aga nad ei suuda seda saavutada. Narritakse neid, kelle pered on vaesemad ja ei võimalda lapsele paremaid asju osta. Neid narritakse nende puhtuse ja riietuse pärast. Ning kui riietel puudub firmamärk, nimetatakse ka neid vaeseteks. Tanel Sujev Uus õpilane klassis või koolis võib saada päris kiiresti kiusatavate hulka. Kuna teda pole veel tundma õpitud, hakatakse teda narrima esmamulje järgi. Teda tundma õppides kaob tasapisi ka tema narrimine ja kiusamine. Aga kuigi see uus õpilane andestab neile selle esmase narrimise, ei unusta ta seda kunagi. Ja kui ta tõesti pääses sellest igapäevasest kiusamisest, jääb tema hinge ikka märk et teda on narritud. Kisatavate hulgas on ka klassis nõrgemad isiksused. Kes ei oska midagi vastu öelda ega ka vastu lüüa. Selliseid kaaslaseid lüüakse ja narritakse igapäevaselt. Sest teatakse, et ta ei suuda vastu hakata.
Jakobblondid juuksed,üsna lühike,kogus marke,arg,tagasihoidlik Kaila tagasihoidlik,töökas Viisik ülbed Andres Jakobi poiss Darja käis koos teistega klubis,töökas Põhisündmused IngaKerstin läheb gümnaasiumi Tutvub uute klassikaaslastega Saab sõbraks Kaila ja Jakobiga Jakob räägib oma saladuse IngaKerstinile Jakob ja ingakerstin hakavad käima homobaaris,hiljem liitub ka Kaila Saavad tuttavaks Andrese ja Darjaga Neid nähakse,järgneb kooli vägivald ja narrimine Andreas visataksse kodust välja Jakob pekstakse surnuks Matused Minu arvamus Huvitav Õpetlik Kaasahaarav Põnev Aitäh!
Koolikiusamine oleneb tutvusringkonnast Kõik ebanormaalsed tegevused- kiusamine, narrimine, nõmetsemine saab ikkagi alguse tutvusringkonnast. See oleneb sellest, et kellega sa suhtled ja kas nad on varem midagi veel korda saatnud. Alatihti on ka loomulikult viga lapse kasvatuses ja vanemates. Miks on vaja kiusata kaasõpilasi? Arvatavasti mitte sellepärast, et neid häirib näiteks see, et kellegil on suured kõrvad vaid see hoopis, et on on vaja olla lahe ja midagi nõmedat korda saata. See aga keda kiusatakse saab kohutaval moel haiget ning sellest võivad
Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda
tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa.
Kooli vägivald Kooli vägivald on nii laialdane teema, et selle üle võib palju arutleda. Olen kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mi...
Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vai...
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine
Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine ja asjade peitmine. psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine. suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25. sünnipäeva.
Vägivald meie ümber Vägivald on jõu kasutamine vastu ohvri tahtmist.Vägivald meie ümber jaguneb kaheks: Füüsiline ja vaimne vägivald, ning nii uskumatu kui see ka pole, siis tihtipealejätab just vaimne vägivald meisse sügavamad jäljed. Kuidas vägivalla vastu võidelda ? On see üldse võimalik ? Kas mina olen vägivaldne ? Vägivallategu on tapmine, mõrv või kehaline väärkohtlemine, kuid ka näiteks ähvardamine või piinamine. Koolis teiste narrimine ja mõnitamine on ka vägivald, lausa üks jubedaimetest. Palju on õpilasi, kes ei tulegi üldse kooli, kuna klassikaaslased mõnitavad või naeravad tema üle. Inimene, kes tahab teist narrida, leiab selleks alati mingisugusegi põhjuse. Olgu kannataja siis liiga lühike, liiga tüse või liiga tark. Uuringutest on välja tulnud, et vaimne vägivald on levinum just tüdrukute seas ning poisid eelistavad pigem kaklemist ning muid füüsilise vägivalla viise.
Ütleme nii, et kui kooli läksin süvendus see minus veelgi. Asi on ka selles, et ma ei ole eriti suhtleja ja võõrastest hoian eemale, nagu mind on õpetatud. Miks ma valisin selle teema, kuna minu elu ongi pisut üksik. Esimesse klassi tahtsin ma väga minna, kuna lootsin saada uusi tuttavaid ja sõpru, et see üksi olemine läbi saaks. Juhtus aga nii, et see hoopis muutus hullemaks. Kui ma olin kolmandas klassis sattusin ma kooli kiusamise alla. Narrimine oli ikka igapäevane. Suuremaks saades see muidugi mingil määral lõppes.Nüüd uues koolis olles on kõik jälle teisiti. Uued klassikaaslased, keda ei teagi ja samuti ei suhtle. Keskkonna muutus on mulle halvasti mõjunud ja ka sellepärast tahan üksi olla. Üksindus aitab rahulikult mõtteid mõelda ja vahepeal on mõtisklused isegi head. Üksi olemise eelis minujaoks on, et saan oma päeva emotsioonid välja elada nii nagu mina tahan.
Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid inimesi
huumorit. Cervantese "Don Qujote" oli kahtlemata üks tõeline menukaim masskirjandus. Leian, et tolle aja inimesed olid kahtlemata väsinud kuulamast ja lugemast seikluslikke ja "hästi lõppevaid" rüütliromaane. Kõik nad olid nii ühesugused. Kõrimulguni oli samuti Cervantesel, kes otsustas kogu rüütlikirjanduse pea peale pöörata. Ta kirjutas "Don Quijote". See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid "Don Quijote" pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud. Kaasaegsele lugejaskonnale on Cervantesel pakkuda nii mõndagi. Igaüks õpib igast raamatust midagi. Kahtlemata võib õppida Cervanteselt paljut, viimast on
Vabakasvatus põhjus miks tänapäeva noored paljudele peavalu valmistavad? Bussis ja tänaval räuskav teismelistekamp. Noorte avalik avalik joomine tänavatel, laaberdamine, akende sisseloopimine. Teiste mõnitamine, pidev narrimine, üleolekuküsimus... Neid asju on veel, mis meie noorte tänasesse pilti mahub. Noormehed või neiud, vahet ei ole. Mõlemad on ühe vitsaga löödud. Aga kuskil on siiski peidus ka põhjus(ed)... Kasvatusel ja kasvatusel on suur vahe. Sest kasvatusmeetodeid on mitmesuguseid. Viimasel ajal on saanud moeterminiks sõna ,,vabakasvatus". Kuid kas vabakasvatus näitab ka kasvatamatust? Oleneb, kuidas olukorrale läheneda. Ma ise olen kohtunud paljude tublide ja
kui ka kogu kollektiivi tööd 10. Mis on kiusamine? Definitsioon? Kiusamine on väärkohtlemise (agressiivse ja negatiivse käitumise) vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valuvõi ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Füüsiline kiusamine - Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms. Psühholoogiline kiusamine - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms. 11. Miks kiusaja kiusab? Selgita, millised rühmad on ilmestunud klassis, kus esineb kiusamine? Oma arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. lapsed kes on koheldud vägivaldselt lapsed kes kardavad sattuda ise kiusatava rolli lapsed kes kardavad teistest erineda 12. Milline on kiusatav?
Lad a dog by Albert Payson Terhune Albert Payson Terhune (December 21, 1872 February 18, 1942) was born in New Jersey. He was an American author, dog breeder, and journalist. He is best known for his novels relating the adventures of his beloved collies and as a breeder of collies at his Sunnybank Kennels, the lines of which still exist in today's Rough Collies. This was a book about dogs-collies. It talked about a dog and his best mate on adventure journals. There were a Lad and a Lady. Page 11 Chapter 1 His mate Leedi oli suur osa Lad´i igapäevasest õnnest nagu päikesepaiste. Ta paistis olevat küllaltki suurepärane ja täiesti asendamatu. Ta ei suutnud kujutada oma edasist elu ilma koerata naga elu ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks või...
Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee. Enamus võtab talle öeldut südamesse ning seda ei pruugi temast arugi saada enne kui hilja on. Nii võib kaotada enda parimad sõbrad. Tundlikud inimesed peaksid rääkima sellest enda vanematele või parimatest parimale sõbrale, keda ta võib kindlasti usaldada. Koolis sageli tekivad kambad, millest tulenevalt tehakse lollusi ning vägavallatsetakse. Nad
Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54), kelle sooline jaotus oli 1:1. Uurimuse eesmärke oli kaks: (1) uurida, kuidas põhikooli õpilased suhtuvad kiusamisse ja (2) vaadelda, mida õpilased peavad kiusamiseks ning kuidas nad iseloomustavad kiusamiskäitumise kahte osapoolt kiusajat ja ohvrit. Kõige sagedamini tõid õpilased välja kiusamise kaks liiki psühholoogiline (asjade äravõtmine ja peitmine, narrimine, norimine, ignoreerimine ja isoleerimine) ja füüsiline (löömine, peksmine, togimine, tõukamine), mis iseloomustab kiusamist kui agressiivset käitumist. Õpilased iseloomustasid ka kahte kiusamisele iseloomulikku tunnust tasakaalutust võimusuhetes (nõrgemate kiusamine tugevamate poolt, nooremate kiusamine vanemate poolt) ja tegevuse kordumist pikemas perspektiivis. Kiusamisega seoses märgiti ära ka keskkond, kus see aset leiab kool. Toodi välja
Lapsed tänapäeval ei julge teha midagi teistsugust, midagi uut, mis erineb teiste hobidest, sest tihti hakatakse narrima ning nalja viskama selle üle. Eakaaslased ei oska austada teiste soove ning kiindumust hobisse, mis võib olla erinev. Milleks on vaja teda sellepärast narrida? Kui laps on õnnelik selle üle mida ta teeb, siis ei tohiks seda rõõmu temalt võtta. Ta võib selles hea olla ning lihtsalt rikutakse lapse võimalused tulevikuks ära. Ikka arvatakse, et mida see väike narrimine teeb, ning see pole ju nii tõsine. Kuid tegelikult on. Ennast ei näe kõrvaltvaataja pildist ning kunagi ei tea kiusaja, kui palju üks vale sõna võib teise tundeid riivata ning temas enesekindluse täiesti alla viia. Loomulikult kardetakse ka rusika- ning ka jalahoope, mis pole inimlik. Ühiskond on meie ümber hakanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei
Koolikiusamine ja vägivald Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad.
See on teha, öelda või käituda viisil, mis teeb kellelegi haiget. Kiusamise vormid on: VERBAALNE (narrimine) FÜÜSILINE (löömine, tõukamine) SOTSIAALNE (kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine) VÄLJAPRESSIMINE (kellegi raha või asjade ära võtmine) VIRTUAALNE KIUSAMINE (kiusamiseks kasutatakse arvuteid, internetti, mobiiltelefone jms.) VARA KAHJUSTAMINE (riiete katki rebimine, raamatute või muu isikliku vara lõhkumine, vargused) Sõnad teevad haiget. Narrimine võib kellelegi tõsiselt haiget teha. Kõik kiusamise liigid teevad haiget, ent verbaalset kiusamist, sealhulgas narrimist, esineb kõige sagedamini. Kiusamine teeb haiget kõigile. Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab
Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine
Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Koolikiusamise tagajärjed: Pikaajalise vaimse ja/või füüsilise vägivalla tagajärjel kannatab oluliselt inimese enesehinnang, erinevad kehalised kaebused, võib välja kujuneda depressioon või ärevushäire.
Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitab oma vahekordi või riidleb või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. Miks kiusatakse? Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks.
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
· süütamine, * V valetamine, A Autoagressiivsus Teiste süüdistamine, A · halastamatu loomade V laim, narrimine, R DESTRUKTIIVNE (LÕHUSTAV, PURUSTAV) A müramine J L A I T STAATUSEGA SEOTUD OPOSITSIOON K
olema oma keha peremees. Selleks, et olla tunnustatud, ning tahan võita spordis ning selleks peab mu keha ka vormis olema. On ka selliseid probleeme, mida inimesed endale tavaliselt ei tunnista: Tahan olla laps, sest siis jääb alles mulle mu kodu. Ei taha saada naiseks, sest võib-olla ei oska ma olla vääruslik uutes tingimustes. Noortek on peamiselt valdavaks: Tahan, et minu pärast muretsetakse ja et minuga tegeletakse Narrimine kehakaalu pärast. Mis võib olla tõukeks? Tavaliselt on midagi olemas, mis paneb kaalu piiramise kasuks lõplikult otsustama. Selleks tõukeks võib olla ,, midagi" mis jääb selgelt ja kauaks meelde ning tundub olevat kõigi hädade algus ja põhjus. Reeglina tuleb tõuge kellelki väga oluliselt inimeselt, kuid kahjuks sageli võib see olla ema. Tõukeks võivad olla: 5 Kõige väiksem märkus kehakuju kohta. Kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment.
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja s...
Tunded tulevad nähtavale turvalises keskkonnas, kus ei pea kartma tõrjumist. Mida valusamate tunnetega on tegemist, seda suurem on vajadus turvatunde järele. (6) Kõige effektiivsem lastevahelise väärkohtlemise ennetamine on olla aktiivselt seotud oma lastega. - Pööra tähelepanu lastevahelisele rivaalitsemisele - Loo reeglid emotsionaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja hoia neist ka ise kinni. Nt. väljenda selgesõnaliselt, et nimedega kutsumine, narrimine, halvustamine, ähvardamine või provotseerimine ei ole aktsepteeritud. - Ära pane vanemaid lapse liiga palju vastutama nooremate eest. Nt. kasuta kooliväliseid tegevusi selle asemel, et jätta nad vanemate laste hoolde. - Räägi regulaarselt üks-ühele oma lastege, eriti pärast seda kui nad on üksinda koos kodus olnud - Tea, millal sekkuda oma laste konfliktidesse, enne kui see areneb vägivallaks - Õpi konflikte vahendama
keha pärast. Algkoolilapsed peaksid kindlasti käima mõnes ringis või trennis, sest erinevates kollektiivides on erinevad suhted. Madal enesehinnang muudab inimese tundlikuks sotsiaalsete standardite suhtes. Ta mõtleb, et kui ajab enda keha vormi, siis meeldib teistele rohkem. Lisaks võidakse taandada kehale rahulolematus teistes eluvaldkondades. Eks ole teisigi söömishäirete teket soodustavaid riske, mida vanemad ei saa kontrollida: näiteks välimuse pärast narrimine. Ent kõrgema enesehinnanguga tegelasel on lihtsam jätta pilked tähelepanuta. Eelpuberteetikute maailm on üsna karm. Kui laps on ainult ühes kollektiivis, oleneb kõik sellest, millisel positsioonil ta on. Kui enesehinnang millegipärast kukub, siis on ükskõik, kui sale ja kena laps talle peeglist vastu vaatab enda meelest on ta ikka kole. Millest teada, kas näljutamine on haiguslik, õigemini - kas inimene on liiga kõhn? Seda saab kontrollida kehamassiindeksi abil
leppida, et peavad kõik samasuguseid riideid kandma. Põhjuseid võib leida ka teisi. Olukord, et koolis ei ole koolivormi, on ka üks koolivägivalla harusid. Vanasti, kui isa koolis kais, siis olid olemas veel koolivormid ja selline asi nagu narrimine riietuse pärast, puudus. Kooli olemus Kooli olemus pole eriti muutunud. Tänapäeva koolid on küll oluliselt suuremad, kuid selle võrra on ka probleeme rohkem. 11 6. Kokkuvõte Uurimustöö annab ülevaate 20
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813. Giuseppe Verdi muusikaline haridus algas juba varases eas....
väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad
Nüüd oli Charles de Gaulle jõudnud oma karjääri esimese verstapostini , milles oli Ecole Speciale Militaire , kus õpetati kõik Prantsusmaa vanemohvitserid.Selle koolihoone oli lasknud ehitada Versailles' palee kõrvale ametlik Louis XIV armukene madame de Maintenon. Sellesse süngevõitu asutusse astuski kadett Charles de Gaulle läbi paduvihma 14.otkoobril 1910.aastal.Charles vist arvas , et on jõudnud seitsmendasse taevasse , kui narrimine ja kiusamine ei lõppenud ka Saint-Cyris.Kadetile iseloomulik kiilakas pea rõhutas tema näojooni nina ja kõrvad tungisid veelgi rohkem esile.Teda kutsuti ,,spargliks'' ja ,,isakalkuniks''. Saint-Cyris oli hommikusöök kell 6. Seejärel õpiti kuni kella 7 , ning siis tuli kaks tundi võimlemist, vehklemist ja ratsutamist.Siis jälle õppimine kuni keskpäevani , lõuna , sõjalised ained kuni 16.30 ja üldained 19.30
Hinne 5: 7568 punkti nähtut järele teha. Hinne 4: 6753 punkti Kiusamine on üks vägivalla liike. Füüsiline vägivald on see, kui keegi lööb, tõukab sihilikult, togib, Hinne 3: 5234 punkti paneb jala ette, hoiab kinni jm. Vaimne vägivald on narrimine, solvamine, eiramine, mõnitamine. Hinne 2: 3315 punkti Mõlemad teevad kiusatavale haiget. Mõnikord öeldakse, et sõnadega on võimalik rohkem haiget Hinne 1: 140 punkti teha kui kätega (PS § 18). Kiusamine mõjub tegelikult mõlemale osapoolele halvasti. Kiusaja saab järjest julgust juurde oma teost ja kiusatav võib rohkem ja rohkem endasse tõmbuda. Aga ta võib ka ise agressiivseks muutuda. See võib lõppeda ka enesetapu või näiteks koolitulistamisega
- Tunnustada oskust tusatujuta kaotusi taluda, mitte alati olla võidumees - Teiste õiguste arvestamine laste tegevuse, mängu suunamine ja juhtimine vastavalt vajadusele - Abistamine riietumisel, mänguasjade koristamisel jne (probleeme võib tekitada ka oma laps rühmas) Silmas tuleb pidada ka iseloomuomadusi, mis takistavad edukat suhtlemist ning on taunitavad: mossitamine, kaebamine, kadedus, teiste üle naermine, narrimine, kiitlemine ja suurustamine, vaidlemine, virisemine, hädaldamine jne. Suhtlemisoskustes võib esile tõsta: · Sooritamisoskused. Oskus kasutada: - sobivat kehakeelt - silmsidet - emotsionaalset reaktsiooni - kuulamisoskust - kehtestada, kuid mitte domineerida · Tõlgendamisoskused. : - Mõista lapse kehakeelt ja silmsidet - Reageerida lapse tujudele ja emotsioonide väljendustele - Väljendada end asjakohaselt
situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvusega ja ärevus tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni. Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves- narrimine, kriitika, alandused. Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuste puudus. Säilitavad mehhanismid Enesele tähelepanu keskendamine- vähendab teadlikkust objektiivsest informatsioonist. Mina- pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda, kuidas teised neid tajuvad. Turvalisuskäitumised Situatsiooni eel-ja järeltöötlus
suhtluskond jne) ohvrit pannakse kannatama telefoni või interneti vahendusel, saadetakse ähvardavaid või solvavaid sõnumeid, postitakse veebi õelaid teateid ja pilte vms. Koolikiusamise liike on päris palju: füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; Suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) 2. Koolikiusamine Tihti kiusamist ei märgatagi või peetakse mitte märkimisväärseks. Paraku toimub
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist...
väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogi...
- Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni - Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves narrimine, kriitika, alandused - Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuse puudus oskused ei puudu vaid nad ei oska neid rakendad uues olukorras Sotsiaalfoobiat säilitavad mehhanismid - Enesele tähelepanu keskendamine väheneb teadlikkus objektiivsest informatsioonist - Mina-pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda kuidas teised neid tajuvad
intermeediumides või siis hiljem Moliere'il "Naiste koolis": ebaloomulikud abielusuhted ja nende kriitika. "Don Quijotele" on Cervantese jutustustest lähedasim "Klaasist litsentsiaat". Siin ilmub peategelasena "tark hull" noormees, kes arukaotuse läbi omandab geniaalse võime näha elu ja ühiskonda "väljastpoolt", "normist" hälbinu seisukohalt. "Don Quijote" See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid "Don Quijote" pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud. "Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest.
Leian, et tolle aja inimesed olid kahtlemata väsinud kuulamast ja lugemast seikluslikke ja "hästi lõppevaid" rüütliromaane. Kõik nad olid nii ühesugused. Kõrimulguni oli samuti Cervantesel, kes otsustas kogu rüütlikirjanduse pea peale pöörata. Ta kirjutas "Don Quijote". See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid "Don Quijote" pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud. Kaasaegsele lugejaskonnale on Cervantesel pakkuda nii mõndagi. Igaüks õpib igast raamatust midagi.
Agressioon, eesmärgistatud kahju, ajas korduv, võimupositsioonide erinevus. See ei ole provotseeritud käitumine. Kiusamine jaguneb otseseks ja kaudseks kiusamiseks (kaudne on nt ignoreerimine, seda varjatakse). Vägivalla ja kiusamise erinevus? Vägivald ei pea korduma, pole oluline positsioon ja on enamasti füüsiline. Otsene Kaudne Füüsiline Kuulujutud Verbaalne (narrimine) Narrimine Mina teen avalikult sulle Ignoreerimine Tegija varjab Esineb keskkondades, kus on grupp inimesi. Nt kool, vangla, trenn, lasteaed, internett, vanadekodu, sõjavägi, haigla (paljud organistasioonid, tavaliselt on kiusu igalpool, kus on koos grupp inimesi). Vägivald Kuisamine Füüsiline Korduv
Koolist puudumine · koolist keeldumine/vältimine/foobia jne. · Seletused erinevad · 1,7 5%, P>T · Hilisemaid patoloogiaid enam Psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. · Riskifaktorid (laps, pere) · Põhjalik hindamine käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine · 5% 5-11a; 23-28% kogenud/kartnud · Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine narrimine, mõnitamine väljapressimine, eiramine · Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus ... · varased ohumärgid kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) kiusaja Kiusamisele viitavad märgid · Laps kardab kooli minna/tulla · Ei taha kooli minna · Muudavad kooliteed · Teevad halavasti koolitööd · Riided/õpikud/vihikud räsitud · Näljased · Endassetõmbunud (kogelus) · Õudusunenäod, seletamatud hirmud · Ei räägi, mis viga
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
