võimaluste süstemaatiline testimine. Ei pea empiiriliselt nägema, vaid suudan ka abstraktselt mõelda.
Kas kõigil inimestel on vaja süsteemset plaani? Eii
Kas kõigil on vaja abstraktselt kontrollida hüpoteese? Ei ole kõigil vaja. Paljud jäävad konkreetsete mõtlemisperioodide sisse ja täiustavad neid. Ei liigu sealt edasi.
Oluline on õppija aktiivsus, kaaslastega suhtlemine oluline, arengu tasemele vastav õpetus. Teadmisi ei saa hinnata ainult testidega, kriitika
Vaja õpiaktiivsust, rõhutab teiste kaaslastega suhtlemise olulisus (egotsentr. Üle saamiseks) tuleb anda arenguastmele vastavat õpetust. Ei seostu vanusega, vaid ikkagi arengutasemega. Teadmisi ei saa hinnata ainult testidega.
Kriitika: M. Donalds- suuremosa laste raskustest mõtlemisel ei ole tingitud loogilisuse puudumisest vaid sellest, et nad ei saa aru täiskasvaute keelest. Ja valitud ülesannetel ei ole nende jaoks erilist tähendust. Katse situatsioonid olid liialt abstraktsed- nad ei seostu lapse igapäevase sotsiaalse kogemusega. Katsed olid natukene valesti üles ehitatud.
ETOLOOGIA
Ch. Darwin
K.Z.Lorenz – teatud sensitiivne periood ! Labori eksperimentide vastu.
!!!!! J. Bowlby !!!!! Arendas sensitiivsuse teemat. Ema ja lapse vahelise kiindumise arenemine
J.B. Watson- armastas labori eksperimente.
Etoloogia on teadus, mis uurib liikide evolutsiooniliselt tähtsat käitumist, nendele omases keskkonnas, kuulub bioloogia alla. Tekkis seoses huviga uurida kaasasündinud käitumist. 18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja halastamatult need omadused mis on vajalikud ellujäämiseks. Darwin arvas et intelligentsus jt ja ka füüsilised struktuurid on evolutsiooni tulemus, kui need ellujäämist suurendavad on olemas kui ei siis kaovad. Vastandub biheiviorismile. Aktiivne organism kes elab loomulikus konkreetses keskkonnas.
Etoloogilise teooria neli peamist ideed:
1. Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. Pärilik ja kohastuv. Käitumine on stereotüüpne kõigil liigi esindajatel. Koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Käitumine ilmneb eelneva kogemuseta, mis oleks võimaldanud selle ära õppimist. Kindel käitumine on suhteliselt muutumatu. Käitumine vaatamata kogemusele ja õppimisele on kõigil liigi esindajatel sama. NT kõik laululinnu liigi esindajad hakkavad laulma suguküpseks saamisel sama laulu isegi kui nad ei ole seda kunagi kuulnud . Inimesele annab see ellujäämise võimaluse. NT inimene klammerdub täiskasvanu külge ( nutmine , naeratamine, imemine).
2. Evolutsiooniline vaatenurk- evolutsiooni idee arendamine. Idee seisneb selles et läbi põlvkonna toimub muutumine ja edasi antakse kõige kohastuvamad omadused.
3. Õppimise eelsoodumus- valmis olek teatud tüüpi õppimiseks. Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode . (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid.
Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid . Paljunemis käitumine, vanematega suhtlemine.
Lev Võgotski (1896-1934)
Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on
keskkonnaga seotud.
Keskkonda defineeritakse erineval viisil. NT kliima, maastiku, maa tähenduses aga Võgotski rõhutab kultuuri ja kultuuri ajalugu. KONTEKSTI TÕLGENDAMINE !! Sümbolid on vahendaja kultuuriliste teadmiste hoidmise ja keskkonna vahel.
On madalamad ja kõrgemad psüühilised protsessid. Madalad on arenenud evolutsiooni käigus ja on ühised näiteks primaatidega. Kõrgemad psüühilised protsessid (märgilised, instrumentaalsed) on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud. (sini-must-valge lipp ei ütle loomadele ja lindudele midagi)
Lähima arengu tsoon- Võgotski teooria keskne tee on seotud lähima arengu tsooniga. Erinevus, mida laps on võimeline saavutama ise või teiste abiga. Kui teda aidata siis ta saab selle omandada kõige kõrgemal viisil, et varsti saab, vajab abi. Lähim arengu tsoon loob pidevalt uut lähimat arengu tsoooni. Lapse areng on seotud kogemusega. Kogemus peab olema tähenduslik. Eksternaalne muutub in…….
Täiskasvanu peamised verbaalsed, sotsiaalsed interaktsioonid, muutuvad lapsel hiljem vaimseteks funktsioonideks.
Õpetaja peab püüdma anda midagi sellist mis baseerub eelmisel kogemusel ja oleks natuke raskem. Peab märkama lapse valmidust, potentsiaali. Mida rohkem lapsega tegeletakse (filmid, raamatud mida koos vaadatakse ja loetakse) on järgmise lähima arengutsooni loomine. Isik ise peab ka tahtma õppida, saab luua ainult keskkonna kus õppida. Peab olema keegi kes pidevalt aitab.
lapsed käituvad teatud viisil, sest vajadus Ja eesmärgid on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. Kliima, maastiku, maa kontekst. Võgotski aga rõhutab kultuuri ja kultuuriajalugu kontekstis. See, kuidas konteksti tõlgendame on oluline koht. Sümbolid on üheks vahendajaks nt. Meele ja keskonna vahel. Mingil moel tõlgendame.
Sama käevõru poes või prügikastis. Poes kõrgema väärtusega, kui prügikastis, kuigi käevõru on sama ja tegelikult tema väärtus ei muutu. Prügikast on sümbol, pood on sümbol. Aga tähendus muutub olenevalt sellest, kuhu me ta asetame.
Jaan valsineri näide: pudel ja teine pudel. Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt . Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi
Inimese elus on kogu aeg kriisid , mida ta peab ületama ja stabiliseeruma
Kriisietapid inimese arengus-
sünd kuni teine elukuu- sünni kriis.
Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine.
Esimene eluaasta – kriis seoses käima hakkamisega.
Esimene kuni kolmas eluaasta – stabiliseerumine.
Kolmas eluaasta- eneseteadvuse „mina“ läbimurre.
Kolm kuni kuus – stabiliseerumine.
Kuues eluaasta –kriis seoses kooli astumisega.
Seitse kuni 12- stabiilne. 9 kuni 13 on murdeea kriis.
13 kuni 17 eluaastat- stabiliseerumine.
17 eluaastat- noorukiea kriis.
Teooria MIINUSED
Lähima arengu tsoon on ähmane, liigavähe seletatakse lapse edasiarenemist(peaks täpsemalt seletama). Kultuurilise tausta uuring on keeruline.
Teooria TUGEVUSED
Kultuuri erinevuse tähtsustamine ja väljatoomine. Toob välja arengu spetsiifilisuse kultuuri- rääkides keele kasutusest.
Urie Bronfenbenner (1917 - 2005)
Ökoloogilise arengu mudel (ÖAM) (1979)
Idee kohta ütles, et on saanud matrjoshka nukult. Indiviid on nii keskkonna looja kui selle produkt.
ÖAMi iga süsteem sisaldab rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut.
Jagab oma ÖAM arengut mõjutavad süsteemid:
*) Mikrosüsteem - on esmane keskkond, kõige lähem inimesele (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Siin areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Nii võib näiteks kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Ei räägi mitte ainult bioloogiast ja psühholoogiast vaid ka füüsilisest. Peab oluliseks ka kodust psühholoogilist kliimat, jne.. ehk siis täispilt. Seda süsteemi saab ta ise kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemis, aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist.
*) Mesosüsteem - kujutab lapse ja keskkonna laienenud seoseid. Mesosüsteemis on seotud kaks mikrosüsteemi, üks on see milles ta osaleb ja teine see milles ta vahetult ei osale. Näiteks see teine suhe, milles ta ei osale, on näiteks õpetaja ja vanemate vaheline suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem tekib siis kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, näiteks kodust lasteaeda või kooli või täiskasvanuna tööle. Üleminekuajal on inimene kergelt haavatav, sest tegemist mõjudega nii rollile kui ka ümbritsevale keskkonnale. Samuti on oluline tunded, kaasosaliste roll, kes neid muid süsteeme moodustavad ja milline on ülemineku kulg. Idee siis selles, et mesosüsteem on süsteem, mida ise ei saa mõjutada, aga millega kokku puutud .
*) Eksosüsteem - selle moodustavad keskkonna struktuurid, mis mõjutavad lapse arengut, aga milles ta ise otseselt ei osale (poliitiline, majanduslik..). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, näiteks vanemad, õpetajad. Või täiskasvanu puhul nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ta on kontaktis .
*) Makrosüsteem - laieb sotsiokultuuriline kontekst. See mõjutab näiteks läbi etnilis -kultuuriliste, religioossete ja sotsiaal-majanduslike tegurite. Siia kuuluvad väärtused, hoiakud, jne. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate. Laps seda ise mõjutada ei saa.
*) Kronosüsteem - need on sündmused, mis toimuvad läbi aja edasimineku. See viitab muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga . Näiteks lahutus , et kuidas see mõjutab inimest edaspidi läbi erinevate süsteemide. Isik jääb püsivaks aga roll muutub. Teine oluline koht, mis võivad keskkonnas tervikuna aset leida, näiteks sõda või mingi katastroof.
· Ökoloogiline üleminek leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas või on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad üleminekud nagu kooliminek, abiellumine , tööle minek jne.
Teooriat tunnustatakse, sest see annab võimaluse ühendada nii sotsiaal- kui ka arengupsühholoogia. Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria.
Lawrence Kohlberg (1927 - 1987)
Lõi moraalse arengu staadiumid (1958)
Ja kirjeldas moraalset arengut. Tugineb Piaget-le, Baldwinile. Jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria põhiideeks on see, et oluline pole mitte laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas. Kui inimene läheb ja varastab leiba selleks, et peret toita, siis ongi küsimus selles, et milline on selle teo moraalne baas - hea või halb. Need uurimisalused poisid pidid andma hinnanguid eri variantidele taolistes olukordades . Jälgis neid üle pika aja.
Teooria:
I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam). - Karituse ja hüvituse terminites.
1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada ).
2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust.
II TASE- konventsionaalne.
3. Aste- „hea poisi “ moraalsus . Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse , selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks.
4. Aste- au+toriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks.
III TASE- postkonventsionaalne
5. Aste- kokkulepete , inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta.
6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja täita. tulevad need printsiibid näiteks reliogioonist.
Valdavalt jäädakse kolmandasse- neljandasse astmesse. Tema teooriat on kritiseeritud, et kas 5-6. tase on üldse saavutatavad.
Teine kriitika aspekt on toodud Carol Gilligani (1936) poolt, kes oli tema õpilane. Kritiseerib, et erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel , kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Gilligan esitas oma teooria 1982 ja on saanud ka palju kriitikat, jne.
Seaduspärasused arengus: (PEAB TEADMA!!!)
1. Tsefalokaudaalne trend - areng toimub (tsefalo (aju)) ülevalt alla. Enne areneb pea (aju) ja hiljem keha.
2. Proksimodistaalne trend - keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused ennast liigutada.
Enne oskab laps ennast keerata, kui puru sõrme vahele võtta.
3. Üldiselt spetsiifilisemaks - alguses on üldisemad liigutused (ka areng üldine- tekivad suuremad elundkonnad) ja siis muutub see järjest spetsiifilisemaks.
4. Diferentseerumine / eristumine - Liigutused (motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad.
5. Integreerumine/ ühtselt funktsioneeriv tervik - laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi kordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused omavahel integreeritud.
KIINDUMUS
1960ndatel Mary Ainsworth (1913 - 1999).
Tegi katseid. Iga episood on 1 minut, valimis on 1-aastased lapsed. Osalejad on ema, laps ja täiskasvanud võõras.
Selle alusel kuidas lapsed reageerivad jaotatakse nad järgmiselt:
· Turvaline kiindumusstiil - lapsed uurivad ruumi iseseisvalt kuid tulevad aeg-ajalt ema juurde tagasi. Kui ema lahkub , siis lapsed distressis (nutavad, rahutud). Ema naastes lähevad ema juurde. Reguleerib hirmu emotsiooni.
· Vältiv/tõrjuv kiindumusstiil - uurib keskkonda kuid vähem kui turvaline ja see ei sõltu sellest kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema naastes näivat teda vältivat. Võõrast ei kohelda oluliselt erinevalt kui ema. Välja kujunemata emotsioonide regulatsioon . See kujuneb välja siis kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti.
· Ärev/ ambivalentne - näitavad üles ärevust enne kui nad lahutatakse. On vähehuvitatud ümbrusest, hoiavad pidevalt ema lähedale, valvavad pidevalt et maha ei jäetaks. Kui maha jäetakse, siis nutab (väljendab distressi). Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab jne. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele, kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri.
M. Klaus ja J. Kennell (1975)
- jälgisid kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Nad eristasid erinevaid puudutamise rütme, kust ja kuidas emad silitavad, jne. Vaatlesid emade käitumist ja klassifitseerisid eri liigutusi, jne. Kirjeldasid, et emad tunnevad ekstaasi peale lapse sündi. Ja teised kes seal juures on, on ka ülevas meeleolus.
Ema huvi lapse vastu, tahab teda tundma õppida.
Ainus asi, mis võib segada seda, on haiglarutiin (ema ei saa näha last pärast sündimist, näeb ainult siis kui on söögiaeg).
Kriitiline periood, kus pannakse paika laste tundlikkus, on kohe pärast lapse sündi (paar tundi). Oluline nahk - naha kontakt, aitab kaasa meelelisele arengule.
Last ei tohi eemaldada pärast sündimist emast.
1976. püsitati Klausi ja Kennelli poolt hüpotees, mille kohaselt on seotussuhte kujunemises kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Selle hüpoteesi kohaselt on kõige kriitilisem punkt 2-3 tundi peale sündi. Alus suhtele pannakse esimesel eluaastal .
Carol Gilligan (1938- )
Gilligan arvas, et kõik mis Kohlberg ütles ei kehti naiste kohta. Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Nende katsete põhjal on naiste moraal madalam. Gilligan tõestas, et naiste moraal pole madalam, vaid teistmoodi. G. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on seotud tunnetusega iseenda suhtes ja vastutusega teiste suhtes. On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne. 1982 hakkas rääkima sellest, et naiste moraal ongi erinev meestega võrreldes. Teatud vanuses on mina teatud vanuses kõige olulisem. Moraalne kaalutlus tekib ainult siis kui tema enda isiklik vajadus on vastuolus . Üleminek toimub egoistlikust indiviidist teistele vastutamiseks. Tavapärane tase. Enda soove ja vastutust teiste suhtes vaadeldakse konfliktina mida peaks ja mida ei tohiks teha. Pidev muretsemine teiste pärast, hirm, et talle olulised isikud saavad haiget. Kõrgendatud vajadus heakskiidu järele. Headus ja eneseohverdus on võrdsustatud. Pärast tavapärast tuleb järgmine üleminek teadmisele, et ise olen ka isiksus. Naine saab aru, et hoolimise moraal on see, et endast peab sama palju hoolima kui teisest. Esmatähtsaks ei ole see, mida teised tema kohta arvavad, vaid tegevuse olukord, mis kavatsus seda tehes oli ja siis tagajärg. Samas on kõrgendatud vastutustunne .
Kohlbergi puhul on moraalsed printsiibid universaalsed , neid rakendatakse läbi abstraktse mõtlemise. Gilligani puhul on oluline kontekst.
Kriitika: tuleb valimit suurendada, võiks rohkem kasutada evolutsioonipsühholoogiat.
Prenataalne areng- sünnieelne
Reproduktiivsus
Imetajatele on keskmine iseloomulik edukus ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%
Inimestel on ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30%.
Seaduspärasus arengus
Tsefalokaudaalne trend
Proksimodistaalne trend
Üldiselt spetsiifilisemaks
Diferentseerumine/ eristumine
Integreerumine/ ühtselt funktsioneeriv tervik
Prenataalse arengu etapid:
viljastumine
sügoot 1. Ja 2. rasedusnädal
embrüo 3.-8.rasedusnädal
loode 9.-38.rasedusnädal
Üsasisest arengut kahjustavad faktorid:
Ravimid (hormonaalsed, depressiooni ja ärevushäirete ravimid)
Alkohol - pole ühtegi tõendid, et alkohol ei mõjuks või mõjuks jäädavalt lootele . Kindel? Pigem pole vist teada palju rase naine võib alkoholi tarbida loodet kahjustamata.
Nikotiin-
Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema
Haigused- kõrge palavikuga haigused, punetised , depressioon ja meeleoluseisund (avaldub keskeas )
Keskkonnaseisund
raskemetallid (plii, elavhõbe)
olmekeemia
narkoos jne.
Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid.
Võimetele, mis inimene omab, pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine .
5.rasedusnädalal on loote ümber lootevesi , seda on vaja et ta hakkaks imema rinnapiima. Lootevesi on sama maitse ja lõhnaga.
5-7.rasedusnädal on juba tunderetseptorid.
12. Lõpeb organogenees , organite strukturaalne baas on välja arenenud aga nad küpsevad edasi.
16.nädal Lapse liigutused muutuvad aina keerukamaks. Laps õpib haarama , imema, teeb grimasse.
20.nädal platsenta on küps, emad hakkavad tundma liigutusi, aga on võimalik ka varem tunda.
24. Nädalat Laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Laps tunneb puudutust ja reageeri erinevatele lõhnadele. Seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed.
Ei teata, millal loode hakkab kuulma , välishelisid hakkab kuulma 24-26.nädalal.
Kõige intensiivsem akustiline signaal -ema hääl
Loode tunneb ema häält, see on vajalik:
intellekti areng
kõne areng
keele areng
ema äratundmine
kiindumuse kujunemine
32.nädal- peaks võtma positsiooni, milles ta sünnib, lootel on rohkem rasvkudesid, udemeid.
Põhineb füsioloogilistel näitajatel.
Psühholoogilised näitajad: Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned.
Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit .
Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaovad esimeste elukuude jooksul.
Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima.
Geneetilised haigused
Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevu märgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest.
Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2.3% lastest.
Perinataalne areng- 22 rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani.
Esmased ülesanded:
Toitumise muutus
hingamise muutus
seedeeritus
temperatuuri regulatsioon
erinevused stimulatsioonid
Wolff 1959 , 1966
eristas 6 vastsündinu käitumist
sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine.
Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest:
emotsionaalsus. Kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on.
aktiivsustase- energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse.
sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd o suhtlemine lapse jaoks väärtuslik tasu.
Neurootiline areng:
Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest , esimese eluaasta lõpul 50 ja teise eluaasta lõpul 75%.
Vastsündinu meeleline tundlikkus:
Nägemine
neljandaks kuuks on välja arenenud kahe silmaga üheaegselt nägemine, tajub vahemaad asja ja enda vahel.4.eluaastaks suudab näha nagu täiskasvanu.
Kuulmine
Meeldivad inimesehääled, kõrgemad hääletoonid, kuulevad rohkem helisid kui täiskasvanud, ei soovitata pidevat raadio või muusika taustal.
Lõhnatundlikkus- väga erk, samuti ka emal.
Puutetundlikkus - kõige tundlikum , sest areneb varem välja, saab kõige rohkem stimulatsiooni, naha pind on suur.
Maitsetundlikkus- kõige rohkem meeldib magus.
Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal
Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama.
Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha- rindkere käsi ja jalgu ning pead ja kaela.
Motoorne areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülevalt alla ehk peast jalgade poole.
Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi.
Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju, kuni selleni , et laps oskab pöidla ja nimetissõrme vahele võtta pisikesi terasid.
Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt. kuidas toomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt).
Mis hetkel tunnis räägitakse:
Rollimängude abil matkimise arendamine.
Mis tähendus on sümbolitel mängus? (eksamiküsimus ilmselt)
Õpetab mõistete ja tegevuste süsteeme. (mainis, et need teemad peaksid selged olema)
Kuidas suhtutakse objektidesse ja mängusesse?
Reeglite omaksvõtt ja muutmine?
Ma ei viitsi kirjutada enam.
liiiiiiga palju materjali teiste konspektidega kokku = mu pea plahvatab kohe :)
Veel midagi tähtsat, mida peaks teadma?
hüpotalamus-hüpofüüs- gonaad telg !! tuleb ilmselt eksamisse, uriko ise ütles - kas keegi tahaks lahti seletada selle?
Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas.
EELMISE AASTA EKSAM :
1. Rida
1. Assimilatsioon - Sarnastumine.KK element integreeritakse olemasolevasse kognitiivsesse struktuuri
2. Akommodatsioon - Kohastumine. Kognitiivse struktuuri muutumine keskkonna kohaselt (muudan ennast maailma järgi).
3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust.
1) Keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise komponendiga: käepigistuse tugevus, geneetilised haigused, hääletoon, nahavärv, jne. Intellektuaalsed omadused, mis on tugeva geneetilise komponendiga: mälu, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng. Emotsionaalsed karakteristikud: ekstra -/introvertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, ärevus, skisofreenia , häbelikkus, alkoholism.
APsühholoogid võtavad inter ..something positsiooni: areng on tekitatud geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel.
Kokkuvõtteks: Võetakse keskkonna ja pärilikkuse küsimus interaktionalistliku positsiooniga, arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja keskkonna mõjutuste kombinatsioon.
2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. Kas areng toimub ühtlases tempos või periooditi ? Uuritakse, et mis on olulisem kas kvalitatiivne kvantitatiivne areng. Kvantitatiivne areng on mingi taseme muutus, näiteks pikkus, kaal, jne. Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud?
3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus.
4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest?
5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Kas me peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (nomoteetilised uurimised) või peaksime otsima individuaalsete erinevuste põhjusid (idiograafilised uurimised)?
4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas - Preformatsiooniteooria . Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks , agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog).
5. Mis on arengupsühholoogia uuringutes kasutatav põhiline uurimismeetod - Vaatlus (sise- ja välisvaatlus)
6. Mis teooriaga on tegemist ja kes oli selle autor: lapse areng toimub paremini teiste laste või lapsevanema eeskujul ja kõige paremini uute teadmiste “serval” - Võgotski lähima arengu tsoon.
7. Mis aastat loetakse moodsa arengupsühholoogia algusaastaks? - 1882
8. Mis on naiivne realism - naiivne realism - võimetus eristada välismaailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmuseid nii nagu need omaksid füüsilist eksistentsi. Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma.
9. Kes oli Harlow - laps vajab lähedust. katse ahvipojaga- 18 tundi pehme asendusemaga / 2 tundi „külma” asendusemaga.
10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Gilligani moraalse arengu teooriatel - Gilligan oli Kohlbergi õpilane ja tema peamine kriitik . . Kritiseerib, et erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel , kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Gilligan esitas oma teooria 1982 ja on saanud ka palju kriitikat, jne. G-suhted, K- põhimõtted. Moraalsete dilemmade iseloom G-oht suhetele, K- vastandlikud õigused. Dilemmade lahendamise kognitiivsed protsessid: G- induktiivne mõtlemine, K- deduktiivne mõtlemine. Filosoofiline orientatsioon G-fenomenoloogiline, K- ratsionaalne . ah?
Preformatsiooni teooria - tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog).
Operantne õppimine - Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse.
VÕI Operantne õppimine on see, kui me õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi.
VÕI Õppimise eelduseks on suutlikkus meelde jätta saadud kogemus.
Sotsaailne õppimine - õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine.
Sümbioos -2-5. elukuu, laps on emaga üks, lapsel puudub “mina”. Lapse vajadusi ei tohi ala- ega ülerahuldada (toitumine nt).
Sünd - 2-4.elukuu normaalne autsim: laps hoidja suhtes ükskõikne, endassetõmbunud / kogemine toimib meelte abil.Autism kaitseb välise maailma liigse kogetavuse eest. Et ta saaks luua tähendusi.Ta tajub hästi, on palju valmidusi, kuid puudub tähendus.
?? ja negatiivne autism
Piaget mõtlemise astmed
1.Sensomotoorne aste- meelte kaudu saadavad kogemused keskkonnast
2.Preoperational
3.Konkreetsete operatsioonide periood
4.Formaalsete operatsioonide periood
, Piaget ead,
Moraali tasemed
Kohlberg
I Tase- eelkonventsionaalne
1.aste- orientatsioon sõnakuulelikkusele- hirm autoriteedi ees ja soovitakse karistust ära hoida.
2. aste- orientatsioon hüvitusele- Isiklik huvi, et saaksid hüvitust.
II Tase- konventsionaalne
3.aste. „Hea poisi” moraalsus- et säiliks teiste lugupidamine minu vastu
4.aste- autoriteedi ja sotsiaale korra säilitamine- õige on see, mida ühiskond õigeks peab.
III Tase- Postkonventsionaalne
5.aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus- lähtume seadustest , aga seadusi võib alati muuta
6.aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Näiteks kui naine on haige ja ravim on olemas, mida osta ei saa, kuid on olemas, siis õige on ravim varastada, sest inimelu on tähtsam.
Gilligan
Tase
enne tavapärast
tavapärane
Pärast tavapärast -
üleminek headuselt, teadmisele, et ise olen ka isiksus
Eesmärk
indiviidi ellujäämine
eneseohverdus ja headus
mitte haavata teisi ja iseennast
metodoloogiline probleem
Sarrustuse skeemid: 1) ajavahe sarrustus - antakse iga kindla ajaintervalli tagant. näiteks magamaminek, palgapäev, jõulud. 2) suhtesarrustus - iga mingisuguse konkreetse tegevusega seotud sarrustus. 3) juhusarrustus - sarrustuste ajavahe pidevalt muutub, need on pidevalt ootamatud. See on kõige tõhusam, näiteks kõik mängurlus on selle peale üles ehitatud.
2. Rida
1) Mille poolest erineb Gilligani ja Kohlbergi moraalse arengu käsitlus? (1. rea kümnes küs.)
2) Mis teooriaga seostad Bowlby nime? - Kiindumusteooria: 1) Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühesse kindlasse kiindumusobjekti; 2) Laps peab oma kiindumusobjektilt saama pidevat hoolitsust vähemalt 1-3 esimese eluaasta jooksul; 3) Emalikul deprivatsioonil võivad olla pikaajalised tagajärjed lapse arengule (n: madalam intelligentsus, õigusrikkumised alaealisena, kõrgenenud agressiivsus , depressioon, psühhopaatia); 4) Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga viib lapse hoiakute ja ootuste kujunemisele (sisemine töömudel), mille baasil kujuneb lapse enesehinnang , enesetõhususe tunne, suhtlemisoskused .
3) Siis oli mingi tsiteerimise küsimus. Selle sisuks oli midagi a la
"andke mulle 12 last, teen neist kelle tahate, juristi , arsti" või midagi
sinnakanti. Küsiti, et kes ütles seda ja mis koolkonda kuulus. (Loengust
mäletan seda tsitaati, aga ei tulnud meelde, kes seda ütles. Täpne tsitaat
pole meeles ka paraku. Kui Sulle see tuttav tundus, siis ole hea ja ütle,
kes seda ütles. Päris huvitav oleks teada. Ise pakkusin, et Piaget, aga
millegipärast kardan , et ikka polnud tema) J.B WATSON oli see meeees, mees. mis koolkond?
- Biheiviorism (keskkonnateoreetiline lähenemine)
4) Mis on pärast sündi kohanemisega seotud arenguülesanded?
Esmased ülesanded sünnijärgselt:
* toitumise muutus - suu kaudu sööma ja toit on teine.
* hingamise muutus - peab ise hakkama hingama.
* seedeeritus - kuna toit on erinev, peab see ka muutuma . Seedeeritus küpseb alles kolmandaks elukuuks.
* temperatuuri regulatsioon
* erinevused stimulatsioonis
5) Nimeta psühhoseksuaalsed arenguastmed
Psühhoseksuaalsed arenguastmed:
* oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine.
* anaalne faas (1-3a) rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon.
* falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos . sel ajal ilmnevad Oidipuse kompleks poistel ehk kastratsiooniärevus ja tütarlapstel Elektra kompleks ehk peenisekadedus.
* latentne faas (6-14a) seksuaalsete ihade mahasurumine.
* genitaalne faas (14-20a) adekvaatne seksuaalsus. see võib kesta ka kõrge eani.
6) Nimeta ja kirjelda arengu alaliike (see andis 4 punkti, seega eeldasin,
et neli pidi ka kirja panema)
Arengu alatüübid:
* füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne)
* motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine)
* kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne)
* sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena)
7) Mille poolest erinevad 3-aastase ja eelkooliealise mäng?
3-aastane mängib järjest enam teistega, aga eellistab ikka pigem üksi mängida.Kes mängib on tema ise. Matkib. Koolieelik valib mängimiseks juba rolle ja tahab hakata mõistma rolle sügavuti -> suurendab tahte tugevnemist. Tahteliste mängude puhul on mängud väga loomingulised.
3-aastasel ei ole veel välja kujunenud teadmist enda ja teiste mõtete erinevusest.
8) Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem?
Järelduste tegemine, subjektiivsus , konteksti olulisus, sekkumine.
9) Mis 17-18 saj koolkond väitis, et rakus on juba olend valmis ning
toimub vaid kvantitatiivne areng? (Siis punktiirile pidi ka kirjutama, et
missugune areng siis toimus nende meelest) Mis koolkond? metafüüsiline???
10) lapse arengustiilid -
1) ülevalt alla 2)keskelt välja 3)üldiselt spetsiifilisemaks 5)eristumine 6) integreerumine ???
11) Ganglion - väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev närvirakkude kogum. Toomela kiidaks :D - hahaaaa
Väga värviline...
28