Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale ?
  • Mida tunneb, mida.... ?
  • Kui mina (+ enesehinnang) ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mis mina kujunemist mõjutab ?
  • Millele antakse.... ?
  • Millest rääkimine on tabu ?
  • Millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks ?
  • Mis töötab, mis mitte ?
  • Mil määral me end hindame ?
  • Mis meie rahulolu või rahulolematust........ ?
  • Mitu enesehinnangut ?
  • Miks enesehinnang on tähtis ?
  • Millised on enesehinnangut mõjutavad peamised faktorid ?
  • Mis segab keskendumist ?
  • Kus tekivad negatiivsed või ülesandega mitteseotud mõtted ja kujutluspildid ?
  • Mis on probleemi juures kõige tähtsam ?
  • Milline lahendus annaks pikaajalise tulemuse ?
  • Mis on kõige realistlikum ?
  • Milline näeb olukord välja siis, kui probleemi ei ole ?
  • Milliseid samme tuleb ette võtta ?
  • Kui palju ressursse on vaja ?
  • Kes võtab esmase vastutuse ?
  • Mida ootasid? Kas plaani täitmine läheb ajakava kohaselt ?
  • Mida teha tulevikus, et sellistprobleemi ei tekiks ?
  • Miks inimesed riideid kannavad ?
  • Mis on mulle riietusel tähtis ?
  • Miks inimesed riideid kannavad ?
  • Milliseid funktsioone riietusel ei ole lapseeas ?
  • Miks tipparst, tippspetsialist ei kanna ametiriietust ?
  • Kui kaugelt tajutakse inimest ?
  • Kuidas esmamulje kujuneb ?
  • Milline riietus on ilus ?
  • Kui pikem lõik lühemasse lõiku. ( ?
  • Kui küllastamata ja heledate värvide puhul ( ?
  • Mis mõjutab iniviidi maitset seoses sellega, mis puudutab korduvust ( ?
  • Palju lapsena vaatasime lumivalgekese pilti ?
  • Milliseid riideid sulle meeldib/ei meeldi kanda ?
  • Kuidas suhted algavad ?
  • Kuidas saavad alguse (paarissuhted) ?
  • Keda me märkame ?
  • Kes meile meeldib ?
  • Kuid millega rahulolu on madal (kasu: kas saan sellest suhtest kasu ?
  • Kui on düsorganiseeritud suhe, siis ei püsi. ?
  • Kui inimene on intelligentne, on ta loov ?
  • Kui inimene on loov, on ta intelligentne ?
  • Kuidas joonistusi interpreteerida ?
  • Mis näitab, et laps on agressiivne ?
 
Säutsu twitteris
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
  • Loeng
    ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed.
    Sissejuhatus.
    Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist.
    Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis:
    Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad:
    Intellektuaalne dimensioon
    Produktiive
    Sotsiaal- personaalne , mis sisaldab persooni-ühiskkond jne (ei tegele)
    Intra-/ interpersonaalne dimensioon.
    Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega.
    Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses:
    PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides..
    Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides ; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
    Erinevad mõisted?
    Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses interpersonaalsete suhete ja interaktsiooniga erinevatel tasanditel.
    Enesekohane pädevus tähendab teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, mis arendavad sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna .
    Enesekohane pädevus hõlmab teadmisi eneseregulatsiooni, toimetulekustarteegiate, oma mina ja enesekasvatuse ning oma ja võimete arenduse kohta ja kasutamist iga päev. + oskus adekvaatselt hinata end, arengut ise jälgida ja seada eesmärke ning reegleid enesearenduseks.
    Füüsiline mina, individuaalsed erinevused, seksuaalne mina, sotsiaalne mina, kutsealune mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks.
    Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon.
    Mina käsitletakse inimeseõpetuse ainekavas kõiki kooliastmeid läbivalt mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana  MINA + kutsealane , moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige.
    Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust....
    Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus
    Seksuaalne- arengu mõistmine
    Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes
    Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi....
    Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused.
    Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga.
    Referaadi teemad!
    Self-conciousness- eneseteadvus
    Self- concept - mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast
    Self- knowledge - teadmine iseendast, teadmine enda kohta
    .....
    personal identity - personaalne identiteet , minu unikaalsus
    independent self- sõltumatu mina, mi na ise
    ....
    Mina- kontseptsioon
    Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena.
    Tänapäeva uurijad on üht meelt , et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne.
    Võimalikud minad (possible self)
    Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus):
    Personaalne mina sotsiaalne mina
    taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad
    Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina
    sotsiaalne mina
    psühholoogiline mina
    Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras!
    Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust.
    Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut.
    Kokkusobimatus Kokkusobivus
    tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina
    (ei kattu) (kattuvad)
    Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine.
    aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed
    seda ja seda! (nt tööd)
    Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne.
    Kolmas võimalus vaadata minade paljusust:
    Oleviku mina
    Mineviku mina
    Tuleviku mina
    (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina.
    Privaatne ja avalik mina ( Johari aken- Joseph & Harry 1955)
    (Neli erinevat varianti , kuidas mina käsitleda)
    Avatud ala pime ala
    mina tean+ teised teavad mina ei tea, teised teavad
    Varjatud ala tundmatu ala
    mina tean, teised ei tea mina ei tea, teised ei tea
    (1)Avalikud ja (2)privaatsed aspektid seoses minaga:
    (1) enda sotsiaalsed aspektid ja (2) enda varjatud, sotsiaalsed aspektid
    Mina kui tervik
    Mina.kontseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnag võib olla positiivsem või negatiivsem:
    Kognitiivne - ratsionaalne : Afektiivne- seotud tunnetega:
    teadmised, mida on kujtatud skeemidena, enesekohane suhtumine: objektiivsed
    mis sisaldavad personaalseid mälestusi, tundmused kui ka uskumused, kuidas
    semantilisi tähendusi, kontrollivad indiviid hindab ja väärtustab oma personaalset
    enesekohast info töötlust tunnetust.
    Mina- kontseptsioon koosneb kirjeldavast ja hinnangulisest osast.
    Self- image - mina-pilt
  • Kirjeldav ehk kognitiivne osa koosneb teadmistest, kujutatakse skeemidena ja mis sisaldab personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi organiseeritud infot endast ja kontrollivad enesekohase info töötlust.
    Need on nii objektiivsed teadmised, kui ka uskumused enda kohta. Teadmised, milline ma olen!
    aa) füüsiline kirjeldus
    ab) sotsiaalsed rollid
    ac) eksistentsialistlikud/ abstraktsed kirjeldused
    Mina pilt juhib abstraktsiooni situatsioonist situatsiooni, reakstioone olenevalt mina-pildist.
  • enesehinnang
    Mina kontseptsiooni selgus (self- concept clarity): 1) mil määral teadmised enda kohta on selgelt defineeritud; 2) mil määral teadmised enda kohta on sisemiselt püsivad ja ajaliselt stabiilsed.
    Mina- identiteet
    Identity- kuidas inimene kasutab seoses endaga, et leida tööalast, ideoloogilist ja seksuaalset rolli ühiskonnas, mis sobiks paremini väljendama seda, kes ta on.
    Self- concious- eneseteadlikkus , individuaalne teadlikkus endast.
    Mina-kontseptsiooni psüühiline tervik- indiviidi individuaalsed jooned, tunnused suhtumisel, hoiakud, tundes seoses endaga, kirjeldav/hinnanguline aspekt.
    Self- esteem- mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt, kuidas inimene hindab/ väärtustab oma personaalseid tunnuseid, eneseusaldus seoses minaga.
    Self- concept- psühholoogiline tervik, indiviidi individuaalsed jooned, karakteristikud , tunnused, suhtumised, hoiakud ja tunded seoses endaga....
    Mina: eneseteadlikkus
    Self- awareness- endale suunatud tähelepanu endast mõtlemise protsess; sisu: mis ma tean endast.
    G. Mead: I- aktiivne, tegutsev, kogev , mõtlev
    Me- hoiak esimese (I) suhtes
    W. James: teadlikkus endast, teadmine enda kohta
    I-self; Me- self
    Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale.
    Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga.
    Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!!
    Eneseteadvus- self- conciousness
    Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt .
    Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......?
    Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste.
    Mina- uurimine :
    Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes.
    James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on.
    W. James „Psühholoogia printsiibid “ 1890
    Charles Horton Cooley 1902
    Georg Herbert Mead 1934
    Herbert Blumen 1937
    Erving Goffman 1959
    Carl Rogers 1959
    „Mina“ tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes:
  • Mina kui persoon : persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut
  • Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused
  • Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast.
    Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....?
  • Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid , emotsioonid . Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)???
  • Mina kui tegutseja : mina kui planeerija, mina kui otsustaja , mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina.
    Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev
    Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
    Edaspidi loengutes eriti palju juttu suhetest.
  • Loeng. Mina- kontseptsioon
    Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
    Teadmised enda kohta on organiseeritud ja jaotatud erinevatesse kategooriatesse, mis on oma iseloomult erisugused. Mida see tähendab? Varieeruvad inimeseti ja situatsiooniti. Mina-kategooriad on hierarhiliselt organiseeritud.
    Q sorteerimine: teatud tunnustele kategooria leidmine (loengus ümbriku ülesanne)- sorteerida ära erinevad sõnad ja paigutada kategooriatesse: minu kohta, nii ja naa, mitte minu kohta. + panna tunnused tähtsuse järjekorda.
    Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- mina motivatsiooniline ja emotsionaalne alus. Mina jaotamine ja võrdlemine- 1) mineviku, oleviku ja tuleviku mina; 2) milline ma olen, milline ma võiks olla, milline ma peaksin olema.
    Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- enesehinnangu reguleerimine: juba 8 aastasest alates. Kolm tunnusjoont: 1) eristamine tähtsuse järgi; 2) kategoriseerimine ja integratsioon ; 3) mina kontseptsiooni selgus. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge , siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus , madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi.
    Hakatakse kategoriseerima: on asju, milles ma pole eriti hea (nt rattaga sõitmine), kuid tähtsamad on asjad, milles olen parem (nt oskan juba sõnu kokku veerima). Kategooriad on nt kainikueas tähtsuse järgi ritta pandud.
    Kaks mina kontseptsiooni funktsiooni:
    Inimesed kalduvad oma minaga seotud kategooriaid jaotama positiivseteks ja negatiivseteks.
    Kategoriseerimine (positiivseks ja negatiivseks) vs integratsioon (mõlemas kategoorias võib olla nii negatiivseid kui positiivseid jooni). Positiivsed säilivad. Negatiivsetel tagasilöökidel rakendame integratsiooni negatiivsed ja positiivsed karakteristikud. See aitab säilitada edaspidi kõrget enesehinnangut.
    Mitmetahuline mina kontseptsiooni dünaamika:
    Pos. kategoriseerimine integratrsioon ümber kategoriseerimine pos. meeleolu; enesehinnangu
    tõus
    neg. kategoriseerimine neg. meeleolu;
    eneseh. langus
    neg. meeleolu;
    enesehinnangu langus
    Mina- kontseptsiooni selgus: kui kategooriad on selged ja ajastabiilsed. Kui pole, on mina- kontseptsioon ebaselge.
    Need, kellel on ebaselge, nende mina koosneb konfliktsetest ja vastandlikest uskumustest enese kohta..., negatiivne enesehinnang. Nad on kõrge neurootilisusega, madala eneseteadlikkusega. Ei võta arvesse lähedasi inimesi. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi.
    Mina- kontseptsioon mina arengus.
    Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest eraldi (tekib 2-3 aastasel lapsel); pärast seda hakkab tekkima mina mitmetahulisus. Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga . 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud). Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline).
    3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab , et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks.
    Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad.
    Kui laps on 4,5 ja peale, hakkavad aru saama, et sugu, vanus jms on permanentsed- see oleneb palju ka lapsevanematest, kui nad õigeid asju ise kinnitavad.
    8ndaks eluaastaks pannakse olemasolevad kategooriad paika tähtsuse järgi.
    3,5 aastasel on teadlikkus oma sisemisest minast, sest ta teadmised ja uskumused on tal privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a)
    Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus , mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile.
    Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps (eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet.
    Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad on psühholoogilised terminid enda erinevatest aspektidest võttes.
    Noorukile on loomulik arusaam oma psühholoogilisest minast/keerulisest minast et on tervik. Ta saab aru sellest, et ta mina on iseenda sisemisest minast ja ümbritseva keskkonna vastastikmõjust tekkinud. Paneb kokku oma mina ajalise dimensiooni - mieviku, oleviku ja tuleviku mina- moodustub tervik.
    Seksuaalne mina ideoloogiline mina ja töö mina moodustavad identiteedi rollidega katstamine.
    Laps peab kõigepealt eristama end teistest (1- hooldajast, hiljem teistest). See lagab algul füüsilisest eristamisest. Ja aru saama, milline ta on. Algul ei oska ta öelda, kas ta on laisk , tubli või kannatlik .
    2-3a- Mina strukturaalne organiseerimine - isoleeritud konkreetsetest käitumisjoontest stabiilse psühholoogilise terviku suunas noorukieas.
    Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega - mina kui sotsiaalne peegel .
    Mis mina kujunemist mõjutab?
    Mina kujunemine: 1) sotsiaalne võrdlemine (nt kuidas vanemad lapsest räägivad, hiljem lapse eakaaslased); 2) oma käitumise vaatlemine (õpib enesekontrolli ); 3) mõtted ja tunded; 4) teiste reaktsioonid.
    Mina kontseptsiooni- teed säilitada näide.....
    Teed saavutada mina teatud aspekt selekteeriv mälu atributsioonid fookus võtmejoont
    terviklik mina: (pereringis olek (meenutan aegu, (olin kunagi ele: (sõbralikkus
    aktsepteeritud) kui olin õnnelik/ sõbralik, sest on minu tähtis
    süüdi) situatsioon nõudis) joon)
    + kultuuriline mõju
    Mina tunnusjooned individuaalne kultuur kollektiivne kultuur
    Mina diferentseerimine unikaalneindiviid, eraldi indiviid seaotuna teistega,
    sotsiaalsest kollektiivist sobitatuna sotsiaalsesse
    konteksti
    Mina struktureerimine ühtne ja stabiilne, püsiv voolav ja variatiivne;
    läbi situatsiooni ja suhete muutuv läbi situatsiooni ja
    suhete
    Tahtelised tunnused sisemised, privaatsed: välised, avalikud: staatus,
    võimed, mõtted, tunded suhted
    Olulised ülesanded olla unikaalne, väljendada end, kuuluvus, osalus, käitun
    täita eesmärgid, öelda otse mida sobivalt, täita grupi eesm.
    mõtlen mõelda ja siis tegutseda
    + soolised erinevused (sõltuvuses)
    Mehed ja naised tõlgendavad sõltuvust erinevalt!
    N- sõltuvus suhted, düaad; M- sõltuvus laiema grupiga, kollektiivne
    Mina kujunemine:
    Teise rolli võtmine- enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste sotsiaalsete rollide jagamine, teiste rollide õppimine.
    Tähtsad teised- vanemad, eakaaslased, jt, kellel on võim, et mõjutada inimeste arusaamu iseenesest.
    Üldistatud teised- kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid (sinna kuuluvad ka vanemad, kui võtavad last võrdselt- lapsega sama staatus seega).
    Rollivõtmise astmed - imiteerimine, mäng, rollikäitumise omandamine.
    Mina kujunemine- personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi.
    Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha.
    Töövihiku harjutuste näited: kastid , kuhu kirjutatakse enda kohta head omadused ja siis aasta lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta.
    Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad , et teaised neid peavad. Peegelmina.
    Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..?
    W. james 1890
    Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus.
    Cooley, Mead, Goffman
    Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse.
    Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega.
    Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi.
    Peegel- mina teooria:
    Kujuneb positiivne mina
    mina pilt
    Teised suhtuvad minusse hästi
    Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt.
    Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb.
    Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....?
    Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada. Ühiskond on vaimsete minade koostoimimine......?
    Mead: idee üldistatud teistest.
    „Mind, self and society“
    Minateooria: (self) koosneb kahest poolusest: „I“- aktiivne poolus , see kes inimese tegevust juhib. „Me“- positiivne poolus, inimese arvamus enda kohta.
    Mina kujuneb välja suheldes teistega. Oluliseks osaks mina kujunemises on rollide proovimine ( role taking ), kaasinimeste rollide mõtteline proovimine.
    Olulised teised (significant others ) isik, kelle arvamust inimesele kõige rohkem loeb ja arvestab . Keda ta ise ka lähedalt tunneb.
    Üldine teine- abstraktne kõrvaltvaataja/ grupp, kelle hinnanguga inimene samuti arvestab.
    Goffman- inimene püüab endast kujundi luua sotsiaalse auditooriumi ees.
    Inimene käitub auditooriumi ees teisiti võrreldes sellega, kui on privaatselt. Auditooriumi ees loob endast kujutluse kooskõlas sellega, millised on auditooriumi ootused talle.
    Avalikud aspektid seoses minaga.
    „The Presentation of self in everyday life“
    Dramaturgia teooria- sotsiaalne interaktsioon on etendus
    Goffman eeldab sotsiaalset interaktsiooni kui teatrietendust. Elu on lava, kus inimesed oma igapäevategevuse käigus üksteist vastastikku mõjutavad.
    Iga inimene on korraga nii näitleja kui publik , pealtvaataja.
    Nagu näitleja teatris, nii mängib ka inimene teistega suheldes teatud kindlaks määratud rolle, et saada kaaslastelt soovitud vastust. Avalik mina ei lange kokku privaatse minaga.
    Jalakäija näide (sotsiaalsed reeglid ja rituaalid : käsikiri või stsenaarium ).
    Roll on see, kui kaks inimest vesteldes vastu tulevad, siis me neid füüsiliselt ei eralda , vaid teeme kaare ja läheme mööda neist.
    Refleksiivne mina:
    Uurimis tulemused?????
    Kokkuvõte:
    Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud.
    Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad).
  • Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine
    Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine.
    Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki .
    Lähisuhte vägivald- intimate partner violence
    Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes.
    Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu ? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam.
    Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
    Paragrahv 121 käsitleb neid, kes selliste asjade eest vangis on.
    Viimaste aastate jooksul on hakatud lähisuhte vägivalda käsitlema kui soospetsiifilist probleemi- see on ühiskonda tervikult iseloomustav nähtus, mitte üksikute naiste ja meeste käitumisprobleem (sm.ee) Põhjendused vanglas - naine provotseeris, ajas närvi, ei teinud korralikult midagi.
    Õpetajatel on kohustus teavitada hädasolevast lapsest, kui ei teavita, on õpetaja ise seaduserikkuja. Vigastused tuleb fikseerida , muidu pole mingit tõendusmaterjali. Siiski ühiskond ei taha sekkuda. Peretüli varjatakse, sest „see pole teiste asi“. Lähisuhte vägivald peegeldab, mis ühiskonnas toimub.
    Lähisuhte vägivald jagatakse kaheks:
    Lähisuhte vägivald
    füüsiline vägivald seksuaalne vägivald
    (situatsiooniline ja sunniviisiline (survestamine ja kuritarvitamine)
    ehk koduvägivald)
    Füüsiline lähisuhte vägivald- situatsiooniline suhtevägivald- situational couple violence
    Tekib tavapäraselt interpersonaalse konflikti käigus (Nt mees läks korra nörvi ja virutas, see oli ka kõik)
    Ei ole kroonilise loomuga ega sisalda endas kaaslase manipuleerimist ega kontrollimist ning on pigem nõrkade suhtlemis- ja vihajuhtimisoskuse tulemus.
    Üldjuhul väljendub kergemate füüsiliste rünnakute näol (lükkamine, tõukamine, tutistamine).
    Ka naised kasutavad füüsilist vägivalda ja isegi sama palju kui mehed, lihtsalt see on kergem- viskavad millegagi, tutistavad, küünistavad jne.
    Ekstreemsemsemad füüsiliste rünnakute juhumid on: kägistamine
    N ja M kasutavad situatsioonilist vägivalda enam-vähem võrdselt.
    Situatsiooniline suhtevägivald- esinemissagedus :
    29% üliõpilastest tunnistas partneri suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kusjuures 9% vastanutest tunnistas mõne tõsisema rünnaku toimepanemist.
    36% vastabiellunud paaridest koges vähemalt üht füüsilise vägivalla juhtumit viimase aasta joooksul.
    25% 16- 44 aastastest naistestkogesid viimase aasta jooksul lähisuhtevägivalda.
    51% 15- 74 aastastest lähisuhte kogemusega vastajatest on vähemalt korra kokku puutunud?
    Tüdrukud põhjendavad seda suure hirmuga üksi jääda.
    Sunniviisiline ehk koduvägivald- coercive controlling violence, somestic violence, sponsal abuse
    Koduvägivald on kroonilise iseloomuga füüsilist laadi vägivald, mis lisaks kätkeb endas korduvalt emotsionaalset partneri hirmutamist, temaga manipuleerimist ja tema kontrollimist.
    Üldjuhul on ühepoolne – see tähendab, et suhtes on üks ohver.
    Eesmärk: saavutada ja säilitada kontroll partneri üle mistahes vahendite ja viisidega (füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, sotsiaalne väärkohtlemine, laste kasutamine manipuleerimisel).
    Üldjuhul läheb see aja jooksul hullemaks. ei saa otsa, see on soovimatus normaalselt suhelda.
    Koduvägivald
    Politsei: 9 juhul 10st on koduvägivalla ohver naine, kodu statistiliselt naise jaoks kõige ebaturvalisem paik.
    Johnson (2008): mehed kasutavad suhtes rohkem terroriseerimist, üritavad saavutada kontrolli, kasutades selleks nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Naised kasutavad sagedamini vägivaldset vastuhakku- see tähendab et käituvad vägivaldselt enesekaitseks või kättemaksuks.
    Statistikaamet (2010) mehed kogevad pigem esemega loopimist, löömist, naised pigem peksu, kägistamist ja seksuaalset vägivalda.
    Koduvägivald ei ole ainult oskuste puudusest tulenev käitumine, vaid ka soovimatus teisiti käituda.
    Mida madalam on haridus , seda rohkem on ka füüsilist vägivalda ka nõrgema inimese vastu. Vägivald algab manipuleerimisest, kontrollimisest ja läheb füüsiliseks.
    Riskifaktorid :
    Psühhopatoloogiline (raske depressioon , äravus ja isiksusehäire). Soosiv suhtumine vägivalda.
    Vanus: sagedaseim 20ndates inimeste seas.
    Alkoholi (kuri)tarvitamine- 60% koduvägivalda kogenud naistest (meeste puhul tegemist olnud alkoholijoobega) (statistikaamet 2010)
    Varasem kokkupuude vägivallaga.
    Kooselu (lahus elavate paaride seas vägivalla tarvitamist oluliselt vähem).
    Sotsiaalne isoleeritus (ahvardustega maha jätta jms)
    Õpetaja peab laste vaba aja vastu huvi tundma; ei tohi soosida vägivalda; peab küsima ja kuulama !
    Vägivallatsejad ei ole lollid- nad teavad täpselt mida öelda ja teha, et terroriseerida.
    Seksuaalne vägivald- survestamine- sexual coercion
    Seksuaalne vägivald on partneri manipuleerimine , sundimine ja surevestamine seksuaalsetele toimingutele.
    Survestamisega ei kaasne füüsilise vägivallaga ähvardamist või füüsilise jõu kasutamist. Pigem on kaaslase ähvardamine (suhte lõpetamisega), järjepidev pealekäimine või kaaslases süütunde tekitamine.
    Seksuaalne vägivald- kuritarvitamine- sexual assault, sexual abuse, sexual violence
    Kuritarvitamine on võimupositsiooni saavutamine, kire rahuldamise läbi ahvardava või tegeliku füüsilise jõu kasutamise või kehavigastuste tekitamise . on sugulise kire vägivaldne rahuldamine isikuga , kes pole suuteline osutama vastupanu.
    Vägistamine on kõige sagedasem kuritarvitamise vorm.
    Vägivald kehavigastuste tekitamise eesmärgil. Battering rape
    2) Vägivald domineerimise eesmärgil. Forced-only rape
    Esinemissagedus:
    70% ohvritest teadis varasemalt kuriteo sooritajat
    50% olid tuttavad (naaber, klassikaaslane )
    12% abikaasa, elukaaslane
    8% sugulased
    Eestis registreeritud vägivallajuhtumid, mis said karistatud: 2010: 81; 2011: 91; 2012: 143; 2013: 135
    Enamus ohvreid on naised.
    Suhtumine seksuaalvägivalda (süüdlased)- naine ise süüdi- ise flirtis jms.
    Seksuaalvägivalda mõjutavad tegurid:
    Hüpermaskuliinsus: liialdatud mehe soorolli järgimine- vägivald on mehelik , oht ja risk mis vägivallaga kaasnevad on erutavad .
    Hüperfeminiinsus: liialdatud naise soorolli järgimine- naine peab kuulama mehe sõna, vägivald on põhjendatud,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #1 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #2 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #3 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #4 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #5 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #6 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #7 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #8 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #9 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #10 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #11 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #12 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #13 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #14 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #15 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #16 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #17 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #18 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #19 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #20 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #21 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #22 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #23 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #24 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #25 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #26 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #27 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #28 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #29 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #30 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #31 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #32 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #33 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #34 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #35 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #36 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #37 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #38 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #39 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #40 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #41 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #42 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #43 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #44 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #45 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #46 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #47 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #48 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #49
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merilin Ruusalu Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted

    persooni, sotsiaalne pädevus, enesekohane pädevus, sotsiaalsepädevuse seletamisel, personal identity, aktsepteerimiseks, kontseptsioon, kognitiivne, identity, eneseteadvus, tähelepanu uurijad, kategooriad, noorukile, mina kontseptsiooni, tähtsad teised, reflected self, cooley peegel, peegel, positiivne mina, goffman, dramaturgia teooria, agressiivne käitumine, lähisuhte vägivald, situatsiooniline suhtevägivald, koduvägivald, vägivaldset vastuhakku, seksuaalne vägivald, seksuaalne vägivald, forced, enamus ohvreid, vägivald, kiusamine, kiusaja, jms, enesehinnangut, eristatav, shavelson, käivitaja, efektiivne tagasisside, vahetu tagasiside, efektiivne tagasisside, võimalused enese, eneseväärtustamine, kompenseeerimine, miks enesehinnang, enesehinnang, eneseselgus, enesetõhusus, enesetõhusus, enesetõhusus, tagasiside täis, käitumuslik tagajärg, täidesaatev tegevus, regulatsioon, enesergulatsioon, kodu funktsioon, eneseregulatsioon, eneseregulatsioon, eneseregulatsioon, enesekontroll, enesekontroll, enesekontroll, enesekontrollist rääkides, enesedistsipllin, käitumiskesksed strateegiad, ülesanded ise, õpitud abitus, toimetulek, eneseregulatsioon, eetikas, traditsioon, kõrgmood, elegants, šarm, isikupärane riietus, riideid, antitees häbelikkusele, imbub madalamasse, teoreetiline perspektiiv, peegel, tundmine, imik, esimesed soostereotüübid, riietel, komandaks funktsiooniks, noorukieas, eneseväärtustamine, kompenseerimine, sooliselt, pükstega, mona lisa, intelligentsus, hetkeseisund, pupillide läbimõõt, vastused 1, 1959, füüsiline atraktiivsus, näitajatega, meeste arvates, monogaamia, tasakaalutus riietuses, modellide proportsioonid, alates 70ndatest, kotid, nt triibud, naeruväärne, šarmantne, 1959a, 60ndad, 70ndad, 80ndad, tuli individuaalsus, võrdluseks, moe loomine, ajast aega, suhetest, enamus inimtegevusi, interaktsioon, loobivad, sõprussuhted, kujutada iseend, persoon b, hinnangud, seksuaalorientatsioon, eksperiment, rolli aste, eelkooselu, düaadi kristalliseerumine, tendents, romantiline armastus, parterid, ebaturvaline kiindumusstiil, torrance, loov isiksus, daniel perkins, laste joonistused, kuskil 7

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    544
    pdf
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    139
    pdf
    Spordi üldained 1 tase
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun