Eksamiküsimused inimeseõpetuses (1)

Eksamiküsimused inimeseõpetuses
Mina pildi kujunemine. Enesehinnang , selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!!
Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest.
Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut.
Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet.
Materiaalne mine- keha, rõivad, lähedased inimesed
Sotsiaalne mina- see, kelleks teda peetakse, nii palju nagu on ringe ja seltskondi, on ka
sotsiaalseid minasid
Vaimne mina- vanema, abikaasa, amet

Pere elukaar . Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus.
Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- „Tühja pesa sündroom“ Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb.

S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring.
Kui sa ei juhi ise oma elu siis teeb seda keegi teine, see ei pruugi sind õnnelikuks teha. Sageli inimesed ei teagi, et keegi nende elu juhib. Kui oled enamus aega õnnetu ja rahulolematu on see märk sellest et sina ei korralda ise oma elu.
Reaktiivne Proaktiivne
Juhivad: tunded Juhivad: väärtushinnangud( Põhimõtted mida pean elu alustaladeks)
olukorrad vaba tahe (seotud teadvusega, võimega muuta oma käitumist)
teised inimesed eneseteadlikus(me pole oma mõtted)
tingimused südametunnistus(kas oleme liikumas õiges suunas)
keskond
Kõik, mis meid huvitab on huviring ja mõjualauluatus. Mõjualaulatus allub meie kontrollile
Reaktiivne Proaktiivne
Keskendub: huviringile Keskendub:mõjualaringile
teiste nõrkustele sellele, millele saab ,mõju avaldada
kk. Probleemidele on oma elu kujundaja ja määraja
hoiakud on laitvad ja süüdistavad käitumine suurendab mõjuulatusringi
tunneb ohvrina
vähendab mõjuulatusringi
4.Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid.
Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest , mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom.
Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine.
5. Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid .
Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on „võitle või põgene olukord“. Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste.
Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga.
Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast.
Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule.
Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi.
Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemismehhanisme ja põhjustavad seega negatiivset pinget. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohandumisvõime alaneb . Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmuslikel juhtudel surm.
6.Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk .
Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks šokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti.
Missioon ( mida ma tahan korda saata)
Identiteet (kellena ma end näen)
Väärtused, uskumused
Oskused, eelised
Käitumine, tegevused
Keskkond
7. Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+ emotsioon . Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana.
Neli hoiaku, mis hävitavad kõik suhted:

• kritiseerimine (sa jäid jälle hiljaks , sa mõtled ainult iseendale)
  
• halvustamine(vaene mees, miimiksa, käitumine)
  

Viivad südame kaosesse

• Vasturünnak(kättemaks)
  
• Täielik taganemine( suhte lõppfaas, üks tõmbub tagasi, ja neine kasutab vägivalda, et end kuulama sundida )
  

8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid.
Lee kuus armastusstiili:
Eros - seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised.
Storge - meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet.
Agape - on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused.
Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust.
Mania - mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud , suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus .
Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge . Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte.
Sternbergi armastusstiilid:
Meeldimine- hingeline lähedus. Partnerite vahel on usaldussuhe.
Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda.
Tühi armastus- kohustus. Pühendumine.
Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused.
Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel.
Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena.
Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad.
9 .Negatiivsed automaatmõtted. Nende avastamine ja muutmine.
Nad on automaatsed - tulevad märkamatult pähe. Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud - sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks.
Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone.
Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon- Kehaline reaktsioon .
Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida.
10. Liitlaslik ja narkootiline armastus.
Liitlaslik armastus
Narkootiline armastused
Soodustab indiviidi arengut
Suurendab sõltuvust partnerist
Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on
Partnerit idealiseeritakse
Väärtustatakse kõiki partneri suhteid
Partner kuulutatakse enda omaks
Suurendab rahulolu oma eluga ---> :)
Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :(
On kogemus, mis suurendab inimese loovust
Vähendab loovust
Isiksuse arengu loomulik tagajärg
Tuleb ootamatult ja juhuslikult
Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest
Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest
Lähtub kontrollimatutest impulssidest
11. Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek .
Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi.
0. samm Probleemi sõnastamine
1. samm Eesmärgi sõnastamine – eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne.

samm Koosta eesmärgipuu(kõik võimaluse kirja, ning hakkad üle vaatama)

samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi.
12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele
Sotsiaalselt küps inimene:
julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks
avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette
ei manipuleeri teistega
ei süüdista teisi
ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi
reageerib vastavalt situatsioonile
kasutab aega otstarbekalt
teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras
õpib tundma oma tundeid ega karda neid
oskab armastada ja olla armastatud
oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele
tunneb rõõmu oma saavutustest
ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest
tunneb huvi kõige vastu
naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi
ei häälestu ebaõnnele
Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.
13 .Seisundi muutmisele suunatud toimetuleku strateegiad.
Selle meetodi puhul muudame oma suhtumist olukorda. On põhiline meetod kontrollimatute probleemide puhul. Me ei saa muuta oma minevikku , kuid saame muuta oma suhtumist sellesse ja seeläbi vähendada oma stressi, mis kaasneb negatiivsete mõtetega. Seda võime kasutada ka siis, kui oleme tugevate tunnete mõju all ja ei suuda probleemi lahendama hakata. Kõigepealt vähendame tunnete mõju ja siis on võimalik ratsionaalne probleemilahenduse viis. Kui meil on tunded üle pea, siis me ei kuule , ei näe, ei suuda mõelda. Tunnete maandamiseks sobivad veeprotseduurid, lemmiktegevused, füüsiline tugevus, muusika kuulamine , massaaz ja hingamisharjutused. Seisundi muutmisel on kõige püsivama mõjuga töö oma mõtetega- stressi tekitavate mõtete asendamine toetavate, positiivsete mõtetega. Mõtteid ei saa keelate, neid saab asendada
14. Lähisuhete arenguetapid , mõju suhtele.
Suhte edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal aga küpsevad ja arenevad ka inimesed. Suhte areng toimub alati tõusude ja languste skeemi järgi, vaatamata osaliste eale.
1. järk – ühtekuuluvuse periood. Nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Näib, et on leitud õige partner. Suhe on tugevalt kooshoidev, aga veelvälja kujunemata . Kestab 2-3 aastat suhte algusest. Meie tunne .
2. järk – iseseisvusperiood. Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. See tähendab, et isiksus on edasi arenenud ja suhe oma senisel kujul ammendunud. Teine osapool ei saa aru, kuhu tunne jäi. Selles järgus minnakse tihti lahku, sest kooshoidmise püüdega rikutakse suhte arenemise skeemi. Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi. See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos. 5-6 aastat alates suhte algusest. 3.järk – Liit e. tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen . Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota . Umbes 10 aasta pärast. Koos on parem
15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament .
Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust.
Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud . Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne.
Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru , kuid teda ei saa alati usaldada .
Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti.
Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline , flegmaatiline ja melanhoolne .
EKSTRAVERTSUS
Koleerik: Tundlik, rahutu , agressiivne, ärrituv, tujukas,aktiivne, optimistlik
Sangviinik : seltsiv,avatud,jutukas,meeldiv, muretu ,juhtiv,mugav
INNOVERTSUS
flegmaatik: passiivne, hooliv,mõtlik,usaldav,rahulik,kaalukas
melanhoolik : tujutu,kartlik,jäik, kaine,rahulik,seltimatu,seltsimatu
16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid.
Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid.
Mõjutajad: vanus, suguhormoonida tase, eluviis, kultuuriruum
kultuur- reeglid, uskumused, normid, traditsioonid ühiskonnas, müüdid, rituaalid . Seksuaalne käitumine määrab ära kas isik kuulub vastavasse kultuuriruumi või selle välja.. Tavadel ja hoiakutel on määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras.
17. Psühhoanalüüs
Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia käigus üritataksegi jõuda teadvustamata konfliktideni. Psühhoanalüütiline teraapia on tavaliselt väga pikaajaline protsess, see võib kesta aastaid, kuigi patsient ja terapeut kohtuvad mitu korda nädalas.
Näiteks: ei ravita ärevuse ilmnemisel ärevust, sest see on üksneis allasurutud materjali väljendus, vaid püütakse tuua teadvusesse selle põhjused.
Tüüpiline protsess:

alateadlike konfliktide väljatoomine

nende sõnaline väljendamine

ülekande kaudu taasläbielamine

mõistmise kaudu lahendamine
Saab ka läbi unenägude, unenäod on näilised, selle taga on sügavam sisu ja terapeut püüab seda tõlgendada ja leida varjatud sisu.
Vaba meetod on kui patsiendil lastakse rääkidavabalt kõigest, kõige olulisemad detailid on just need, mid üritatakse varjata.
Patsient võib jääda arstist sõltuvusse ning hakata teda süüdistama oma probleemides. Psühhoanalüüsi eesmärgiks on minevikus mahasurutud probleemide esiletoomine.
18. Mehed ja naised. Erinev lähenemine elule
Kõik algab kasvatusest
Tüdrukud poisid
otsivad sidet otsivad staatust
suhtlema kui võrdne võrdsega suhtlemine rivaal rivaaliga
eelistama sõltuvust ja koostööd sõltumatus
ühised otsused jõudma otsuseni jõua või enmusehääle abiga
igatsema lähedust igatsema“ruumi“
janunema eakaaslaste heakskiidust janunema eakaaslaste austusest
jagama muresid ja rõõme rääkima suurema seltskonna ees
avama ennast vestluses mured endale
ajama segamini era ja ärisasju kõik eraldi
paluma abi ja nõu ei palu abi ega nõu
kaastundlik andma nõu
tahtma probleemidest aru saada tahtma probleeme lahendada
Mehed: Vajavad ruumi, tahavad olla omaette , kardavad tundeid ja nendest rääkimist, Ei ava ennast niipalju nagu naised. Naad pole empaatilised, seega ei loe mõtteid, vaid tahavad otse teada saada mis värk on. Nad ei taipa mida naine tunneb, naine peab ütlema otse. Tahavad konkreetsust. Näevad end teistest eraldatuna
Naised: räägib probleemidest ja atahb kuulamist, mitte küsimusi ja detailide küsimist. Räägivad tunnetest rohkem, avameelsemad, tuleks kuulata, mitte põgeneda. Räägib julgelt oma mõtteid. Mõtlevad rääkimise ajal. Näevad end Teistega seaotuna
19.Õpiteooriad:klassikaline tingimine, operantne õppimine, sotsiaalne õppimine
protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inime teadvuses.
klassikaline tingimine Õppimine tingimise teel. Siin vaatleme õppimist klassikalise tingimise kaudu . Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppisimise tulemusel. Avastas vene füsioloog. Tunnustades tema tööd hakkati nimetama tema käsitletud refelksi klassikaliseks. Näiteks uuris kuidas kujuneb koaeral tingitud süljerefleks. Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant (toitja) ruumi tuli. Sellist nähtust nimetatakse klassikaliseks tingimiseks. Tuues toitu koerale koos kellaga, hakkas tal sülg jooksma, ning hiljem kella kuuldes(stiimulit) hakkas koeral automaatselt sülg jooksma. ÕPPIMISE MEETOD TÄHENDAB UUE STIIMULI OMANDAMIST. Näiteks kui kella helisedes toitu ei tule, siis ei kutsu varsti enam koeral süljheeritust esile. BEEBI KATSETUS (tehti müra kui näidati rotti, hiljem hakkas kartma isegi kõiki karvaseid loomi)
Operantne tingimine- vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikult soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga võimaldab suutlikus õppida oma tegevuse/käitumise tagajärjest. Tagajärjeks võib olla kinnitus või kartus . Seda uuris keegi. Näiteks loom oli kastis ja toit väljas. Kasti sees oli kang, kui loom seda vajutas sai ta välja. Algul läks kogemata sinna vastu, kuid hiljem avastas, er nii saabki välja. Niisiis omandas ta uue oskuse. Õpitakse uuesi käitumisviise!!!
Sotsiaalne õppimine: Õppimine eeskujude järgi. Lastele eeskujuks nende vanem, õpilasele õpetaja, noorukile iidol. Iseloomustavad: uue käitumisviisi omandamine, jäljendatakse siis kui tekib sobib võimalus, sõltub oodatatvatest tagajärgedest ( karistust kaasatoovaid käitumisi välditakse)
1. etapp:märkamine-märgatakse neid mis on huvitavad

etapp: meeldejätmine

etapp:taastamine- praktiseerimine

etapp: motivatsioon - siis kui kaasneb ka tasu jäljendamise eest.
Perekriiside- ja konfliktide põhjused, nende ületamise võimalused.
21.Mäluprotsessid, mnemotehnilised võtted, mälu liigid, mäluhäired
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine , meeldetuletus.
Meeldejätmine on info omandamine, see sõltub paljustki. Näiteks tahtlikust meeldejätmisest(mateljal jääb ise meelde, nii omandatakse palju infot ning pikaks ajaks) ja tahtmatust( materjal on juhuslikku laadi , süsteemne, nõuab pinguutust ja tähelepanu, KORDAMIST)
Kordamine- jääb meelde siis kui tehakse pause( luuletus mitme päeva peale)
Materjali korrastus- luua süteeme, ümbersõnastus(jääb paremini meelde)
Meelespidamine on aktiivne infotöötlus protsess. Info muutub lihtsamaks, meeles püsib vaid peamine, tekivad lüngad, loogikavastane info kaob, mõni teema muutub valdavaks, tekib uus onfo mis seletab vastuolusid. Unustamine on vastupidine protsess, selle kiirus on suurim peale meeldejätmist, kahaneb ja kulub. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon.
Meeldetuletamine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimude meenumise teel. Äratundmine on tajumine mingit objekti, sündmust, millega oleme varem kokku puutunud. Meenumine- materjal tuleb meelde iseenesest. Kutsuvad esile juhuslikud vihjed, tahtmatul. Meenutamine -eeldab tõsist mõttetööd ja pingutust. Võib ka pärssida.
Mälu liigid on sensoorne , primaarne ja sekundaarne mälu (liigtatakse materjali älus säilimise aja järgi)

Informatsioon

Sesnoorne mälu kestab 1 üle 1 sekundi. Tuleb meeleelundite kaudu ja salvestatakse automatselt, kui ununeb siis kustub täielikult.

primaarne mälu e. Lühiajaline kestab mitu sekundit, kui ununeb, siis põhiliselt uue informatsiooni tõttu. Aitab kordamine, et ei ununeks, siis muutub pikaajaliseks mäluks.

Sekundaarne mälu e. Pikaajaline mälu kestab minuteid ja aastaid. Mälu maht on suur aga info kättesaadavus on raskem kui primaarse mälu puhul. Unustatakse interferentsi tõttu. Jaotatakse veel selgeksõpitud tegevusteks( jalgarattasõit, kirjutamine), talletatud faktideks ( teatakse üldiselt, vesi on sinine, jäätub t' 0) ning enda kohta talletatud informatsiooniks (kellega kohtusin eile, ida ma tegi üleeile)
Mäluhäired on asjad mida me unustame või mille meelde jätmisega on raskusi, kui aga tegemist on sellega et meelde ei jää üldse midagi või ei püsi seal, siis on tegemist amneesiaga ehk mälulüngaga, mis tekib mälukahjustuse tagajärjel. On ka teisi mäluhäireid nagu näiteks liigmälu, mis tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeletuletamist. Tegemist on tahtele allumatu ja koormava haigusega, sest teatud pildid meenuvad pidevalt. Raskendab ka uute kogemuste omandamist. On ka näiteks joobemälu, kus esinevad teatud mälulüngad.
22. Kaaslase valiku teooria, suhtemudelite mõju paarissuhtele
Armumine on lapsepõlve idealistlik ettekujutus partnerist ja suhtest. Kohates sinna kujutusse sobivat inimest-armume. Kujutus kitseneb, märkame vaid seda, mis sobib ideaalselt. Kui teine inimene vastab samaga siis loome suhte. Kumbki partner annab teisele rolli ja alateadlikult kirjutame alla lepingule ehk oma nägemusele suhtest. Mõlemal on see erinev (milline on meie suhe, mis saab tulevikus, mitu last, kus elame, kus töötame). Siis saabub reaalsus , tuntakse et lepingut on rikutud, illusioonid purunevad. SELLEST HETKEST VÕIB AHAKATA ARENEMA TÕELINE SUHE. Oleneb partneri soovist üksteist tunda õppida. (pakkuda turvatunnet, võrdsus, pole hirmu hülgamise ees)
MUDEL1: Otitaksepartnerit, kes on ühiskonnas kõrgemal positsioonil ja mina saan seeläbi kõrgemale
MUDEL2: vanema venna-õe sündroom. Kompenseeritakse oma alaväärsust teise eest hoolitsemisega . Üks jääb abitumaks, teine peab rohkem pingutama.
MUDEL3: naise, kellel on pahelised partnerid ja kes mõtlevad, et oma armastusega ma ravin nad terveks. Ingel võib nautida oma märtrirolli. Sõbrad tulevad ja lohutavad
MUDEL4: põlgus kas ühe soo või ühiskonna vastu. Ühel on tunne, et on alaväärne. Otsib kaaslast , keda võitaa kellega tülitseda, kellest üle olla. Mõlemad võivad tahta võidelda ja võita
MUDEL5: paar, kes vajab midagi. On nagu üksikul saarel ja muudab nad ühiskonna suhtes kõrgemaks. Rõhutavad oma erinevust teistest.
23.Mõjutamine. Mõjutamise mudel ja selle kasutamine
Võib olla avalik ja positiivne nähtus, mille eesmärgiks on tõele vastav ja veenev suhtlus kodus, kooli, tööl. Mõju saavutamiseks on vaja neid vahendeid, mida teised inimesed tahavad, selleks, et saada need vahendid, mida soovite teie. Et teisi mõjutada peab saama aru nende emotsioonidest ning nendega hakkama saama. Me mõjutame ka üksteise meeleolusid(negatiivses või positiivses suunas )Me saadame välja emotsionaalseid signaale ning mõjutame teisi (näiteks hea tuju korral natakatame ka teisi, või vastupidi, ka alateadlik tunnete jäljendamine). Mõjutamine on efektiivse veenmise taktika kasutamine. Sellised inimesed on psavad inimeste enda poole võitmises, ja neid kuulama panna. Et mõjutada teisi on vaja neid julgustata(kiitus, mõlema huvid, tänuavaldus) . Ei tohi kasutada käitumisjooni, mi teile ei meeldi.
Liigid:
Vormida eeskuju kaudu ( teised näevad)
luua hoolitsevad suhted(teised tunnevad)
juhendada instulleerides(teised kuulevad)
24.Tunded, nende tundmine . Vastutus oma tunnete eest. Primaarsed ja sekundaarsed tunded.
Mõjutavad meie elu igast küljest, meeleolumõjutajad on tervislik seisund, ööpäevarütm, stress, toitumine, uni, liikumine jne.. Primaarne tunne tekib reaktsioonina olukorrale, käitumisele nt löömine väljendab haavatavat sisu. Sekundaarne tunne tekib reaktsioonina primaarsele tundele nt. Kuidas ta võis küll nii käituda.
Sekundaarne tunne(jäämäe veepeale osa)Viha
Primaarne tunne(veealune osa) ebakindlus , mure, pettumus,kurbus)
25.Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsesside etapid.
26.Tänapäeva perekonnavormid . Nende eelised ja puuduse
27.Meeskonnatöö. Grupi arenguetapid. Rollid meeskonnas
Hästi moodustatud ja efektiivselt koostööta grupp. Meeskond on elav, muutv , arenev, nad seavad koos eesmärke, hindavad ideid, arutavad oma eesmärke. Liider peab tekitama positiivse õhkkonna, ei eira meeskonna põhireegleid, kollektiivseid emotsioone.
Meeskond: avatud, positiivne, ärakuulamiseks valmis, üksmeelsed, peavad taluma erinevusi ja olema seltivad, töötama ka nendega, kes ei sümpatiseeri. Individuaalne võimekus on oluline, koostöövalmidus, eesmärgistatus, efektiivsus, areng.
Meeskonnad on erinevad:

• Tähed-kogu tähelepanu on neil, grupi edu on kõrvaline
  
• jutupaunikud- hõivatud oma jutuga , tähtis on saada tunnustust
  
• Klounid - saada nalja,ei võta grupitööd tõsiselt
  
• Kamandajad- juhtimine n tähtsam kui probleemide lahendus
  
• Jonniajajad- vaidelevad ainult vaidlemise pärast, grupi edukus pole oluline, sest ei ole nõõus alla andma ja teistega nõustuma.
  

Arenguastmed

• Moodustamine- märgitakse eesmärgid, reeglid, rollide jaotus(liidri esilekerkimine)
  
• Konfliktifaas- võistluslik käitumine, lahkhelid eesmärkidel, ül jaotus, konfliktid juhiga
  
• Normaliseerumine- reeglipärane käitumine, teabe jagamine, kompromissid, empaatia
  
• Toimimine - efektiivne ül täitmine, rollide tunnetus, abitamine
  
• Küpsemine
  

28.Mehe ja naise erinevad vajadused seksuaalsuhtes
Mehed vajavad seksuaalse erutuse tekkeks vähem aega kui naised, piisab alasti naisekeha nägemisest. Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi. Mehed armastavad silmadega naised kõrvadega. Naiste seksuaalne rahuldus , ka orgasm , on rohkem psühholoogilise taustaga, kui meeste rahuldus, sest mees saab alati rahulduse kui toimub seemnepurse.
Vahekord : Eelmäng Suguakt Järelmäng
N 5 3 7
M 1 3 0
Tundlikud kohad kehal:huuled, käe sisekülg, Rind , tuharad, kael, jalg, käsi
Naised: otsmik , naba ümbrus, selgroog, tupp , kliitor,
mehed: juuksepiir, kõht, kubemepiirkond, suguti
29.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testis. Eestilised probleemid testmisel
Intelligentne inimene on taibukas, tark, haritud. Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.
Teooriad:
Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus- on kaks teineteisest erinevat intelligentsust, fluiidne peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides. Haripunkt saabub inimesel 20 eluaasta paiku. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ning nende rakendamist. See kasvab kogu elu kuni inimene on terve ja aktiivne.
Mitmese intelligentsuse teooria- igalühel oma seaduspärasused. 1. Keeleline , 2.loogilis-matemaatiline intelligentsus 3.ruumiline intelligentsus(hea ruumitaju ) 4. kehalis- kinesteetiline (oma keha tunnetamine , liigutuste tajumine, keha kasutamine) 5. Muusikaline( mängimine, loomine, kuulamine) 6. personaalne (suhted teistega, nende tunnetamine. Ta analüüsis igat eraldi ja jõudis järeldusele, et mõnes valdkonnas võib olla ta intelligentsem kui teises, isegi saada hakkama rumalusega või üllatada teisi ning lahendada asju isemoodi . Need on seotud aju eri piirkondadega, ning ajukahjustuse tagajärjel võivad mõned kaduda kuid teised jäävad.
Kolmekomponendilised teooriad – eelnev näitab, et intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest vähe, siis selle teooria kohaselt toimuvad need kolm koos:
Seesmine komponent - seondub inimeses endas toimuvate protsessidega , vajaliku info omandamine, probleemi käsitlus
Kogemuslik- korduvas situatsioonis võime oma teadmisi ja kogemusi kasutada automaatselt, kuid uued olukorrad nõuavad palju rohkem lähenemist, peame probleemi uuesti analüüsima.
Seotud väliskeskkonnaga- kuidas mõjutab meid keskkond, kultuuriruum.
Mõõdetakse testidega, näiteks üheks on millega määrati lastevaimne vanus, esialgses testis on 30 küsimust. Kui ta teeb selles vigu, siis anti talle aasta nooremate test. Vajadusel mindi veel madalamale, kuni enam vigu ei tulnud, siis saadi teada milline on lapse vaimnevanus. On ka erinevad IQ testid.
Eetilised probleemid: Võivad mõjutada inimese elu, kui on oodatust kehvemad, tulemused ei ole korrektsed. Ka see, et kui laialdaselt peaksid tulemused avalikustama, on nõudeid et neid võib vaadata ainult inimene, kes on seda õppinud. Testitav näeb tulemus, aga mitte vastuseid, sest kui paljud teaks vastuseid poleks mõtet enam teste teha.
30.Raseduse ja lapse sünni mõju abikaasade vahelisetele suhetele
Raseduse ajal peavad mõlemad vanemad kohanema lapseootusega. võivad tulla mängu vastakad tunded, kord ollakse õnnelik ja unistatakse koos lapsest, kord aga kummitavad hirmu ja ärevuse mõtted. Olukord sõltub ka sellest kas laps on oodatud mõlema poolt või mitte. . Kui mees teab naise hormonaalsetest muutustest, siis oskab ta naisele ka toeks olla. Uus pereliige mõjutab ka paarissuhet. Nüüd on lisaks mehele ja naisele veel üks kodanik, kes vajab hoolt ja armastust. Vanemad peavad mõtlema omavahelisele suhtlemisele, sest peavad olema lapsele eeskujuks. Ühiseid hetki tuleb teadlikult planeerida ja on loogiline, et peale sünnitust vajab naise seksuaalsuhtesse astumiseks aega.
31. Isikutaju . Mehhanismid , seaduspärasused
isikutaju on protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. See on keeruline nähtus, sest tajutav mõjutab tajujat. Tajutav võib näidata ainult mõningaid külgi. Omadused mõjutavad tajuprotsessi.
Etapid:Äratundmine- väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine.
Üldmulje kujunemine- hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud
omadusi
Sotsiaalsete tunnuste tajumine-rahvus,perekonnaseis, amet jne...
Omavaheliste suhete prognoos- milliseks kujuneb suhe
Meeldivus: Väidetavalt 20 % inimstest meeldib meile, meie meeldime ka 20% inimestele, 60% jätab meid ükskõikseks, 20 % ei meeldi meile, ja meie ei meeldi 20-le %le . Tihti peame suhtlema inimestega, kes meile ei meeldi, me ei saa valida inimesi sümpaatia alusel. Esmamulje kujuneb 30 seki jooksul peale kohtumist ja seda on raske muuta. Stereotüübid- inimeste, tunnuste jms klassifitseerimine mingite tunnuste alusel. Oreooliefekt- inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal, kui on isikust hea mulje siis märkame tema juures positiivset, negatiivne jääb tahaplaanile.
Kontekst: ühte nägu võib tajuda vähem atraktiivsena, kui enne seda on nähtud väga atraktiivset nägu, on ka võimalus et tajutakse inimest atraktiivsena, kuna ta on koos teise väga atraktiivse inimesega.
Mehhanismid
identifitseerimine- et teist inimest mõista mõeldakse ta enda sarnaseks., tihti nähakse sarnasust seal, kus see puudub
Empaatia- võime elada sisse teise inimese sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohast , mõistan teda, talle emotsionaalselt kaasa elada, naised on empaatilisemad kui mehed.
Reflektsioon- protsessi osaleja teadmine, kuidas teda tajub teine, mulje jätmine varjutab muu, sest tahetakse jätta endast võimalikult hea mulje.
Kasuaalne atributsioon - teise inimese motiivide ja käitumise omistamine , tekib oht teha vääri järeldusi ( ta ei teretanud mind, järelikult on vihane )
32.Peresünnitus: Poolt vastu, emaks -isaks kujunemine
mees on kaasosaline sünnituse juures, lapse isa viibib sünnituse juures. Poolt, sest siis saab ka ise luua lapsega kohese kontakti, ning on ka emotsionaalne. Samas mõned on nõrganärvilise, neil võib halb hakata või ära minestada. Kui nad on koju jõudnud, siis algab lapsega tugeva emotsionaalse sideme loomine. Vanemad peavad harjuma uue rolliga, ning elurütmiga, päevad on täis õnne kui ka väsimust. Naist võib tabada kurvameelsus. Uued kohustused!!
33.Motivatsioon; määratlus, teooriad; Maslow vajaduste püramiid
nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalust seda rahuldada, kaalub erinevaid teid, ning valib selle, mis peaks viima soovitud tulemuseni. Nüüd on ta motiveeritud ja sihikindlalt valmis tegutsema. Kui saab tahtmise, teeb järgmine kord samamoodi, kuid kui mitte, siis hakkab leidma uusi viise
Füsioloogiline vajadus: ei saa elada ilma nende vajaduste rahuldamiseta(söök, jook, happnik )
Psühholoogilised vajadused: uudishimu, tunnustus, suhtlemisvajadus. Sellest ei sõltu organismi ellujäämine.
Sotsiaalsed vajadused: omandab koos kultuuriga , inimene teostab ennast lähtudes kultuurist..
Üheks teooriaks on, kui kaks inimest teevad sama ülessannet see, kes on ärevil sooritab kehvemini, kui see kes ei karda. Kui see kes on motiveeritud ja natuke erutunud, sooritab kõige paremini, sest suudab olla ka tähelepanelikum. Kui võtab vabalt, siis tunneb igavust, ega süvene.
Püramiid:
eneseteostusevajadus
tunnustusevajadus
armastus ja kuuluvusvajadus
kaitsevajadus
füsioloogilised vajadused.
Kui mingi vajadus on inimesel rahuldamata, ei suuda see enam tema käitumist motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad seevastu pingeid, stressi. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumisi vajadusi on rahuldatud, aga kui alt on midagi rahuldamata, siis langeb inimene inimene jälle aste allapoole.
34.Võit-võit konfliktilahenduse meetod
Mõlemad osapooled saavad selle, mida tahavad
1.Probleemi sõnastamine vajaduset keeles.
Mitte ajada segamini lahendust ja vajadust(kui mõlemad abikaasad vajavad eraldi autot oma käimisteks, siis see on lahendus mitte vajadus) Naise vajadus on teha mugavalt sisseoste. Mehe vajadus on näiteks veeta mõnusalt aega golfiväljakul
2.Ajurünnak lahenduste leidmiseks.
Pane kõik ideed kirja, ka kõige metsikumad. Ei kritiseeri, ei anta hinnanguid
3.Lahenduse valimine
iga osapool valib enda arust sobiva lahenduse, vaadatakse millised langevad kokku ning otsustatakse koos sobib lahendus.
4.Lahenduse elluviimise plaan
kindel plaan, kes mida täpselt tahab.
5.Lahenduse ülevaatamine
vaadatakse kuidas läinud on ning kas on tõhus.
35.Sisemine ja välimine motivatsioon, enesetõhususe mõju motivatsioonile
Sisemine motivatsioon on tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel. Eelistuste tõttu, soovist end ületada. Inimene vajab käitumisvabadust, mitte kontrollile
Väline motivatsioon: palga, raha saamine. Arenevad töökäigus ja avardavad oma piire ja teadmisi.
Seesmise motivatsiooni suurendamiseks , aitab kaasa tasu või kiitus. (näitab et ta on tõepoolest hea, ja kinnitab tema sisetunnet) Kui ta aga jõuab arusaamale, et ta pingutas ainult raha pärast siis tema seesmine soov kahaneb.
36. Lahutus , etapid, mõju perekonnaliikmetele
lahutuse ainuõiget ja lõpplikud põhjust on raske välja tuua. Need eeldused kujunevad pika aja jooksul, mõistlikud põhjused on segunenud emotsionaalsetega. Lihtsam on lahutada kui pole perses lapsi, siis suhtub ühiskond mõistvalt.
Põhjused: karjäär, ühiskonna vähene relogioossus, vähene huvi, et kooselu toimiks, ei juta üksteist tundma õppida, ebaküpselt loodud kooselu, suured erinevused, vägivald, veedetakse vähe aega perega jne..
ETAPID:
1 etapp-esimesed ohumärgid- illusioonid purunevad, rahulolematus kooselus, pannakse tähele ainult negatiivseid asju tülid sagenevad. Sellele etapile on iseloomulik nõu küsimine, tundub et paks lahku minema aga samas jälle, et asju saab parandada. Abiks on lähedaste toetus, nõu küsimine. Kui see ei aita, siis liigub suhe edasi järgmisse lahkuminemise etappi
2.etapp- suhe on jooksnud karile-emotsionaalne eraldumine, ükskõiksus üksteisevastu, tülid on rängad. Paljud tunnevad siis, etei tunne iseennast ära enam, imestavad oma käitumise üle. Tuntakse et mite keegi ei suuda nii palju haiget teha kui lähedane inimene. Toimub iseenda emotsionaalne rebenemine.
3.etapp- teadlikkus kooselu lõppemisest- ametlik lõpp, lahutus, iseenda ja oma väärikuse taastamine, eluolu ümberkorraldus. Mõeldakse, et hea on temas lahti saada, nüüd saab hakata oma elu elama. Meestele on see koguni raskem. Lõpp on siis kui mõlemad ei tee leppimise katseid.
See toob endaga kaasa emotsionaalse kahju kui ma materiaalset, tekitab stressi, kurnatust. Lapsele on valulik protsess. Ta ei taha, et vanemad lahutaksid, võib isegi ennast süüdistada. Laps võib neid koos hoida, kui teab talle selgeks tegema, et tema pole süüdi.
37.Mina kaitsemehhanismid
38.Elu pärast lahutust. Üksindus
39.Psühholoogia määratlus, uurimismeetodid
40.Viljakus-viljatust mõjutavad tegurid
Naised on kõige viljakamad vanuses 20(viljastumise tõenäosus 60%), vanuses 30(50%), vanuses 40 (20%) ja vanuses 50 ( 2%).
Naiste viljakust vähendab näiteks esimese raseduse edasilükkamine hilisemasse vanusesse, ebatervislik eluviis, pinged, stress, vähene magamine , vähene liikumine, ebatervislik toitumine. Mõjutab ka pikaajaline beebipillide kasutamne .
Astate lõikes on meeste viljakus vähenenud. Meeste viljakust vähendavad keskkond(mõjub juba emaüsas), üheks teguriks on ka ema suitsetamine lapsekandmise ajal. Teiseks on naissuguhormooni(östrogeeni) liiasus ema organismis raseduse ajal, mis satub ema organismi süües ja juues östrogeenilaadseid keemilisi aineid, mis takistavad munandite normaalset arengut.
Mõjutavad :
1.eluviis-stress
2.vähene liikumine
3.vale toitumine(liigne kehakaal )
4.sõltuvusained(alko, tubakas , narko )
5.haigused