saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine
Kui info on STM-is (lühiajaline mälu) küllalt kaua, on tal tõenäosus sattuda LTM-i (pikaajaline mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal.
iseloomuga, kuid väga lühiajaline. Teiseks on lühi- ehk lühiajaline mälu, teisisõnu tuntud kui ka töömälu, õpetajatöö iseloomu poolest on lühiajaline mälu üks olulisemaid salvestamise ja assotsiatiivsete seoste seisukohalt. Kolmandaks on aga püsimälu ehk pikkajaline mälu, mida kasutame tavaelus kõige rohkem ning seetõttu on ka kõige tähtsam. Selleks, et saaksime mälus salvestatud uuesti kasutada on vajalik meelespidamine. Meelespidamine koosneb salvestamisest, säilitamisest ja ammutamisest. Salvestamist soodustavateks aspektideks on korduse mõju, materjali organiseeritus ning interferentsi nähtus. Informatsiooni alalhoidmise ehk säilitamise ehk asjade mäletamise juures on oluline roll tajumisel. Seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab nimetatakse kodeerimiseks. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine sõltub suuresti salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist.
Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks- s.t. mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon [3]. Afektiivne mälulünk- Tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad [3]. 8 4. MÄLU PROTSESSID Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid [3]. Toimiv mälu peab oskama mõlemat: säilitada ja seejärel kasutada säilitatud informatsiooni [2]. Meeldejätmine- Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. See, mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust [3]. Tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest,
Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu
Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega.
ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks.
kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37) Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi meeldejätmine (ehk salvestamine), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).
S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa
vanemaid jne. Ühelt poolt läheb seesugune tähelepanu elanikele korda, teiselt poolt annab teada neile, kellele ehk info suuliselt nii kättesaadav pole. Kui kellegi tööd on kohalikus ajalehes tunnustatud, mõjub see kindlasti positiivselt ning annab motivatsiooni korraldada taas midagi, mille saaks lehe näol lugejateni tuua ning uusi kaasahakkajaid leida. Samuti teeb südame soojaks kas või lihtsalt juubilari meelespidamine. Nii mõnelegi võib see tekitada ühtse kuuluvustunde, mis väiksemate kohtade puhul eriti oluline on ja mida ajalehe abil kui mitte teostada, siis mõjutada kindlasti saab. Kindlasti on ka ajalehe enese ülalhoidmise töö ja vaev märkimist väärt. Vallaleht ei toimiks, kui poleks neid inimesi, kes seda toimetaksid, materjali koguksid ning vaeva näeksid, et valla elanikele uut materjali hankida. Ma pole päris kindel, kas antud töö eest palka
meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine. Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimise teel.Nt numbririda 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 võib meelde jätta neljas kängis
siseruumides, kui õuealal vältimaks olukordi, kus laps võib end vigastada. Ohutu saab olla õpikeskkond ainult siis, kui võtame oma tööd tõsiselt. Meie töös on väga olulisel kohal suhtlemine. Nii lastevanematega, kui ka teiste õpetajatega. Probleemidele tuleb kiiresti reageerida. Rõõme tuleb jagada. Üheskoos kujundame endile meeldiva õhkkonnaga töökoha. Olulisel kohal on lasteaia töökollektiivi lähendamine. Kasuks tulevad ühised koolitused, üksteise meelespidamine- sünnipäevad, üheskoos erinevate sündmuste korraldamine. Lasteaia direktor peab võimaldama lasteaiaõpetajatele erinevatel kursustel käimist. Inimene õpib kogu elu. Meid ümbritsev keskkond muutub kiiresti. Õpetajal peab olema võimalus ennast erialast lähtuvalt täiendada. Lapsevanemaid tuleb kaasata tegevustesse. Kodu ja lasteaia koostöö on väga tähtis. Koostöö tagab usaldussideme tugevnemise. Vanematele tuleks võimaldada ka
säilitades funktsioonid. Patsient on aktiivselt ravi protsessiga seotud. 3. Ennetamine Sa õpid, kuidas ise ravida oma praegust probleemi, kuidas vähendada sümptomite taastekke võimalust ja kuidas tegutseda nende uuesti tekkel. McKenzie harjutused on peamiselt sirutusharjutused, väiksem osakaal on painutusharjutustel. Eesmärk on vähendada valu ja taastada selja normaalne liikuvus. Seljavalu möödumisel on eriti tähtis õige kehahoiu meelespidamine, et vältida valude kordumist. Harjutused on valitud selliselt, et nende mõju valule on kiiresti tuntav. Ka valu koht, tugevus või vähesus võivad muutuda. Patsiendil tuleb jälgida, kas valu tugevuses või valu piirkonnas toimub muutusi. Näiteks valu, mis algul tundus seljas vaid ühel poolel või tuharas või reies, siirdub harjutuste ajal selja keskossa - st. valu lokaliseerub ja "tsentraliseerub". Harjutuste ajal toimuv valu tsentraliseerumine (valu
sellega on otseselt seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine. Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon. Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine. Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt
elu lisaks tajule ja mõtlemisele. Mälu on asjad ja tegevused jms mis on meie ajus talletunud Millised mälu liigid Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu erinevad juba ÕO7, L7 erinevad ajalise nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab? mingi numbri meelespidamine tööl kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt. Millest lähtuvalt mälu 1.Sensoorne mälu säilitab meelte poolt kogutud info ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine võimalust)? kohe pärast info saamist. 2-Lühiajaline mälu piiratud aja ja mahuga: kindel ühikute arv (7 2)
partnerile truu ning tema vastu aus. Samuti tuleks osata andeks anda oma armastatule tema vead, sest ega keegi meist pole ideaalne ega veatu. Kui kummalgi on paha tuju või halb päev olnud siis ei peaks seda teise peal välja elama tema peale karjudes või nähvates vaid ütlema, et on paha tuju vms. Siis teab ka teine pool, et kuidas käituda, mida teha või mida mitte teha. Armastuses on tähtis ka üllatuste tegemine, tähtpäevade (sünnipäevad, aastapäevad jne) meelespidamine.. Üllatused või kingitused ei pea olema alati rahalised või materjaalse väärtusega. Vahel piisab ka tavalistest sõnadest või kasvõi omatehtud luuletusest. Sellised asjad on armsad ning aitavad hoida tunnet, et teine on minu jaoks olemas ning, et olen talle tähtis. Miks lähevad inimesed lahku? Kas sellepärast, et armastus sai otsa? Ei, mitte alati. Vahel on lahkumineku põhjuste taga hoopis muud tegurid. Osapoolte vanemate või sõprade
See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid
harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Sotsiaalne õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi.
Need mõtted sobivad perekonda. Perekond on üks suur tervik, kus kõik hoiavad kokku ja peavad üksteisest lugu. Mõni pere on suurem, teine väiksem, tähtis on selle olemasolu ja ühtekuuluvustunne. Olgugi, et peredliikmed ei pruugi päevast päeva koos aega veeta, ei unustata üksteist. Kindlasti on iga kodukond loonud koos meeldejäävaid mälestusi ning jaganud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseid emotsioone annavad lähedaste sünnipäevade meelespidamine, neile meeldivate üllatuste valmistamine, jõulude ajal koos kuuse kaunistamine, piparkookide küpsetamine ja glasuurimine. Negatiivsena mõjub perele ühe vanema töökoht välismaal. Sõna „perekond“ või igaüks erinevalt kirjeldada. Kes peab perekonnaks oma lähisugulasi, kes oma tantsutiimi, kes mingisugust muud gruppi, kuhu kuulutakse. Oluline on hinnata selle olemasolu, mis mõnel juhul pisut tahaplaanile jääda võib. Vahel ei saada arugi, et need inimesed, kes on olnud
- sünnipäeva ja jõulukingid - ettevõtte lastehoid Näited töötajate mittemateriaalse motiveerimise komponentidest: - huvitav/väljakutseid pakkuv töö - karjääri- ja arenguvõimalused (edutamine, koolitused) - stabiilne ja turvaline töökeskkond - sõbralik kollektiiv - toetav ülemus - paindlik tööaeg/-koht - tunnustus (individuaalne heakskiit või kuu/aasta parima töötaja valimine) - sünnipäevade ja perekondlike sündmuste meelespidamine - firmaüritused (peod, suve- ja talvepäevad). Teatud juhtudel võivad olla tajutavad ka materiaalse motivaatorina (juhul kui firma kompenseerib näiteks kalleid reise või ettevõtmisi). Motivatsioon on alati individuaalne, kuid üldjuhul mittemateriaalsed motivaatorid ajendavad pigem haritud ja kõrgepalgalisematele töötajaid, madalapalgalised lihttöölised hoolivad pigem materiaalsetest motivaatoritest (Maslow vajadustepüramiid). Samas kui tööandja on piisavalt
Loe kogumikust "Lasteaiaõpetaja tunnustamise ja hindamise võimalusi" lk 54- 67 läbi artikkel personali tunnustamisest Tallinna Linnupesa Lasteaias. Milliseid pedagoogide tegevuse hindamise võimalusi selles lasteaias kasutatakse? Kas need on õpetajate jaoks motiveerivad? Tallinna Linnupesa Lasteaias hinnatakse pedagoogide tegevusi järgnevalt: - kauaaegne asutuses töötamine - osalemine organisatsiooni rühmade töös ( hinnatakse huvi arengu vastu ning aktiivsust) - töötajate meelespidamine (sünnipäevad, muudel tähtpäevadel) - koolitustel osalemine ( hinnatakse vabatahtlikkust, initsiatiivi, tagasisidestamist ja omandatud teadmiste edasiandmist) - õppevahendite valmistamine ja tutvustamine ( hinnatakse vahendi kasutusvõimalusi ja põhjalikkust) - osalemine pedagoogilise nõukogu töös ( osavõtu sagedust ja aktiivsust) - osalemine töörühmades ja korralduskomisjonides ( hinnatakse vabatahtlikkust, aktivsust ja vastutuse võtmist)
Mälu võime omandada, säilitada ja väljastada infot. Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid:
.....................................................................................4 2.3. Koolipoiste osavõtt lahingutest.......................................................................................4-5 2.4. Üliõpilased Vabadussõjast................................................................................................ .5 2.5. Treffneristid Vabadussõjast............................................................................................... 6 2.6. Õppursõdurite meelespidamine Vabadussõjas...................................................................7 2.7. Tallinna Gustav-Adolfi Gümnaasiumi 6-nda klassi poisi mälestus Vabadussõja alguspäevist.................................................................................................. ..........................7-8 2.8. Õppursõduri V. Everi naljalugu...........................................................................................8 3. Kokkuvõte.................................................
· Õpetab huvitavalt ja nauditavalt; · Kuulab õpilasi. Koostööreeglid on tarvis kohe kokku leppida, vajaduse korral neid harjutada ja pidevalt järgida, sest klassis esimestel päevadel ja nädalatel toimuv on kriitiline distsipliini saavutamise ja hoidmise seisukohalt. Hästi esitatud küsimus võib tekitada huvi ja järelikult ka õpimotivatsiooni. Erinevate mõtlemistasendite kategooriad õppeülesandeid koostades: 1) Teadmine(mäletamine ja meelespidamine) rääkige, mida te teate, mida mäletate; kirjeldage, korrake, defineerige, tuvastage; öelge, kes, millal, milline, kus, mis. 2) Mõistmine(tõlgendamine ja mõistmine) kirjeldage oma sõnadega; rääkige, mida arvate; öelge, mida see tähendab; selgitage, võrrelge, seostage. 3) Rakendamine(kasutamine) kuidas kasutada; mida te sellega saavutate; rakendage oma teadmisi; kasutage probleeme lahendades; demonstreerige.
Mis on küsimus? Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet. Loogikas jaotatakse küsimusi tavaliselt kahte liiki (esimesed on ,,kas'' küsimused, kui sellele on vastatud siis võib edasi minna disjunktiivse ehk alternatiivse küsimusega). Loogiliselt korrektne küsimus peab vastama kolmele põhinõudele: semantilisele, süntaktilisele ja pragmaatilisele. Mis on loogiline ruut? Nelja põhiliiki otsustuste omavaheliste suhete meelespidamine. Tähed A, E, I, O sümboliseerivad vastavalt üldjaatavat, üldeitavat, osajaatavat ja osaeitavat otsustust. Otsustuste A, E, I, O vahel on nelja liiki suhteid. Mis on liitotsustused? Liitotsustused moodustatakse lihtotsustustest, ühendades need omavahel loogiliste seostega. Õige mõtlemise seadused - Samasuse seadus (iga mõiste või väide peab ühe arutluse kestel jääma samaseks). - Vasturääkivusi välistav seadus (otsustus a ei saa olla üheaegselt ühes ja samas
Teistele inimestele kantakse üle iseloomujooni või omadusi (meeldivale inimesele häid, ebameeldivale halbu omadusi) Mälu · Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. · Mälu on informatsiooni säilimine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. · Mälu on liitprotsess, mis koosneb : Meeldejätmine (tahtlik, tahtmatu) Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Kujutlus · Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine e meelde tuletamine, taas esile toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid
erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada mõne oma mälustruktuuridest. Nii võib juhtuda, et inimene mäletab ideaalselt mida ta tegi lapsepõlves aga ta ei mäleta mida ta tegi eelmine reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises. Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu. Eriti kergelt jäävad meelde asjad, mis otsest huvi pakuvad. Üsna kergelt jäävad meelde ka asjad mis on loogilised ja/või loogiliselt tuletatavad. Mis teebki mind hariduse poolelt nõrgaks, näiteks
mõtestamata kordamine; pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud (vaheaegadega) õppimine (oluline on anda aega uue materjali kinnistumiseks) ja kordamine; materjali organiseeritus (kängid) sageli kasutatakse mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid (too näide!); välised abivahendid üleskirjutamine, tähtsate asjade asetamine nähtavale kohale. 2. Meelespidamine ja unustamine Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ja mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti. Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles
informatsiooni (Miller, 1956), PM- mälu võib võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus, Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav 22. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Salvestamine e kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip
· Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t
2. Hüvastijätt teenindaja tõuseb ja saadab kliendi ukseni; sobivuse korral jäetakse hüvasti kättpidi. 3. Tagasikutsumine kui teenuse osutamiseks on vajalik veel kohtuda, siis kutsutakse klient tagasi ning lepitakse uus kohtumine kokku; kui teenus on osutatud, siis jäetakse kliendile visiitkaart või kontaktandmed, et vajadusel saaks klient uuesti ühendust võtta. · Järeltegevus 1. Meelespidamine teenindaja tuletab aeg-ajalt ennast meelde ning võtab kliendiga ühendust, et oma teenust pakkuda; kui püsikliendil on sünnipäev või mingi muu tähtis päev, siis saadab teenindaja talle kaardi või meili viisaka tervitusega. 2. Tagasiside küsimine ettevõttel on koostatud tagasisideküsimustik, mis saadetakse kliendile peale teenuse osutamise lõppemist. 3. Uutest pakkumistest teavitamine kõikidele klientidele saadetakse info uutest
Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta. Milles seisneb tähelepanu Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele Nimeta mäluprotsessid Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine Too lühimälu ja pikaajalise mälu kohta paar iseloomustavat näidet Lühimälus salvestatakse info ajutiselt, unustamist põhjustab uue info lisandumine. Info kättesaamine kiire. Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline
3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2
Kordamine e harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. Materjali korrastatus mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. Känkimine on üks korrastamise vorm. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 1.info muutub lühemaks ja lihtsamaks; 2.kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; 3.tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); 4.ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;5.loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; 6.mõni teema muutub valdavaks; 3
Koka välimus ja töökeskkond peavad vastama rangetele hügieeninõuetele. Professionaalse koka tehtud toiduportsionid on ettenähtud suuruse ja kaaluga ning kliendid jäävad toiduga rahule.Koka tööaeg sõltub vastavalt toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest, reeglina töötavad kokad vahetustega töögraafiku alusel. Kokal on tavaliselt käsil rohkem kui üks töö korraga ja tähelepanu tuleb jagada mitme töölõigu vahel. Töö oskuslik organiseerimine ja kõikide pisiasjade meelespidamine nõuab alguses üsna suurt vaimset pingutust, kuid kogemuste kasvades muutub see harjumuseks.Pidev püstijalu askeldamine, anumate tõstmine ja toiduainete töötlemine tekitab ka parasjagu füüsilist koormust, seega ei saa koka ametit pidada väheliikuvaks. Väga tähelepanelik tuleb olla terariistadega ja kuumade pottide-pannidega ümberkäimisel, sest kerged sisselõikamised ja põletused on kokkade kõige 3 sagedasemad tööõnnetused.Kokal peab olema erialane
Mis iseloomustab tähelepanu? Tähelepanu sõltub stiimuli omadustest, inimese isikuomadustest ja situatiivsetest teguritest. Mis iseloomustab taju? Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mile käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Tajumine on protsess, mille käigus on indiviid stiimulile avatud, ta valib, selekteerib ja tõlgendab infot ning tal kujuneb teatav pilt endast ja ümbrusest. Taju märksõnadeks on stiimul, tähelepanu, arusaamine ja meelespidamine. Milles avaldub tarbija kõrge ja madal ostuosalus? Osalusmäär näitab, kui palju paneb inimene tarbimistegevustesse energiat. Kui osalusmäär on madal, võib inimse jaoks olla ükskõik, millise alternatiivi ta valib, sest ost pole talle tähtis- tegemist on vaheldustotsiva käitumisega. Toode on odav ja väikese mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas. Kõrge osalusmäära puhul on toode tarbijale tähtis ja kulutatakse rohkem aega
internetiturundus (Facebook, Twitter, Youtube) otseturundus (uudiskirjad, e-posti teel saadetavad pakkumised, SMS-pakkumised) sooduskampaaniad (erinevad allahindlused) tasuline reklaam (reklaam massimeedias TV, raadio, ajalehed, ajakirjad, internet) suhete hoidmine (usalduse loomine kuidas? konkverentside korraldamine, kliendipäevad, sponsorüritsued) erinevad sündmused (klientide meelespidamine, osalemine laatadel, infomessidel). 11. Mis on turundusstrateegia ja too näiteid strateegilistest valikutest? Turundusstrateegia on äriloogika, mille abil ettevõte saavutab püstitatud eesmärgid. Edukas turundus tugineb organisatsiooni tugevuste ja võimaluste ärakasutamisel ning probleemide vältimisel. Näited: strateegiad võivad olla nii turundusstrateegiad (nt otsida
ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine) Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist
motivatsiooni kvalitatiivne korraldamine, langus hindamine tänuavaldused(hea, pikaajalise töö eest), tähtpäevade meelespidamine (sünnipäevad, tööjuublid jne) http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani- koostamine/ettevotjaks-saamisega-seotud-teemade-laebimotlemine/ettevotlusega- kaasnevad-riskid-kohustused-ja-vastutus http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/990/riskijuhtimine_2.zip/riskijuhtimine_2/riski anals2.html http://www.e- ope
· motiveeriv töökeskkond; · motiveeriv palgasüsteem; · soodustused personalile, näiteks ettevõtte personalile oma toodete/teenuste müümine alandatud hindadega; 5 · ühised ettevõtmised ja harrastused (grupipääsmed võimlasse, ujulasse jne); · ühised eined, peod, reisid; · töötajate tähtpäevade meelespidamine; · ettevõtte traditsioonide järgimine, tähtsündmuste tähistamine. Organisatsiooni töö resultatiivsuse seisukohalt on sisekliendi teenindamine tähtis, sest sellest sõltub suurel määral maine ja üldpilt, mida sisekliendid vahendavad edasi välisklientidele. Rahulolematud ja ebakompetentsed organisatsiooni töötajad mõjutavad organisatsiooni üldist olemust. Kui siseklienditeenindus on organisatsioonis heal järjel,
ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda eset tervikuna vaid selle üksikuid omadusi. Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikul. Taju koosneb aistingutest. Kogemus. 17.Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu protsessid: meeldejätmine, meelespidamine je meeldetuletamine Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete nähtuste vahel Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 18.Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välimistele sündmustele. Komponendid:
inimene on ju sotsiaalne olevus, kes tahab suhelda ning tunda ühtekuuluvust. Vajalik oleks teha vähemalt kord poole aasta jooksul laia haardelisem koolitus. St, korraldada suurem koolitus, mis süvendaks organisatsiooni tundmist, parandaks meeskonnatööd ning õpetaks mõistma ka teiste kolleegide töö tähtsust ja vajalikkust. Järgmiseks parendamis võimaluseks on ettevõtte jaoks väike asi, kuid töötaja jaoks väga tähendusrikas. Nimelt sünnipäevade ja töötamise aastapäevade meelespidamine. Igale töötajale on positiivne üllatus, kui ettevõte tuleb kasvõi lilleõie ja šokolaadiga tähtsal päeval õnne soovima. See pole midagi suurt ja erilist, kuid töötajale tähendab see seda, et teda pole unustatud ning temast hoolitakse. Järgmiseks ettepanekuks tooksin arenguvestluse. Ka see pole midagi suurt, kuid tunne, et sind kuulatakse, tunnustatakse ning motiveeritakse, parandab koostöö suhteid. Mida paremad on ettevõtte sisesed
Pikaajalisse mällu salvestamisel on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine Materjali objektiivne ja subjektiivne organiseerimine · Objektiivne- õpitav materjal väliselt selgelt süstematiseeritud · Subjektiivne- inimene ise leiab mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada o Meelespidamine ehk säilitamine- kodeeritud info hoitakse alles o Meenutamine ehk reprodutseerimine- informatsioon tuuakse mälust uuesti välja · Unustamine o Põhjused Informatsioon kaob mälust, sest seda ei korrata piisavalt üle · Selline unustamine peamiselt lühimälus Interferents ehk vastastikune häirumine · Nt, kui õpid pool tundi ajalugu ja siis pool tuni geograafiat, võib
et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine üsna lihtne olema. Bioloogiliselt jõuab mälu inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; · kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb;
Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sellisel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. ( Jänes 1986 ) Mälu protsessid Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsesse: salvestamine, meelespidamine ja unustamine ning meenutamine (Kiis 2013 ) 7 Salvestamisel liigub informatsioon lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Selle juures on oluline, et mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha. Oluline on tähelepanu koondamine materjalile
- ratsionaalset (mõtlemisele apelleerivat) psühholoogilist mõjustamist või emotsionaalset mõjustamist taotledes valime erinevad meediumid - raadio- ja telereklaam, kus apellatsioone kannab kõne, on sobivam: a) emotsionaalsete protsesside kaudu mõjustamiseks ning b) nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus (vrdl rootsi ja vene või siis jaapani ja hispaania tarbijaid!). - ratsionaalsele apelleerivate reklaamide meelespidamine on üldjuhul parem kui emotsionaalsete reklaamide meelespidamine TV-reklaami korral Televisioonireklaam. Ajakirjareklaam. Ajalehereklaam. Raadioreklaam. Plakati- ja tänavareklaam. Inimesele saadetud kirjas edastatav reklaam (reklaamkirjad, otsepostitus). Transiitreklaam (reklaam liikuvatel transpordivahenditel). Interneti kaudu reklaamimine. 4. Tarbijapsühholoogia ja reklaam 4.1 Turu segmenteerimine
See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Pikaajalist (sekundaarne) mälu iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur maht. Väidetavalt isegi piiramatu. Informatsioon säilib kaua, võib olla kogu eluaja. Arvatakse, et kõik, mida inimene õpib säilib pikaajalises mälus, kuigi osa sellest informatsioonist võib olla raskesti kättesaadav. 24. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmisel on oluline roll tähelepanul ja infotöötluse sügavusel. Meelespidamine mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. 25. Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab
annaabi.ee 
