teised mind hindavad. Teadmiste allikas: Käitumine / Mõtted / Teiste reacts / sots võrdlemine Ma käin teistega väljas/ tunnen piinlik suheldes/ … / … Järeldus: Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi/ Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi Enesehinnang – pos või neg hinnang enda kohta. Kuidas ma seoses endaga end tunnen? Kas nõustud järgmiste väidetega? Ma tunnen, et olen väärtuslik inimene. … Enesehinnang - eristatav üldine enesehinnang - palju valdkondlikke v spetsiifilisi enesehinnanguid Eri tüüpi enesehinnangud mood hierarhilise struktuuri. Üldine Mina kui tervik – Eneseh. Spetsiifiline Mina kui õppija Mina … Eristatav on üldine enseh ja palju valdkondlikke enesehinnanguid. Akadeemiline eneseh.(lugemine, mata, teised ained) Sotsiaalne eneseh.(suhted vanemat. Suhted eakaasl.) Füüs eneseh.(füs välimus, f võimed) Üks või mitu enesehinnangut? Arenguline perspektiiv
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
- Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks
paluti osaleda anonüümsel intervjuul. Nõusoleku andsid 300 paari (nii hetero- kui homoseksuaalsed paarid). Said tulemuseks, et vabaabielus olevatel 7 paaridel on seksuaalne aktiivsus kui abielus olevatel. Cooley-efekt seksuaalvahekordade sagedus langeb vastavalt sellele, kui pikk on kooselu. - W.H. Masters ja V.E. Johnson paar. Naine (Masters) psühholoog ja mees günekoloog. 1947 alustasid uurimist Washingtoni ülikoolis. 1956 alustasid oma väga põhjalikke füsioloogilisi uuringuid laboratoorsetes tingimustes. Nende esimene raamat ilmus 1966. aastal. Uurisid, kuidas erutus tekib, milliseid faase läbitakse, milline on erutuse tekkel dildo või vibraatori osakaal. Kasutasid vaatlust: filmist, videot, fotografeerimist. Naise sisemistesse suguelunditesse sai juba viia kaameraid
eesmine vöökäär, teiste peale mõeldes muutub aktiivseks mediaalne prwfontaalne koor. Peeglitest Inimahvide peal läbi viidud test eneseteadvuse uurimiseks. Mõte selles, et kellegile näidatakse peeglit, mäkerdatakse ta millegagi kokku (nt laubale täpp) ja vaadatakse, kas loom reageerib sellele või mitte. Isolatsioonis on iseennast näha võimatud. Keeruline on hoida oma mina lahus teistest inimestest. Inimese mina-üilt on väga sotsiaalne kontseptsioon. Ilma teiste inimesteta meil ei tekiks paljusid hoiakuid ja arusaamu iseendast. Nt kas saad öelda, et oled julge, kui ei ole kohtunud teise inimesega. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Isiksuseomaduse don suhtelised, sõltuvad keskkonnast kus asume ja kellega end võrdleme. Mis mõjutab minapilti? - Introspektsioon e sisekaemus e oma mõtete ja tunnete jälgimine, selle tulemusena saab endast mingusuguse arusaama, kuid kas see annab ka objektiivset infot
iseendast sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest *sotsiaalne identiteet kui inimese.....nägemus oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (Valk,2003.) Noorukiea küsimusega tuleb küsimuse alla personaalne ident, võimaldavad oma mina suhetda ja vaadelda iseenast tervikuna. Koos kolme rolliga ühiskonnas. Mitteakadeemilise enesehinnangu puhul on sotsiaalse ja minu välimise enesehinnanguga tegemist. Noorukiea alguseks on olemas inimesel üldine enesehinnang, mis kujuneb välja spetsi enesehinnanhgutest akadeemilisest ja mitteakateem(sots ja minu välimus ) . Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas on see et üldine enesehinnang hakkab noorukil tõusma noorukiea jooksul. See mis muutub noorukieas seoses minu minaga, on see et mina mis tahes aspektid (akad või mitteaka) muutuvad abstraktsemateks, oskab mõelda abstra minaga seoses.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi
omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie
aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab , mis rahustab *kätumise süstemaatiline korrigeerimine (biheivioristlikul teoorial
Ja Shaver, P. – indiviidi mõtted, tundedja käitumine intiimsetes suhtes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. ● Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojeda ja sõbralikena. ● Ärev/ambivalentne kiindumusstiil – vanemaid kirjeldati pealetükkivatena. ● Vältiv kiindumusstiil – indiviidid kirjeldasid oma vanemaid külmade ja tõrjuvatena. See kuidas inimene ennast suhtes tunneb on suurest osast mõjutatud sellest kuidas partner paneb teist tundma (kui nt muidu on inimene turvalise kiindumusstiilidega, kuid partneri käitumine võib muuta ka teise ebakindlaks). Armastuse teooriad. ● Eros – füüsilised, intensiivsed emotsioonid; armumise faas ● Ludus – armastus kui mäng,manipuleeriv ● Storge – armastus kui sõprus, vähe kirge ● Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv (kirg ei juhi inimest)
riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimeste tajuma kas siis hea või halvana. Transaktsionaalne analüüs. Ego staadiumid. Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon, mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist. Rõhuasetus on siin interaktsioonil, kus on tegemist kahe või enama inimesega. Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Ego-staadiumid Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni.
Purustav, lõhestav jms käitumine. Delinquent behavior delinkventne käitumine. Seaduste rikkumine. Kuritegelik käitumine on käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Disruptive behavior disruptiivne käitumine. segav häiriv käitumine. Psühhiaater kolme diagnoosiga lapsed tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. Emotional and behavior disorders- emotsionaal ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks määrtatud teatud normide põhjal liigid. Emotional and/or behavioral eripedagoogiline. Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega.
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine .....................................
Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib Kõrge hääletoon Ajendid On rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte, mis vallandavad hoolitsemist. Beebilik
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel
enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused ERI MINADE TEOORIA Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad: · Tegelik mina (milline usun end olevat) · Ideaalmina (milline tahaksin olla) · Võimalik mina (arusaam sellest, milliseks võin muutuda) Uskudes, et tegelik mina ja ideaalmina erinevad suurelt, on inimene kurb ja rõhutud. Ka
· muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse suhtumine endasse. · valitud interaktsioonid kui mina-pildi kinnitajad · mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes · olulised mina-aspektid ja kriitika · enesehinnangu mõju suhetele enese avamine, ootused, emotsionaalne taust · adekvaatse hinnangu eelised · atributsioonid ja enesehinnang · skeemid kui organiseeritud teadmised suhetes; hoiakute ja arusaamade jäikus · võrdlemine teistega kui informatsiooniallikas enda kohta* Suhted ja suhtumine endasse Ennast väärtustavat inimest iseloomustab enda aktsepteerimine, mis ei tähenda nõrkuste eitamist või enda õigustamist eksimuste korral. Enda avamine tähendab mõtete ja tunnete avaldamist. Eeldab enda tundmist. Enda avamine ja riski võtmine
● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon.
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner mina ise. Kõige rohkem mõtlen, kaalutlen, hindan, muretsen, rõõmustan, kurvastan Inimese suhe iseendaga SP-s: eneseteadvus, enesehinnang, eneseregulatsioon Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust! Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab Mina mõisteaparaat (Introduction to SP, EP, 2008) Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people
tegema kui see poleks kaasasündinud oskus. Intelligentsus – kaasasündinud potentsiaaliga, kuid seda mõjutab suuresti keskkond. Ehk kui pole soodsaid tingimusi ning piisavalt stiimuleid siis intelligentsuse genoomid ei saa avalduda. EVOLUTSIOON, GEENID JA PAARITUMINE. Paarilise valik: Meestel – füüsiliste faktorite põhjal. Naistel – ühiskondliku positsiooni põhjal. Kehtib üldiselt siiani universaalselt. Armukadedus: ● Mehed hoolivad rohkem seksuaalsest truudusest (ehk et partner ei petaks), naised aga emotsionaalsest sidemest, et kindlustada, et mees hoolitseb pere eest ning tuleb nende juurde tagasi. ● Meeste jaoks on olulisem oma geneetilise pärandi ehk oma lapse kasvatamine ja kaitsmine. Ei kehti üks-ühele enam tänapäevases kultuuris. Geneetilised modifikatsioonid. Haiguste varajane tuvastamine ja ravi. Sellisel juhul oleks geneetilised modifikatsioonid kasulikud, kuid see võib ka ohtlik olla. Kui
Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid.
·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib
viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma. - Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad? - Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa. Empaatia - Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit - Jackson – empaatia pole üksüheselt teise inimesse seisund täpne mõistmine ja sotsiaalsel käitumisel on olemas oma närviesindused ajus - Platek – nakkuslik haigutamine seondub aju senesekohasuse ja enese tajumise piirkondadega Kuidas eesmärk võib eneseregulatsiooni mõjutada? Motivatsioon sotsiaalpsühholoogias Eesmärgid pärinevad sotsiaalkognitiivsest lähenemisest.
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
