tema teisi tunnetuslikke vilumusi. KEELEORGANITEOORIA: keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimese keelevõime on kaasasündinud, iga inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja mõista kõneldut. Sattudes keelekeskkonda, häälestub keeleorgan konkreetsele keelele. Keeled erinevad pindmise struktuuri poolest, kuid sarnanevad süvaülesehituse(nt grammaatika) poolest. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 2 Psühholoogia gümnaasiumile KRIITILINE PERIOOD: ajavahemik, mille vältel ajus pikenev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Keele täielik omandamine ei ole võimalik, kui laps kasvab ajavahemikus 1,5 a kuni
jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik, mille kestel keeleorgan on tundlik keskkonnamõju suhtes. Lapsel, kes kasvab aasta-pooleteise
aju töö muutus. See muutus võiski panna aluse inimkeele tekkele ja suhtlusele. Inimkeele teke on seotud kognitiivsete võimete kiire arenguga. (The Origins of Language) Inimkeel erineb on loomade keelest. ,,Inimesed on ainsad elusolendid, kelle suhtlussüsteemid (ehk keeled) erinevad fundamentaalselt nii vormis kui ka sisus." (Evans, Levinson 2009: 429) Chomsky jõudis järeldusele, et inimkeelt eristab loomakeelest keeleorgan, mis loob inimkeelte sortimendile piiranguid (The Chomskyan Era 2000). Ka inimkeele rekursiivsus eristab meid loomadest ja nende suhtlusviisist. Samas semantiline ja foneetiline pool on sarnased. (Evans, Levinson 2009: 442) Teada on ka see, et ahvilised on teatud piirini võimelised inimkeelt omandama. Neil võib seega olla samasugune keeleorgan mis inimestelgi (Chomsky 2000) ning inimkeele erilisuse üldistus ei pea jällegi paika, kui seda võivad ka loomad omandada.
kaasasündinud). Generatiivne grammatika on matemaatiliselt täpse ja formaliseeritud keele kirjeldus. 2. Mis on generatiivne grammatika? Generatiivse grammatika eesmärk. Deduktiivne lähenemine. Mis on keelepädevus ja keelekasutus? Generatiivse grammatika seisukohad: - Tuleb kasutada vaid teaduslikku meetodit. - Põhineb hüpoteesil: keelevõime, st eraldi keeleorgan, on kaasasündinud. - Tuleb kirjeldada kaasasündinud keelepädevust. - Iga generatiivne teooria peab olema võimalikult täpne ja formaalne, peab suutma genereerida kõiki grammatiliselt korrektseid struktuure ja välistama mittegrammatilisi. Generatiivses grammatikas genereeritakse ehk luuakse lauseid alateadlikult protseduuride abil (reeglid, toimingud), mis on osa meie kognitiivsest võimest
sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused · Inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria · Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid sarnanevad süvaülesehituse, nt grammatika, poolest · Keele omandamise kriitiline periood selle vältel on keeleorgan tundlik keelekeskkonna mõju suhtes Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik Helen Keller (1880 1968) · Jäi pimedaks ja kurdiks 19-kuuselt haiguse tagajärjel · Selleks ajaks oli läbinud mitmed kõne arengu etapid · Rääkima hakati
· KEELE OMANDAMISE TEOORIAD o Õppimisteooria- Burrhus Skinner; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida ning nende vigu parandada o Keeleorganiteooria- Noam Chomsky; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus väljaspool keelekeskkonda, siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik · Hoidekeel- täiskasvanud räägivad lastega aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad
intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Keele omandamises on kriitiline periood, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Selle möödudes me ei ole enam nii vastuvõtlikud keelele. 7-9 aastased on veel võimelised keeli õpima, mida aeg edasi, seda vähem oleme võimelised keelt omandama. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe.
intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Mida hiljem me keelekeskkonda satume, seda vaevalisemalt see toimub, sest inimese keeleorgan orienteerub nende keelte peale, mida juba osatakse. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise
* Etapid on individuaalsed, kuid 4-5 eluaastaks on erinevused kadunud. * Kuidas laps keelt õpib kohta on kaks teooriat: -) Skinneri teooria: *) Õppimisteooria: laps õpib keele mudeldamise ja harjutamise kaudu. Oluline on, et lastega räägitakse õigesti ja palju ning vigu parandada. Ei seleta kurtide õppimist ja ülereguleerimist. -) Chomsky teooria: *) Keeleorgani teooria: keele omandamiseks on inimesel pärilikud omadused. Ajus on keeleorgan, mille abil kõneleda ja mõista keelt. *) Keele omandamiseks on teatud kriitiline periood ehk ajus asetsev keeleorgan on tundlik keele arengule. Kui kriitiline aeg lastakse mööda ehk kui sel ajal laps ei kuule keelt, siis hiljem nad keelt perfektselt ära ei õpi. -) Kriitiline periood - keeleorgan on tundlik keele keskkonna suhtes ja kui lasa periood mööda, ei õpi laps kunagi rääkima. -) Hoidekeel ehk täiskasvanute jutt lastega: *) Laps suudab kõnevoolu tükeldada ja seostada.
Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.-
Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega, selle ülesandeks on oskus kõnelda ja mõista kõnet. Keele omandamise kriitiline periood- selle vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Hoidekeel - täiskasvanud muudavad lastega kõnelemisel oma keelt. Keel ja mõtlemine - keelt kasutatakse ka mõtlemisprotsessis, mälu salvestamiseks. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Sadir- Whorf, uurisid indiaani keeli-> in kujutus maailmast peab olema sõltuv sellest, millist keelt ta kasutab. Kriitika keeltes on rohkem sarnasusui, kui täielikke erinevusi.
9.3. Keele omandamise teooriad Õppimisteooria. Keele õpe põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel. Õppeteooriaga ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3-4 aastaste laste seas. Keeleorganiteooria. Keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Keeleorganiteooria kasuks räägib ka kriitiline periood, mis on ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Kognitiivne teooria. Seostab keeleõpet intelligentsusega ning ütlevad, et loomad ei suuda inimkeelt õppida vajaliku intelligentsuse puuduse tõttu. Bioloogiline teooria. Loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid, keeleorganit, mis laseks omandada keelt. Katsetest simpanseid rääkima õpetada (viipekeeles) näitavad, et simpansid suudavad selgeks õppida sõnavara kui mitte grammatikat.
Keel annab inimesele võimaluse suhelda, keele vahendusel inimene mõtleb, õpib ja omandab teadmisi. Keel aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Keel on peamine kultuuri kandja. Tänu keelele elab inimene sisse enda kultuuri, omandab seal kehtivad normid ja väärtused, saab osa eelnevate põlvkondade kogemustest. 44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta- poolteisest kuni puberteedieani teisi inimesi rääkimas, siis ei ole tema puhul keele täielik omandamine enam võimalik 45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele? Koogamine, lalisemine, kajakõne ehk ehholaalia periood. 46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood?
Uue omandamisel on takistuseks paus; seda tuleb teha järjepidevalt eelduseks ümberstruktureerimisele. Oskused ja teadmised on eraldiseisvad. Keele omandamise käsitlused: Õppimisteooria, nt B. Skinner kinnituse mudel; laps räägib seda, mida on kinnitatud, korratud; ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria, kinnitamise, mis kutsub esile sagendase kordamise; tuleb integreerida ühiskonnafakrtorid ja bioloogia; kõige aktuaalsem kolmest Edward Sapir (1884-1939), Benjamin Whorf (1887-1941)
2.eluaasta teises pooles - siis kui lapsed oskavad rääkida laps valib oma sõnavara valides, kellega ta suhtleb Kaks-keelsete perede lapsed: Omandavad keeled kiiremini; võib aeglustuda grammatika õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt) Õppimisteooria ja õppimine: 1) Õppimisteooria (B.Skinner) Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub 2) Nativistlik lähenemine (N.Chomsky) Meil on kaasasündinud keeleorgan (ajus) - vahendab teadmisi See keskus, kuhu info suundub, aktiveerub teatud hetkel - peab olema sobiv keskkond Lenneberg - keel on kõige alus 3) Interaktsionalistlik lähenemine Broca piirkond - kui seal on mingi viga, siis inimene ei saa kõnelda Wernicke piirkond - inimene ei saa aru teistes ja seetõttu ka teiste emotsioonidest Tihti saavad insuldi tagajärjel need ajupiirkonnad kannatada Keel ja mõtlemine: Edward Sapir (1884-1939)
Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng 2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu) 3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu) 4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks? 5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus; Seestpoolt-väljapoole teooriad - Keeleorganiteooria (Chomsky, 1986) Kaasasündinud keeleorgan, Universaalne grammatika, Kriitiline periood Väljastpoolt-sissepoole teooriad Lapsele suunatud kõne Kognitiivne hüpotees Konstruktivistlik teooria (Tomasello & Brooks, 1999) Keele, eriti verbide õppimine on aeglane Nimisõnade õppimine on kiirem kui verbide õppimine Keele õppimine on sarnane igasugusele muule õppimisele
annaabi.ee 
