Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui persoon persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale?
  • Mida tunneb mida?
  • Kui mina enesehinnang?
  • Mida see tähendab?
  • Mis mina kujunemist mõjutab?
  • Millele antakse?
  • Millest rääkimine on tabu?
  • Millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks?
  • Mis töötab mis mitte?
  • Mil määral me end hindame?
  • Mis meie rahulolu või rahulolematust?
  • Mitu enesehinnangut?
  • Miks enesehinnang on tähtis?
  • Millised on enesehinnangut mõjutavad peamised faktorid?
  • Mis segab keskendumist?
  • Kus tekivad negatiivsed või ülesandega mitteseotud mõtted ja kujutluspildid?
  • Mis on probleemi juures kõige tähtsam?
  • Milline lahendus annaks pikaajalise tulemuse?
  • Mis on kõige realistlikum?
  • Milline näeb olukord välja siis kui probleemi ei ole?
  • Milliseid samme tuleb ette võtta?
  • Kui palju ressursse on vaja?
  • Kes võtab esmase vastutuse?
  • Mida ootasid Kas plaani täitmine läheb ajakava kohaselt?
  • Mida teha tulevikus et sellistprobleemi ei tekiks?
  • Miks inimesed riideid kannavad?
  • Mis on mulle riietusel tähtis?
  • Miks inimesed riideid kannavad?
  • Milliseid funktsioone riietusel ei ole lapseeas?
  • Miks tipparst tippspetsialist ei kanna ametiriietust?
  • Kui kaugelt tajutakse inimest?
  • Kuidas esmamulje kujuneb?
  • Milline riietus on ilus?
  • Kui pikem lõik lühemasse lõiku ?
  • Kui küllastamata ja heledate värvide puhul ?
  • Mis mõjutab iniviidi maitset seoses sellega mis puudutab korduvust ?
  • Palju lapsena vaatasime lumivalgekese pilti?
  • Milliseid riideid sulle meeldibei meeldi kanda?
  • Kuidas suhted algavad?
  • Kuidas saavad alguse paarissuhted?
  • Keda me märkame?
  • Kes meile meeldib?
  • Kuid millega rahulolu on madal kasu kas saan sellest suhtest kasu?
  • Kui on düsorganiseeritud suhe siis ei püsi ?
  • Kui inimene on intelligentne on ta loov?
  • Kui inimene on loov on ta intelligentne?
  • Kuidas joonistusi interpreteerida?
  • Mis näitab et laps on agressiivne?

Lõik failist

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
  • Loeng
    ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed.
    Sissejuhatus.
    Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist.
    Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis:
    Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad:
    Intellektuaalne dimensioon
    Produktiive
    Sotsiaal- personaalne , mis sisaldab persooni-ühiskkond jne (ei tegele)
    Intra-/ interpersonaalne dimensioon.
    Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega.
    Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses:
    PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides..
    Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja
  • Vasakule Paremale
    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #1 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #2 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #3 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #4 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #5 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #6 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #7 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #8 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #9 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #10 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #11 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #12 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #13 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #14 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #15 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #16 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #17 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #18 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #19 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #20 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #21 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #22 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #23 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #24 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #25 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #26 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #27 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #28 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #29 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #30 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #31 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #32 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #33 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #34 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #35 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #36 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #37 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #38 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #39 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #40 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #41 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #42 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #43 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #44 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #45 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #46 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #47 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #48 Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses #49
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merilin Kunto Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana

    Sots mina mitmetahulisus. Üldine areng suundub sinna, et kõik muutub abstraktsemks. Oskan äelda endal eisiksuseomadusi. Miks on enesehinnang tähtis? Pos üldist enesehinnangut seostatakse nt in pos tunnetega ,suurema rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusega. Harvem esinevate depressionni sümptomitega. Üldist neg eneseh seostatakse kiusamine, kuritegevuse, neurooside ja teiste antisots käit liikudega. Eneseh tõstmise võimalused: 1. eneseparandamine oskuste läbi võimete, oskuste, eneseregulatiooni 2. eneseväärtustamine – pos seose märkamine oma mina ja pos emo vahel 3 kompenseerimine – tähelepanu teistele valdk või oskustele, kus tegevus on olnud edukas ja seotud pos emoga. Enesehinnang võimaldab in kohaneda kk varieerides oma läitumist Motiveerib väärtustatud valdkondadega rtegelemist Eneseh muutumine kaitseb nn psüühilise valu eest ja jagab motivatsiooni konlreetses olukorras.

    Pedagoogiline suhtlemine
    thumbnail
    30
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

    Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    82
    docx

    Suhtlemispsühholoogia konspekt

    Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    35
    doc

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

    SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog ­ isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia ­ meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia ­ psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    thumbnail
    46
    pdf

    Sotsiaalpsühholoogia loengud

    1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    90
    doc

    Nimetu

    tuntakse, avaliku esinemise situatsioon. Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega. 60% on üldiselt kõrge enesehinnanguga noorukitest või on siis tõusev selle ea perioodi jookusl. Saavad hästi endaga hakkama, enesekohaste pädeviustega seoses on adekvaatne. 20% noorukitest on progreseerivalt madal aluspõhja enesehinnangu muutumine, need noored kes elavad noorukiiga üle kui kriisi. Tungi ja tormiga tegu nendel 20 %. Kuidas nooruk tajub ennast?- E.H.Erikson (1959)Identiteet „See olen mina ja koht, kuhu kuulun“ Noorukiiga isel identiteet vs identiteedi hajuvus kriisina. Eriksoni nim ajaloos selle indentiteedikriisi iseloomustajaks. Identiteet E.H

    Arengupsühholoogia
    thumbnail
    14
    odt

    Eksamiküsimused inimeseõpetuses

    Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs

    Psühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun