Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses (0)

Inimeseõpetus - Inimeseõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale ?
Mida tunneb, mida.... ?
Kui mina (+ enesehinnang) ?
Mida see tähendab ?
Mis mina kujunemist mõjutab ?
Millele antakse.... ?
Millest rääkimine on tabu ?
Millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks ?
Mis töötab, mis mitte ?
Mil määral me end hindame ?
Mis meie rahulolu või rahulolematust........ ?
Mitu enesehinnangut ?
Miks enesehinnang on tähtis ?
Millised on enesehinnangut mõjutavad peamised faktorid ?
Mis segab keskendumist ?
Kus tekivad negatiivsed või ülesandega mitteseotud mõtted ja kujutluspildid ?
Mis on probleemi juures kõige tähtsam ?
Milline lahendus annaks pikaajalise tulemuse ?
Mis on kõige realistlikum ?
Milline näeb olukord välja siis, kui probleemi ei ole ?
Milliseid samme tuleb ette võtta ?
Kui palju ressursse on vaja ?
Kes võtab esmase vastutuse ?
Mida ootasid? Kas plaani täitmine läheb ajakava kohaselt ?
Mida teha tulevikus, et sellistprobleemi ei tekiks ?
Miks inimesed riideid kannavad ?
Mis on mulle riietusel tähtis ?
Miks inimesed riideid kannavad ?
Milliseid funktsioone riietusel ei ole lapseeas ?
Miks tipparst, tippspetsialist ei kanna ametiriietust ?
Kui kaugelt tajutakse inimest ?
Kuidas esmamulje kujuneb ?
Milline riietus on ilus ?
Kui pikem lõik lühemasse lõiku. ( ?
Kui küllastamata ja heledate värvide puhul ( ?
Mis mõjutab iniviidi maitset seoses sellega, mis puudutab korduvust ( ?
Palju lapsena vaatasime lumivalgekese pilti ?
Milliseid riideid sulle meeldib/ei meeldi kanda ?
Kuidas suhted algavad ?
Kuidas saavad alguse (paarissuhted) ?
Keda me märkame ?
Kes meile meeldib ?
Kuid millega rahulolu on madal (kasu: kas saan sellest suhtest kasu ?
Kui on düsorganiseeritud suhe, siis ei püsi. ?
Kui inimene on intelligentne, on ta loov ?
Kui inimene on loov, on ta intelligentne ?
Kuidas joonistusi interpreteerida ?
Mis näitab, et laps on agressiivne ?

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Loeng
ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed.
Sissejuhatus.
Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist.
Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis:
Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad:
Intellektuaalne dimensioon
Produktiive
Sotsiaal- personaalne , mis sisaldab persooni-ühiskkond jne (ei tegele)
Intra-/ interpersonaalne dimensioon.
Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega.
Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses:
PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides..
Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides ; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
Erinevad mõisted?
Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses interpersonaalsete suhete ja interaktsiooniga erinevatel tasanditel.
Enesekohane pädevus tähendab teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, mis arendavad sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna .
Enesekohane pädevus hõlmab teadmisi eneseregulatsiooni, toimetulekustarteegiate, oma mina ja enesekasvatuse ning oma ja võimete arenduse kohta ja kasutamist iga päev. + oskus adekvaatselt hinata end, arengut ise jälgida ja seada eesmärke ning reegleid enesearenduseks.
Füüsiline mina, individuaalsed erinevused, seksuaalne mina, sotsiaalne mina, kutsealune mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks.
Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon.
Mina käsitletakse inimeseõpetuse ainekavas kõiki kooliastmeid läbivalt mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana  MINA + kutsealane , moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige.
Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust....
Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus
Seksuaalne- arengu mõistmine
Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes
Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi....
Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused.
Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga.
Referaadi teemad!
Self-conciousness- eneseteadvus
Self- concept - mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast
Self- knowledge - teadmine iseendast, teadmine enda kohta
.....
personal identity - personaalne identiteet , minu unikaalsus
independent self- sõltumatu mina, mi na ise
....
Mina- kontseptsioon
Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena.
Tänapäeva uurijad on üht meelt , et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne.
Võimalikud minad (possible self)
Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus):
Personaalne mina sotsiaalne mina
taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad
Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina
sotsiaalne mina
psühholoogiline mina
Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras!
Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust.
Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut.
Kokkusobimatus Kokkusobivus
tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina
(ei kattu) (kattuvad)
Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine.
aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed
seda ja seda! (nt tööd)
Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne.
Kolmas võimalus vaadata minade paljusust:
Oleviku mina
Mineviku mina
Tuleviku mina
(Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina.
Privaatne ja avalik mina ( Johari aken- Joseph & Harry 1955)
(Neli erinevat varianti , kuidas mina käsitleda)
Avatud ala pime ala
mina tean+ teised teavad mina ei tea, teised teavad
Varjatud ala tundmatu ala
mina tean, teised ei tea mina ei tea, teised ei tea
(1)Avalikud ja (2)privaatsed aspektid seoses minaga:
(1) enda sotsiaalsed aspektid ja (2) enda varjatud, sotsiaalsed aspektid
Mina kui tervik
Mina.kontseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnag võib olla positiivsem või negatiivsem:
Kognitiivne - ratsionaalne : Afektiivne- seotud tunnetega:
teadmised, mida on kujtatud skeemidena, enesekohane suhtumine: objektiivsed
mis sisaldavad personaalseid mälestusi, tundmused kui ka uskumused, kuidas
semantilisi tähendusi, kontrollivad indiviid hindab ja väärtustab oma personaalset
enesekohast info töötlust tunnetust.
Mina- kontseptsioon koosneb kirjeldavast ja hinnangulisest osast.
Self- image - mina-pilt

Kirjeldav ehk kognitiivne osa koosneb teadmistest, kujutatakse skeemidena ja mis sisaldab personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi organiseeritud infot endast ja kontrollivad enesekohase info töötlust.
Need on nii objektiivsed teadmised, kui ka uskumused enda kohta. Teadmised, milline ma olen!
aa) füüsiline kirjeldus
ab) sotsiaalsed rollid
ac) eksistentsialistlikud/ abstraktsed kirjeldused
Mina pilt juhib abstraktsiooni situatsioonist situatsiooni, reakstioone olenevalt mina-pildist.

enesehinnang
Mina kontseptsiooni selgus (self- concept clarity): 1) mil määral teadmised enda kohta on selgelt defineeritud; 2) mil määral teadmised enda kohta on sisemiselt püsivad ja ajaliselt stabiilsed.
Mina- identiteet
Identity- kuidas inimene kasutab seoses endaga, et leida tööalast, ideoloogilist ja seksuaalset rolli ühiskonnas, mis sobiks paremini väljendama seda, kes ta on.
Self- concious- eneseteadlikkus , individuaalne teadlikkus endast.
Mina-kontseptsiooni psüühiline tervik- indiviidi individuaalsed jooned, tunnused suhtumisel, hoiakud, tundes seoses endaga, kirjeldav/hinnanguline aspekt.
Self- esteem- mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt, kuidas inimene hindab/ väärtustab oma personaalseid tunnuseid, eneseusaldus seoses minaga.
Self- concept- psühholoogiline tervik, indiviidi individuaalsed jooned, karakteristikud , tunnused, suhtumised, hoiakud ja tunded seoses endaga....
Mina: eneseteadlikkus
Self- awareness- endale suunatud tähelepanu endast mõtlemise protsess; sisu: mis ma tean endast.
G. Mead: I- aktiivne, tegutsev, kogev , mõtlev
Me- hoiak esimese (I) suhtes
W. James: teadlikkus endast, teadmine enda kohta
I-self; Me- self
Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale.
Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga.
Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!!
Eneseteadvus- self- conciousness
Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt .
Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......?
Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste.
Mina- uurimine :
Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes.
James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on.
W. James „Psühholoogia printsiibid “ 1890
Charles Horton Cooley 1902
Georg Herbert Mead 1934
Herbert Blumen 1937
Erving Goffman 1959
Carl Rogers 1959
„Mina“ tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes:

Mina kui persoon : persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut

Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused

Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast.
Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....?

Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid , emotsioonid . Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)???

Mina kui tegutseja : mina kui planeerija, mina kui otsustaja , mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina.
Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev
Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
Edaspidi loengutes eriti palju juttu suhetest.

Loeng. Mina- kontseptsioon
Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
Teadmised enda kohta on organiseeritud ja jaotatud erinevatesse kategooriatesse, mis on oma iseloomult erisugused. Mida see tähendab? Varieeruvad inimeseti ja situatsiooniti. Mina-kategooriad on hierarhiliselt organiseeritud.
Q sorteerimine: teatud tunnustele kategooria leidmine (loengus ümbriku ülesanne)- sorteerida ära erinevad sõnad ja paigutada kategooriatesse: minu kohta, nii ja naa, mitte minu kohta. + panna tunnused tähtsuse järjekorda.
Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- mina motivatsiooniline ja emotsionaalne alus. Mina jaotamine ja võrdlemine- 1) mineviku, oleviku ja tuleviku mina; 2) milline ma olen, milline ma võiks olla, milline ma peaksin olema.
Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- enesehinnangu reguleerimine: juba 8 aastasest alates. Kolm tunnusjoont: 1) eristamine tähtsuse järgi; 2) kategoriseerimine ja integratsioon ; 3) mina kontseptsiooni selgus. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge , siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus , madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi.
Hakatakse kategoriseerima: on asju, milles ma pole eriti hea (nt rattaga sõitmine), kuid tähtsamad on asjad, milles olen parem (nt oskan juba sõnu kokku veerima). Kategooriad on nt kainikueas tähtsuse järgi ritta pandud.
Kaks mina kontseptsiooni funktsiooni:
Inimesed kalduvad oma minaga seotud kategooriaid jaotama positiivseteks ja negatiivseteks.
Kategoriseerimine (positiivseks ja negatiivseks) vs integratsioon (mõlemas kategoorias võib olla nii negatiivseid kui positiivseid jooni). Positiivsed säilivad. Negatiivsetel tagasilöökidel rakendame integratsiooni negatiivsed ja positiivsed karakteristikud. See aitab säilitada edaspidi kõrget enesehinnangut.
Mitmetahuline mina kontseptsiooni dünaamika:
Pos. kategoriseerimine integratrsioon ümber kategoriseerimine pos. meeleolu; enesehinnangu
tõus
neg. kategoriseerimine neg. meeleolu;
eneseh. langus
neg. meeleolu;
enesehinnangu langus
Mina- kontseptsiooni selgus: kui kategooriad on selged ja ajastabiilsed. Kui pole, on mina- kontseptsioon ebaselge.
Need, kellel on ebaselge, nende mina koosneb konfliktsetest ja vastandlikest uskumustest enese kohta..., negatiivne enesehinnang. Nad on kõrge neurootilisusega, madala eneseteadlikkusega. Ei võta arvesse lähedasi inimesi. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi.
Mina- kontseptsioon mina arengus.
Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest eraldi (tekib 2-3 aastasel lapsel); pärast seda hakkab tekkima mina mitmetahulisus. Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga . 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud). Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline).
3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab , et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks.
Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad.
Kui laps on 4,5 ja peale, hakkavad aru saama, et sugu, vanus jms on permanentsed- see oleneb palju ka lapsevanematest, kui nad õigeid asju ise kinnitavad.
8ndaks eluaastaks pannakse olemasolevad kategooriad paika tähtsuse järgi.
3,5 aastasel on teadlikkus oma sisemisest minast, sest ta teadmised ja uskumused on tal privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a)
Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus , mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile.
Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps (eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet.
Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad on psühholoogilised terminid enda erinevatest aspektidest võttes.
Noorukile on loomulik arusaam oma psühholoogilisest minast/keerulisest minast et on tervik. Ta saab aru sellest, et ta mina on iseenda sisemisest minast ja ümbritseva keskkonna vastastikmõjust tekkinud. Paneb kokku oma mina ajalise dimensiooni - mieviku, oleviku ja tuleviku mina- moodustub tervik.
Seksuaalne mina ideoloogiline mina ja töö mina moodustavad identiteedi rollidega katstamine.
Laps peab kõigepealt eristama end teistest (1- hooldajast, hiljem teistest). See lagab algul füüsilisest eristamisest. Ja aru saama, milline ta on. Algul ei oska ta öelda, kas ta on laisk , tubli või kannatlik .
2-3a- Mina strukturaalne organiseerimine - isoleeritud konkreetsetest käitumisjoontest stabiilse psühholoogilise terviku suunas noorukieas.
Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega - mina kui sotsiaalne peegel .
Mis mina kujunemist mõjutab?
Mina kujunemine: 1) sotsiaalne võrdlemine (nt kuidas vanemad lapsest räägivad, hiljem lapse eakaaslased); 2) oma käitumise vaatlemine (õpib enesekontrolli ); 3) mõtted ja tunded; 4) teiste reaktsioonid.
Mina kontseptsiooni- teed säilitada näide.....
Teed saavutada mina teatud aspekt selekteeriv mälu atributsioonid fookus võtmejoont
terviklik mina: (pereringis olek (meenutan aegu, (olin kunagi ele: (sõbralikkus
aktsepteeritud) kui olin õnnelik/ sõbralik, sest on minu tähtis
süüdi) situatsioon nõudis) joon)
+ kultuuriline mõju
Mina tunnusjooned individuaalne kultuur kollektiivne kultuur
Mina diferentseerimine unikaalneindiviid, eraldi indiviid seaotuna teistega,
sotsiaalsest kollektiivist sobitatuna sotsiaalsesse
konteksti
Mina struktureerimine ühtne ja stabiilne, püsiv voolav ja variatiivne;
läbi situatsiooni ja suhete muutuv läbi situatsiooni ja
suhete
Tahtelised tunnused sisemised, privaatsed: välised, avalikud: staatus,
võimed, mõtted, tunded suhted
Olulised ülesanded olla unikaalne, väljendada end, kuuluvus, osalus, käitun
täita eesmärgid, öelda otse mida sobivalt, täita grupi eesm.
mõtlen mõelda ja siis tegutseda
+ soolised erinevused (sõltuvuses)
Mehed ja naised tõlgendavad sõltuvust erinevalt!
N- sõltuvus suhted, düaad; M- sõltuvus laiema grupiga, kollektiivne
Mina kujunemine:
Teise rolli võtmine- enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste sotsiaalsete rollide jagamine, teiste rollide õppimine.
Tähtsad teised- vanemad, eakaaslased, jt, kellel on võim, et mõjutada inimeste arusaamu iseenesest.
Üldistatud teised- kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid (sinna kuuluvad ka vanemad, kui võtavad last võrdselt- lapsega sama staatus seega).
Rollivõtmise astmed - imiteerimine, mäng, rollikäitumise omandamine.
Mina kujunemine- personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi.
Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha.
Töövihiku harjutuste näited: kastid , kuhu kirjutatakse enda kohta head omadused ja siis aasta lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta.
Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad , et teaised neid peavad. Peegelmina.
Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..?
W. james 1890
Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus.
Cooley, Mead, Goffman
Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse.
Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega.
Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi.
Peegel- mina teooria:
Kujuneb positiivne mina
mina pilt
Teised suhtuvad minusse hästi
Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt.
Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb.
Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....?
Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada. Ühiskond on vaimsete minade koostoimimine......?
Mead: idee üldistatud teistest.
„Mind, self and society“
Minateooria: (self) koosneb kahest poolusest: „I“- aktiivne poolus , see kes inimese tegevust juhib. „Me“- positiivne poolus, inimese arvamus enda kohta.
Mina kujuneb välja suheldes teistega. Oluliseks osaks mina kujunemises on rollide proovimine ( role taking ), kaasinimeste rollide mõtteline proovimine.
Olulised teised (significant others ) isik, kelle arvamust inimesele kõige rohkem loeb ja arvestab . Keda ta ise ka lähedalt tunneb.
Üldine teine- abstraktne kõrvaltvaataja/ grupp, kelle hinnanguga inimene samuti arvestab.
Goffman- inimene püüab endast kujundi luua sotsiaalse auditooriumi ees.
Inimene käitub auditooriumi ees teisiti võrreldes sellega, kui on privaatselt. Auditooriumi ees loob endast kujutluse kooskõlas sellega, millised on auditooriumi ootused talle.
Avalikud aspektid seoses minaga.
„The Presentation of self in everyday life“
Dramaturgia teooria- sotsiaalne interaktsioon on etendus
Goffman eeldab sotsiaalset interaktsiooni kui teatrietendust. Elu on lava, kus inimesed oma igapäevategevuse käigus üksteist vastastikku mõjutavad.
Iga inimene on korraga nii näitleja kui publik , pealtvaataja.
Nagu näitleja teatris, nii mängib ka inimene teistega suheldes teatud kindlaks määratud rolle, et saada kaaslastelt soovitud vastust. Avalik mina ei lange kokku privaatse minaga.
Jalakäija näide (sotsiaalsed reeglid ja rituaalid : käsikiri või stsenaarium ).
Roll on see, kui kaks inimest vesteldes vastu tulevad, siis me neid füüsiliselt ei eralda , vaid teeme kaare ja läheme mööda neist.
Refleksiivne mina:
Uurimis tulemused?????
Kokkuvõte:
Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud.
Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad).

Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine
Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine.
Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki .
Lähisuhte vägivald- intimate partner violence
Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes.
Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu ? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam.
Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
Paragrahv 121 käsitleb neid, kes selliste asjade eest vangis on.
Viimaste aastate jooksul on hakatud lähisuhte vägivalda käsitlema kui soospetsiifilist probleemi- see on ühiskonda tervikult iseloomustav nähtus, mitte üksikute naiste ja meeste käitumisprobleem (sm.ee) Põhjendused vanglas - naine provotseeris, ajas närvi, ei teinud korralikult midagi.
Õpetajatel on kohustus teavitada hädasolevast lapsest, kui ei teavita, on õpetaja ise seaduserikkuja. Vigastused tuleb fikseerida , muidu pole mingit tõendusmaterjali. Siiski ühiskond ei taha sekkuda. Peretüli varjatakse, sest „see pole teiste asi“. Lähisuhte vägivald peegeldab, mis ühiskonnas toimub.
Lähisuhte vägivald jagatakse kaheks:
Lähisuhte vägivald
füüsiline vägivald seksuaalne vägivald
(situatsiooniline ja sunniviisiline (survestamine ja kuritarvitamine)
ehk koduvägivald)
Füüsiline lähisuhte vägivald- situatsiooniline suhtevägivald- situational couple violence
Tekib tavapäraselt interpersonaalse konflikti käigus (Nt mees läks korra nörvi ja virutas, see oli ka kõik)
Ei ole kroonilise loomuga ega sisalda endas kaaslase manipuleerimist ega kontrollimist ning on pigem nõrkade suhtlemis- ja vihajuhtimisoskuse tulemus.
Üldjuhul väljendub kergemate füüsiliste rünnakute näol (lükkamine, tõukamine, tutistamine).
Ka naised kasutavad füüsilist vägivalda ja isegi sama palju kui mehed, lihtsalt see on kergem- viskavad millegagi, tutistavad, küünistavad jne.
Ekstreemsemsemad füüsiliste rünnakute juhumid on: kägistamine
N ja M kasutavad situatsioonilist vägivalda enam-vähem võrdselt.
Situatsiooniline suhtevägivald- esinemissagedus :
29% üliõpilastest tunnistas partneri suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kusjuures 9% vastanutest tunnistas mõne tõsisema rünnaku toimepanemist.
36% vastabiellunud paaridest koges vähemalt üht füüsilise vägivalla juhtumit viimase aasta joooksul.
25% 16- 44 aastastest naistestkogesid viimase aasta jooksul lähisuhtevägivalda.
51% 15- 74 aastastest lähisuhte kogemusega vastajatest on vähemalt korra kokku puutunud?
Tüdrukud põhjendavad seda suure hirmuga üksi jääda.
Sunniviisiline ehk koduvägivald- coercive controlling violence, somestic violence, sponsal abuse
Koduvägivald on kroonilise iseloomuga füüsilist laadi vägivald, mis lisaks kätkeb endas korduvalt emotsionaalset partneri hirmutamist, temaga manipuleerimist ja tema kontrollimist.
Üldjuhul on ühepoolne – see tähendab, et suhtes on üks ohver.
Eesmärk: saavutada ja säilitada kontroll partneri üle mistahes vahendite ja viisidega (füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, sotsiaalne väärkohtlemine, laste kasutamine manipuleerimisel).
Üldjuhul läheb see aja jooksul hullemaks. ei saa otsa, see on soovimatus normaalselt suhelda.
Koduvägivald
Politsei: 9 juhul 10st on koduvägivalla ohver naine, kodu statistiliselt naise jaoks kõige ebaturvalisem paik.
Johnson (2008): mehed kasutavad suhtes rohkem terroriseerimist, üritavad saavutada kontrolli, kasutades selleks nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Naised kasutavad sagedamini vägivaldset vastuhakku- see tähendab et käituvad vägivaldselt enesekaitseks või kättemaksuks.
Statistikaamet (2010) mehed kogevad pigem esemega loopimist, löömist, naised pigem peksu, kägistamist ja seksuaalset vägivalda.
Koduvägivald ei ole ainult oskuste puudusest tulenev käitumine, vaid ka soovimatus teisiti käituda.
Mida madalam on haridus , seda rohkem on ka füüsilist vägivalda ka nõrgema inimese vastu. Vägivald algab manipuleerimisest, kontrollimisest ja läheb füüsiliseks.
Riskifaktorid :
Psühhopatoloogiline (raske depressioon , äravus ja isiksusehäire). Soosiv suhtumine vägivalda.
Vanus: sagedaseim 20ndates inimeste seas.
Alkoholi (kuri)tarvitamine- 60% koduvägivalda kogenud naistest (meeste puhul tegemist olnud alkoholijoobega) (statistikaamet 2010)
Varasem kokkupuude vägivallaga.
Kooselu (lahus elavate paaride seas vägivalla tarvitamist oluliselt vähem).
Sotsiaalne isoleeritus (ahvardustega maha jätta jms)
Õpetaja peab laste vaba aja vastu huvi tundma; ei tohi soosida vägivalda; peab küsima ja kuulama !
Vägivallatsejad ei ole lollid- nad teavad täpselt mida öelda ja teha, et terroriseerida.
Seksuaalne vägivald- survestamine- sexual coercion
Seksuaalne vägivald on partneri manipuleerimine , sundimine ja surevestamine seksuaalsetele toimingutele.
Survestamisega ei kaasne füüsilise vägivallaga ähvardamist või füüsilise jõu kasutamist. Pigem on kaaslase ähvardamine (suhte lõpetamisega), järjepidev pealekäimine või kaaslases süütunde tekitamine.
Seksuaalne vägivald- kuritarvitamine- sexual assault, sexual abuse, sexual violence
Kuritarvitamine on võimupositsiooni saavutamine, kire rahuldamise läbi ahvardava või tegeliku füüsilise jõu kasutamise või kehavigastuste tekitamise . on sugulise kire vägivaldne rahuldamine isikuga , kes pole suuteline osutama vastupanu.
Vägistamine on kõige sagedasem kuritarvitamise vorm.
Vägivald kehavigastuste tekitamise eesmärgil. Battering rape
2) Vägivald domineerimise eesmärgil. Forced-only rape
Esinemissagedus:
70% ohvritest teadis varasemalt kuriteo sooritajat
50% olid tuttavad (naaber, klassikaaslane )
12% abikaasa, elukaaslane
8% sugulased
Eestis registreeritud vägivallajuhtumid, mis said karistatud: 2010: 81; 2011: 91; 2012: 143; 2013: 135
Enamus ohvreid on naised.
Suhtumine seksuaalvägivalda (süüdlased)- naine ise süüdi- ise flirtis jms.
Seksuaalvägivalda mõjutavad tegurid:
Hüpermaskuliinsus: liialdatud mehe soorolli järgimine- vägivald on mehelik , oht ja risk mis vägivallaga kaasnevad on erutavad .
Hüperfeminiinsus: liialdatud naise soorolli järgimine- naine peab kuulama mehe sõna, vägivald on põhjendatud,

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla