Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses (0)

Inimeseõpetus - Inimeseõpetus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui persoon persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale?
  • Mida tunneb mida?
  • Kui mina enesehinnang?
  • Mida see tähendab?
  • Mis mina kujunemist mõjutab?
  • Millele antakse?
  • Millest rääkimine on tabu?
  • Millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks?
  • Mis töötab mis mitte?
  • Mil määral me end hindame?
  • Mis meie rahulolu või rahulolematust?
  • Mitu enesehinnangut?
  • Miks enesehinnang on tähtis?
  • Millised on enesehinnangut mõjutavad peamised faktorid?
  • Mis segab keskendumist?
  • Kus tekivad negatiivsed või ülesandega mitteseotud mõtted ja kujutluspildid?
  • Mis on probleemi juures kõige tähtsam?
  • Milline lahendus annaks pikaajalise tulemuse?
  • Mis on kõige realistlikum?
  • Milline näeb olukord välja siis kui probleemi ei ole?
  • Milliseid samme tuleb ette võtta?
  • Kui palju ressursse on vaja?
  • Kes võtab esmase vastutuse?
  • Mida ootasid Kas plaani täitmine läheb ajakava kohaselt?
  • Mida teha tulevikus et sellistprobleemi ei tekiks?
  • Miks inimesed riideid kannavad?
  • Mis on mulle riietusel tähtis?
  • Milliseid funktsioone riietusel ei ole lapseeas?
  • Miks tipparst tippspetsialist ei kanna ametiriietust?
  • Kui kaugelt tajutakse inimest?
  • Kuidas esmamulje kujuneb?
  • Milline riietus on ilus?
  • Kui pikem lõik lühemasse lõiku ?
  • Kui küllastamata ja heledate värvide puhul ?
  • Mis mõjutab iniviidi maitset seoses sellega mis puudutab korduvust ?
  • Palju lapsena vaatasime lumivalgekese pilti?
  • Milliseid riideid sulle meeldibei meeldi kanda?
  • Kuidas suhted algavad?
  • Kuidas saavad alguse paarissuhted?
  • Keda me märkame?
  • Kes meile meeldib?
  • Kuid millega rahulolu on madal kasu kas saan sellest suhtest kasu?
  • Kui on düsorganiseeritud suhe siis ei püsi ?
  • Kui inimene on intelligentne on ta loov?
  • Kui inimene on loov on ta intelligentne?
  • Kuidas joonistusi interpreteerida?
  • Mis näitab et laps on agressiivne?
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
  • Loeng
    ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed.
    Sissejuhatus.
    Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist.
    Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis:
    Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad:
    Intellektuaalne dimensioon
    Produktiive
    Sotsiaal- personaalne , mis sisaldab persooni-ühiskkond jne (ei tegele)
    Intra-/ interpersonaalne dimensioon.
    Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega.
    Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses:
    PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides..
    Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides ; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
    Erinevad mõisted?
    Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses interpersonaalsete suhete ja interaktsiooniga erinevatel tasanditel.
    Enesekohane pädevus tähendab teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, mis arendavad sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna .
    Enesekohane pädevus hõlmab teadmisi eneseregulatsiooni, toimetulekustarteegiate, oma mina ja enesekasvatuse ning oma ja võimete arenduse kohta ja kasutamist iga päev. + oskus adekvaatselt hinata end, arengut ise jälgida ja seada eesmärke ning reegleid enesearenduseks.
    Füüsiline mina, individuaalsed erinevused, seksuaalne mina, sotsiaalne mina, kutsealune mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks.
    Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon.
    Mina käsitletakse inimeseõpetuse ainekavas kõiki kooliastmeid läbivalt mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana  MINA + kutsealane , moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige.
    Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust....
    Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus
    Seksuaalne- arengu mõistmine
    Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes
    Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi....
    Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused.
    Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga.
    Referaadi teemad!
    Self-conciousness- eneseteadvus
    Self- concept - mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast
    Self- knowledge - teadmine iseendast, teadmine enda kohta
    .....
    personal identity - personaalne identiteet , minu unikaalsus
    independent self- sõltumatu mina, mi na ise
    ....
    Mina- kontseptsioon
    Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena.
    Tänapäeva uurijad on üht meelt , et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne.
    Võimalikud minad (possible self)
    Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus):
    Personaalne mina sotsiaalne mina
    taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad
    Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina
    sotsiaalne mina
    psühholoogiline mina
    Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras!
    Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust.
    Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut.
    Kokkusobimatus Kokkusobivus
    tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina
    (ei kattu) (kattuvad)
    Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine.
    aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed
    seda ja seda! (nt tööd)
    Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne.
    Kolmas võimalus vaadata minade paljusust:
    Oleviku mina
    Mineviku mina
    Tuleviku mina
    (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina.
    Privaatne ja avalik mina ( Johari aken- Joseph & Harry 1955)
    (Neli erinevat varianti , kuidas mina käsitleda)
    Avatud ala pime ala
    mina tean+ teised teavad mina ei tea, teised teavad
    Varjatud ala tundmatu ala
    mina tean, teised ei tea mina ei tea, teised ei tea
    (1)Avalikud ja (2)privaatsed aspektid seoses minaga:
    (1) enda sotsiaalsed aspektid ja (2) enda varjatud, sotsiaalsed aspektid
    Mina kui tervik
    Mina.kontseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnag võib olla positiivsem või negatiivsem:
    Kognitiivne - ratsionaalne : Afektiivne- seotud tunnetega:
    teadmised, mida on kujtatud skeemidena, enesekohane suhtumine: objektiivsed
    mis sisaldavad personaalseid mälestusi, tundmused kui ka uskumused, kuidas
    semantilisi tähendusi, kontrollivad indiviid hindab ja väärtustab oma personaalset
    enesekohast info töötlust tunnetust.
    Mina- kontseptsioon koosneb kirjeldavast ja hinnangulisest osast.
    Self- image - mina-pilt
  • Kirjeldav ehk kognitiivne osa koosneb teadmistest, kujutatakse skeemidena ja mis sisaldab personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi organiseeritud infot endast ja kontrollivad enesekohase info töötlust.
    Need on nii objektiivsed teadmised, kui ka uskumused enda kohta. Teadmised, milline ma olen!
    aa) füüsiline kirjeldus
    ab) sotsiaalsed rollid
    ac) eksistentsialistlikud/ abstraktsed kirjeldused
    Mina pilt juhib abstraktsiooni situatsioonist situatsiooni, reakstioone olenevalt mina-pildist.
  • enesehinnang
    Mina kontseptsiooni selgus (self- concept clarity): 1) mil määral teadmised enda kohta on selgelt defineeritud; 2) mil määral teadmised enda kohta on sisemiselt püsivad ja ajaliselt stabiilsed.
    Mina- identiteet
    Identity- kuidas inimene kasutab seoses endaga, et leida tööalast, ideoloogilist ja seksuaalset rolli ühiskonnas, mis sobiks paremini väljendama seda, kes ta on.
    Self- concious- eneseteadlikkus , individuaalne teadlikkus endast.
    Mina-kontseptsiooni psüühiline tervik- indiviidi individuaalsed jooned, tunnused suhtumisel, hoiakud, tundes seoses endaga, kirjeldav/hinnanguline aspekt.
    Self- esteem- mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt, kuidas inimene hindab/ väärtustab oma personaalseid tunnuseid, eneseusaldus seoses minaga.
    Self- concept- psühholoogiline tervik, indiviidi individuaalsed jooned, karakteristikud , tunnused, suhtumised, hoiakud ja tunded seoses endaga....
    Mina: eneseteadlikkus
    Self- awareness- endale suunatud tähelepanu endast mõtlemise protsess; sisu: mis ma tean endast.
    G. Mead: I- aktiivne, tegutsev, kogev , mõtlev
    Me- hoiak esimese (I) suhtes
    W. James: teadlikkus endast, teadmine enda kohta
    I-self; Me- self
    Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale.
    Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga.
    Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!!
    Eneseteadvus- self- conciousness
    Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt .
    Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......?
    Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste.
    Mina- uurimine :
    Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes.
    James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on.
    W. James „Psühholoogia printsiibid “ 1890
    Charles Horton Cooley 1902
    Georg Herbert Mead 1934
    Herbert Blumen 1937
    Erving Goffman 1959
    Carl Rogers 1959
    „Mina“ tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes:
  • Mina kui persoon : persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut
  • Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused
  • Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast.
    Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....?
  • Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid , emotsioonid . Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)???
  • Mina kui tegutseja : mina kui planeerija, mina kui otsustaja , mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina.
    Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev
    Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
    Edaspidi loengutes eriti palju juttu suhetest.
  • Loeng. Mina- kontseptsioon
    Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
    Teadmised enda kohta on organiseeritud ja jaotatud erinevatesse kategooriatesse, mis on oma iseloomult erisugused. Mida see tähendab? Varieeruvad inimeseti ja situatsiooniti. Mina-kategooriad on hierarhiliselt organiseeritud.
    Q sorteerimine: teatud tunnustele kategooria leidmine (loengus ümbriku ülesanne)- sorteerida ära erinevad sõnad ja paigutada kategooriatesse: minu kohta, nii ja naa, mitte minu kohta. + panna tunnused tähtsuse järjekorda.
    Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- mina motivatsiooniline ja emotsionaalne alus. Mina jaotamine ja võrdlemine- 1) mineviku, oleviku ja tuleviku mina; 2) milline ma olen, milline ma võiks olla, milline ma peaksin olema.
    Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- enesehinnangu reguleerimine: juba 8 aastasest alates. Kolm tunnusjoont: 1) eristamine tähtsuse järgi; 2) kategoriseerimine ja integratsioon ; 3) mina kontseptsiooni selgus. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge , siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus , madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi.
    Hakatakse kategoriseerima: on asju, milles ma pole eriti hea (nt rattaga sõitmine), kuid tähtsamad on asjad, milles olen parem (nt oskan juba sõnu kokku veerima). Kategooriad on nt kainikueas tähtsuse järgi ritta pandud.
    Kaks mina kontseptsiooni funktsiooni:
    Inimesed kalduvad oma minaga seotud kategooriaid jaotama positiivseteks ja negatiivseteks.
    Kategoriseerimine (positiivseks ja negatiivseks) vs integratsioon (mõlemas kategoorias võib olla nii negatiivseid kui positiivseid jooni). Positiivsed säilivad. Negatiivsetel tagasilöökidel rakendame integratsiooni negatiivsed ja positiivsed karakteristikud. See aitab säilitada edaspidi kõrget enesehinnangut.
    Mitmetahuline mina kontseptsiooni dünaamika:
    Pos. kategoriseerimine integratrsioon ümber kategoriseerimine pos. meeleolu; enesehinnangu
    tõus
    neg. kategoriseerimine neg. meeleolu;
    eneseh. langus
    neg. meeleolu;
    enesehinnangu langus
    Mina- kontseptsiooni selgus: kui kategooriad on selged ja ajastabiilsed. Kui pole, on mina- kontseptsioon ebaselge.
    Need, kellel on ebaselge, nende mina koosneb konfliktsetest ja vastandlikest uskumustest enese kohta..., negatiivne enesehinnang. Nad on kõrge neurootilisusega, madala eneseteadlikkusega. Ei võta arvesse lähedasi inimesi. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi.
    Mina- kontseptsioon mina arengus.
    Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest eraldi (tekib 2-3 aastasel lapsel); pärast seda hakkab tekkima mina mitmetahulisus. Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga . 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud). Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline).
    3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab , et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks.
    Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad.
    Kui laps on 4,5 ja peale, hakkavad aru saama, et sugu, vanus jms on permanentsed- see oleneb palju ka lapsevanematest, kui nad õigeid asju ise kinnitavad.
    8ndaks eluaastaks pannakse olemasolevad kategooriad paika tähtsuse järgi.
    3,5 aastasel on teadlikkus oma sisemisest minast, sest ta teadmised ja uskumused on tal privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a)
    Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus , mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile.
    Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps (eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet.
    Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad on psühholoogilised terminid enda erinevatest aspektidest võttes.
    Noorukile on loomulik arusaam oma psühholoogilisest minast/keerulisest minast et on tervik. Ta saab aru sellest, et ta mina on iseenda sisemisest minast ja ümbritseva keskkonna vastastikmõjust tekkinud. Paneb kokku oma mina ajalise dimensiooni - mieviku, oleviku ja tuleviku mina- moodustub tervik.
    Seksuaalne mina ideoloogiline mina ja töö mina moodustavad identiteedi rollidega katstamine.
    Laps peab kõigepealt eristama end teistest (1- hooldajast, hiljem teistest). See lagab algul füüsilisest eristamisest. Ja aru saama, milline ta on. Algul ei oska ta öelda, kas ta on laisk , tubli või kannatlik .
    2-3a- Mina strukturaalne organiseerimine - isoleeritud konkreetsetest käitumisjoontest stabiilse psühholoogilise terviku suunas noorukieas.
    Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega - mina kui sotsiaalne peegel .
    Mis mina kujunemist mõjutab?
    Mina kujunemine: 1) sotsiaalne võrdlemine (nt kuidas vanemad lapsest räägivad, hiljem lapse eakaaslased); 2) oma käitumise vaatlemine (õpib enesekontrolli ); 3) mõtted ja tunded; 4) teiste reaktsioonid.
    Mina kontseptsiooni- teed säilitada näide.....
    Teed saavutada mina teatud aspekt selekteeriv mälu atributsioonid fookus võtmejoont
    terviklik mina: (pereringis olek (meenutan aegu, (olin kunagi ele: (sõbralikkus
    aktsepteeritud) kui olin õnnelik/ sõbralik, sest on minu tähtis
    süüdi) situatsioon nõudis) joon)
    + kultuuriline mõju
    Mina tunnusjooned individuaalne kultuur kollektiivne kultuur
    Mina diferentseerimine unikaalneindiviid, eraldi indiviid seaotuna teistega,
    sotsiaalsest kollektiivist sobitatuna sotsiaalsesse
    konteksti
    Mina struktureerimine ühtne ja stabiilne, püsiv voolav ja variatiivne;
    läbi situatsiooni ja suhete muutuv läbi situatsiooni ja
    suhete
    Tahtelised tunnused sisemised, privaatsed: välised, avalikud: staatus,
    võimed, mõtted, tunded suhted
    Olulised ülesanded olla unikaalne, väljendada end, kuuluvus, osalus, käitun
    täita eesmärgid, öelda otse mida sobivalt, täita grupi eesm.
    mõtlen mõelda ja siis tegutseda
    + soolised erinevused (sõltuvuses)
    Mehed ja naised tõlgendavad sõltuvust erinevalt!
    N- sõltuvus suhted, düaad; M- sõltuvus laiema grupiga, kollektiivne
    Mina kujunemine:
    Teise rolli võtmine- enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste sotsiaalsete rollide jagamine, teiste rollide õppimine.
    Tähtsad teised- vanemad, eakaaslased, jt, kellel on võim, et mõjutada inimeste arusaamu iseenesest.
    Üldistatud teised- kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid (sinna kuuluvad ka vanemad, kui võtavad last võrdselt- lapsega sama staatus seega).
    Rollivõtmise astmed - imiteerimine, mäng, rollikäitumise omandamine.
    Mina kujunemine- personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi.
    Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha.
    Töövihiku harjutuste näited: kastid , kuhu kirjutatakse enda kohta head omadused ja siis aasta lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta.
    Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad , et teaised neid peavad. Peegelmina.
    Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..?
    W. james 1890
    Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus.
    Cooley, Mead, Goffman
    Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse.
    Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega.
    Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi.
    Peegel- mina teooria:
    Kujuneb positiivne mina
    mina pilt
    Teised suhtuvad minusse hästi
    Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt.
    Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb.
    Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....?
    Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada. Ühiskond on vaimsete minade koostoimimine......?
    Mead: idee üldistatud teistest.
    „Mind, self and society“
    Minateooria: (self) koosneb kahest poolusest: „I“- aktiivne poolus , see kes inimese tegevust juhib. „Me“- positiivne poolus, inimese arvamus enda kohta.
    Mina kujuneb välja suheldes teistega. Oluliseks osaks mina kujunemises on rollide proovimine ( role taking ), kaasinimeste rollide mõtteline proovimine.
    Olulised teised (significant others ) isik, kelle arvamust inimesele kõige rohkem loeb ja arvestab . Keda ta ise ka lähedalt tunneb.
    Üldine teine- abstraktne kõrvaltvaataja/ grupp, kelle hinnanguga inimene samuti arvestab.
    Goffman- inimene püüab endast kujundi luua sotsiaalse auditooriumi ees.
    Inimene käitub auditooriumi ees teisiti võrreldes sellega, kui on privaatselt. Auditooriumi ees loob endast kujutluse kooskõlas sellega, millised on auditooriumi ootused talle.
    Avalikud aspektid seoses minaga.
    „The Presentation of self in everyday life“
    Dramaturgia teooria- sotsiaalne interaktsioon on etendus
    Goffman eeldab sotsiaalset interaktsiooni kui teatrietendust. Elu on lava, kus inimesed oma igapäevategevuse käigus üksteist vastastikku mõjutavad.
    Iga inimene on korraga nii näitleja kui publik , pealtvaataja.
    Nagu näitleja teatris, nii mängib ka inimene teistega suheldes teatud kindlaks määratud rolle, et saada kaaslastelt soovitud vastust. Avalik mina ei lange kokku privaatse minaga.
    Jalakäija näide (sotsiaalsed reeglid ja rituaalid : käsikiri või stsenaarium ).
    Roll on see, kui kaks inimest vesteldes vastu tulevad, siis me neid füüsiliselt ei eralda , vaid teeme kaare ja läheme mööda neist.
    Refleksiivne mina:
    Uurimis tulemused?????
    Kokkuvõte:
    Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud.
    Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad).
  • Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine
    Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine.
    Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki .
    Lähisuhte vägivald- intimate partner violence
    Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes.
    Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu ? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam.
    Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
    Paragrahv 121 käsitleb neid, kes selliste asjade eest vangis on.
    Viimaste aastate jooksul on hakatud lähisuhte vägivalda käsitlema kui soospetsiifilist probleemi- see on ühiskonda tervikult iseloomustav nähtus, mitte üksikute naiste ja meeste käitumisprobleem (sm.ee) Põhjendused vanglas - naine provotseeris, ajas närvi, ei teinud korralikult midagi.
    Õpetajatel on kohustus teavitada hädasolevast lapsest, kui ei teavita, on õpetaja ise seaduserikkuja. Vigastused tuleb fikseerida , muidu pole mingit tõendusmaterjali. Siiski ühiskond ei taha sekkuda. Peretüli varjatakse, sest „see pole teiste asi“. Lähisuhte vägivald peegeldab, mis ühiskonnas toimub.
    Lähisuhte vägivald jagatakse kaheks:
    Lähisuhte vägivald
    füüsiline vägivald seksuaalne vägivald
    (situatsiooniline ja sunniviisiline (survestamine ja kuritarvitamine)
    ehk koduvägivald)
    Füüsiline lähisuhte vägivald- situatsiooniline suhtevägivald- situational couple violence
    Tekib tavapäraselt interpersonaalse konflikti käigus (Nt mees läks korra nörvi ja virutas, see oli ka kõik)
    Ei ole kroonilise loomuga ega sisalda endas kaaslase manipuleerimist ega kontrollimist ning on pigem nõrkade suhtlemis- ja vihajuhtimisoskuse tulemus.
    Üldjuhul väljendub kergemate füüsiliste rünnakute näol (lükkamine, tõukamine, tutistamine).
    Ka naised kasutavad füüsilist vägivalda ja isegi sama palju kui mehed, lihtsalt see on kergem- viskavad millegagi, tutistavad, küünistavad jne.
    Ekstreemsemsemad füüsiliste rünnakute juhumid on: kägistamine
    N ja M kasutavad situatsioonilist vägivalda enam-vähem võrdselt.
    Situatsiooniline suhtevägivald- esinemissagedus :
    29% üliõpilastest tunnistas partneri suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kusjuures 9% vastanutest tunnistas mõne tõsisema rünnaku toimepanemist.
    36% vastabiellunud paaridest koges vähemalt üht füüsilise vägivalla juhtumit viimase aasta joooksul.
    25% 16- 44 aastastest naistestkogesid viimase aasta jooksul lähisuhtevägivalda.
    51% 15- 74 aastastest lähisuhte kogemusega vastajatest on vähemalt korra kokku puutunud?
    Tüdrukud põhjendavad seda suure hirmuga üksi jääda.
    Sunniviisiline ehk koduvägivald- coercive controlling violence, somestic violence, sponsal abuse
    Koduvägivald on kroonilise iseloomuga füüsilist laadi vägivald, mis lisaks kätkeb endas korduvalt emotsionaalset partneri hirmutamist, temaga manipuleerimist ja tema kontrollimist.
    Üldjuhul on ühepoolne – see tähendab, et suhtes on üks ohver.
    Eesmärk: saavutada ja säilitada kontroll partneri üle mistahes vahendite ja viisidega (füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, sotsiaalne väärkohtlemine, laste kasutamine manipuleerimisel).
    Üldjuhul läheb see aja jooksul hullemaks. ei saa otsa, see on soovimatus normaalselt suhelda.
    Koduvägivald
    Politsei: 9 juhul 10st on koduvägivalla ohver naine, kodu statistiliselt naise jaoks kõige ebaturvalisem paik.
    Johnson (2008): mehed kasutavad suhtes rohkem terroriseerimist, üritavad saavutada kontrolli, kasutades selleks nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Naised kasutavad sagedamini vägivaldset vastuhakku- see tähendab et käituvad vägivaldselt enesekaitseks või kättemaksuks.
    Statistikaamet (2010) mehed kogevad pigem esemega loopimist, löömist, naised pigem peksu, kägistamist ja seksuaalset vägivalda.
    Koduvägivald ei ole ainult oskuste puudusest tulenev käitumine, vaid ka soovimatus teisiti käituda.
    Mida madalam on haridus , seda rohkem on ka füüsilist vägivalda ka nõrgema inimese vastu. Vägivald algab manipuleerimisest, kontrollimisest ja läheb füüsiliseks.
    Riskifaktorid :
    Psühhopatoloogiline (raske depressioon , äravus ja isiksusehäire). Soosiv suhtumine vägivalda.
    Vanus: sagedaseim 20ndates inimeste seas.
    Alkoholi (kuri)tarvitamine- 60% koduvägivalda kogenud naistest (meeste puhul tegemist olnud alkoholijoobega) (statistikaamet 2010)
    Varasem kokkupuude vägivallaga.
    Kooselu (lahus elavate paaride seas vägivalla tarvitamist oluliselt vähem).
    Sotsiaalne isoleeritus (ahvardustega maha jätta jms)
    Õpetaja peab laste vaba aja vastu huvi tundma; ei tohi soosida vägivalda; peab küsima ja kuulama !
    Vägivallatsejad ei ole lollid- nad teavad täpselt mida öelda ja teha, et terroriseerida.
    Seksuaalne vägivald- survestamine- sexual coercion
    Seksuaalne vägivald on partneri manipuleerimine , sundimine ja surevestamine seksuaalsetele toimingutele.
    Survestamisega ei kaasne füüsilise vägivallaga ähvardamist või füüsilise jõu kasutamist. Pigem on kaaslase ähvardamine (suhte lõpetamisega), järjepidev pealekäimine või kaaslases süütunde tekitamine.
    Seksuaalne vägivald- kuritarvitamine- sexual assault, sexual abuse, sexual violence
    Kuritarvitamine on võimupositsiooni saavutamine, kire rahuldamise läbi ahvardava või tegeliku füüsilise jõu kasutamise või kehavigastuste tekitamise . on sugulise kire vägivaldne rahuldamine isikuga , kes pole suuteline osutama vastupanu.
    Vägistamine on kõige sagedasem kuritarvitamise vorm.
    Vägivald kehavigastuste tekitamise eesmärgil. Battering rape
    2) Vägivald domineerimise eesmärgil. Forced-only rape
    Esinemissagedus:
    70% ohvritest teadis varasemalt kuriteo sooritajat
    50% olid tuttavad (naaber, klassikaaslane )
    12% abikaasa, elukaaslane
    8% sugulased
    Eestis registreeritud vägivallajuhtumid, mis said karistatud: 2010: 81; 2011: 91; 2012: 143; 2013: 135
    Enamus ohvreid on naised.
    Suhtumine seksuaalvägivalda (süüdlased)- naine ise süüdi- ise flirtis jms.
    Seksuaalvägivalda mõjutavad tegurid:
    Hüpermaskuliinsus: liialdatud mehe soorolli järgimine- vägivald on mehelik , oht ja risk mis vägivallaga kaasnevad on erutavad .
    Hüperfeminiinsus: liialdatud naise soorolli järgimine- naine peab kuulama mehe sõna, vägivald on põhjendatud, kui mees seda arvab.
    On leitud korrelatsioon liialdatud soorolli järgimise ja seksuaalvägivalla kogemuste vahel.
    Kui ei oska aidata last- tuleb anda info edasi sellele, kes saab aidata. Koolis taolistel loengutel tuleks kaasata inimesi väljastpoolt kooli- see on õpilastele huvitavam ja aitab neil kergemini osaleda vestluses (usaldusväärsem?)
    Tuleb õpetada, mida nad teha saavad, kui teavad nt sõbra vägivaldsest perekonnast vms. Nad hakkavad siis mõtlema, kuidas teisi aidata, kui kunagi midagi sellist uhtub.
    Kiusamine- bullying (USA kirjanduses victimization)
    Kiusamine on käitumine, mis on (a) olemuselt agressiivne ja eesmärgiga tekitada kahju või kannatusi (b) ajas korduva iseloomuga ja (c) võimupositsioonilt suhtes ebavõrdne. Agressioon, eesmärgistatud kahju, ajas korduv, võimupositsioonide erinevus.
    See ei ole provotseeritud käitumine.
    Kiusamine jaguneb otseseks ja kaudseks kiusamiseks (kaudne on nt ignoreerimine, seda varjatakse).
    Vägivalla ja kiusamise erinevus? Vägivald ei pea korduma, pole oluline positsioon ja on enamasti füüsiline.
    Otsene
    Kaudne
    Füüsiline
    Kuulujutud
    Verbaalne ( narrimine )
    Narrimine
    Mina teen avalikult sulle
    Ignoreerimine
    Tegija varjab
    Esineb keskkondades, kus on grupp inimesi. Nt kool, vangla, trenn , lasteaed , internett, vanadekodu, sõjavägi, haigla (paljud organistasioonid, tavaliselt on kiusu igalpool, kus on koos grupp inimesi).
    Vägivald
    Kuisamine
    Füüsiline
    Korduv
    Kindlalt defineeritud
    Kiusamine koolis
    See on kõige põhjalikumalt uuritud valdkond (u 30 a)
    Kiusaja - ohver- kõrvalseisja (Kellega neist peab tegema rohkem tööd ja miks? Ohvriga, sest ohver ongi ohver, tal on see tunne kaasas koguaeg , kiusajaga, sest kuidagi peab teda piirama, pidurdama)
    Uurimismeetodid , tulemuste kõikuvus (peab alati enne õpilastele rääkimist erinevat ja uuemat materjali lugema).
    Iseloomulik vanuse kasvades- üleminek otseselt kiusamiselt kaudsele kiusamisele. Miks? Sest kasvab võimaluste arv kiusata - saab lihtsamalt kiusatud. Teised ei näe siis, et tema on kiusaja.
    Kiusamise vormid:
    Füüsiline(nt löömine, vägistamine, asjade ära võtmine ja hävitamine)
    Verbaalne (nt norimine, ähvardamine)
    Tõrjumine
    Kaudne kiusamine (nt ignoreerimine, kuulujuttude levitamine)
    Küberkiusamine (elab praegu täiel rinnal facebookis )
    Mis töötab, mis mitte?
    Kõrvalseisjatega töötamine (jah, rollimängud jms- hoiakute kujundamine)
    Kiusaja avalik häbistamine, karistamine (ei aita, see on sekkumine valel ajal)
    Klassi reeglid (jah, kui on kirjutatud koos õpilastega, isegi veel kutsekas )
    Ohvri eemaldamine (ei aita- ta võtab staatuse kaasa, tal on halb tunne veel teiste ees)
    Koolipõhine lähenemine (jah, hoiakud- on reegliteks kõigile koolisviibijatele)
    Lühiajalised projektid (nt koolivälised) (pikas perspektiivis ei aita, töötab vaid see, mis on pikaajaline)
    Klassipõhine lähenemine (on sama mis koolipõhine)
    Kaasõpilase tugi (peab olema oma klassist , kuid piisavalt populaarne , et ei tekiks kahte ohvrit, ta peab olema neutraalne , keegi keda kuulatakse)
    Mänguväljakute planeerimine ja kontrollimine (peaks olema nähtaval, nt kaameratega? Selliseid eriti kuskil ei ole, kui üldse mingi mänguväljak on)
    Sotsiaalsete oskuste treening kiusajatele & ohvritele (sotsiaalsed oskused võivad olla nii liiga tugevad kui liiga nõrgad) kodu võib hoopiski sotsiaalsete oskuste taseme alla tõmmata.
    Kiusaja avalik häbistamine, karistamine (ei aita, see on sekkumine valel ajal)
    Kõrvalseisjatega töötamine (jah, rollimängud jms- hoiakute kujundamine)
    Klassi reeglid (jah, kui on kirjutatud koos õpilastega, isegi veel kutsekas)
    Koolipõhine lähenemine (jah, hoiakud- on reegliteks kõigile koolisviibijatele)
    Ohvri eemaldamine (ei aita- ta võtab staatuse kaasa, tal on halb tunne veel teiste ees)
    Lühiajalised projektid (nt koolivälised) (pikas perspektiivis ei aita, töötab vaid see, mis on pikaajaline)
    Klassipõhine lähenemine (on sama mis koolipõhine)
    Kaasõpilase tugi (peab olema oma klassist, kuid piisavalt populaarne, et ei tekiks kahte ohvrit, ta peab olema neutraalne, keegi keda kuulatakse)
    Mänguväljakute planeerimine ja kontrollimine (peaks olema nähtaval, nt kaameratega? Selliseid eriti kuskil ei ole, kui üldse mingi mänguväljak on)
    Sotsiaalsete oskuste treening kiusajatele & ohvritele (sotsiaalsed oskused võivad olla nii liiga tugevad kui liiga nõrgad) kodu võib hoopiski sotsiaalsete oskuste taseme alla tõmmata.
    Kiusamine teismeliste suhetes:
    Varajaste romantiliste suhete kvaliteet mõjutab edasisi suhteid.
    Romantiliste suhete oelmasolu tähendus ja tähtsus (noortel on vaja miskipärast suhteid, nagu need oleks halvemad, kel suhteid pole).
    Archeri (2000) metaanalüüs sooliste erinevuste osas näitas, et tüdrukud vanuses 14- 22 kasutavad sageli füüsilist vägivalda ja poisid vanuses 23- 29 aastat kasutavad sageli füüsilist vägivalda.
    Ebavõrdsus võimupositsioonis.
    Otsese ja kaudse kiusamise aspektid.
    Riskitegurid: iga, sotsioökonoomilinetaust, haridus, mõnuainete tarvitamine, vanemate kasvatusstiil , üldine vägivaldsus, isiksuslikud/oskuslikud aspektid probleemide lahendamine, viha juhtimine, suhtlusoskus).
    Kiusamine töökohal:
    Sai alguse seksuaalse ahistamise uurimisest töökohal 1990 aastal.
    On kolleegi ahistamine, solvamine, tõrjumine või tema töötulemuste negatiivne mõjutamine töökohal. Tegevus peab aja jooksul (nt 6k) korduma (nt igal nädalal) ning ohver kogema süsteemseid negatiivse mõjuga akte .
    Levimuse osas väga erinevused tulemused (3,5- 53 %)- metoodilised küsimused.
    Riskitegurid: samasooliste kiusamine sagedasem, mehed kiusavad rohkem kui naised, staatus, tootmis-, haridus- ja meditsiiniasutustes rohkem kui mujal.
    Kahjutegur ettevõttele/ organistasioonile (nt kõik takerdub, toodang ja võimed ja tulemuslikkus jne).
    Kiusamine lihtsalt tekib- kadedusest, ei pea olema motivatsiooni selleks, lihtsalt tahe kahju tekitada. Alustab see, kes tahab halvasti käituda.
    Kui oled omal alal ekspert, siis sind kiusata ei saa!
  • Loeng. Enesehinnang.
    (on laiem mõiste kuhu alla kuuluvad)
    Mina süsteem
    Mina- kontseptsioon enesehinnang motiivid psühholoogilised
    vajadused
    Mina- kontseptsioon koosneb mitmest aspektist , mis varieeruvad: 1) tähtsuselt; 2) peegeldavad tegelikke või potentsiaalseid saavutusi; ajalist dimensiooni; 4) positiivseid või negatiivseid aspekte ning 5) stabiilseid või konkreetseid (töö) elemente.
    Stabiilsus omandatakse läbi sotsiaalse võrdluse, tagasiside soorituse kohta; uute rollidega kohanemine , küpsus. Konkreetselt kättesaadavad antud ajahetkel, kuidas inimene mõtleb endast antud hetkel, oleneb vahetust kontekstist, emotsionaalsest seisundist.
    Enesehinnangu mõiste: mil määral me end hindame? Enesehinnang väljendub suhtumises endasse.
    Positiivne EH negatiivne EH
    On enesekindlad ja peavad endast lugu. Peavad Tihti halvustavad ennast. Ei tunneta oma
    end vajalikuks. Peavad end võimekaks. Tajuvad vajalikkust . Ei tunneta oma võimete piire .
    realistlikult oma võimeid. Peavad end teistest halvemaks.
    Usk võimetesse; eneseaktsepteerimine. Mitte ..................?
    muretsemine sellepärast, mida teised minust
    mõtlevad; optimism .
    Enesehinnangut käsitletakse mina- kontseptsiooni raamistikus. Kui mina käsitlus võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti, siis enesehinnang puudutab mina hinnangulist osa. Enesehinnangut on määratletud kui mina kontseptsiooni afektiivset osa ehk tundmuslikku avaldust, mis valdavad inimese enesekohast suhtumist.
    Enesehinnangu hierarhiline struktuur: mina kontseptsiooni uurijad on inimese mina käsitlenud kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes.
    Mina kontseptsiooni hierarhilise mudeli alusel on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang. Sellele allutatud kaks spetsiifilist enesehinnangut- positiivne ja negatiivne akadeemiline ja mitteakadeemiline , mis omakorda jagunevad allkomponentideks. Nt mitteakadeemiline (situatsioonist sõltuv) mitteakadeemiline jaguneb sotsiaalseks , emotsionaalseks, füüsiliseks enesehinnanguks.
    Enesehinnang:
    Eristatav on üldine enesehinnang ja
    palju valdkondlikke või spetsiifilisi enesehinnanguid..erinevat tüüpi enesehinnangud moodustavad hierarhilise struktuuri.
    Üldine enesehinnang, mina kui tervik
    Spetsiifilised mina kui õppija mina kui sõber mina kui sportlane
    Shavelson- hierarhiline (?) organiseeritud enesehinnangu mudel.
    Üldine üldine enesehinnang
    Akadeemiline ja akadeemiline sotsiaalne füüsiline
    mitteakkadeemiline enesehinnang enesehinnang enesehinnang
    Enesehinnangu lugemine, matem. suhted eakaaslastega, füüsilised võimed,
    alavaldkond teised ained suhted vanematega füüsiline välimus
    (tabel pooleli , ka sots oskuste konspektis)
    Enesehinnang on üldine ensetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust ........?
    Rosenbergi enesehinnangu skaala. Üldine enesehinnang. (Palun lugege iga väidet tähelepanelikult ja märkige skaalal (1-5), kuivõrd õigeks te seda enda puhul peate (1- mitte kunagi; 5- peab paika). (Need on ümberpööratud skaala küsimused).
    A Üks või mitu enesehinnangut?
    R Eelkooliiga 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents (?)
    E Varajane kainikuiga 3: akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline enesehinnang.
    N Hiline kainikuiga: üldine enesehinnang.
    G
    Tasandiline enesehinnang:
    Üldine rahulolu, vaimne tervis tagab üldine enesehinnang
    Seotud käitumise ja edukusega akadeemiline enesehinnang
    teatud vallas sotsiaalne enesehinnang
    füüsiline enesehinnang
    Positiivne üldine enesehinnang seostatakse nt: inimese positiivsemate tunnetega, suurema eluga rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusetundega. Varem(?) erinevate depressioonisümptomitega.
    Üldine enesehinnang seostatakse kuritegevusega, neuroosidega ja teiste antisotsiaalse käitumise liikidega. Negatiivne enesehinnang kiusamine, kuritegevus , neuroos, teised antisotsiaalse käitumise liigid
    Üldine enesehinnang:
    Võimaldab inimesel kohanduda keskkonnaga varieerides oma käitumist.
    Motiveerib väärtustatud valdkondades tegutsemist (motivaator).
    Enesehinnangu muutmine kaitseb nn psüühilise valu eest ja tagab motivatsiooni konkreetses olukorras (stressi puhver ).
    Üldine ja spetsiifiline enesehinnang kajastavad psüühikas vaimset heaolu, tervist.
    Spetsiifiline enesehinanng kajastab inimese väärtusi ja võib reguleerida motivatsiooni ebaadekvaatne tagasisside ja tunnustus võivad isegi takistada õppimist ning hoopis teatava puudujäägi kogemine kannustada pingutusi . Üks enesehinnangu kui motivatsioonilise sisendi käivitaja on antud tegevuse või valdkonna.....................?
    Spetsiifiline enesehinnang seostub inimses käitumise ja selle tulemustega.
    Üldine EH
    Spetsiifiline EH
    Käitumine ?
    Mina-pildi standard??
    Tagasiside
    Õpetaja annab nii positiivset kui negatiivset tagasisidet, kusjuures positiivne peab olema ülekaalus. Efektiivne tagasisside on kirjeldus. Kirjeldatakse käitumist, mitte last ennast. Vahetu tagasiside on efektiivsem kui edasilükatud. Efektiivne tagasisside on pigem spetsiifiline kui üldine- kirjeldada võimalikult üksikasjalikult õpilase käitumist. Efektiivsuse taga on konstruktiivsus, mida motiveerib soov aidata ja arendada verbaalne, mitte verbaalne. Kui on akadeemiline enesehinnang ja siis on ka üldine enesehinnang
    Akadeemiline enesehinanng on võimekatele õpilastele üldise enesehinnangu oluliseks nurgakiviks.
    Vaimselt võimekatel õpilastel on küll kõrge akadeemiline enesehinnang, kuid teistes valdkondades madala enesega rahuloluga ning nad on tundlikud kaaslaste poolt antavate hinnangute ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes.
    Enesehinnagu kujunemine:
    Enesehinnangu kujunemist mõjutavad peamiselt kaks faktorit : 1) oma kogemus- kas edu või ebaedu kogemus ja 2) sotsiaalne võrdlemine- kas olen parem või halvem kui teised.
    Nt sündmus: sain eksamil C: (Mis saab ise teha, et enesehinnangut tõsta?)
    Enesehinnangu allikas kogemus (C pole hea hinne) sotsiaalne võrdlemine (paljud sõbrad said D)
    Tulemus: madal enesehinnang kõrge enesehinnang
    Võimalused enese- eneseparandamine (võtan rohkem kaitse stressi ja ähvarduse vastu
    hinnangu paranda- kursusi; eneseväärtustamine (tekib (sõbrunen nendega, kel madalamad
    miseks hea tunne, kui saan hakkama. Hinded); kompenseerimine .
    Parandamine: parandused , emotsionaalsed väärtused, kaitseb stressi ja ähvarduse vastu ehk kompenseerimine????!
    Enesehinnangu tõstmise võimalused (näited):
  • Eneseparandamine läbi oskuste, võimete, eneseregulatsiooni, eneseefektiivsuse
  • Eneseväärtustamine- positiivse seose märkamine oma enesehinnangu ja positiivsete emotsioonide vahel.
  • Kompenseeerimine- tähelepanu teistele valdkondadele või oskustele, kus tegevus on olnud edukas ja seotud positiivsete emotsioonidega. (Nt enda hinde võrdluseks võetakse need, kes said halvema hinde).
    W. B. Swann jt (1997) enesetõstmise teooria (self verification theory).
    Negatiivse mina kontseptsiooni korral ei võeta omaks positiivseid hinnanguid enda kohta, vaid aktsepteeritakse neid, mis kinnitavad mina kontseptsiooni. (nt depresseeritud)
    Inimesed kalduvad omaks võtma sellist infot, mis on kooskõlas nende eelneva kogemusega ning püüavad vältida infot, mis seab selle kahtluse alla. (Nt kui on madal enesehinnang- võtab vastu negatiivse tagasiside).
    Enesetõstmine (self enchanment), eneseupitamine - soov saada teistelt tagasisidet, et tunda end väärtuslikuna.
    Enesejätkuvus (self consistence)- inimene tahab, et teised kohtleksid neid ootuspärasel viisil ja sellepärast otsitakse sotsiaalseis situatsioone, et saada teistelt kinnitust selle kohta, kes sa enda arvates oled.
    Enesetõstmine/eneseupitamine- soov saada teistelt tagasisidet, et tund end väärtuslikuna.
    Inimesed püüavad sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimaalselt, pidades ennast tesitest paremaks ja kallutades infot enda hüvanguks ja seeläbi kogeda võimalikult positiivseid emotsioone.
    ......................
    Enesehinnang: selgus ja mitteselgus:
    Kui püsivad ja ajaliselt stabiilsed on mina- karakteristikud. Peegeldab mina kontseptsiooni jätkuvust.
    Enesehinnangu mitteselgus (stabiilsus), enesehinnangu kvaliteet- eraldiolevad teismeeast kuni 30 eluaastani.
    Aeg- pikaajaline mittestabiilsus/mitteselgus VÕI lühiajaline mittestabiilsus/mitteselgus.
    Kui tegemist pikaajalisega- siis reeglina üleminekul põhikooli (ühelt kooliastmelt teisele minnes) (?)
    Lüjiajaline mitteselgus- ilmneb ajaliselt murdeeas (varane noorukiiga ). See on situatsiooniline ehk enesehinnang (on madalseisus) kujuneb situatsiooni ajendil- ebaselgus enesehinnangus. nt avaliku esinemise situatsioon on häiriv
    Hiljem ja varem need kaks mõistet mõjutavad üksteist.
    Faktorid , mis mõjutavad enesehinnangu mittestabiilsust: stress , igapäevased negatiivsed sündmused, sensitiivsus ähvardusele, enseteadlikkus ja eneseregulatsiooni madalseis (?)
    Miks enesehinnang on tähtis?
    Võimaldab inimesel kohaneda
    ...............motivaator
    ..... (stressi puhver)
    Enesehinnang mina kontseptsiooni osana:
    Mina kontseptsioon- psühholoogiline tervik, inimese enesekohaste mõtete, tunnete, hoiakute ja hinnangute kogum; ettekujutus endast. Milline ma olen.
    Enesehinnang on mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt (suhtumine endasse positiivselt)
    Eneseselgus- kui püsivad ja ajaliselt stabiilsed on mina karakteristikud.
    Enesetõhusus.
    Enesetõhusus- udkumud, et ollakse võimelineteatud ülesandeid edukalt sooritama selleks, et saavutada teatud eesmärk. Hinnang, mida oma võimetega ollakse võimelised saavutama tulevikus, mitte hinnang oma võimetele praegu. ( Bandura )
    .....................
    Enesetõhusus on inimese veendumus oam võimetesse tulla toime teatud ülesandega ning kontrollida sündmusi, mis mõjutavad nende elusid . Enesetõhusus on sõltumatu inimese tegelikest võimetest. Enesetõhusus mõjutab inimese motiveeritust ja tegevust. Enesetõhususe tunne soodustab psühholoogilist heaolu kujunemist ja hõlbustab eneseteostamist.
    Vähese enesetõhususega inimesed on seisukohal, et.........
    ....................
    Mida tugevam on tajutud enesetõhusus, seda kõrgemaid eesmärke inimene endale püstitab ja seda kindlamini ta nende poole pürgib.
    Kui usutakse enesetõhususse, siis visualiseeritakse stsenaariume, mis tagavad eduka toimetuleku. Need, kes kahtlevad enesetõhususes, kujutlevad läbikukkumisi- pidev eneses kahtlemine takistab edu saavutamist.
    Eesmärgile pühendumine ka raskuste ettetulemise korral nõuab usku enesetõhususse. muidu kiputakse olema mõtlemises ebajärjekindel ja alistu
    LEHT- enesetõhusust saab tugevdada nelja tegevuse kaudu.....jne.
    Erinevad kogemused
    tagasiside enesetõhususe tõus
    ülesande jagamine väiksemateks osadeks
    meedia kasutamine
    Millised on enesehinnangut mõjutavad peamised faktorid?
    Vanemlus (Lapse) visualiseerimine - kuidas lapsele on head öeldud- lasta
    olulised teised pilt joonistada.
    referentgrupid
    rollivõtmine ja rolli mängimine
    Täiskasvanu kommunikatsiooni stiil
    Atributsioonid+ hinnanguline põhjendamine
    Sisemine väline
    Sotsiaalsete võrdluste alusel võimed
    motiivid
    Tagasiside: hinnanguline märgistamine: võimed (häti tehtud!), eesmärgile suunatud- sisemised motiivid (sa suudad seda teha, sa pingutad!).
    Saavutustele orienteeritus ja enesehinnang: ...................
    Üldised tulemused: laste atributsioonid edule akadeemiline EH: ootused enda
    edu või ebaedu orienteeritud või õpitud kõrge või madal edule: kõrged .......
    abitusele orienteeritud või madalad
    seletused .
    Tagasiside täis-
    kasvanult: võimed ..... saavutusvajadus , tugev, püsivnõrk, piiratud üldin eh..............
    ja motiivid.
  • Loeng. Eneseregulatsioon (osa materjali on lehtede pealt ka ära kirjutatud, seda ei pea ümber trükkima)
    Täidesaatev mina funktsioon
    Enesekontroll
    Hüvitise edasilükkamine
    Mina on vähemalt kolm mõõdet:
  • Inimese kogemused seoses endaga- eneseteadlikkus
  • Taju, mõtted ja tunded seoses endaga- kognitsioonid
  • Oma käitumise reguleerimine- täidesaatev
    Tegevuse algatamine........
    .............
    Sündmus hinnang kehaline reaktsioon
    (külmik tühi) (neg. sündmus) füioloogiline emotsioon (?)
    subjektiivne tunne, süütunne,
    vastutus
    Käitumuslik tagajärg-
    poodi minek
    Mina aktiivne, tahtlik aspekt kannab täidesaatva (executive) funktsiooni nime- see aspekt minast, mis vastutab indiviidi tegevuse üle- tegutseja, aspekt minast, mis algatab tegevust.
    Mittetäidesaatvad tegevused nt jalg jala ette panek (kõndimine), liigutuste koordinatsioon.
    Täidesaatev tegevus on nt.....
    ..................
    Eneseregulatsioon (self- regulation )- psühholoogid kasutavad terminit kui rakendavad õppimisteooriaid inimese käitumise kohta, mis on endale suunatud ja tahteline. Mina ja regulatsioon on modernses maailmas muutunud...
    Tänapäeval pole nii tavaline see, et mina konstrueeritakse, on ta valmis ja teda ümber konstrueerima ei pea. Tänapäeval peab koguaeg rolle vahetama ja mina ümber konstrueerima. Miski pole valmis seoses oma minaga. Kõik on pidevas muutumises.
    Enesergulatsioon on tänapäeval tähtis, et kohaneda üha muutuvate oludega.
    Kodu funktsioon on muutunud nii palju, et kool peab täitma neid funktsioone, mida kodu 30 aastat tagasi.
    Eneseregulatsioon puudutab mina tegevust seoses sellega, et muuta oma reaktsioon vastavalt (teadvustatud või teadvustamata ) eesmärgile, et saavutada soovitud tulemusi.
  • Käitumise, 2) mõtete või 3) emotsioonide muutmine, mis on loomulikud , harjumuspärased või õpitud.
    (Nt kui ootasime klassi ukse taga- kasutasime eneseregulatsiooni, et oodata, istuda vaikselt ja viisakalt).
    Eneseregulatsioon- õppimisteooriate rakendus inimese käitumise seletamisel; endale suunatud ja...........
    Eneseregulatsioon- on reaktsioonile vahelesegamist muutes või modifitseerides seda, asendades selle teise reaktsiooniga või blokeerides lisareaktsioone, mis sellega kaasas käivad.
    Eneseregulatsioon- mina tegevus, mis algatab reaktsiooni (varem). See ei ole harjumuslik reaktsioon või automaatne reaktsioon,vaid käitumise, mõtete, emotsioonide muutmine.
    Enesekontroll koosneb kolmest komponendist :
  • Eesmärgi seadmine või soovitud seisundi eesmärgiks seadmine- eesmärgi püstitamine.
  • Vastava tegevuse algatamine, et saavutada eesmärki- eesmärgile suunatud köitumise alagatmine ja õhutamine.
  • Protsessi hindamine, monitoorne, et seatud eesmärki saavutada, mis nõuab praeguse ja soovitud seisundi eristamist- hinnatakse, kuidas eesmärgile suunatud käitumine on on kulgenud. (?)
    Standardid sobib enesekinnitus
    Tegevus enesevaatlus enese hindamine ei sobi käitumise muutus
    Eneseregulatsiooni mudel (Mcnamara,1999)
    Testi (?) faas- tegevuse fookus (?)- eesmärgi üle vaatamine- tegevus
    Eneseregulatsiooni kasutatakse üldises tähenduses.....
    Enesekontroll tähendab tahtlikku, teadlikkuprotsessi seoses enese muutmisega. Enesekontroll- spetsiifiline tähendus- protsess, kus inimene ise pärsib soovimatuid rektsioone . See on oskus kontrollida oma impulsse ning lõpetada ja pidurdada mingi tegevus (isegi kui on suuv seda jätkata) või alustada millegi tegemist (isegi kui seda ei taheta teha).
    Enesekontroll- hulk mehhanisme, mille abil inimese psüühika kontrollib tahtlikult oma funktsioone, seisundeid, sisemisi protsesse. See on otsus kontrollida oma impulsse ning lõpetada ja pidurdada mingi tegevus (....) või alustada millegi tegemist (...).
    Lapsed kelle..........
    Enesekontrollist rääkides on eristatud emotsionaalset (tunnete tekkimine), käitumuslikku (liigutuste juhtimine) ja kognitiivset (tunnetusprotsesside juhtimine- eesmärkide seadmine, planeerimine, organiseerimine) enesekontrolli, mis on omavahel tihedalt seotud- raskused ühes valdkonnas on seotud raskustega teises valdkonnas.
    Enesekontroll on protsess, mille kaudu inimene kontrollib oma käitumist juhtides ja suunates end kasutades selleks erinevaid käitumuslikke ja kognitiivseid strateegiaid. Enesekontrolli kaudu saavutatakse vajalikud eesmärgid, pärsitakse mittesoovitud reaktsioone.
    ...................
    Enesedistsipllin- veelgi kitsam mõiste- inimese tahtlikud plaanid, et end parandada või paremaks muuta, tavaliselt vastavalt kultuurinormidele ja moraalile.
    (Enesedistsipliin seoses sellega, mis ei puuduta midagi negatiivset. Teen endaga midagi positiivset arvestades norme ja kultuuri).
    Enesekontrolli rakendamise võimalusi:
  • Käitumiskesksete strateegiate abil
  • Loomuliku tasu strateegiate abil
  • Mõttemuljete kujundamise strateegiate abil (konstruktiivsete mõtlemisstrateegiate abil).
    (+ õpetaja antud lehed)
    Naited rakendusest:
    Õpisisu: enesekontrolli alused ja......................?
  • Käitumiskesksed strateegiad on suunatud eneseteadlikkuse suurendamisele.
  • Enesevaatlus- teadmised sellest, millal ja miks on vajalikud erinevad käitumisvormid. Tundes oma käitumist, tegevuse taset ja tulemusi on võimalik püstitada käitumist muutvaid eesmärke.
    Enesevaatluse käigus inimesed jälgivad enda käitumist ning selle pealt teevad järeldusi enda isikuomaduste kohta.
    Protsess on seotud eneseteadvusega- oma enese mõtete ja tegude pidev teadvustamine ja kontrollimine.kolm allkategooriat: privaatne eneseteadvus; sotsiaalne eneseteadvus; sotsiaalne ärevus.
  • Eesmärkide seadmine ja prioriteetide määramine- spetsiifilised, jõupingutusi vajavad, kuid saavutatavad eesmärgid tõstavad inimese regevuse taset.
  • Enesetasustamine- enesele määratud tasud suurendavad ülesannete ja eesmärkide saavutamise väärtust.
  • Enesekaristamine või korrigeeriv tagasiside- tagasiside ebaõnnestumiste ja ebasoovitavate käitumiste kohta peaks olema konstruktiivne ja positiivselt raamitud, see võimaldab muuta käitumist. Enese kritiseerimist ja süütunde tekitamist peaks vältima.
  • Märkide süsteemi loomine- on suunatud tegevuse hoidmisele valitud suunal ja sobivate käitumismudelite rakendamisele. Nimekirjad, loetelud, märkmed, sedelid jne.
  • Loomuliku tasu strateegia
    Loomuliku (omase) tasu strateegiad on suunatud situatsioonide loomisele, kus töö või ülesanded ise on motiveerivad, huvi ja rahuldust pakkuvad.
    Tegevusse tuuakse sisse meeldivaid ja rahuldust pakkuvaid külgi. Tähelepanu pööratakse vaid meeldivatele tegevuse külgedele ja püütakse ignoreerida ebameeldivaid.
    Eesmärgiks on tugevdada kompetentsusetunnet, otsusekindlust ning eneseteostust ja enesemääramist.
    Enesekontroll on seotud sõltumatusega välistest tegudest ja kontrollimehhanismidest. Välised motivaatorid ja sobivad tasud on kohased üleasnnete ja tööde korral, mis oma olemuselt on ebameeldivad ja igavad .
  • Mõttemudelite kujundamise strateegia
    Eesmärgiks on kujundada inimesel konstruktiivseid ja positiivseid mõttemudeleid.
  • Irratsionaalsete mõtete kontrollimine ja muutmine
  • Konstruktiivsete ettekujutuste loomine oma tegevusest või ülesandest.
  • Positiivne sisekõne- on seotud vaimse enesehindamise ja enesekohaste hoiakute kujunemisega.
    Nt. inimene räägib pidevalt endaga, mitte ilmtingimata kõvasti, aga mõttes. Sageli on see.........
    Enesekontrolli treening:
  • Sisekõne
  • Kujutlustehnika
  • Eesmärkide püstitamine
  • Mõtete väljapraakimine (mõtete „kõrvale panemine“)
  • Vigadele reageerimine
  • Simultasiooni treening/ rollimäng
  • Rutiinid
  • Probleemilahenduse tehnika
    Probleemi lahendamise sammud:
  • Sisekõne
    Väiteid või ühest sõnast koosnev ensejuhendamine, koondamaks tähelepanu kas käesolevale hetkele („nüüd“, „siit“ vms) või ülesande spetsiifilistele aspektidele („jälgi teksti“). Tähelepanu olulisele või suunatakse tähelepanu, kui see kipub oluliselt eemale libisema.
    Mis segab keskendumist?
    • Mõtted „Jälle hakkab peale!“ „Kuidas ma sain nii lihtsa vea teha?“
    • Kujutluspildid: a) minevikust, b) olevikus, c) tulevikust
    1 samm:
    Kus tekivad negatiivsed või ülesandega mitteseotud mõtted ja kujutluspildid?
    Olukordade tähelepanemine ja äratundmine
    MÕTE TUNNE KÄITUMINE
    „Jälle hakkab peale!“ abitus, pettumus soorituses halvenemine
    „Kuidas ma sain nii lihtsa viha, ärritus halvenemine
    vea teha?“
    2 samm:
    Stopp !
    3 samm:
    Hinga, lõdvestu. Keskendamine. Sügav, rahulik kõhuhingamine; nina kaudu sisse ja suu kaudu välja; tähelepanu suunatakse enda sisse.
    4 samm:
    Produktiivsete, tähelepanu suunavate mõtete paneminekeskendumist segavate mõtete asemele.
    MÕTE TUNNE KÄITUMINE
    „Jälle hakkab peale!“ abitus, pettumus soorituse halvenemine
    „Rahu, proovi uuesti!“ kindlustunne tähelepanu ülesandele
    „Kuidas ma sain nii lihtsa viha, ärritus soorituse halvenemine
    vea teha?“
    „Keskendu, küll siis läheb hästi!“ rahu tähelepanu üleasndele
  • Kujutlustehnika
    Enne tegevust oma eeldatava tegevuse kujutluses läbi mängimine. Vähendab tähelepanuhajumise riski ja parandab kontsentreerumist olulisetele asjadele.
  • Eesmärkide püstitamine
    Spetsiifiliste , mõõdetavate eesmärkide püstitamine. Hõlbustab keskendumist oma tegevusele.
  • Mõtete „kõrvale panemine“
    Segavate mõtete „kõrvale panemiseks“ , et nendega muul sobivamal ajal tegeleda. Tavaliselt sisekõne ja/või kujutlus. Võib ka segava mõtte paberile kirjutada ning paber enne tegevust kas tegelikult või oma kujutluses ära panna. Peale tegevust võib võtta see mõte uuesti „üles“ ja tegeleda sellega edasi.
  • Vigadele reageerimine
    Kui peale vea tegemist on raske uuesti tegevusele keskenduda, siis mõttes kiire vea põhjuse analüs ja seejärel korrata kujutluses tegevust uuesti, kuid nüüd perfektselt. Oluline võtta vigade suhtes positiivne hoiak, käsitleda vigaõppimisvõimalusena, mis annab võimaluse kujutleda, mida edaspidi teisiti teha.
  • Simulatsioonitreening/rollimäng
    Eesmärgiks tegevusega kaasneva uudsuse surve negatiivne mõju kõrvalsamine. Eeldus, et kui inimene on saanud olla/harjuda reaalsele olukorrale sarnanevas situatsioonis, on tal tegeliku olukorraga kergem toime tulla.
  • Rutiinid?????
  • Probleemilahenduse tehnika
    Probleem on elusituatsioon, mis nõuab efektiivset situatsiooni, kuid mille jaoks ei ole efektiivset vastust koheselt olemas. Tajutav erinevus selle vahel, „mis on“ ja „mis peaks olema“. Praegune ja soovitav olukord, kuid puudub kohene võimalus selle erinevuse ületamiseks.
    Lahendus on toimetuleku reaktsioon või või reaktsioonide muster, mis muudab efektiivselt problemaatilist situatsiooni ja/või indiviidi enda reaktsiooni sellele nii, et ta ei taju seda enam probleemina nii, et samal ajal oleks sellest maksimaalselt kasu ja minimaalselt kahju. Nii vahetult kui ka pikaajalises perspektiivis.
    Probleemilahenduse sammud:
  • Probleemi määratlemine
    Mis on probleemi juures kõige tähtsam? Nii spetsiifiliselt kui võimalik! Ära mõtle veel lahenduse peale, ainult määratle!
  • Probleemi võimalike põhjuste otsimine
    Uuri ka teiste, probleemidega seotud inimestekäest, mida nemad arvavad!
  • Alternatiivsete lahenduste genereerimine
    Ajurünnaku vormis. Ära hinda realistlikkust ega kritiseeri!
  • Lahendusvõimaluste hindamine ja valiku tegemine. Hinda olemasolevaid ressursse (aeg, raha, inimesed)
    Milline lahendus annaks pikaajalise tulemuse? Mis on kõige realistlikum? Millised riskid on erinevate lahendustega seotud?
  • Tegevuse planeerimine
    Milline näeb olukord välja siis, kui probleemi ei ole? Milliseid samme tuleb ette võtta? Kust sa tead, kas neid samme täidetakse? Kui palju ressursse on vaja? Kes võtab esmase vastutuse?
  • Plaani elluviimise jälgimine
    Kas näed neid märke, mida ootasid? Kas plaani täitmine läheb ajakava kohaselt? Kui ei, siis kas plaan on realistlik? Kas on piisavalt ressursse? Kas tuleb muuta prioriteete? Kas tuleb muuta plaani?
  • Hindamine
    Kas probleem on lahenduse saanud? Mida teha tulevikus, et sellistprobleemi ei tekiks? Mida ma sellest probleemilahendusest õppisin?
    Hüvitise edasilükkamine
    ....(dealy of gratisfaction) on eneseregulatsiooni üks vormidest - selliste impulsside mahasurumine, mis toovad kaasa vahetu rahulduse selliste eesmärkide ja tulemuste nimel, mis on objektiivselt rohkem soovitavad, kuid ei materialiseeru vahetult (kohe), vaid mõne aja pärast.
    Hüvitise edasilükkamine: edukad toimetulekumehhanismid
  • Külm- kuum mudel (kiire, impulsiivne (go system) vs jahe, kaalutlev (know system)
  • Kõrvale juhtimine ja hüvitsie kujutlemine millegi muuna (komm- igav raamat)
  • Kõrvaldamine/eemaldamine (nii, et nt ei näe kommikaussi- pöörab tooli teisele poole)
    Mittetõhus: hüvitise hüvede üle mõtisklemine või sellea tegelemise kujutlemine (oi, kui head kommid need kindlasti on!)
    Positiivne on ajalise perspektiivi taju- pikaajalised tagajärjed (aitab kaasa kontrolli oskuse arengule)
    Pos. on ka kui.....siis mõtlemine ( impulsiivsus ) (kui ma teen, siis ma saan)
    Hüvitise edasilükkamist, tuleb õpetada juba varasest east .
    Riskikäitumise ennetamine
    ATH
    Aja planeerimine/aja juhtimine- õpisituatsioon (nt et hüvitise edasilükkamise oskust arendada= selle arendamiseks on õpisituatsioonides erinevaid võimalusi.
    Aja planeerimise meetodite näited: ...........
    ....................
    Eneseregulatsioon: uurimused (näitavad)
    Õpitud abitus- kui korduvalt keelatakse midagi ära, pole meil võimalust enesekontrolli ega eneseregulatsiooni rakendada, selle tagajärjeks on õpitud abitus. (nt kui keelatakse koguaeg kellegagi suhelda)
    Depressioon.
    Kui inimesed on kurvad, depressioonis , siis ei oska nad rakendada enesekohaseid oskusi. See pärsib enesekontrollioskusi (?) (nt pikaajaline kurvameelsus)
    Toimetulek on pingutust nõudev väljakutse, et ähvardavat situatsiooni lahendada.
    Stressitekitav sündmus: ähvardus minale: kontrollitav või mittekontrollitav.
    Rothbaum jt. (1992) eristas: primaarset kontrolli ja sekundaarset kontrolli (muuta keskkonda ja muuta iseennast )
    Toimetulekumehhanismid
    Probleemilahendusele suunatud Emotsioonidele suunatud
    Überhindamine Asendamine Väljendamine Põgenemine
    Kontroll Kõrvalejuhtimine Ümberhindamine
    Eneseregulatsioon on oma sisemiste standardite võrdlus. Võrdluse tagajärjel olen ma mõtiveeritud teisiti käituma. ( Tory Higgins, 1987, enesevastuolu teooria).
    Tegelik mina
    Ideaalne mina- positiivsed eesmärgid, mille poole inimene püüdleb
    Peaks mina- negatiivsed eesmärgid, mida inimene püüab vältida (väldin lahutust, väldin täält vallandamist)
    Vastuolu tegelik ja ideaalne mina tegelik ja peaks mina: ebaõnnestumin
    ebaõnnestumine seoses oma seoses oma kohustustega/vastutuseg
    eesmärkidega
    Emotsionaalsed pettumus, kurbus süütunne, piinlikkus
    reaktsioonid õnne, rõõm õnne, rõõm
    Pikaajalised madal enesehinnang, depressioon madal enesehinnang, ängistus,
    tagajärjed haigused haigused
    edu eesmärkide täitmisel kohustuste võtmine, standardite
    omandamine
    Kokkuvõte
    Emotsionaalne intelligentsus (selle kursuse moto /kokkuvõttev nimetus)
    Mina Teised
    (ära tundmine )
    eneseteadlikkus sotsiaalne teadlikkus
    adekvaatne enesehinnang empaatia
    (reguleerimine)
    eneseregulatsioon suhete loomine; mõjutamine
    enesekontroll konfliktide lahendamine; meeskonnatöö
  • Loeng. Füüsiline mina ja riietuskäitumine.
    Väimuse ja riietuse sotsiaalpsühholoogiline uurimise ajalugu ja põhimõisted, füüsiline mina ja riietuskäitumine erinevates vanuseastmetes, riietuse funktsioonid, füüsiline välimus ja roll.
    Assotsiatsiooni test: õpetaja ütles sõna ja meie kirjutasime, mis sellega esimesena pähe tuleb.
  • Nägu ilus
  • Kübar riietus, stiil
  • Seelik maitsekus
  • Kaunis korralik, välimus
  • Garderoob kostüüm, kangas
  • Üliõpilased negatiivne tähendus, sõna
  • Modell, moeshow pariis
    Interdistsiplinaarne lähenemine riietuse uurimisel .
    Baasmõisted
    Moe sotsiaalpsühholoogia riietuse sotsiaalpsühholoogia
    Sõnavara, mis on seotud riietusega tavakeeles.
    SPS: inimeste vahelised suhted
    inimese mina
    inimese käitumine grupis
    Esimesed mõisted seotud riietusega olid kasutusel juba ammu (mingis uraali keels vms). Tänapäeval mõjutab meid rieetusega seonduvalt inglise keel, varem oli selleks vene keel (trussikud jne).
    Teaduslike mõistete sisu seoses.....
    Riie (cloth). Kudumise saadus - rõivas. On kaks saadust: 1) mitte valmis riideese(vaid kangas) ja 2) valmis rõivas.
    Riietus/ rõivastus ( clothing )- selles vallas, mis puudutab majandust. Valmis õmmeldud kehakate. Valmis objekt seoses inimese kehaga. . haarab enda alla ka aksessuaarid ( accessories , artifacts). Ka kosmeetika hulka kuuluva hõlmab enda alla.
    Riietus/ riietuma ( dress )
    Objekt Protsess (clothing behavior ) ; Mõtlemine ja kognitsioonid seonduvalt riietusega selle alla ei kuulu.
    Riietuse kolm liiki:
  • (Kõik võimalikud) keha modifikatsioonid
  • Keha katmine
  • Seosed keha ja kehakatete vahel
    1. Keha modifikatsioonid: a) keha värvi muutmine- juuksete värvimine, solaarium, henna joonistused, tatoveeringud jne.
    b) keha tekstuuri muutmine- kreemid, rõngad, needid jne.
    c) keha kuju muutmine- diiet, harjutused, suguharud (kaela venitamine, jalgade kinni sidumine, pea kasti kasvatamine jne)
    2. keha katmine: a) keerata ümber kaela ( sall )
    b) riputada kehaosadelt alla (kõrvarõngad)
    c) vormida kehaosade ümber
    3. seosed keha ja kehakatete vahel: a) sisse või vahelepandud asjad
    aa) seotus kehaga- läbiv kõrvarõngas
    ab) seotus kehakatete vahel- nööp riiete vahel
    b) klamberkinnitus
    ba) seotus kehaga- kõrvarõngas
    bb) seotus kehakatete vahel- haagid
    c) külgekleebitavad- ripsmed, küüned jne.
    d) asjad, mis ripuvad alla õlalt või käevangust (NKK õlasall; käekott)
    Kostüüm (costume): riietusstiil, mis kuulub teatud ajaloolisse või kultuurilisse konteksti:
    • Etniline või ajalooline rõivastus
    • Rõivastus..........
    Välimus (appearance)- suurem mõiste kui riietus (sest hõlmab kõike- ka kognitsioone riietusest ja mõtteviise seoses riietusega).
  • Välimusega manipuleerimine+ mõtlemine
  • Välimuse tajumine ( atraktiivne välimus)
    Rõivastuskunst (wearable art)- üks kunstiliik , et peegeldada moekunstnike tegevust. Disaineri tegevus on teine!
    Stiil (style): iseloomulik kujutus - ja väljenduslaad riietuses . (õp leidis sellele intternetist 24 eesti keelset vastet).
    Kunstis- ajastule või isikule iseloomulike võtete kogum.
    Stiil kui keelekasutuse viis. Stiil kui iseäralik viis midagi teha. Stiil tähenduses moodne või elegantne- vastand stiilitu ( class ).
    Eetikas- kujundite süsteemi, kunstite väljendus- vahendite ühtsus.
    Riietusstiil (appearance style= personal font )
    Komme ( custom ); Kombed/komme- üldkehtiv käitumis- ja toimimisviis ühiskonnas või sotsiaalses rühmas juurdunud pärimuslikud stereotüüpsed käitumisviisid ning sündmuste puhul pidulikud toimingud ja talitused.
    Aeglaselt juurdunud, üldkehtiv käitumis- ja toimimisviis riietuses.
    Mood ( fashion )- kollektiivse käitumise väljendusvorm, mis eristab populaarset, aktsepteeritud, prevalveerivat riietusstiili antud ajal.
    Tava- aaegade jooksul välja kujunenud kõikide poolt heakskiidetud käitumisnorm.
    Traditsioon- .........
    Moe kohta mingi kõver. Objekt: riietusstiil, mida aktsepteerib lai grupp inimesi teatud ajal.
    Inimeste % kogu
    elanikkonnast mood
    Kõrgmood masside Moe klassika
    (high street aktsepteerimine
    fashion) algus vananemine
    aastad
    moenarrus
    Dünaamiline sotsiaalne protsess, mille käigus luuakse uued riietusstiilid, mille populaarsust aktsepteerib tarbijaskond.
    Kõrgmoodi loovad kunstnikud ammutavad inspiratsiooni juba toimivast moest tänavalt.
    Kõrgmood on nii kallis, et seda saavad endale lubada vaid väike kiht inimesi. Erinev radikaalselt kehtivast moest, lühiajaline.
    High street fashion- kopeerib massiliselt kõrgmoodi.
    Moenarrused tekivad sõltumatult.
    60ndate moenarrus- biitlid , pikad juuksed, laiad püksid jne.
    Elegants - ei tähista riietuseset või riietust puudutavat aspekti. Asi on riietuse kandmise viisis. Riietusese pole elegantne! Eegantsi ei saa õpetada. See on riietusviisi lihtsus ja selgus. Saab rääkida vaid inimsesest, kes elegantselt riideid kannab. Iga riietusese ise ei ole elegantne!
    Šarm- šarmantne pole üks riie eraldi. See eeldab soojust ja haritust. Modellid peavad olema šarmantsed! Riideid kanda nii, et seal paistaks välja soojus ja haritus !
    Isikupärane riietus- on küpse täiskasvanu tunnus. Seda ei saa õpetada, see kujuneb välja. Enne isiksuse väljakujunemist pole ka isikupärane riietus võimalik. Kui identiteet paigas, siis on võimalik.
    Komme
    Riietusstiil
    Mood
    Moodne riietus
    Isikupärane riietus Isiksus Elegants
    Šarm
    Riietuse funktsioonid:
    Miks inimesed riideid kannavad? Sooja, külma, identiteedi, keha privaatsuse, seaduste, ühiskondlike normide, eneseväljenduse jms pärast. (Varajased teooriad riietuse kohta tulenenud? nendest põhjustest).
    Mis on mulle riietusel tähtis? ..............................
    Mulle tähtis: (slaidil olevad tunnused tuli järjestada)
    keha kaitse
    individuaalsus
    kombekus
    staatuse sümbol
    kaunistus
    seksuaalne veetlus
    Miks inimesed riideid kannavad?
    Varajased teooriad riietumise kohta.
    Riietuse funktsioonid
    (Riietuse põhilised funktsioonid: 1-5)
  • Häbelikkuse teooria ja selle antitees. (Sünnipärane).
    Kaasasündinud häbi tunne on universaalne kogu inimkonnale. Lapsed kuni 3 a-ni ei häbene oma alasti keha!
    W. I. Thomas (1988)- seletas miks inimesed häbi tunnevad, kui nene harjumuspäraseid oamdusi muudetakse/segatakse, hakkavad neid omadusi häbenema (alstiolek- peavad kandma riideid- hakkavad häbenema alasti keha).
    Häbeliikus kuulub teatud määral seksuaalse käitumise hulka.
    Antitees häbelikkusele- seksuaalne atraktiivsus (sünnipärane) seondub sellega, kui riideid seljast võetakse. Riiete selgapanemine ei ole veetelv. Välja- või läbipaistev kehaosa on veetlev .
  • Kaitse (kasulikkuse) teooria. (Universaalne, sünnipärane).
    + ka psühholoogiline kaitse.
    Igasugused amuletid (mis kaitsevad jne).
  • Kaunistamise teooria. (Universaalne, sünnipärane).
    Et ilus, kaunis välja näha. Kõikvõimalikud põhjused, miks kaunistamist kasutatakse.
    Kaunistamist kasutatakse 8 eri põhjusel (Rubenstein, 1985):
    1. Et eraldada grupiliikmeid mitteliikmetest.
    2. Võtta vastu inimene sotsiaalse grupi liikmeks.
    3. Alustada soovitud sotsiaalseid kontakte ja õhutada soovitud sotsiaalsete reeglite täitmist.
    4. Võtta vastu inimene vastava......................
    .........................
  • Staatuse teooria. (Uniiversaalne, sünnipärane).
    Om a kõrge staatuse markeerimiseks; võib tegelikult tahata näida kõrget staatust omavana.
    Nähtavad staatuse märgid- juveelid , kristallid . Peidetud staatuse märgid: kolme sorti:
  • Kvaliteetne materjal
  • Moodne riietus
  • Brändid
    + 4. Noorukitel garderoobi suurus.
    5. Mina rõhutamise teooria. (Universaalne, sünnipärane).
    Isiksuse rõhutamine.
    ..................
    Riietuse uurimise ajalugu (sellest me eriti ei räägi).
  • Varajane huvi riietuse sotsiaalpsühholoogiliste aspektide vastu (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus)
    Kaks eeldust : 1) feministlik liikumine; 2) tööstusrevolutsioon.
    Enne oli naistel vaid üks kodukleit ja kask pidukleiti (või oli vastupidi?). Kui tuli mood, oli vaja neid rohkem.
    (Krinoliin???? seelikud islaminaistel???)
    Georg Simmel ( 1904 )- I riietuse uurija (sotsioloog). Andis esimest korda seletuse, miks mood tekib.
    Allanõristumise teooria (klassiteooriast lähtuvalt)- kõrgklass võtab vastu riietusstiili ja see imbub madalamasse- madalam klass matkib kõrgklassi väga agaralt.
    Paul Nystrom (.....
  • Varajased teooriad riietumise kohta. 19. saj. algus.
    Instinkti teooriad. Enne kirjas teooriad- 1-5.
    (Westermach...)
  • Riietuse teadusliku uurimise algus.
    Riietuse kui inimese baasvajaduse uurimine. Riietuse ajaloo uurimine.
    Algul üliõpilaste riietuse uurimine. Siis naiste riietuse uurimine.
    G. Dearborn „The psychology of clothing“ 1918.
    E. Hurlock..........?
    4. Riietuse sotsiaalpsühholoogiline uurimine tänapäeval.
    40- 50ndad aastad. Tähendus.
    G. Hartman. Journal of Home Economics. 1949, 41 (3)
    „Clothing: Personal and social issue“
    1956. a. esimene teaduslik konverents. Riietuse? multidistsiplinaarne olemus????
    60ndad aastad. Tõid sotsioloogilise aspekti riietuses.
    M. Horn „The Second Skin “ 1965
    Teoreetiline perspektiiv - sümbol- interaktsionalistlik teooria.
    70ndad aastad:
    M. L. Rosencranz „Clothing concepts: A Social Psychological approach “ 1972. Alates sellest riietuse eksperimentaalne uurimine (õpetaja seda allikat ei soovita lugeda).
    Kognitiivne perspektiiv.
    Siis sotsiaal- poliitilised hoiakud seoses riietusega.
    80ndad aastad. Fookus.
    Fookus füüsilisele atraktiivsusele. Teatud vanusegrupi liikmed.
    + tänapäeval uuritakse: inimese riided, laste riietus (sarnane juba täiskasvanute kõrgmoega); loomade riietused jne.
    Riietuse sotsiaalpsühholoogia tegeleb erinevate vahenditega, mida inimesed kasutavad, et muuta oma välimust ning ka sotsiaalsete ja psühholoogiliste mõjutajatega.
  • Loeng. Riided ja mina areng.
    Esimene lapsepõlve mälestus seoses riietega? Minu roheline sametist kleit väikeste valgete nööpidega, mis uksevahele kinni jäi. (mäetatakse värvi, materjale detaile- jah, mäletan)
    Kui mäletad nooremana, kui 5-6 aastaselt, siis ei olnud riietus veel seotud harjumuspärase tegevusega/riietumisega. Ei old jah.
    Naised mäletavad riietusega seonduvalt mingit piiravat/keelavat situatsiooni, mehed aga mäletavad riietust seoses teiste inimestega- ema, vanaema jne.
  • Sooidentiteet ja riided.
  • Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas
  • 3 aspekti mina arengus, mida riietus mõjutab
  • Kujutlus oma kehast
    Peegel (peeglike, peeglike...). peegel näitab vahel (eriti noorukieas) mida näha ei tahaks. Peegel on kõige olulisem maimiku ja noorukieas.
    2- aastane mängib peegli ees ja vaatab end peeglist. Nii saavutab ta............ sõltumatust.
    Noorukieas, kui üritab saavutada emotsionaalset sõltumatust. Füüsilise mina paremini tundmine on alusmüüriks enesetunnetusele, mis pannakse paika juba varases nooruses.
  • Sooidentiteet ja riided.
    Igal arenguastmel aitavad riided leida oma mina. Väga varasest east peale on oluline see, mis värvi riideid selga pannakse. Lapsele- tema soole antakse (erinevate täiskasvanute poolt) hinnanguid seoses sellega, mis värvi riideid ta kannab.
    Imik - tüdrukul roosad, poisil sinised riided. Tähendab, et nii õrn ja armas tüdruk, suur ja tugev poiss.
    Laps annab teiste sooga seotud hinnanguid samuti vastavalt riidevärvile.
    Esimesed soostereotüübid on eelkooliea alguses juba ära õpitud: mehed on sellised ja naised on sellised.
    Soole vastav välimus aitab kaasa soorolli omandamisele (aitab soorolli omandada). Juba väikesest peale soorolli väärtustada ja sellisena (vastavalt soorollile) käituda.
    Tüdrukud riietuvad kasvades ikkagi värvidega, lipsudega, tuttidega asjadesse.
    60% murdeealistest järgib eakaaslaste riietusstiili. See on juba ammusest ajast nii ja säilinud protsentuaalselt samana ka tänapäeval. Erinev see, et varem vaadati ka enam sugulaste ja vanemate riietust, tänapäeval tulenevad suurimad mõjutused hoopis meediast .
    Murdeeas saab riietumine sooidentiteedi osaks.
    Ka soo orientatsioon (nt homoseksuaalsus ) väljendub riietuskäitumises.
  • Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas.
    Vaatame peamiselt lapseeas .
    Riietusega seoses number 1 (funktsioon)on autonoomia saavutamine.
    Imik hakkab protestima, kui riietusega tema liikumist, käitumist piiaratakse.
    Maimik protestib, kui oskab riideid selga panna, kuid seda ei lasta tal ise teha.
    Eelkooliealine protestib, kui tal ei lasta riideid ise seljast võtta või ise riideid valida.
    Riietel on ka küpsuse funktsioon: suurtele on omased teised prioriteedid - tahetakse paista vanem, kui ollakse, olla küpsem jne- riided kannavad seda funktsiooni.
    Komandaks funktsiooniks on tähelepanu tõmbamine. Uute riietega tõmmatakse tähelepanu. Kui uusi riideid ei märka- ütleb laps sulle ise, et vaata kui ilusad uued nt kingad mul on!
    Tähelepanu on seotud värvidega. Eelkoolieas sobivad vaid värvilised ehk küllastamata värvid.
    Tüdrukutel täidavad tähelepanu tõmbamise funktsiooni ka ehted . Lisaks ka küpsuse ja suuruse (räiskasvanulikku) funktsiooni . ollakse nagu ema- samastatakse end temaga.
    Milliseid funktsioone riietusel ei ole lapseeas? Neid, mis on noorukieas.
    Noorukiealise riietus on ka staatusesümbol, see on teadlikult valitud (lastel alateadlik). Kui nooruk tunneb, et on madalama staatusega, kasutab riietust, et kõrgemat staatust saada. Kõrgemat staatust riietusega näitavad: 1) firmariided, 2) moeriided ja 3) suur garderoob.
    Individuaalsuse funktsioon (noorukieas individuaalsuse tipp) maksimaalne stiilitundlikkus sel ajal.
    Ühel ja samal ajal tahetakse olla nii individuaalne kui eakaaslastega sarnane. Noorukid kannavad pigem eakaaslastega sarnaseid riideid.
    Lastel ei ole sotsiaalse klassi näitamise funktsiooni, mis on olemas noorukieas (see on seotud grupiga).
    Noorukieas on riietusel ka kamuflaaši funktsioon- peidetakse ebaproportsionaalse keha arengut ja kasvu, kehaosi , millele antakse negatiivseid hinnanguid. Selleks kasutatakse lisaks riietele ka värve (nt must teeb saledaks).
    .............
    Põhilised konfliktid peres: tulenevad sellest kui tugevat soole vastavat riietust selles peres kantakse.
    Autonoomia funktsioon noorukieas- tahetakse saavutada täiskasvanuga sama autonoomiat, kuid neile ei lubata nii palju, kui nad tahavad (eri stiile katsetada jne). Nt ei ole perel nii palju võimalusi (rahaliselt) või siis vanemad piiravad sõltumatuse otsinguid.
    Sel juhul jätavad noorukid oma välimuse eest hoolitsemata- tähelepanu tõmbamise funktsioon. Noorukieas hakatakse kandma toon- toonis riideid, mitte kontrastseid värve enam. (Lapsed kannavad kontrastseid värve).
    PILT: ühele kitsas , teisele paras . (Riietust peetakse neistel uhkusetundega seotuks).
    Eksperimenteerimine erinevate riietusstiilidega- eelkõige omane varajasele ja keskmisele noorukieale.
    Tüdrukutel suurema kaaluga sotsiaalsete.............otsimine- väljendub detailides ja lõigetes. Poistel suurem kaal individuaalsusel.
    Need lapsed, kellele varem on antud rohkem võimalusi oma riietust valida, püüravad ka hiljem oma riietusele rohkem tähelepanu. Samas, kui vanemad pööravad oma riietusele rohkem tähelepanu, teevad seda ka lapsed (õpitud käitumine).
    Kui lapsed saavad oma arengu jooksul riietusega katsetada vabamalt ei jää neil arengus ka nii palju auke.
  • Kolm aspekti mina arengus, mida riietus mõjutab.
    a) Mina pildi stabiliseerimine / kristalliseerumine (riietus aitab mina pilti stabiliseerida).
    b) Eneseusaldus= enesehinnangu tõstmine.
    Eneseväärtustamine- postiivse(?) seose märkamine oma mina ja positiivsete emotsioonide vahel. (On kasutatud kosmeetikateraapiat nt psühhiaatriakliinikutes, et inimeste enesehinnangut tõsta. Riietusega inimeste enesehinnangu mõjutamist vähikliinikutes, sest see vähendab inimeste stressi jne).
    c) Adaptsiooni funktsioon seoses ensesehinnanguga= kompensatsioon .
    Kompenseerimine- positiivne kogemus või tagasiside, et tasandada tähelepanu teistele valdkondadele või oskusetele, kus tegutsemine on olnud tõhus ja seotud spoitiivsete emotsioonidega.
    (kui mul on eneseväärtustamisega probleeme, kasutan riietust, kui aga probleeme sellega ei ole, on riietumiskäitumine teisejärguline)
    Kui olen kompetentne , saan hästi hakkama...
  • Kujutlus oma kehast.
    Psühholoog William James ütles, et inimene koosneb kolmest osast: hingest, kehast ja riietest.
    Füüsiline mina taju
    ühiskond
    Kui tegemist on kujutlusega oma kehast, siis on tegemist mõistega ühiskonna tasandil. Muidu seotud ka riietega.
    Kujutlus oma kehast koosneb kolmest parameetrist:
    a) kujutlus oma keha suurusest - varieerub kõige rohkem, nt kaalu kohta. Kas kaalu on üle- või alaväärtustatud.
    (Katsed- pildid keha suurustest, kus naised hindavad oma keha number suuremaks ). Ka nn uksetest.
    Ülekaaluliste kujtlus oma kehast on tugevalt moonutatud- nende keha ei kuulu neile, vaatavad end kui passipilti. Sama asi on ka rasedatega (eriti esimestel kuudel).
    Ka anorektikutel ja buliimikutel sama asi- ülehindavad oma keha suurust.
    Normaalkaalulistest ¼ ülehindavad oma keha suurust, neist 12-14% on mehed. Mehed ülehindavad enamasti oma reisi, naised aga puusi, taljet, põski ja reisi.
    b) kujutlus keha piirjoontest- kui selged või püsivad need on.
    Kui ei ole selged ja püsivad, siis neid saab selgemini markeerida: 1) füüsiliste harjutustega; 2) kontrastsete värvidega riietuse kandmisega; 3) tatoveeringutega; 4) teatud stiilide kandmisel olla teistest ees- nö stiili liider; 5) nusistid- riiete mittekandmine tugevdab keha piire.
    c) hinnang oma kehale
    naised rahulolematus
    erinevad uurimused: naised juba puberteedieas vähem rahul oma kehaosadega. Naistel on uskumus , et kui nad on kühnad, läheb elu paremaks. Sellele teesile toetuvad ka paljud telesaated.
    87% 18- 35 aastastest naistest – katsetavad erinevaid dieete; 50% teevad erinevaid harjutusi; ilukirurgiaga katsetavad ka osad: korrigeerivad rindu , nägu jne (see pärit juba väga vanast ajast). Naised ei taha välja näha ilusad vaid normaalsed?
    Üks osa naisi lähevad kirurgiasse, et olla ilusad, teine osa, et kontrollida ise oma keha, mitte lasta seda mehel teha ja kolmas osa on väärkohtlemise ohvrid.
    Nii mehed kui naised ei eelista naise kulturistlikku ega anorektiklikku keha.
    mehed rahulolematus
    mehed on oma kehaga üldiselt rohkem rahul. 75%- et vastab keha ideaalile. Tavaliselt tahetakse olla pigem suuremad. Rahulolematus eelkõige torsoga- rind, õlad, muskel jne. Teine rahulolematuse põhjus näo atraktiivsusega seotud.
    Kui kasutavadki dieeti , siis vaid lihasmassi suurendamiseks . Operatsioone kasutatakse enamasti nina või suguelundite muutmiseks.
    Eelkõige loeb trenn (erinevad harjutused).
    Riietus ja roll.
    ( Vahva rätsepa muinasjutt )
  • Erinevad rollid riietusel ja rollide õppimine
  • Riietumise..............
  • .............................
    1. Erinevad rollid riietumisel ja rollide õppimine.
    Roll- inidiviidi positsioon sotsiaalsetes suhetes ja sellele vastav käitumine.
    Staatus-....................
    Erinevad rollid riietumisel:
  • Sooga seotud rollid (Hitchcoki naiseks riietatud pilt)
    Naiste riietus peab olema (al Prantsuse revolutsioonist ) silmapaistev . Meeste riietus liikunud vastupidises suunas.
    Sooliselt on kõik riided eristatavad tänapäevani (naiste omad meeste omadest ), kuigi erinevused võivad olla suhteliselt märkamatud.
    (Nt.. mingi meeste seelik lubab tunduvalt rohkem liikumist)- ka sooline erinevus.
    Soolised erinevused märgivad seksuaalset atraktiivsust (erinevusi).
    Totalitaarsetes riikides püütud soolisi erinevusi kaotada- ei ole õnnestunud. Naised leiavad ikka võimalusi erinevaks/soole vastavaks muutmiseks (nt kui siberisse mindi vatikuue ja pükstega- tõmmati taljesse ja mingid detailid külge ja oligi erinev).
    Kui ühiskonnas toimuvad suured sotsiaalmajanduslikud muutused, ilmnevad enne ühiskondlikus stiilikäitumises muutused. Nt kunagi läks koolivorm vabale valikule.
  • Vanusega seotud rollid (seda ei ole kohe aimata, kuid see on olemas)- Nt väike Illimar - väike poiss kandis lühikesi pükse, veits suurem põlvekaid ja mees pikki pükse alles (vms).
    Kui mees on 20dates, siis riietus ekstreemine, pilkupüüdev, tähelepanu haarav. Kui ta on juba 30dates, 40dates- laste isa ja abielus vms ja riietub endiselt kui 20 aastane, siis ühiskond mõistab ta hukka. Selleks ajaks peaks ta riietuma maitsekalt ja tagasihoidlikumalt, mitte enam ekstreemselt.
    Vanusega seonduv roll peegeldub ka lastes . Tänapäeva laste riietus sarnane täiskasvanutele, kes omakorda riietuvad kui noorukiealised. Ainult imikutel on eristatavad riided ja riietus.
    Tegelikult juba 70datest, 80datest on lastel täiskasvanute riided.
  • Elukutsega seotud rollid... kajastuvad ka riietumiskäitumises.
    Miks tipparst, tippspetsialist ei kanna ametiriietust? Põetaja kannab uhkusega?
    Riietuskäitumine seostub tööl staatusega. Kui sellega probleeme pole, seda ei häbene, ei ole ka vaja staatust riietusega näidata seal.
    Katsed- kui pikk on professor , lektor jne... ( paberil ).
    Seda osa ei jõudnud enam võtta: Riietus ja rollide õppimine:
  • Identifitseerimine ja imiteerimine
  • Operantne õppimine
  • Otsene juhendamine
    8. Loeng. Välimuse ja riietuse tajumine.
    (Inetu pardipoja muinasjutt).
  • Välimuse tajumine
    Atraktiivsus (nägude atraktiivsus)
  • Riietuse tajumine
    1. Keha kuju. Positiivseid omadusi omistame meestele, kui see on muskulaarne. Olgu mees või naine, hinnangud talle on vildakamad/negatiivsemad, kui tal on halvem välimus. Füüsilised karakteristikud mõjutavad keha hindamisel/indiviidi tajumisel.
    2. Keha lõhn. Tavaliselt me keha lõhna peale ei mõtle, kuid kui see on ebameeldiv, siis see muudab mõndagi.
    Kui laps sünnib, tuleb ta lõhnade maailma. Enne tajub uut lõhna ja siis näeb uusi asju. Loomulikud keha lõhnad muutuvad tabuks. Juba väiksena. Keha lõhnale antakse hinnanguid.
    Kui lapsele öeldakse nt pissi või kaka haiseb halvasti, siis antakse halva lõhna hinnang kogu tema kehale- keha lõhn muudetakse tabuks.
    Puberteedieas hakatakse kasutama asju keha lõhnade varjamiseks- sest oma keha lõhn on endiselt tabu.
    Inimene laenab lõhnu loodusest- sünteesib ja kasutab neid, sest neid peetakse meeldivateks.
    Hea lõhnaga kokku puutudes esineb enam prosotsiaalset käitumist, halva lõhnaga esineb enam agressiivsust.
    3. Juuksed ja karvad kehal. Mona Lisa on ilma kulmudeta ja ripsemteta- ta maaliti nii, sest nii oli tol ajal ilus.
    Tänapäeval on häbemekarvade ja kulmukarvade mitteomamine atraktiivsusega seotud- sellele antakse positiivseid hinnanguid.
    Habe vs mittehabe- mõneti annavad atraktiivust juurde (oleneb ka kultuurist ja habeme kujust , kas on ka vuntsid või ei ole jne). Habeme ja vuntside abil saab ( vist mõnedes kultuurides) seksuaalselt veetlevam olla- annab veetlust juurde, samas saab neile mõnelt poolt ka positiivseid hinnanguid.
    See on tähtsi aspekt vaatlemaks seda, kuidas habeme olemasolu mõjutab meie hinnanguid inimesele.
    Karvad kehal piirkondades, mis on vastandiks meessoole või naissoole, on puberteediealistele ängistavaks. Nendega on palju muret ja vaeva. Keha karvade olemuse ja välimuse tähtsused algavad juba juuksevärvist.
    4. Huulepulga kasutamine. Huulepulka kasutavaid naisi on peetud pigem rahulikeks, enesekindlateks, huvitatuiks vastassoost. Samas on mehed pidanud ka huulepulka kasutavaid naisi kergemeelsemateks.
    Tüdrukud näitavad hullepulga kasutamisega varjatult (nad ise ei teadvusta seda) oma kuuluvust sellesse soogruppi, millesse nad kuuluvad.
    Kuna eakaaslaste grupp on puberteedieas mõjutav, siis tähendab, et kui enamik hakkavad kasutama huulepulka, ei ole tegemist enam oma soogrupi märkimisega vaid eakaaslaste survega .
    Inimene kui sotsiaalse taju objekt. (PILT- kas on vana või noor naine)
    Sotsiaalne pertseptsioon
    Hinnanguline ja ebatäpne (taju efektid )
    Vastuoluline informatsioon (kui inimesel on endal teistsugused hoiakud, siis on kalduvus nähtut eirata, infot moonutada jne).
    Kui kaugelt tajutakse inimest?
    Inimfiguuri eristatakse kilomeetri kauguselt . 400m kauguselt hakatakse eristama, mis tal peas on. 300m kauguselt seda, mis värvi riideid ta kannab. 200m kauguselt tema nägu ja 60m kauguselt tema silmi. Alles lähedalt tema individuaalsust.
    Mida kaugemal on inimene, seda enam ladutakse stereotüüpide küüsi.
    Tendentsid tajumisel.
    Kasv/ülemine pool figuurist- kõigepealt nähakse kasvu ja ülemist osa kehast.
    Must- enne tajutakse musta värvi.
    Esmamulje - on püsiv. Kõigepealt märkame füüsilist välimust. Umbes neljandal korral kohtudes märkame alles psüühilisi seisundeid ja muid isikuomadusi. Alles siis hakkame inimesesse hinnanguliselt temasse suhtuma .
    Intelligentsus- kas välimus ja intelligentsus on omavahel seotud? Intelligentne (tark) ütleb, et ei ole. Pole mingit alust öelda, et välimus annab aimu inimese intelligentsusest.
    Vanus- kõige paremini tajutakse siiski kasvu. Vahe on nooruki - ja lapseeas. Lapseeas tajutakse esimesena riietust ja jalanõusid- enne kui kasvu, vanust jms. Noorukieas tajutakse esimesena vanust, kasvu, silmi, juukseid ja siis riietust ning jalanõusid.
    Hetkeseisund- mõjutab samuti inimese tajumist. Oleneb, kas on hetkel rahulik, häiritud jne. Tänu sellele tajutakse ebaadekvaatsemalt.
    Kõige adekvaatsemalt tajutakse inimese silmi. Silmadest inforikkam on aga suu tajumine. Pupillide läbimõõt on otseselt seotud sellega, kas (tavaliselt vastassoost) inimene on füüsiliselt atraktiivne.
    Seda mehhanismi kasutati juba vanasti nt Hiinas ära- kaubitsejad kandsid nt mütsi, et varjata oma suhtumist klienti. Pupillid reedavad, milline on suhtumine.
    Ülesanne: vaadata kahe lapse pilti ja vastata kolmele küsimusele (kas on väga halva teo teind, kas tuleks palju karistada , kas tõenäoliselt kaldub ka hiljem halbadele tegudele. Vastused 1-10). Vastused- poisse, kes pole atraktiivsemad, kiputakse kõvemini/kindlamalt karistama, peame neid tegudes kindlamalt süüdi kui neid, kes atraktiivsemad ei ole.
    Sotsiaalne pertseptsioon.
    Stereotüpiseerimine ( face -ism). Me kaldume maailma panema suurtesse kategooriatesse nagu atraktiivsus vms...?
    1984- Ameerika uurija nimetas face-ism’iks. Uuris ajalehtedes ja ajakirjades kujutatud naiste ja meeste fotosid . Avastas, et mehi kujutati pasiipildina ja naisi terve kehaga (võrdluseks- mehed kui mõistus ja naised kui keha). Uuris ka maale ja neil kehtis sama asi (17- 19 saj. maalidel vist).
    Efektid: 1) Järjestuse efekt.
    Esmase ja hiljutise efekt- millal inimese kohta infot saadakse- kas varem (esmane) või hiljem (hiljutine). Esmasuse efekt= esmane mulje on määrav (võõraga kohtumisel).
    1959- eksperimendid selle kohta (esmamulje). Esmamulje kujuneb välja kuskil 60 sekundiga- 4 minutiga (selle kohta on erinevaid andmeid/arvamusi- kindlasti ei ole kumbki vale).
    Tajuga seonduvad mehhanismid on seotud esmamuljega!
    Kuidas esmamulje kujuneb?
  • Inimese füüsiline välimus
  • Mitteverbaalne kommunikatsioon
  • Tuttavlikkus
  • Keskkonna kontrast
    Järjestuse efekt on püsiv efekt.
  • Oreooli efekt- teiste tajumine põhineb võtmeomadustel. Mida arvame teistel olevat. (D. Archer, 1983)
    Eksperiment ( isiksusejooned - anda kirjeldus selle inimese kohta- PILT). I- tundub, et päris normaalne; II- ei ole tore eriti. Tegelikult oli nimekirjas vaid üks omadus muudetud- soojus vahetatud külmuse vastu.
    Soojus/külmus on see võtmeomadus, tänu millele riputatakse inimesele külge ka muud omadused. Juba 1946- kindlaks tehtud. Kui soe- lisatakse positiivsed omadused ja kui külm siis negatiivsed omadused.
    Oreooliefekti seletus: 1. Liitmis mudel:
    Juku : +3+4+5= 12 Manni : +2+3+4+5+6= 20
    (kummal rohkem positiivseid omadusi on)
    2. Keskmise arvutamise mudel (teame mõlema kohta keskmiselt neli positiivset omadust).
    Juku: x= 4 Manni: x=4
    Oluline on mõista, et meile piisab mõnest positiivsest või negatiivsest hinnangust, et inimesele teisi omadusi juurde omistada.
  • Atributsiooni efekt- kausaalsuse atributsiooniks nimetatakse sündmuste iseenda ja teiste käitumise põhjuste seletamist (?).
    1949- anti hinnanguid prillikandjatele- nt kes kandis- hinnati töökaks, intelligentseks jne.
    Kokkuvõte: inimese tajumine
    Esmamuljet on raske muuta (ka siis kui see on vale). Negatiivne haloefekt on suurema mõjuga kui positiivne. Meid mõjutavad füüsilised omadused välimuse hindamisel. Hinnangud olenevad ka sellest, kes tajub (erinevate hinnangute andmist mõjutab see, milline on mu taju sensitiivsus). (?)
    Taju adekvaatsus oleneb ka sellest, milline on mu enda enesehinnang.
    Uurimused on näidanud, et inimesele kaldub meeldima see, kes temaga sarnaselt riietatud võrreldes sellega, kelle välimus temast erinev.
    Füüsiline atraktiivsus- seletatakse füüsilise külgetõmbejõuga. Sisuliselt aga............
    Meeste ja naiste vahel on erinevused. Mehed peavad füüsiliselt atraktiivseks naiste välimusest tulenevaid tunnuseid. Naised aga välimusest tulenevaid tunnuseid vaatavad seoses staatuse näitajatega- kellel on paksem rahakott .
    Mehed peavad atraktiivseks naisi, kes meenutavad oma välimuselt last. Laste tunnusjoontega välimus on neile atraktiivne (nagu missidel jne). Nendeks on suured silmad väike lõug, punnis põsed, kõrge laup, nöbinina jne- ammu uuritud.
    Ühed mehed, kes on eelkõige sotsiaalsed- hindavad lopsakate vormidega naisi. Kes on sissepoole iseloomuga, hindavad miniatuurseid naisi.
    Naine hindab mehe kõrget staatust ja staatuse näitajaid (mis välimuses seda näitavad).
    Atraktiivsemaid inimesi seostatakse positiivsemate tulemuste ja eduga. Mitte eriti atraktiivseid ebaeduga. (Nt algklasside õpetajad juba kinnistavad- ilus laps= tark laps ja võrreldes atraktiivsete lastega saavad teissed rohkem karistada).
    Nii on näidanud ka kohtupraktika. Kes on ilusamad, saavad kergemaid karistusi.
    Atraktiivsus annab kõrge enesehinnangu ent väga kõrge atraktiivsusega inimesed on enesega rahulolematud oma minaga.
    Partnerivalikul eelistatakse sama atraktiivsuse astmega partnerit kui ise ollakse.
    Atraktiivsus mõjutab hinnanguid juba eelkoolieast saati. Mingil perioodil hakati (hakatakse???) atraktiivseks pidama ka kiilaspäiseid. Juba imikud vaatavad kauem atraktiivset inimest kui mitteatraktiivset. Inimesed, kes on atraktiivsemad, käituvad prosotsiaalsemalt kui need, kes ei ole.
    Mehed hindavad kõrgemalt ka naiste seksuaalset atraktiivsust. Tähtis on juts puusade ja rindade suhe (büsti ja puusade suhe). Rinnad peavad olema suuremad. Polegi oluline, mida naine räägib, oluline on selline atraktiivsus (ka missivalimistel, kus mehed valivad- arvestavad nad kindlasti seda suhet).
    (Sotsiobioloogiline seletus)
  • Keha kuju Meeste arvates on (keskmisest veidi) lühemad naised atraktiivsemad.
  • Juuksed Naised eelistavad aga pikemaid mehi. Naistel pikemad ja paksemad
  • Pikkus juuksed on atraktiivsemad.
  • Nägu 1994(?) hakati uurima näo atraktiivsust. Ümar lõug (näo joon) on atraktiivsem.
    Meeste nägusid peetakse atraktiivsemaks kui neil on 20% naiselikke tunnusjooni. Naised aga siis kui on veidi rohkem feminiinseid tunnusjooni. Näiteks reklaamides mehed kel on teatud naiselikud tunnusjooned näol.
    Monogaamia- seotud hinnangutega näo atraktiivsusele- võtab osa kasvatusest jne.. (?). maskuliinsed mehed (nägu) pole (meeldivuse) hierarhia tipus .
    9. Loeng. Ilu ja maitse standardid ja riietus.
    Milline riietus on ilus? (Nt puhtad, terved riided?)
  • Ilu standardid.
    Ilu tajumine tekitab rõõmu, naudingut ja vabanemistunnet, kujundab esteetilist kvaliteeti ja arendab esteetilisi ideaale. Ilusse suhtumine ei väljenda nähtuste (rieetuse) utilitaarsust ja individuaalset väärtust, vaid nende.........
  • Korrastatuse printsiibid:
    Ilu= kord
    keerukus (G. B. Birkhoff, 1933)
    Mida proportsionaalsusele lähemal on kord ja väiksem keerukus, seda...................
    aa) Tasakaal (ilu võib vaadelda kui tasakaalu- kõik mis on tasakaalus, on ilus).
    Tasakaalutus riietuses- nt kõik suur koondunud riietuse allotsa. Ka suur kelit ja nt väike kübar- tasakaalutuses.
    ab) Proportsioon :
  • Figuuri detailide proportsioonid (seoses kandja üldise väljanägemisega). Ehk kuldlõige.
    Leonardo da Vinci kasutas juba seda. See on matemaatiliselt arvutatav. Pikem lõik suhtub pikemasse kogulõiku samuti, kui pikem lõik lühemasse lõiku. (?)
    X a-x x a 5:3= 8:5
    a a-x x
    Halb proportsioon vs hea proportsioon (tõi näiteks pilte). Seda saab vaadelda näost, kätest ja üldse kogu keha peal.
    Kuldlõiget tajume ilusana.
    Modellide proportsioonid on täpselt kuldlõige. Alates 70ndatest on modellide kehakaal näidanud koguaeg kahanermise tendentse. Kuid proportsioonid on siiani samad. Vanasti nr 44, nüüd 36 (pikkus 176, vanus 18, suurus 36).
    Kotid - väikese kandjana tuleb kanda proportsioonilt õige suurusega kotti . Peab olema midagi, mis asümeetria tasakaalustab- nt suur kübar tasakaalustab suure koti .
    b) Detailide proportsioonid kandja suhtes (mingid pildid, mille peal õpetaja muutis riietuse proportsioone).
    ac) Rütm: joon, kujundid , materjal, värv. (Ilus on, kui need korduvad). Ilus on see, kui on kordus ja see mingil määral varieerub. Nt triibud- kuid ei ole ühe laiused . Kangas ei ole ilus, kui sel pole mustrit (sel pole variatsiooni).
    Ilus kui on mustri korduvus, kuid lisaks ka varieeruvus (kas või vähene)- et meile meeldida, peab kas või vähesel määral esinema variatsiooni.
    ad) Rõhuasetus- tähelepanu koondub millelegi (olgu selleks mõni aksessuaar või mõned muud geameetrilised kujundid).
    Tihedalt paigutatud ilunööbid vestil.......
    Vahel ei ole millelgi rõhuasetus (nt mõnel klounil)- ei tundu meie jaoks vaadates ilus.
  • Värvide valik riietuses:
    ba) Dominantse värvitooni valik (ükskõik milline toon võib olla dominantne, kuid üks tuleb paletist välja valida).
    Põhiline värvitoon haarab enda alla kõige suurema ala.
    Kromaatilised värvid jagunevad põhivärvideks ja nende segunemisel tekkivateks värvusteks. Värvused küllastatuse astmetelt jaotatakse selle järgi kui palju pn neis musta. Heledus tuleb sellest, kui palju on kromaatilises värvuses valget.
    bb) Piiratud värvide valik.
    Ilusam on valida riietust nii, et tegemist on vastandvärvidega (sest inimese silm väsib/ärritub- ka triibuliste ja täpiliste peale).
    Vastandvärve on raske kokku panna- peab domineerima üks värv ja ülejäänud peab olema vastandvärv.
    Me valime värviringilt värvid, mis üksteisele lähedal- roosa , lilla; roheline- kollane jne.
    bc) Värvide ala valik
    (Küllastunud) värvi ala peab olema väiksem kui küllastamata ja heledate värvide puhul (?).
    Narrirõivastus on valitud nii- et vastandvärvid...............
  • Kooskõla riietuses: peab olema kooskõlas kandjaga.
    Riietetakse end vahel vastuolus iseendaga . Materjalidega, mis kokku ei sobi jne.
    Püütakse imiteerida kõrgklassi, kuid peab olema mingi omadus, mida kõrgklassis peetaks naeruväärseks (?????????)
    Riietus teeb nii elegantseks kui šarmantseks.
  • Maitse standardid.
  • Individuaalne maitse
  • Ajastu maitse (inimeste maitse erinevatel ajastutel )
    a) Näide, et kooskõla standardites on eelis. Ei öelda, et inimese üle.............
    Maitse on võime nautida ilusat , vajadus luua ilu.
    Maitset ilseloomustab see, kui sügavalt ja mitmekülgselt suudab inimene kunstiväärtusi (riietust....) mõista.
    Mis mõjutab iniviidi maitset seoses sellega, mis puudutab korduvust (???)
    Inimesele meeldib korduvusega seonduv (Nt palju lapsena vaatasime lumivalgekese pilti?). Tuttavlikkus möngib ka väga suurt rolli.
    b) Kas te peate halvaks maitseks? (1966)
    Rullikeeratud juuste kaudu analüüsiti .........
    Meestel spoririiete kandmist kirikus......
    (?????????????)
    Oma seaduspärasus, mis on maitsekas ja moes veidi aja pärast:
    Sündusetu- 10a enne
    Häbitu- 5a enne
    Julge- 1a enne
    Moodne- praegu
    Pole moes- 1a pärast
    Kole - 10a pärast
    Naeruväärne- 20a pärast
    Lõbus/huvitav- 30a pärast
    Omapärane- 50 a pärast
    Šarmantne- 70a pärast
    ???............- 100a pärast
    Ilus- 150 a pärast
    Naise ideaal 50ndatel: New look tuli moodi- sipelga piht - laiad puusad - koduperenaine (tegemist naisega, kel pold koduasjadega üldse mingit pistmist).
    Marilin Monroe kehastas seda ideaali . 1959a- barbie ideaal ja nägus naabriplika (süütu, lõbus, teismeline , hobusesaba, tennisekingad jne).
    60ndad- naise iluideaali vormisid noored (20ndates). Seda, mis puudutas seksuaalset rolli- tuli unisex riietus. Vaimustuti parukatest, juuksevrävidest jne. Siis jälle miniseelikud jne.
    70ndad- teist korda juba platvormid (esimest korda olid millalgi keskajal).
    Siis mõjutasid moodi subkultuurid- hipiliikumised jne. Mood kui kollektiivse käitumise vorm. Esimest korda moega seonduvalt transvestiidid.
    80ndad- tuli moepilti nooruslikkus/noorte mood, firmamärgi teadlikkus; kõik mis puudutas keha, sai kultuseks. Retussid (olid varem vaid spordivahendiks).
    Järjest tulevad sarnased asjad moodi, kuid teise eemärgi/otstarve või kasutusalaga.
    Lavale tulid modellid. Juba siis kanti katki rebitud teksaseid jms. Tuli individuaalsus- see on siiani säilinud. Hoogu läks postimüük. Kehakuju oli endiselt oluline.
    Barbie nuku (loodud u. 1959 aastal) moodi tulek. Barbied ei kao nii pea.
    Siis tulid moelavadele vanad. Vastukaaluks lastele ja noortele. Ülemaailmne trend, sest: oleme modernismi tuules . Postmodernism .
    Modernism .
    Lõhe kadumine taiese ja tema pealkirja vahel. Võrdluseks- teatrietendus saab osaks kuulajatest/vaatajatest.
    Vanasti sai riietusega oma staatust väljendada, kõik sellest, mis puudutas keha, väljendas staatust.
    Naistel- lemmikriided seotud kanmisega erinevas kontekstis.
    Postmodernism. (Mis seotud sellega, milliseid riideid kanname).
  • Ambivalentsus- tuuakse välja vastandid- mehelik/ naiselik /lapselik/täiskasvanulik/noor/vana jne. Kõik vastandlikkus kaob.
  • Stiilide paljusus - erinevad stiilid (moe/stiili loojad vaatavad ringi tänaval ja panevad nähtust kokku uue moe- ühele grupile sobivaks ). Stiilid on vaadeldavad individuaalsel mitte kollektiivsel tasandil.
  • Enese loomine kui kollaaž. Tänapäeval on see kui protsess- ei saa valmis, pidevalt täiendatakse, muudetakse midagi. Vanasti.......
    Postmodernistlikud tingimused loovad üha suuremaid kultuurilise, ambivalentse.....................
    Suur riietusstiilide variatiivsus omakorda loob eklertsitismi (???????) riietuses, individuaalsuse konstrueerimisel välimusstiilide osas, mille tähendus tuleb kollektiivsel teel kokku leppida läbirääkimiste..................
    Moe loomine tähendab tegevuses olija vaatenurga omandamist, et kontrollida ja eksperimenteerida riietuse erinevate tähendustega.
    Milliseid riideid sulle meeldib/ei meeldi kanda? Kas need ideed vastavad postmodernismi ideedele riietuses?
    Ajast aega on mina ideaal selline, nagu Vanas- Kreekas ja Vanas- Roomas, kus füüsis on au sees. Selleks tehti harjutusi, saadi kuldlõikeline keha ning sellele lisandus vaimsus .
    Mina- ideaal (vana R/Kr)- toetub ideaalsele kehale, teravusele mõtlemises ja hoolitsusele oma välimuse eest.
    Teine ideaal- põhjamaade kangelane (nagu kalevipoeg). Laiade õlgadega, heledapäine, särasilmne, peene pihaga jne.
    Kolmas kangelastüüp, kuhu mina- ideaalid jagada: rüütlid. Õrna hingega, armastus laulu ja luule vastu, naise ja laste aitamine, peab olema teatud feminiinsete tunnustega. Valmis olema selleks, et õpetatakse teda sõdima, sõimlema, ettearvamatu ja dominantne olema.
    10. loeng. Suhted.
    Mis on suhted? (minu arvamus) See hõlmab vastastikust usaldamist, tundmist/teadmist, teistega kommunikatsioonis olemist, läbisaamist, suhtlemisvajadust.
    Suhetest on juba ammu kirjutatud, filosofeeritud, räägitud. Enamus inimtegevusi on seotud suhtlemise ja suhetega . Kirjuattud eneseabiraamatud suhetest, tehtud teleshow’d ja seebikad.
    Teadus suhetest: peamised faktid ja võtmemõisted.
  • Suhete uurimisega tegelevad teadlased uurivad suhteid. Enne 70ndaid ei olnud kokkuleppeid selles vallas, kuidas suhteid defineeritakse . Interaktsioon.
    Tavamõistetes pole suhe üheselt mõistetav. Nt: uurimused- peale suhte lõppemist on öeldud, et see polnudki suhe.
    Peamõiste „suhte“ defineerimiseks on interaktsioon (ehk ka) vastastikune sõltuvus. Suhted puudutavad indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interaktsioonile tulevikus.
    Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist ei tunne.
    Interaktsioon- interpersonaalsed toimingud.............
    Suhe on nagu pallimäng, kus kaks inimest omavahel üksteist mõjutavad nii, et omavahel palli loobivad- sellest, kuidas üks üks viskab palli teisele, sõltub, kuidas teine talle palli tagasi viskab.
    Interaktsioon
    Kaks lisatingimust
    Rollidele mittetoetuv Vaimne kujutlus suhetest (tulevikus)
    (Interaktsioon pole sõltuv rollist, (Nimetatakse ka suhete skeemiks)
    peab olema rollivaba).
    Et kahel inimesel oleks suhe, peab olema täidetud kolm tingimust: 1) kaks inimest peavad õksteist vastastikku mõjutama- olema vastastikku sõltuvuses; 2) interaktsioon peab olema unikaalne ja mitte toetuma sotsiaalsete rollide täitmisele; 3) interaktsiooni ajal peab olema esitatud kognitiivselt ja esitatud mälus.
  • Suhete uurimisega tegelevad teadlased uurivad teatud liiki suhteid.
    Suhted saab jagada 3 liiki suuremate suhete alla:
    Paarisuhted (mating relations )- armastussuhted, käitumissuhted. On vabatahtlikud, seotud vaba valikuga, seotud seksuaalse käitumsiega (ootuste või sobivusega selles suhtes).
    Perekondlikud suhted (family relations)- seotud sotsiaalsete normida ja ootustega. Mitte vaid geneetiliste vaid ka adopteeritud vanemate ja laste vahelised suhted. Samuti on need normide, ootuste ja vastutusega seotud. Tänapäeval kuuluvad selle alla ka suhted koduloomadega.
    Sõprussuhted- vabatahtlikud, personaalsed valikud paarissuhtes. Pole sotsiaalselt struktureeritud, reguleeritud. Hoolitusus, usaldus, võrdsus. Pakub inimesele sotsioemotsionaalsete vajaduste rahuldamist.
    Kõik suhted nendes kolmes grupis võivad olla ka lähedased.
    Lähedased suhted
    Subjektiivselt lähedased (intiimsed)- Käitumuslik lähedus (kõrge
    positiivsed tunded vastastikune sõltuvus)
    1. Mõju on sage
    2. Mõju on mitmekesine
    3. Mõju on tugev
    4. Mõju on kestev
    Lähedased on need ushted, mis mõjutavad inimest kõige enam ning vastastikune tundeseotus pakub ülekaalukalt turvalisust, usaldust ja teisi positiivseid tundeid. ( subj. lähedus; käit. lähedus).
    Teine võimalus intiimsust suhetesuurida peale küsimustike ( enesekohased oskused) on paluda kujutada iseend - ringide tähistamine (esimene ring oled ise- teine ring teine ja siis vaadata nende katvust= slaidil olid erineval kaugusel ringid üksteisest).
    (+ v. t. üks leht- test, millega saab uurida intiimsust)
    Käitumuslik lähedus: kõrge vastastikune .............. . Neli aspekti (eelnevalt loetletud). Kuidas käitumise aspekte mõõta.
    Identifitseerumine partneriga
    • Töö.........

  • Suhete uurimine pole kerge.
    Miks? Ühiskonnas valitsevad tabud. Suhted on keerulised fenomenid (??????????). Teadus suhetest on multidimensionaalne. Suhteid mõjutavad mitmed faktorid. Suhetega seotud teaduslikud printsiibid (???).
    Suhetes................................?
    Suhete uurijad kogunud andmeid enesekohaste meetoditega või uuritakse düaadi suhteid.
    Uurijaid huvtavad suhted, mis inimestele kõige enam mõju avaldavad. Ajaloost pärit keelud on mõjutanud suhete uurimist .
    Suhted on meie revolutsiooniline pärand???
    Infant Attachment Cycle (Mõtiskluse ülesanne)
    Selle aluseks kiindumus/seotus teooria.
    Baby has a need
    Trust ........... Baby cries
    Need met? By carer???
    Varajane interaktsioon on aluseks suhetele.
    Öeldakse, et inimene on üksi rahvahulga sees (Mis see tähendab?)
    Sotsiaalne toetus.
    Sotsiaalne integartsioon sotsiaalne toetus tervis
    Skeem, mis näitab, kuidas asjad omavahel seotud on: (mina ei saa sellest midagi aru)
    Emotsionaalne- instrumentaalne Madal heaolu
    Tajutud- vastuvõetud
    Kõrge heaolu Hea kohanemine
    Üksindus: seonduv kahe aspektiga (seletatakse kahte moodi):
  • See üksinduse tunne, kui mul puuduvad teiste inimestega need lähedased suhted, milles oleks intiimsus (emotsionaalsus).
  • See, kui sotsiaalsete suhete võrgustik ei paku inimesele sotsiaalset toetust ja ta tunneb end sotsiaalvõrgustiku suhtes isoleerituna, eraldatuna, tõrjutuna. Ei saa tunnustuse vajadust rahuldatud. (suhete võrgustiku puudumine; kognitiivsus ).
    80% tudengitest tunnevad üksindust (olenemata sellest, kas elavad kellegagi koos- vanematega, toakaaslastega vms). Ja sealjuures ükskõik kumba liiki üksindust (vt eelnevat kahte liigitust ).
    Laps oskab üksindust tunda juba kolme aastaselt. Näiteks kui ei oska suhteid luua (suhete looomine läheb alati lörri) või kui on palju kolinud/keskkonda vahetanud (lasteaed jms). Sama ka lahutuse puhul (laps tunneb ka siis üksindust). Kui vanemate suhetele annab laps negatiivse hinnangu (vanemad nt ei saa läbi üksteisega), siis tunneb üksindust. Kui ta aga ei anna vanemate lahutusel nende suhetele negatiivset hinnangut , siis pole ka seda üksinduse tunnet .
    Tudengid ületavad üksinduse, kui on orienteeritud sõprussuhete loomisele. Kes oskavad ja tahavad luua sõprussuhteid, mitte need, kes otsivad armastussuhteid.
    Tavaliselt ka abielus naised tunnevad üksindust- kui naise elu sisuks saavad kodutööd. Kogu energia kulub neile. Sellepärast ei saa olla nauditavates suhetes mehe ja lastega.
    Rahuldustpakkuvaid suhteid on raske luua.
    Vanurid, kes elavad koos sugulastega , hooldajatega, tunnevad enam üksindust kui need, kes elavad üksi iseseisvat elu.
    Lesed ja lahutatud täiskasvanud: tunnevad üksindust sooti erinevalt. Mehed on seejuures nõrgem pool. Nad on üksildasemad kui lahutatud või lesestunud naised.
    Lehelt skeem: Keskkonnaga seotud faktorid
    Füüsiline keskkond: Sotsiaalne keskkond:
    - linnastumine - kultuur
    . tehnoloogia areng - väärtused, normid, moraal
    - ilmastik ja kliima - religioon ja poliitika
    - elamistingimused - seadused
    - töö ja õppimistingimused - teised sotsiaalvõrgustikud
    - majanduslik olukord - teised partnerid ja suhted
    Persoon A Persoon B
    - tegevus - tegevus
    - mõtlemine, suhtumised, hinnangud - mõtlemine, suhtumised, hinnangud
    - tunded ja meeleolud - tunded ja meeleolud
    - vanus, sugu, seksuaalorientatsioon - vanus, sugu, seksuaalorientatsioon
    - iseloomujooned - iseloomujooned
    - tervis - tervis
    Suhted: algavad; suhete algus
    Kuidas suhted algavad? Kuidas saavad alguse (paarissuhted)?
  • Keda me märkame?
    Selektiivne tähelepanu. Selektiivse taju printsiibid: uudsus ja tähtsus. Selektiivse tähelepanu alusel.
    Peame olema teadlikud teisest inimesest. Tahtlik tähelepanu.
    Märkame: Kõik mis on uudne olukorras või indiviidis. ..................................
  • Kes meile meeldib?
    1) Atraktiivsuse printsiibid. Nii mehed kui naised eelistavad suhte alguses neid, kellele omane soojus, emotsionaalne stabiilsus jm lteatud soovitud karakteristikud.
    Interpersonaalse atraktiivsuse/ külgetõmbe printsiibid:
    Mehed Naised
    intelligentsus
    ausus ja usaldusväärsus kõik enam- vähem samad omadused
    atraktiivne välimus
    hea iseloom
    hea tervis
    lahkus ja kaastunne
    ...................
    Kuid meile meeldivad ka need inimesed, kes on ilusad. Ilu külgetõmme.
    2) Inimesele meeldib potentsiaalne partner, kes vastab ihaldusväärsetele karakteristikutele, kuid ka välditakse teatud karakteristikuid.
    Palju uurimusi, et on olemas sotsiaalsed allergeenid ehk tunnused, mida välditakse- joodikud, pidevalt pidutsejad, ülemääraaselt seksuaalsed, teistest tagarääkijad; naiste puhul endistest partneritest rääkimine. Hoolitsemata välimus, kõva hääl, hasartmängude mängimine jne.
    3) Meeldivad need, kes on tuttavad.
    Tuttavlikkus tagab esmaseid reaktsioone: inimene, kes esmaselt ei meeldi, muutub korduval tajumisel veelgi ebameeldivamaks. Inimene, kes esmaselt meeldib, muutub korduval tajumisel veelgi meeldivamaks.
    Mingi eksperiment 1992 aastal tudengitega- kes külastasid loengut 3x, 5x, 13x, 15x jne. Ja need, kes ei külastanud loengut. Need, kes olid tuttavamad, said meeldivamad hinnangud.
    4) Meeldivad need, kes on sarnased.
    Eksperiment- anti juhuslikkuse alusel eksperimenteeritavale teise inimese foto ja tema kirjeldus väärtuste ja hoiakute kohta. Meeldisid need inimesed, kellel olid kirjas eksperimenteeritavaga samad väärtused ja hoiakud.
    Tajutud tuttavlikkus (meenutab mind
    ennast)
    Sarnasus (ta on ju Tajutud atraktsioon (arvan, et tal on minuga Meeldivus (ta meeldib
    minuga sarnane) sama atraktsioon) mulle)
    Konsensuslik hindamine (ta usub, et ma
    usun sama)
    11. loeng. (puudusin)
    12. loeng. Suhted: algavad; Suhted: loomine; Suhted: areng.
    Teooriad.
  • Astme teooriad. Puudutab seda, kuidas osadest suhetest saab püsisuhe ja osadest mitte. Ning miks?
  • Filtri teooria (Kerckhoff & Davis , 1962)
    1. demograafiline sarnasus
    2. Väärtussüsteemi sarnasus
    3. Interpersonaalse süsteemi sarnasus
    K & P tõid välja esimese teooria suhete kohta. Algul laseme selle filtrist läbi, kes demograafilstelt näitajatelt sarnane. Siis kui väärtushinnangud on sarnased. Siis kui interpersonaalne stiil on sarnased- üksteist mõjutavad stiilid sarnased.
    K & P esimene teoreetiline lähenemine tõstis kõne alla selle, et suhte tekkimisel on osad aspektid olulisemad.
    Empiirilised uurimused ei näita, et suhted tekkivad nii, nagu K & P selle välja tõid.
  • Armastuse tsükli/ratta teooria ( Reiss , 1980)
    1. Esimesel astmel tekib partneritel tihe vaimne suhe (meeldib koos olla, vaimselt seotud olla).
    2. Eneseavamine .
    3. Vastastikune sõltuvus (ühe mõtted/tunded mõjutavad teise käitumist/mõtteid/tundeid).
    4. Intiimsus. Ja siis suhe areneb jälle 1- 4 astmeni ja see on lõputu tsükkel.
    Ei saa öelda, et empiirilised uurimused seda kinnitaksid.
  • Stiimul- väärtus- rolli teooria (Murstein, 1970, 1976). Tõi välja 3 erinevat filtrit, millest partner läbi lastakse.
    1. Stiimul- atraktsiooni hinnang.
    2. Hoiakute sarnasus.
    3. Rolli aste- hindavad ennast ja teist (lähtuvalt abikaasa, lapsevanema jms rollist).
    Astmed domineerivad samal ajal erinevas suhte staadiumis .
    Vaadeldakse partnerite vastastikust mõju.
  • Eelkooselu- düaadi mudel ( Lewis , 1973)
    1. Sarnasuse tajumine (nii füüsilise kui demograafilise + huvid ning muud karakteristikud).
    2. Paari vaimne side.
    3. Eneseavamine (vastastikune).
    4. Partneri rollivõtmine.
    5. Vastastikune rollide võtmine- teiste kingadest vaatamine.
    6. Düaadi kristalliseerumine- paari identiteet (meie tunne kujunenud, pühendumine suhetele).
    Ajalooliselt on huvitavad suhete järjestikuste astmete arengu mudelid.
  • Teoreetilised seletused, igas erinev arv astmeid ja järjestus kuigi esimeste astmete puhul sarnasus.
  • Empiirilised uurimused näitavad, et kõik paarisuhted ei tee läbi samas järjekorras.
  • Paarisuhte partnerid erinevad selle poolest, kuidas läbitakse astmed.
    Protsessimudelid seletavad täpsemini, miks & kuidas suhted arenevad. Enam nii lihtne neid suhte arenguid selgitada pole (nagu need teooriad olid).
    Astme teooriad: ( Stave Duck, 1984)
    Suhete katkemise aste:
  • Suhete katkemine: rahulolematus suhetega- ühe partneri rahulolematus.
  • Intrapsüühiline faas: rahulolematus, üks suhetes sisemiselt rahulolematu.
  • Düaadi faas: konfrontatsioon partneriga, kahe vaheline.
  • Sotsiaalne faas: konfrontatsioon partneriga, kahe vaheline.
  • Leinamise faas: ülesaamine
    Isiku vaatepunkt:
    Emotsionaalne/füüsiline rahulolematus suhetega.
    Partneri puudused, alternatiivsed suhted, vältimine.
    Suhete ümberformuleerimine, konflikti väljendamine.
    Teiste poolse toetuse saamine, asjaolude selgitamine , et suhe lõpetada. Eneseõigustus, enese versioon seoses suhte purunemisega.
    Paranemise fookus:
    Suhted protsessis, partneri väärtustamine.
    Partneri positiivsed küljed.
    Ootused optimaalse suhte kohta tulevikus.
    Kas partneri kinnihoidmine või minnalaskmine.
    Suhete katkemine sisaldab endas:
  • Emotsionaalset kaugenemist, tugevate positiivsete emotsioonide (nt armastus) puudumine.
  • Vaimne kaugenemine- partneri tajumine endast erinevana, mitte vastutusvõimlisena, eemalolevana.
  • Käitumuslik kaugenemine- suhtlemise hääbumine, seotus partneri eluga katkeb, vähem intiimsel moel käitumine.
    2. Protsessi teaooriad.
    Kuidas suhteid täielikumalt seletada, miks ühed suhted püsivad, teised mitte.
  • Eneseavamine ja intiimsus.
    Alman & Taylor, 1973: eneseavamine (sügavus ja variatiivsus)- (sügavus) personaalne, emotsionaalne, detailne.
    (Variatiivsus) Erinevates dimensioonides, millega seoses eneseavamisel antakse teada partnerile see info, mida ta mujalt kätte ei saa.
    Need suhted püsivad, mis on sügavad ja variatiivsed.
    Reis jt., 2004: eneseavamine- intiimsus (verbaalne ja mitteverbaalne(keha, nägu jne)). Eneseavamine ja intiimsus on seotud ka suhtega rahuloluga.
    Kui eneseavamisega kaasas intiimsuse areng (mitteverbaalne &verbaalne).... areneb suhe....???
    Tõestus: sõprussuhe, romantiline armastussuhe.
  • Sotsiaalne vahetus.
    1. Maksimaalne kasu ( kinnitus ) ja minimaalne kahju (mittekinnitus). Maksimaalne kasu on see, mida inimene peab väärtuslikuks; aeg, jõupingutused; loomeprotsessid; võimalused.
    Sedikies, Oliver & Canebeh???, 1994.
    Mehed- sagedamini
    Kasu: kaaslus või seotus (60%), seksuaalne rahuldus (45%), armastuse tundmine ja andmine (43%), intiimsus (42%), suhete kogemusja teadmised suhetest (40%)......................
    2. Suhted on dünaamilised. Erinevatel suhete faasidel kaalutlemine kasu/kahju terminites.
    3. Hinnangud mõjutavad suhte arengut.
    4. võrdsus suhetes.
    A kasu = B kasu taju
    A kahju B kahju
    Kui suuhet nii tajutakse, on suhe võrdne. Selline suhe on püsiv.
    Kasu/kahju psühholoogiliselt (tajutav)....???????????? tegelik või tajutud võrdsus on võti, kas suhe jääb püsima.
  • Vastastikune sõltuvus. (Teoreetiline käsitlus: Tribault & Kelly, 1959).
    Põhjalikum käsitlus selle kohta, mis suhted püsivad, mis mitte. Leidnud empiirilist tõestust.
    Investeeringu
    suurus
    Eelnevad kogemused
    seoses suhetega seotus
    võrdlus ideaalse rahulolu vastast. sõltuvus suhte püsivus
    suhtega
    teadmised suhete
    kohta tulemus: kasu/kahju võrdlus alternatiivsete
    suhetega
    alternatiivsete suhete kvaliteet
    Inimene võrdleb suhet ideaalse suhtega. Kui alternatiivsed suhted kättesaadavad, pole vastastikune sõltuvus suur. Sellest oleneb suhte püsivus.
    On selliseid suhteid, mis on püsivad, millega rahulolu on kõrge, kuid ka selliseid suhteid, mis püsivad, kuid millega rahulolu on madal (kasu: kas saan sellest suhtest kasu?)
    Mõlemad on võimalikud suhted.
    Suhte püsivus ei olene vaid sisemistest faktoritest, vaid ka välimistest (nt alternatiivsete suhete olemasolu).
    Rusbult: suhte püsivus oleneb, milline on investeering suhtesse - jagatud mälestused, vahendid, sõbrad- kaudne investeering. Otsene- aeg, reputatsioon jne investeeringud .
    Meestel ja noorukitel tähtsam investeeringu suurus. Naistel vastastikune sõltuvus ja alternatiivsete suhete kättesaadavus. Sooti kaldub meestel olema investeeringu suurus mõjutamaks seotuse kvaliteeti.
    Peamiselt peab teadma seda, mis on faktorid, et romantiline suhe jääks püsima.
    Suhted: mõistmine ja tunded. Kognitsioonid seoses suhetega. Tunded seoses suhetega. Skeemid .
  • Romantilised uskumused. (Sprecher & Metts, 1988).
    Romantiline armastus võib esineda erinevas eas, selle kõrval on romantilise armastusega seotuduskumused, see ei olene east.
    Tendents - uskumused on neljasugused (eriti meestel ja alla 20 aastastel noorukitel):
  • Armastus ületab takistused.
  • Armastus esimesest pilgust.
  • Üks ja ainus.
  • Idealiseerimine (inimene, keda armastan , on täiuslik armastuspartner).
    Romantiline armastus- romantiline uskumus (ülekaalus)- armumine .
    (Püsisuhe on seotud) romantiline uskumus- suhe püsiv, rahulolu suhtega, seotus partneriga, positiivne kogemus suhtes.
    Uskumused ülekaalukamad meestel! Ja enam kõigil noorukieas- alla 20a. Siiski ei saa öelda, et romantilised uskumused mõjuksid suhtele kahjulikult.
  • Düsfunktsionaalsed uskumused.
    1) Mitte nõustumine
    2) Mõtete lugemine
    3) Partner ja suhted ei muutu
    4) Mehed ja naised on suhtes erinevad
    5) Seks suhtes peab olema täiuslik
    6) Partnerid peavad olema suhtes koos võis siis lahku minema.
    Rahulolu suhetes; kohanemine suhetes; tuleviku suhe (raske suhet projitseerida tulevikku); negatiivseed sündmused suhetes (ülekaalukad), toimetuleku mehhanismid.
    Uskumused mõjutavad suhte kvaliteeti.
  • Positiivsed illusioonid.
    (Mõjutab emotsionaalne taust).
    Uskumused seoses endaga (ülehinnatakse enda unikaalsust ja tähtsus, edu). Ebatervislik enesekeskne vaade. Kontrolli illusioon (ülehinnatakse oma võimet kontrollida sündmusi ja situatsiooni). Ebarealistlik optimism tuleviku suhtes (positiivsed sündmused on tõenäolised).
    Funktsioon: kaitsta inimese enesehinnangut madaldumise eest. Kordudes kahjulikud suhtele.
    Parterid on õnnelikud ja rahul suhtega (kui nad aktsepteerivad teineteist sellisena nagu nad on), kui nad on realistlikud idealistid, kuid säilitavad positiivse vaate partnerile ja suhtele.
    Uskumused seoses partneri ja suhtega:
    • Partnerit meenutatakse positiivses valguses.
    • Suhet tajutakse paremana võrreldes teiste suhetega.
    • Ülehinnatakse partneri mõju suhtele.

    Kui inimsed ülehindavad end suhetes, siis ülehindavad ka teist suhetes.
  • Tendentsid seoses tunnetega.
    1) Negatiivne afektsionaalsus (neurootilisus (suure viisiku osad)) (õnnelikus suhtes on stabiilsus ja rahulolu).
    2) Positiivne afektsionaalsus ( ekstravertsus ) (lastel eakaaslastega ja täiskasvanutega).
    3) Täiskasvanute kiindumusstiil (turvaline ja ebaturvaline; erinevad; seletusstiil suhetele) (täiskasvanutel romantilise suhted vastuolus????????)
    4) Sensitiivsus tõrjutuse suhtes suhetes (püsivad suhted).
    (rahulolematus suhetes, ebastabiilsus , armukadedus , emotsionaalselt mittetoetav, partneri süüdistamine)-
    Ebaturvaline kiindumusstiil- selle hoidmise, säilitamise, loomise probleemid.
    Võib olla ühel turvalin, teisel ebaturvaline kiindumusstiil. Oleneb mis liiki ebaturvaline. Kui mõlemal turvaline- siis pikk suhe. Kui on düsorganiseeritud suhe, siis ei püsi. ????????????
    Reegel- turvaline kiindumusstiil tagab suhtes lähedus, püsivuse.
    Kui mõlemal erinev kiindumusstiil, oleneb sellest suhte kvaliteet.
    Sensitiivsus tõrjutuse suhtes on pärit lapsepõlvest, lapseeast.ooleneb kas last on tõrjutud. Kui tajutakse tõrjutust, siis toimub partneri süüdistamine. See, kuidas tajume on ka isiksusejoonena meie enda sees.
    Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid toetavad suhteid- partneri idealiseerimine ja suhte idealiseerimine (??????????????????????)
    Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid on kahjulikud suhtele. Rigiidsed, düsfunktsionaalsed uskumused, ebaturvaline kiindumus, sensitiivsus tõrjutuse suhtes.
    13. loeng. Viimane loeng. Loovus klassiruumis.
    1. loovus.
    2. Divergentne ja kovergentne mõtlemine.
    3. Joy Paul Guilford
    4. Ellis Paul Torrance
    5. Loovuse neli tingimust
    1. Loovus ld.k. creare- tegema.
    Loovus ehk kreatiivsus on võime välja mõelda ja teha midagi uut ja seniolematu, mis on kellelegi kasulik või nauditav.
    Loovus ei ole vaid võime vaid ka avatud, paindlik eluviis.
    Kreatiivsuse mudel (Robert T. Brown, 1989)
    Lahendamata probleemid Loominguline protsess Kreatiivne tulemus
    Mõnikord protsess (tulemus) kasulik vaid loojale endale, mõnikord vaid teistele.
    2. Divergentne ja kovergentne mõtlemine.
    „Ma ei tea veel kõiki vastuseid, kuid ma hakkan küsima õigeid küsimusi“.
    Divergentne mõtlemine Kovergentne mõtlemine stimulus
    stimulus
    Loovust ei saa luua, me saame üksnes............
  • Joy Paul Guilford- kreatiivne mõtlemine dimensioonid.
    Loovuse neli komponenti:
  • Probleemitundlikkus- võime märgata probleemi, küsitavusi, vasturääkivusi. Nt otsida võimalikult palju küsimusi, millele saab vastata sõnaga „südaööl“.
  • Paindlikkus - võime näha asju erineva nurga alt.
  • Mõtlemise voolavus - võime pakkuda välja vastuseid mingile probleemile, olukorrale või küsimusele mitmeid ideid ja lahendusi.
  • Sõnade voolavus
  • Võime ideid ja kujutlusi luua
  • Väljenduslik voolavus
    Nt kirjuta üles palju võimalusi kuidas kasutada haaknõela jne.
    Assotsiatsioonide voolavus= võime välja mõelda uusi seniolematuid ja harvaesinevaid ideid, objekte, tegevusi. Või kahe.....................?
    J. P. G. Test of Creativity of Children (Mõelda jutule võimalikult palju erinevaid pealkirju- Jutt kulla leidmisest ja mõrvast).
    4)
    4. E. P. Torrance- kreatiivse mõtlemise dimensioonid.
    1. Oskus loodut viimistleda.
    2. Oskus loodut teiste jaoks arusaadavalt ja vastuvõetavalt esitada.
    Figural Measures of Creativity; Test of Creative thinking
    Ringid (u20- igast joonistada midagi mingi aja jooksul)
    Teine test: täienda, kombineeri, kasuta, lõpeta (mingid jooned, kujundid vms, millest ülesanne täita).
    5. Loovuse neli tingimust.
    Produkt
    Persoon
    Protsess
    Possibility(võimalikus)
  • Produkt 8uus ja seniolematu)
  • Persoon- milline?
    Kui inimene on intelligentne, on ta loov? Jah.
    Kui inimene on loov, on ta intelligentne? Ei.
    Need on kaks eri asja 8intelligentsus ja loovus). Loovus ei olene soost, vanusest , haridusastmest. Oluline kui eredalt see aspekt peegeldub seoses vanusega. Loovus oleneb kasvatusest. Loovuse alged surutakse maha, kui nõutakse vaid tuupimist jne.
    Loov isiksus on vastuoluline (iseloomus on vastuolulisi jooni). Isiksuse karakteristikud, mis on seotud loovusega (Torrance). Neid on väga palju (slaidil 45 tk).
    Eneseusaldus ja avatus .
    Tolerantsus
    Kujutlusvõime
    Uudishimu
    Aktiivsus.
    Daniel Perkins- loomingulise ..................... kujuline mudel.
  • Protsess. (Loov protsess hakkab segadusega).
    Segadus
    1. Teadlik ettevalmistus (ma ei tea seda, mida ma ei tea).
    2. Inkubatsioon (ma tean seda, mida ma ei tea).
    3. Inspiratsioon (ahhaa efekt- mis tahes ajal ja mis tahes tegevust tehes. Ma tean!).
    4. Kontrollistaadium (ma ei tea seda, mida ma tean).
    Ja siis hakkab otsast peale.
    Siin näib esinevat raskusi, sest tegemist väga paljude muutujatega. Seda on täiesti võimalik lahendada.
    ................
  • Võimalikkus.
    Ohutu/turvaline- lapsel peab olema võimalus väljendada ideid jms ilma hukkamõistuta.
    Vabadus- peab ka olema.
    Kreatiivne õpetamine nõuab kreatiivset õpetajat, kes suudab sobitada paremini laste vajadused kehtiva õppekava nõuetega. Loovad mänguasjad, sobitusmängud, plastiline, kodu asjad ja asjad loodusest. Ilma loovus ei arene. Lähisuhted ei mängi rolli. Oluline on loov täiskasvanu, kes toetab.
    Toetus ja soojus peab olema toetuseks.
    Loov keskkond Loovust pärssiv keskkond
    Paindlikkus Rigiidsus
    Aeg mõtlemiseks Ajaline piiratus
    Tasakaal, juhtnäärid, vabadus Rõhuasetus juhtnööridele
    Vaba suhtlemine Formaalne suhtlemine
    Jne.
    Kujutle , et oled nööp, mis mantli eest ära kukub .
    Loovtegevused: mängimine, juttude jutustamine, joonistamine.
    Laste joonistused slaididel - oluline on laste joonistused, ka kritseldused alles hoida! See on loov tegevus.
    Intellektuaalne realism vs visuaalne realsim.
    Laste joonistustest võib aru saada kahte moodi. Algul on ta intellektuaalne realist. Ta joonistab seda, mida ta teab- nt joonistab kohvitassi nii, et sang on selle küljes, kuigi ta parasjagu sanga ei näe.
    Goodnough- Harris. Draw a man Test. (Välja töötatud 1962). Sellega saab mõõta laste vaimset vanust.
    Kriipsujukud poiss ja tüdruk- pildid slaidil.
    Laste joonistuste areng kujutamisviisi järgi. Hiljem töötati testiga edasi.
    Intellektuaalne realism:
    Objektiivne kujutamisviis. Nii nagu kõnniks asjade keskel ja võtaks kogu aeg uue vaatekoha joonistamiseks.
    Visuaalne realism:
    Vaatajakeskne kujutamisviis (u 7a.)
    Pertseptiivsed
    Kognitiivsed (aspektid) Afektiivsed (aspektid)
    Sisemaailma osa vaatleminem et näha, mis osad peegelduvad afektiivses ja kognitiivses maailmas????
    Kuidas joonistusi interpreteerida?
    Joonistuste.......figuurid jms????
    Vabajoonistuse test- juhend, pliiats, paber......?
    Mis näitab, et laps on agressiivne? Jäsemete asümeetria, ühendamata (seostamata) kehaosad . Kehaosade kujutamine poolikutena. Monstrumite joonistamine. Genitaalide joonistamine.
    Äng, üldine ebakindlus ? Kuidas käsi väriseb. Joonistust viirutatakse, kehaosad viirutatakse. Vaadatakse ka joont.
    Pinged ? Tugev joon. Maapind . Pilvede joonistamine.
    Arglikkus, endassetõmbumine? Väikesed figuurid, lehe allosas. Jäetakse ära näo elemente.
    Laste joonistuste areng selle järgi, kuidas ja mida nad joonistavad.
    Kõige pealt kritselduste periood. Kui laps saab kätte pintsli /pliiatis tõmbab joone. Eesmärk pole kritseldus, vaid saada kontrast.
    Laste joonistused on kultuuriuniversaalsed.
    Edasi hakkab laps kasutama diagramme . Enamasti geomeetrilisi kujundeid (vormi aste+ kujutamise aste (3-4)), + ka teisi kujundeid. Siis hakkab ta neid kujundeid omavahel kombineerima. Neits tekib ka terve kogum. Siis saadakse aru, et ta joonistusel on tähendus. Tegelikult on juba kritseldustes tähendus olemas.
    4-5a pildi aste.
    Peajalgsete joonistamine- 1 eluaasta paiku. Laps joonistab õigesti. Joonistab seda, mida ta teab. Tema jaoks olulised on need osad, mille ta pildile paneb, kui kõhtu ei joonista, ei tähenda, et ta selle olemasolust ei teaks , ta lihtsalt ei pea seda oluliseks.
    Kui laps joonistab kriipsujukut- on see talle õpetatud, see pole tema loomulik viis inimest kujutada. Siis kujutab kehaosad eraldi- pole kaela (alles 8 eluaasta paiku kael).
    Kui pilti kasutatakse, kasutatakse küllastunud värve, kontraste. Siis tuleb ühe pideva joonega inimese joonistamine. Siis kompositsioon - erinevad objektid- neil pole õiged proportsioonid- linnud taevas sama suured kui inimesed.
    Kuskil 7-8 eluaasta paiku tuleb pilti see, et laps hakkab kujtama profiili- loomad, inimesed jne.
    8-9 eluaasta paiku pilt realistlikum. 10 ja edasi- hakkab kujutama varje jne.
    10- aastased kalduvad ka joonistamisest loobuma , sest hakkavad end teistega võrdlema ja nad on enda suhtes väga kriitilised .
    Lapsed ei joonista valesti! Nad joonistavad lapselikult ja nii ongi tore. Luues maailma loob laps iseennast. Perekonna joonistamise test- kui on TEST- ja laps jätab pereliikmeid välja sealt- on nende vahel konfliktid, ängid.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 49 lk · .docx · 90 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #1 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #2 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #3 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #4 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #5 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #6 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #7 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #8 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #9 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #10 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #11 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #12 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #13 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #14 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #15 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #16 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #17 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #18 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #19 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #20 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #21 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #22 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #23 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #24 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #25 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #26 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #27 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #28 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #29 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #30 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #31 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #32 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #33 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #34 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #35 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #36 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #37 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #38 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #39 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #40 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #41 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #42 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #43 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #44 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #45 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #46 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #47 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #48 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #49
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merilin Kunto Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    enesehinnang vägivald kontseptsioon regulatsioon eneseregulatsioon enesekontroll reaktsioon kiusamine pädevus üldine enesehinnang kiusaja koduvägivald agressioon

    Sarnased õppematerjalid

    Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana
    8
    docx

    Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana

    Sots mina mitmetahulisus. Üldine areng suundub sinna, et kõik muutub abstraktsemks. Oskan äelda endal eisiksuseomadusi. Miks on enesehinnang tähtis? Pos üldist enesehinnangut seostatakse nt in pos tunnetega ,suurema rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusega. Harvem esinevate depressionni sümptomitega. Üldist neg eneseh seostatakse kiusamine, kuritegevuse, neurooside ja teiste antisots käit liikudega. Eneseh tõstmise võimalused: 1. eneseparandamine oskuste läbi võimete, oskuste, eneseregulatiooni 2. eneseväärtustamine – pos seose märkamine oma mina ja pos emo vahel 3 kompenseerimine – tähelepanu teistele valdk või oskustele, kus tegevus on olnud edukas ja seotud pos emoga. Enesehinnang võimaldab in kohaneda kk varieerides oma läitumist Motiveerib väärtustatud valdkondadega rtegelemist Eneseh muutumine kaitseb nn psüühilise valu eest ja jagab motivatsiooni konlreetses olukorras.

    Pedagoogiline suhtlemine
    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt
    30
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

    Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

    Sotsiaalpsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    82
    docx

    Suhtlemispsühholoogia konspekt

    Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp

    Suhtlemispsühholoogia
    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    35
    doc

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

    SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog ­ isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia ­ meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia ­ psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    Sotsiaalpsühholoogia loengud
    46
    pdf

    Sotsiaalpsühholoogia loengud

    1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost

    Sotsiaalpsühholoogia
    Nimetu
    90
    doc

    Nimetu

    tuntakse, avaliku esinemise situatsioon. Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega. 60% on üldiselt kõrge enesehinnanguga noorukitest või on siis tõusev selle ea perioodi jookusl. Saavad hästi endaga hakkama, enesekohaste pädeviustega seoses on adekvaatne. 20% noorukitest on progreseerivalt madal aluspõhja enesehinnangu muutumine, need noored kes elavad noorukiiga üle kui kriisi. Tungi ja tormiga tegu nendel 20 %. Kuidas nooruk tajub ennast?- E.H.Erikson (1959)Identiteet „See olen mina ja koht, kuhu kuulun“ Noorukiiga isel identiteet vs identiteedi hajuvus kriisina. Eriksoni nim ajaloos selle indentiteedikriisi iseloomustajaks. Identiteet E.H

    Arengupsühholoogia
    Eksamiküsimused inimeseõpetuses
    14
    odt

    Eksamiküsimused inimeseõpetuses

    Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs

    Psühholoogia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun