Suhtlemispsühholoogia konspekt (0)

Suhtlemispsühholoogia konspekt
SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest:
- Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest
Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997)
1. valimi probleem: üliõpilased
2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus?
3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon
4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus?
5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid
Suhete ja suhtlemise olemus
- Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi.
- Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi
- Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine
- Suhtlemine loob suhteid
Me vajame suhteid. Miks?
- Liigijätkamiseks
- Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks
- Stimulatsiooniks
- Tagasisideks
- Toetuseks kriisihetkedel
- Elumõtte leidmiseks
Suhtlemise funktsioonid:
- Suhtlemise kaudu arendame ennast.
- Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi.
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke.
- Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni.
- Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt.
Suhtlemise komponendid:
- Osalejad – teate edastaja ja saaja
- Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab
- Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid
- Sotsiaalne kontekst – suhte olemus
- Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid
- Psühholoogiline kontekst – emotsioonid
- Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon , osalejate rollid.
- Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised)
- Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine
- Kanal – teate edastamise vahend
- Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline)
- Tagasiside
Teate komponendid
- Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne)
- Afektiivne (emotsioonid)
- Käitumuslik
- Verbaalne
- Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades)
- Mitteverbaalne
- Märkide tähendus vastuoluline
Suhtlemise printsiibid
- Suhtlemine on eesmärgipärane
- Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid
- Suhtlemisprotsess on pidev
- Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
- Suhtlemine on transaktsionaalne
- Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi
- Suhtlemine on “ turumajanduslik ”
- Emotsionaalsus ja kontroll
- Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused
- Suhtlemine on pöördumatu protsess
- “delete” funktsioon puudub!
Interpersonaalsete oskuste valdkonnad
- Teiste inimeste tundmine ja usaldamine
- Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus
- Üksteise aktsepteerimine ja toetamine
- Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine
Sotsiaalne kompetentsus
(Buhrmeister, 1988):
- interaktsioonide ja suhete algatamine;
- isiklike õiguste eest seismine ;
- eneseavamine ;
- teiste emotsionaalne toetamine;
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek
Suhtlemise tasandid
Self, diaad , grupp
Suhete (inimese?) olemus:
Self
- Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest.
- Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus.
Interaktsioon
suhe
Mõisted:
- Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt
- Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest
- Mina-kontseptsioon (self-concept, self- image ) – kuidas mõtleme endast
- Enesehinnang (self-esteem)
- Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid
- Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine
- Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras
Näiteid selfi käsitlustest:
- C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge.
- Self kui
sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon)
isiksus (ego)
isiksuse arengu lõppsiht
“ Personaalne teadlane ” (Kelly, 1955)
- Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks
- Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine
- = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale!
Selfi komponendid:
- Füüsiline self
- Self kui protsess (“headquarter of adjustment”)
- Sotsiaalne self (rollid)
- Mina-kontseptsioon
- Ideaalne self
Selfi kujunemine:
- Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud.
- Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega
= teiste reageering kujundab selfi
= meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad
= tähtis ei ole teiste reaalne taju meist
= enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt
- Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993):
- Isiklikud kogemused
- Olulised teiste kogemused
- Folkloor , müüdid , raamatud, jne
- Minevikusündmuste peegeldused
- Tulevikku suunatud ootused
Mina- kontseptsiooni dimensioonid:
-Teadmised = mida ma tean endast?
- Ootused = mis minust võib saada?
- Hinnangud = mis ma väärt olen?
-Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel
Selfi muutlikkus?
- Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul.
- Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid , et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk ).
- lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust.
- Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale.
- Soolised erinevused – soo stereotüübid ?
Enesekontseptsiooni areng
- konkreetselt – abstraktseks
- staatiliselt – dünaamilisele
- “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele
- afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele
- mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole
Selfi mõju
- Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi …
- selektiivne tähelepanu
- Tähendused
- Reaktsioonid
Jne
- ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas.
Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted.
- Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte
terminites, mis meil nendega on.
- Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis.
Suhete tüübid:
- Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon
- Lähisuhted – diaadilised suhted
- Väikese grupi suhted
- Kogukond , ühiskond – avalikud suhted
II Suhtlemispsühholoogia: teooriad
Teooriad ja mudelid
•Sotsiaalse vahetuse teooria
•Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid)
•Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske)
•Sotsiaalse mõju teooriad
• Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa , McCrae)
•Evolutsioonilised seletused
Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967)
•Tulude ja kulude vahekord suhtes
•kulud ja tulud
•isiku ja partneri kulud-tulud
•Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega)
•Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus)
•Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis.
•Retsiprooksuse printsiip.
•Järeldused:
•ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima
•tegeliku võrdsuse taastamiseks manipuleeritakse tasude ja kuludega;
•psühholoogilise võrdsuse saavutamiseks moonutatakse partneri ja iseenda tulemuste taju.
Interpersonaalsete suhete mudelid:
•kerkisid esile 1940-50-ndatel
PÕHIMÕTTED:
Interpersonaalseid suhteid saab kirjeldada kahe dimensiooni abil ( seotus ja kontroll)
• Iga interpersonaalne käitumine kutsub esile spetsiifilise vastuse ( komplementaarsus )
Seotus ja kontroll
•Uuritud: käitumist, dispositsioone (käitumise põhjused), probleeme, eesmärke.
•Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist.
•Seotus = külmus vs soojus
•Kontroll = domineerimine vs allumine
•SELETUS baasdimensioonidele:
•Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda
•Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat
•Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus ) ressursse
•Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest
Interpersonaalse käitumise komplementaarsus
•Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove
•Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil.
•Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil)
Komplementaarsus ja suhte karakteristikud
•Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise ja paaris ülesande lahendamise efektiivsusega.
•Antikomplementaarsus seostub rahulolematuse, stressi ja puuduliku ühistegevusega.
•SELETUS baasdimensioonidele:
•Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda
•Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat
•Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse
•Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest
Alan Fiske: neli suhtemudelit
•“Relationships are patterns of coordination among people; they are not properties of individuals”
•Kuigi kultuurid ja indiviidid erinevad oma sotsiaalsuse määra poolest, on siiski iga inimene oma loomuse poolest sügavalt sotsiaalne
•Inimesed peavad sobitama oma sotsiaalsuse konkreetsesse ühiskonda, milles nad elavad.
Neli suhete koordineerimise mudelit
•Kommunaalmudel (Communal Sharing),
•Autoritaarne mudel (Authority Ranking),
•Võrdsuse mudel (Equality Matching),
•Turumajanduslik mudel (Market Pricing)
•Inimesed kasutavad neid mudeleid sotsiaalsete tegevuste konstrueerimisel, koordineerimisel, ka interpreteerimisel, planeerimisel ja meelde jätmisel.
Suhte skeemid (Fiske)
•Kommunaalmudel ( konsensus , koostöö soovide ja vajaduste osas)
•Autoritaarne mudel (targem otsustab, domineerimine, ebavõrdne)
•Võrdsuse mudel (üks hääl, kindlad reeglid)
•Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs, kihlveod, bluffimine)
SOTSIAALNE MÕJU
•Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile
•teatud gruppide mõju teistele gruppidele
• üksikindiviidi mõju gruppidele
Sotsiaalne soodustamine
•Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus
•enamasti positiivne ( sooritus paraneb )
• vahel ka negatiivne (sooritus kehvem)
•R. Zajonc : teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust.
Käitumine rahvahulgas
•Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid , mida ta üksinda kunagi ei teeks : - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist .
Sotsiaalne looderdamine
•Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse.
•Vastutuse hajumine
•Anonüümsus
Konformsus
•Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus
•Konformsuse põhjused:
-soov käituda õigesti
-soov meeldida teistele
Destruktiivne kuulekus (blind obedience)
•Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus
•Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse
Iseloomujoonte teooria
- Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades
- Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983).
- Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast).
Neurootilisus
- seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades
- Ärevus , Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll (teadlikkus), Impulsiivsus , Haavatavus
Ekstravertus
- seadumus kogeda positiivseid emotsioone; eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid, kes eelistavad üksindust.
- Soojus , Seltsivus, Kehtestavus , Aktiivsus, Seiklusjanu, Positiivsed emotsioonid
Avatus kogemusele
- seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu; ebakonventsionaalsed, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Vastandina konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule.
- Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Tegudele, Ideedele, Väärtustele
Sotsiaalsus
- seadumus usaldada teisi inimesi olla omakasupüüdmatu ja leplik; on valmis teisi aitama , olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste inimeste kavatsuste suhtes, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, teiste seas vähem populaarne .
- Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järeleandlikkus, Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus
Meelekindlus
- seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi.
- Asjatundlikkus, Korralikkus, Kohusetunne , Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin , Kaalutlemine
Evolutsiooniline psühholoogia
- keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid , mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele.
- Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.)
Kõige tähtsamad suhted:
- diaadilised suhted,
- hierarhilised suhted,
- kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased,
- geneetilised sugulased,
- koalitsioon (ehk sõbrad).
Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel :
- Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon
- Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik
- Vanemlik investeerimine – meeste ( geenid ; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel.
- Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis
Suhete adaptiivne funktsioon:
- Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel
- Sugulus-suhted – geeni replikatsioon
- Sõprus – ellujäämine
- Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis
Näited:
Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus
III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus
Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul?
hooliv , huumor, mõistev
Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby . Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow - reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde!
70ndad- seotussuhte uus käsitlus - kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga.
Bowlby- briti arengupsüh. Pärast II MS palju neid lapsi, kes jäid vanemateta, see tõmbas B tähelepanu. Laste käitumismuster, kui nad on eraldatud lapsevanemast. Mis juhtub siis, kui kiindumusobjekti enam pole? Separatsiooniärevus- ebamugavus lahusoleku ajal. Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele ja kogevad hirmu, kui peavad olema neist eemal. Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe
Jälgis, tegi tähelepanekuid, ei teinud empiirilisi katseid!!
separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast:
 protest
 meeleheide
 eemaldumine
lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete
prototüübid)
paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted
Suhete baasil tekib vaimne mudel, millega hiljem hakatakse opereerima hilisemates suhetes. Lapse esimesed eluaastad panevad paika kogu hilisema tuleviku suhete seisukohast ? Mitte päris, kuid teatavad mudelid kujunevad välja, mida kasutatakse, kuid need ei määra kogu suhtlemise laadi !!
Seotuse käitumuslik süsteem (The attachment behavioral system)
Motivatsiooniline süsteem, mis kujunes välja loomuliku valiku protsessis reguleerimaks lähedust kiindumusfiguurist. Tõukab inimest otsima lähedust, Evolutsiooniline eesmärk- tagada ellujäämine.
Põhiküsimus, mida see süsteem esitab, on: kas kiindumusfiguur on lähedal, kättesaadav ja piisavalt tähelepanelik?
Mary D. Salter Ainsworth (1913-1999)
Esimene empiiriline katse, vastava metoodika loomine. Esimesed erinevused individuaalsete erinevuste kohta suhtlemises. Alustas uuringuid Ugandas, liikus edasi paljudes erinevates kultuurides!!
Võõra situatsiooni test: umbes 2. aastased lapsed. Laboratoorne katse. Ema koos lapsega + 1 võõras. Ruumi uurimine , ema lahkub ja laps jääb võõraga. Mida laps teeb? Kui ema tuleb tagasi, siis kuidas laps käitub? Lapsi võimalik jagada 3 erinevasse rühma:
-Turvaliselt kiindunud lapsed = kindel suhe emaga (umbes 60% lastest) (üldistatud erinevate uuringute põhjal!!) Lapsed muutuvad ärevaks, kui ema ruumist lahkub, kuid kui ema tuleb tagasi otsib lähedust alguses ning siis naaseb mängimise juurde. KINDLUSTUNNE
Turvalised beebid kohanevad paremini, saavad paremini läbi kaaslastega ja meeldivad teistele enam.
-Vältiva kiindumusstiiliga lapsed (20%) Need lapsed ei tee eriti välja ema lahkumisest ega tagasitulekust.
-Ambivalentse/äreva kiindumusstiiliga lapsed (20%) Need kes on häiritud, kui vanemad lahkuvad. Klammerduvad, tagasituleku puhul käitub laps vastuoluliselt... pea ärakeeramine, kontakti vältimine , ometi otsivad lähedust.
-Hiljem lisati desorganiseeritud kiindumusstiil (Main ja kolleegid) – Rühmad ja jaotus muutunud , umbes 5%. Destruktiivne käitumine.
Kirjeldas ka seda, et lapse käitumismuster oleneb täiskasvanu käitumisest. Vältivad lapsed- ebakorrapärasus, vanem reageerib lapse vajadusele vastavalt enda vajadustele (aga mitte siis, kui laps seda vajab), emotsionaalse kontakti tõrjumine . Ärevalt kiindunud laste vanemad- kontaktiga üleintensiivsed, ülehoolitsus. Ei lase lapsel nt. turnida, isad ei loobi lapsi õhku. Turvaliselt kiindunud laste vanemad- vanemad on kohal, püüavad aimata laste vajadusi, läheduseaste suurem.
Mary Ainsworth
kiindumuskäitumised:
-signaliseerivad (nutmine, naeratamine , häälitsemine)
-orienteeruvad ( vaatlemine , otsimine)- pilk!!
teisele isikule suunatud (järgnemine, lähenemine )- füüsiline aktiivsus,
-aktiivne füüsilise kontakti otsimine ( ronimine , klammerdumine , kallistamine)- füüsilise kontakti loomine
Kehtib ainult siis, kui suunatud ühele või kahele hooldajale!
Lähedussuhtes kasutavad inimesed täpselt samu rühmi, ilmestamaks oma tundeid!
Seotuse arengufaasid (M. Ijzendoorn):
- beebi suhtleb ümbritsevaga mitte-eristavalt ( ei erista inimesi, signaliseeriv käitumine ei ole suunatud)
-umbes 3 kuuselt hakkab imik eristama inimesi, esmalt lõhna ja välimuse järgi. Signaliseerivad käitumised on suunatud väljavalitutele. Ilmneb, et nt nutt vaibub kiiremini väljavalitute läheduses. Nt. kui laps nutab, rahuneb ta kiiremini isa või ema läheduses
-Kui kujuneb välja arusaam inimese olemasolu pidevusest, siis kujuneb välja ka võime eristada selgelt kiindumusfiguure teistest inimestest ning suunata kiindumuskäitumised eksklusiivselt vaid neile. Võõristamine- näitab välja, et talle ei meeldi olla võõraste inimestega
-Umbes 6-8 kuu vanuselt muutub kiindumuskäitumiste süsteem eesmärgipäraseks.
-lapsed õpivad kiindumusfiguuride perspektiivi mõistma, tekivad mentaalsed mudelid kiindumusfiguuridest.
Lapsevanemad muretsevad laste manipuleeriva käitumise pärast. Näitab, et laps oskab opereerida sellega, kuidas suhted toimivad
Kokkuvõte lapseea seotusest (M.Ijzendoorn):
-Side kaitsva vanema ja järglase vahel on universaalne nähtus.
-65% lastest turvaliselt kiindunud, 20% vältivad ja 10% ambivalentsed (ärevad)
-Kiindumusmustrite järjepidevus ja teatud seaduspäradest lähtuv mitte-järjepidevus toimib üle inimese eluea. Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta
2. Täiskasvanuea seotus
Seotus täiskasvanueas .
- Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”.
- Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel:
- mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv
- mõlemad vajavad lähedast, intiimset kehakontakti
- mõlemad tunnevad end ebaturvaliselt kui teine on kättesaamatu
- mõlemad jagavad avastusi teisega
- mõlemad näitavad teisele üles vaimustust ja on teineteisest hõivatud
- mõlemad kasutavad „tita-keelt“
Kas täiskasvanute romantiline suhe toimib samamoodi nagu imiku-vanema suhe?
- Fraley ja Shaveri (1998): lennujaamas partnerit saatvad inimesed rakendasid kiindumuskäitumisi nagu protest ja hoolitsus , ning et nende käitumiste reguleerimine oli seotud nende kiindumusstiiliga. Ka vältivalt seotud näitavad lahkuminekul üles distressi.
-Ijzendoorn ja Sagi, 1999: turvaline kiindumusmuster on emade poolt kõige eelistatum käitumine üle kultuuride.
-Zeifman ja Hazan, 1997: täiskasvanud eelistavad pikaajalistes suhetes partnerite puhul omadusi nagu tundlikkus, soojus, tähelepanelikkus . Need omadused äratuntavad ka turvalise kiindumussuhte/mustri kontekstis.
-Frazier et al 1997: otsitakse partnerit, kes kinnitaks neile nende uskumusi seotuse kohta. Otsitakse sarnase seotussuhtega partnerit? Järeldus- tegelikult saavad hakkama ka segapaarid.
-Turvalise seotusega täiskasvanud:
on enam rahul oma suhtega, nende suhted on pikemad, usalduslikumad, pühendumus suurem ja partnerid vastastiku sõltuvad (interdependence) (nt Feeney, Noller, Callan, 1994) ja nad kasutavad oma partnerit turvabaasina (nt Fraley ja Davis , 1997).
- Turvalised partnerid otsivad enam kaaslaselt tuge, kui on ise distressis ja samuti pakuvad ise enam tuge kaaslasele , kes on distressis.
- Mitteturvalised kaaslased annavad konfliktolukordades partnerile ja olukorrale enam selliseid hinnanguid, mis teravdavad, mitte ei leevenda olukorra tähendust. „mind ei armastata”- hoiakuga inimesed jne.
Kas kiindumusmuster on stabiilne? Mudelit võib ümber kujundada!
Imikuea ja täiskasvanuea kiindumusmustrite vahel ilmneb mõõdukas kattuvus:
-kui turvaliselt tundsid end oma emaga ja nüüd oma partneriga (.20 kuni .50)
-seos .17 seotuse vahel 1. ja 20. eluaastal (vastavalt vanem ja partner ; longitudinaalne uurimus)
-retrospektiivsed uurimused: turvalises paarisuhtes inimesed meenutavad oma suhteid vanematega enam emotsionaalselt lähedastena, toetavate ja hoolivatena.
Kokkuvõttev vastus on, et imikuea kiindumusmuster mõjutab täiskasvanu käitumist, mõtlemist ja tundeid mõõdukal moel.
Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta:
Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne).
-60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad
1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine
-sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile.
Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR):
kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) .
L.AV + H.AX = murelik (preoccupied)
H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant)
H.AV + L.AX = tõrjuv- eitav (dismissing-avoidant)
L.AV + L.AX = turvaline (secure)
Populaarseim mõõtvahend on ECR (Brennan, Clark, Shaver 1998) ja selle uuendatud versioon ECR-R (Fraley, Waller, Brennan, 2000).
Kategoriaalne uurimus! Bartholomew & Horowitz’i (1991):
A: Mulle ei valmista erilisi raskusi luua emotsionaalselt lähedasi suhteid. Tunnen end hästi, kui olen kellestki sõltuv ning keegi sõltub minust. Ma ei muretse, et suhted võivad kunagi katkeda ja ma jään üksi. TURVALINE
B: Tunnen ennast hästi ka ilma emotsionaalselt lähedaste suheteta. Mulle on oluline tunda, et olen vaba ja iseseisev ning seepärast eelistan olla ise sõltumatu ning mitte muuta kedagi endast sõltuvaks. TÕRJUV-EITAV
C: Ma tahaksin olla väga lähedane ja sõltuv. Samas mulle tundub, et inimesed kardavad olla nii lähedased nagu seda tahaksin mina. Tunnen ennast ebamugavalt, kui mul pole emotsionaalselt lähedasi suhteid. MURELIK
D: Tunnen ennast ebamugavalt, kui suhted muutuvad emotsionaalselt lähedaseks. Tegelikult ma isegi tahaksin olla emotsionaalselt lähedane, kuid mul on raske kedagi piiritult usaldada või olla sõltuv. TÕRJUV-KARTLIK
Seotuse stiilide seotus mina-pildiga (Bartholomew)
-Turvaline seotus - positiivne nägemus enesest ja hea suhtumine inimestesse üldiselt.
-Murelik seotus - madal enesehinnang, samas aga positiivne, idealiseeriv suhtumine teistesse.
-Tõrjuv-kartlik seotus - mina väärtusetusetunne ja ootus, et teised on ebausalduväärsed ja tõrjuvad
-Tõrjuv-eitav seotus - kõrge enesehinnang ja teistesse negatiivne, küüniline suhtumine.
Individuaalsed erinevused emotsioonide regulatsioonis
-turvalise seotusega indiviid teadvustab distressi ning vajaduse korral pöördub teiste poole abi, toetuse saamiseks;
-Kõrge vältimine = indiviid ei tunnista distressi ning ümbritsevatelt abi või turvalisuse otsimist; tõrjuv-eitav/ tõrjuv-kartlik
-Kõrge ärevus = indiviid on distressi suhtes väga tundlik, valvas ning pöördub koheselt ja murelikult abi saamiseks seotusfiguuride poole, mis aga pärsib tema autonoomsuse ja enesekindluse arengut.
Täiskasvanute seotuse kujunemine (Zeifman, Hazan):
-Eel-seotus (pre-attachment) - meeldimine ja flirt .
-Kujunemisjärgus seotus (attachment-in-the- making ) - armumine.
-Selgestiväljenduv seotus ( clear -cut attachment) - armastamine.
-Eesmärgipärane partnerlussuhe ( coal -corrected partnership) - pühendumus.
3. Vanemlik käitumine
Laste ja vanemate suhete mõju laste sotsiaalsele kompetentsusele
-Vahendatud mõju: vanemate- lapse interaktsiooni stiil ja afektiivse suhte kvaliteet
-Otsene mõju: vanemate poolne juhendamine, koostegevused, nõuanded, eeskuju jms
Vahendatud mõju: näiteid
-Kompetentsemate laste vanemad on reageerivamad, soojad (Attili, 1990; Hinde & Tamplin, 1983; Putallaz, 1987)
-Vaenulikkust ja liigset kontrolli väljendavate vanemate lapsed omavad eakaaslastega enam konflikte (Barth & Parke, 1993; McDonald & Parke 1984)
- Kõrge positiivne sünkroonsus ( fookus positiivsetel emotsioonidel ja nad on vastavad- vanemad rõõmustavad kui lapsel läheb hästi) on seotud edukusega koolis; kõrge negatiivne sünkroonsus (vanemad ei pööra lapse emotsioonidele tähelepanu, tähelepanu pööratakse vaid negatiivsetele juhtumitele) ema ja lapse vahel on seotud viletsa kohanemisega koolis ja eakaaslastega ( Harris jt., 1994)
Paremate suhtlemisoskustega vanematel on kompetentsemad lapsed, kes meeldivad rohkem ka eakaaslastele. Viisid kuidas on harjutud konflikti lahendama kanduvad üle!
Vanemlikud stiilid
Vanemlik stiil kujutab endast lapsele suunatud hoiakuid, mis loovad emotsionaalse kliima, kus vanemlikku käitumist (eesmärgipärane, mitte-eesmärgipärane) väljendatakse.
Vanemliku stiili uuringud:
- emotsionaalne suhe lapse ja vanema vahel
- vanema käitumine
- vanemate uskumuste süsteem
Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel
kahedimensionaalne lähenemine:
1.reageerivus (responsiveness)
2. nõudlikkus (demandingness)
-rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll
-kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll
Vanemliku stiili defineerib :
vanemliku kinnituse juhuslikkus
vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp
Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire , reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele
 nõudlikkus- kõrge
 reageerivus- kõrge
Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal
 nõudlikkus- kõrge
 reageerivus- madal
Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire
 nõudlikkus- madal
 reageerivus- kõrge
Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse
 nõudlikkus- madal
 reageerivus- madal
Seosed vanemliku praktika ja lapse käitumise vahel:
-Autoritaarne – Internaliseeritud (enda sisse surutud) viha: neuroos, depressioon , ärevus, suitsidaalsus
Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja
-Autoriteetne – eneseregulatsiooni võime, arusaamine piiridest ja oskus neid kasutada
-Lubav
- Vaenulik : eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired )
-Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha
IV Sotsiaalne taju
Tajumine :
- on meeleorganite kaudu vastu võetud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine ehk keskkonnast teadvustatud representatsioonide kujundamine (Feldman, 1998). Me tajume ka seda, mis on meie sees- kõht tühi, mingi emotsioon jms.
- on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma (Grasha, 1986).
Taju omadused:
- Taju on subjektiivne- tindiplekitest, me märkame vaid teatud detaile, teised teisi.
- Taju (tähelepanu) on valiv- me suuname oma tähelepanu ning me ei pruugi avastada asju, mis on seal kõrval. Me märkame mingeid asju aga me ise ei tea kunagi, miks just neid
2 S
- filtrid =struktuurid, mis teevad universaalsed tajuprotsessid individuaalseteks, subjektiivseteks (Tubbs, Moss, 2000). Me kasutame filtreid, mis suunavad seda, kuidas kujuneb taju lõpptulemus.
- Füsioloogilised filtrid – meeleelundite võime informatsiooni kinni püüda- kuulmis /nägemis- ulatus, naha tundlikkus. Erinevus kuulmistajul inimesel ja kassil.
- Psühholoogilised filtrid –
- Huvi – see mis pakub meiel huvi, seda me rohkem otsime ja paneme tähele.
- Vajadused
- Emotsioonid- emotsionaalne seisund mõjutab seda, milliseid hinnanguid partnerile anname
- Väärtused
- Motivatsioon
- Kogemused – monket´y business’i video- kui me oleme seda korra näinud, siis me vaatame seda juba teadlikult, sest meil on kogemus juba olemas.
jne
Isikutaju
-on protsess, mille käigus omistatakse teisele inimesele kindlaid omadusi või eeldusi.
- Miks? >> Ebakindluse vähendamise teooria (uncertainty reduction theory; Berger, Bradac, 1982) Selleks, et saaksime enesekindlalt toimetada, on meil vaja end positsioneerida, kuidas me meeldime, milline on tagasiside, mida tasub teha, mida mitte.
- VÕRDLEMINE (teisi endaga aga ka teistega, keda tunneme või tuttavate inimeste kategooriatega). Põhialus isikutajus! Me vaatame nt. trennis kuidas teistel välja tuleb ning teen sellest omad järeldused. Kuidas ma tundun teiste kõrval? Kasutame võrdlemises kategooriaid (minu sõbrad, töökaaslased jne. ) Me võrdleme end nendega, keda me tunneme >> need inimesed on meile olulised!!
- Me näeme teisi selles IDENTITEEDIS või rollis, milles ta esineb meiega suheldes (Goffman) Nt. õpetajat on imelik näha kaubamajas või ööklubis
- VASTASTIKUSUS (nt Mori, Chaiken, Pliner, 1987) Samal ajal kui teisi tajume, siis tegeleme endast mulje jätmisega ning samal ajal ka teised inimesed analüüsivad mind ning üritavad endast muljet jätta ja me kõik teame seda.
- TUTVUSE PIKKUS (ja intensiivsus) – teise inimese tajumise täpsus tõuseb tutvuse pikkusega (Funder, Colvin, 1989; Paulhus, Bruce, 1992). Mida paremini inimest tunneme, seda täpsemaks muutub tajupilt temast. Seda vähem kasutame olemasolevaid etalone hinnangu andmiseks.
Inimesed reguleerivad oma muljet vastavalt sellele, kellega nad koos on. Nt. naised söövad vähem, kui on koos enda jaoks atraktiivse noormehega.
Millel baseerub isikutaju?
- Fritz Heider (1958) – inimeste loomupärane püüe tähenduste ja põhjuste mõistmise poole. Me tahame saada aru, mõista teist inimest
- Kelley – põhjuste omistamisel otsime me kolme tüüpi infot

• kas käitumine on selgelt eristatav : kas inimene käitub nii ainult konkreetses olukorras?
  
• kas käitumine on püsiv: kas inimene käitub alati selles olukorras nii?
  
• kas see käitumine on kooskõlas teiste käitumistega: kas teised käituvad selles olukorras samuti?
  
• 
  

NÄIDE: Mari naerab koomikut vaadates
On see tulenev koomikust või Marist?

• Kas ta naerab alati teda vaadates?
  
• Kas teised naeravad teda vaadates?
  
• Kas ta naerab ainult teda vaadates?
  

Millised vastused peaksid olema “jah”, et tegemist oleks eksternaalse põhjusega ehk koomikuga? õige vastus- kõik 3 peavad saama jaatava vastuse.
Põhjuste omistamine
Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt)
- välisel jälgimisel saadud teabest tavaliselt ei piisa veenvateks järeldusteks ja seepärast rakendatakse tõenäosus-printsiipi.
- Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha.
-Teise inimese käitumise tõlgendamine, talle teatud omaduste omistamine mõjutab oluliselt ka vaatleja enda käitumist.
Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977)
- kalduvus omistada käitumise põhjusi isiksuslikele aspektidele (Internaalsed faktorid , dispositsioonid) siis kui peaks omistama neid situatsioonile (eksternaalsed faktorid) ja vastupidi. Me lähme põhjuste omistamisega nihkesse nt. depressioonis inimene omistab asjade põhjusi iseendale . Kas olen tõesti sündmuste keskpunkt? See muutub koormavaks!
Osaleja – vaatleja kalle (actor-observer bias):
- inimeste kalduvus näha teiste inimeste käitumist kui nende tõeliste iseloomujoonte peegeldusena, kuid enda käitumist rohkem situatsiooni poolt mõjutatuna (Jones, Nisbett, 1972). Kui inimesed sisenevad situatsiooni erinevates rollides , siis tajuvad nad seda erinevalt.
- Miks? Osaleja ja vaatleja omavad erinevat infot olukorra kohta. Visuaalne perspektiiv on erinev: tegutseja tähelepanu on väljapoole suunatud, vaatleja tähelepanu aga tegutsejal, tema isikul. Kui räägin kaaslasega, kes sai eksamil sai F-i, arvan, et asi on temas.. Kui lähen ise ja saan F-i, arvan, et küsimused olid seekord rasked
Ennast-teeniv kalle
(self-serving bias): õnnestumised kirjutatakse enese arvele ja ebaõnnestumised olude arvele (nt Bradley, 1978). Teismeliste minapilt õhtul välja minnes / oma tuba koristades. Seda mitte ainult ei ütle seda vaid ka siiralt usume seda.
Sotsiaalse taju etapid:
- äratundmine – (peamiselt) väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine. Mulje algab välimusest, kui seal on puudujääke, siis see annab tunda!
- Üldmulje kujunemine – hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi. Märgatakse hinnatava seisundeid. Milline inimene ta on?
- Sotsiaalsete tunnuste tajumine – rahvus, perekonnaseis, amet jms ROLLID! Selleks läheb rohkem aega, peale vaadates on raske rolle hoobilt tajuda.
- Omavaheliste suhete prognoos – milliseks kujuneb suhe. Kas ma tahan temaga suhelda või mitte? NB! Pole teadvustatud protsess. Kas pärast lahkuminekut lisan ta fb-s sõbraks? Teen ettepaneku edasiseks suhtluseks?
Teise inimese hindamine sõltub muuhulgas ka hindajast:
-Milline on tema emotsionaalne seisund
-Millise tegevusega on ta hõivatud
-Millised on tema eelhoiakud – kui ma olen selle inimese kohta kuulnud vaid head
-Millised on eelnevad suhted tajutavaga
-Millised on tajuja ja tajutava rollid
Taju mehhanismid : skeemid
-Personaalsed konstruktid (Kelly, 1955)
Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine
tüüpskeemide alusel.
Nn tavateooriad isiksusest
Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria
-Asch - isiksuse kesksed jooned
- Maier (1955) rolli kirjeldused kesksete joontena
-Rosenberg, Nelson, Vivekanethan (1968) kaks hinnangulist põhidimensiooni: intellektuaalne, sotsiaalne – kui tark, kui seltskondlik?
- Mida atraktiivsem on inimene, seda enam hinnatakse teda edukaks, enesekindlaks, sõbralikuks, intelligentseks, loovaks, põnevaks, seltskondlikuks (seosed 0.70 – 0.90)
Taju mehhanismid: esmamulje
- Asch (1946) esmamulje efekt
- Hodges (1974) klammerdumine esmamulje külge. Me peame midagi ekstra tegema, et kujundada esmamuljet ümber.

• Halo-efekt: esmamulje/ üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele. Kui noor artist tuleb välja hea singliga > hea mulje põsib ka järgmise laulu puhul, isegi kui see nii hea ole.
  

- omaduse polariseerumine- mõtlen ainult tema ilusatele silmadele ning seda ilusamaks need silmad muutuvad.
NB! Kumb on püsivam- negatiivne. või positiivne esmamulje? Kui inimene on minu jaoks negatiivne, siis on see mulje sügavam seda on raskem ümber lükata, seda enam, et edaspidi ma väldin temaga suhtlemist. Ei teki ka olukorda, et seda muuta!
Taju mehhanismid: stereotüübid
Soorollid - feminiinsus ja maskuliinsus
Maskuliinsed võivad olla ka biloogilised naised ja vastupidi!! Viidata sellele, et meis on stereotüübid.
- Inimeste, tunnuste jms klassifitseerimine mingite kriteeriumite alusel.
- Nt Harari ja McDavid (1973) õpetajate steretüübid õpilaste nimede alusel.
- Meie vs nemad

• -Nt Out-grupi homogeensuse efekt
  
• eelarvamused – kasutame neid ka uute inimestega kohtudes.
  

-Kultuurilised stereotüübid
Milleks on stereotüübid kasulikud? (kuigi nad paika ei pea) Annab meile võimaluse aja ja tutvuse puudusel teha kiiresti hinnang ära
Taju mehhanismid: enesetaju
-SELF = referents-punkt teiste hindamisel.

• Sh on määrava rolliga informatsiooni OLULISUS selfile/endale (Gangestad et al, 1992)
  

- Projektsioon: inimesed usuvad teistel olevat samu hoiakuid, uskumusi, omadusi, mis neil endil. Enda (teadmine iseendast) põhjal lisame teistele omadusi, mis meil endal on olemas. Eriti negatiivseid omadusi! Teine inimene on peegel ! Märkame omadusi tänu sellele, et meil endal on need olemas (kuid me ei taha neid tunnistada)
-Analoogiate kasutamine – teiste üle otsustatakse (ehk antakse hinnang) selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajujaga.
Taju mehhanismid: kontekst
- Kontrast – nt võib ühte nägu tajuda vähem atraktiivsemana, kui enne seda on nähtud väga
atraktiivset nägu;
- Assimilatsioon – nt inimest tajutakse atraktiivsena, kuna ta on koos teise, väga atraktiivse inimesega.
Kokkuvõte:
-Taju, sealhulgas isikutaju, on subjektiivne ja valiv nähtus, kuid tugineb üsna selgetele printsiipidele ja seaduspärasustele.
- Teades seda, kuidas toimib isikutaju, saame edukamalt (=teadlikumalt) suunata oma suhteid.
V Emotsioonid ja suhtlemine
Kuidas emotsioonid sinu suhtlemist mõjutavad? Kui tuju on halb, siis kellegagi suhelda ei taha.
Emotsioonid on läbielamuslikku, tunnetuslikku ja tegevuslikku (sh. väljenduslikke ja füsioloogilisi reaktsioone nagu valu) komponente omavad (või seda mõjutavad) inimese (või looma) aktiivsust mõjutavad psüühilised protsessid.
• Kõik emotsioonid on lubatud ja millekski kasulikud. Kindlasti pole väga mõttekas olla kogu aeg positiivne. On täiesti loomulik, et vahel ollakse vihane , küll aga pole otstarbeks vihast tekkinud käitumine.
Emotsioonide evolutsiooniline otstarbekus (Plutchik, 1980) Leidis, et igal emotsioonil on oma funktsioon, ilma nendeta pole võimalik toime tulla.

• Hirm- Ohu vältimine, enesekaitse
  
• Viha- Rünnak, takistuste ja vastaste ületamine
  
• Rõõm- Kaaslase, seks.partneri otsing, järglaste soetamine
  
• Kurbus - Abi kutsumine kaotusest ülesaamiseks
  
• Usaldus- Potentsiaalse kaaslase sidumine
  
• Vastikus- Oksendamine , võõrainete väljutamine. See aitab meil ellu jääda. Vahel tajume ka inimesi vastikuna, kuigi me ise ka ei tea miks
  
• Ootus (huvi) - Uurimine, uue otsimine
  
• Üllatus - Uue kogemuse otsimine, senise tegevuse katkestamine
  

Ärevus? Psühholoogide juurde pöördutakse ärevusega. Mõnes mõttes nagu hirm. Ilma ärevuseta ei saaks me toimida. A. Ellis : kui me tahame tänaval üle tee minna, siis mõõdukalt ärev inimene saab elusalt üle tee. See sunnib meid mõlemale poole vaatama.
Charles Darwin
• Charles Darwin leidis, et suur osa mitteverbaalsest suhtlemisest väljendab elusolendi „emotsionaalset seisundit “ (uuris põhiliselt loomi)
• Kuidas inimese ja looma emotsioonid käitumises väljenduvad? (Looma emotsioone on lihtsam mõista, kuna inimesed manipuleerivad ja oskavad emotsioone väljendada)
• Emotsioonid ja viis, kuidas neid väljendatakse on peamiselt kaasasündinud.
Mõned emotsionaalsed väljendid on õpitavad. Juba ema kõhus on lapse miimika olemas.
Charles Darwin 2
• Emotsioonide väljendamist saab mõista kolmest põhimõttest lähtudes.
1. Assotsieerunud teenindavate harjumuste põhimõte – emotsioonide väljendamine on olnud ellujäämise väärtusega.
Vihane koer – hambad paljaks.
2. Antiteesi põhimõte – vastandlikke emotsioonide väljendamine on vastandlik ka käitumuslikus väljenduses. Seda suudab ainult inimene, et on vihane, aga naeratab hoopiski
Vihane kass vs. Rõõmus kass
3. Närvisüsteemi otsese toime põhimõte – emotsioonide väljendamine toimub lihtsalt närvisüsteemi aktivatsiooni tagajärjel. Nt. Hirmunult värisemine, agoonias kisendamine, viha tundes käed värisevad- me ei saa seda kontrollida.
Charles Darwin 3
• Emotsionaalsete seisundite äratundmine – Darwini arvates tuntakse väljendusliigutused
liigikaaslaste poolt ära kui teatud emotsionaalsete seisunditega seostuvad ning see äratundmine on kaasasündinud. Just kulmude, lauba ja suu liigutused on emotsionaalsete seisundite väljendamise seisukohalt olulised.
Uuritud on laste võimet ära tunda oma ema emotsioone.
Diskreetsed emotsiooniteooriad
Diskreetsete emotsioonide uurimine
• Toetunud Darwinile
• Diskreetsete emotsioonide geneetilise programmeerituse ideed toetavad kolm uurimistöö liini
1. Universaalselt näidatakse ja tuntakse ära väike arv näoväljendusi.
2. Üle kogu maailma näib lastel emotsionaalne areng ühesuguselt toimuvat. Teatud vanuseni! Miks? Sest kultuur seab normid.. on kultuure, kus ei peeta heaks tooniks oma emotsioone välja näidata.
3. Sünnipäraselt pimedad lapsed, kes pole saanud näoväljendusi teisi vaadeldes õppida, näitavad samu näoväljendusi.
Ekman & Friesen, 1975, 1986.
• Uurimused Uus-Guinea kirjaoskamatutel mägilastel, iraani hõimudel ja kaasaegsema
kultuuri esindajatel.
• Õnne, viha, kurbuse, vastikuse, üllatuse, hirmu ja põlguse emotsioonide väljendused
on universaalselt äratuntavad sõltumata kultuurist. 7 universaalset emotsiooni- Ekmani teooria leidis kinnitust!
• Bioloogiline kommunikatsioon – hoolitsuskäitumise vallandajad. Beebide nutt võib olla väga erinev olenevalt tema vajadusest. Loomalapsed on armsad, kuna see tekitab vajaduse hoolitseda
Emotsioonid ja suhtlemine
• Meie emotsionaalne seisund (õnnelik, kurb, kartlik jne) mingil ajahetkel mõjutab meie taju, kongitsioone, motivatsiooni, otsuste tegemist ja interpersonaalset atraktiivsust (kui atraktiivne teine inimene) (Berry & Hansen , 1996; Forgas, 1955; Zajonc & McIntosh, 1992)
• Afektiivsuse ehk emotsionaalsuse kõige tähtsamad iseloomujooned on tugevus ja suund (negatiivne või positiivne emotsioon )
• Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid esindavad kahte eraldiseisvat ja sõltumatut dimensiooni (Drake & Myers, 2000). (Varem arvati, et negatiivsed ja positiivsed emotsioonid. on ühe dimensiooni kaks erinevat otsa. Nt. ärevus võib olla ka positiivne- samad füsioloogilised nähtused ootusärevusel kuid see on oma olemuselt täiesti teistmoodi kui hirm eksami ees)
Emotsioonid ja suhtlemine
• Võimalikud on negatiivsest ja positiivsest afektiivsusest tulenevad segunenud emotsioonid. Ka näiteks vihas võib olla midagi positiivset - nt. hakkame tegutsema, muudame olukorda.
• Evolutsiooniliselt vajalik – positiivne afekt lubab avastada uut, negatiivne kaitseb võimaliku ohu eest.
• Individuaalsed erinevused. Iga inimene kogeb emotsioone erinevalt. Me tunneme neid ära, kuid kogemus on erinev. Nt. ärevad inimesed on väga erinevad. Erinevad on põhjused ja ka see, kuidas see väljendub.
Emotsioonid ja atraktiivsus
• Positiivne emotsioon toob positiivse hinnangu, negatiivne emotsioon negatiivse hinnangu.
• Meeldimine vs. Mittemeeldimine.
• Mõjutab kahel viisil:
- otsene efekt – teine ütleb midagi head või halba
- seotud efekt – teine inimene ilmub hetkel, mil sinu emotsionaalne seisund on hea või halb. Nt. positiivselt meelestatuna oleksin andnud sellele inimesele hoopis teise hinnangu. Nt. väsimus on kompleksne seisund, mis sisaldab nii emotsionaalset kui ka füsioloogilist poolt.
• Näiteks kohtad võõrast teel hambaarstile vs. teel kaua oodatud filmi esilinastusele.
Emotsioonide otsene mõju atraktiivsusele
• Uuringud: Mc Donald, 1962; Fisher & Byrne, 1975;
• Meessoost ja naissoost üliõpilastele ei meeldi võõrad, kes tungivad nende isikuruumi istudes raamatukogus neile liiga lähedale. Või järjekorras seistes ei meeldi inimestele kui keegi tuleb sulle liiga lähedale.
• Katsetingimustes meeldib rohkem see eksperimenteerija, kes tasustab rohkem ja karistab vähem.
• Vestluse alustamine naisega: „Vean kihla, et saan su täna välja!“ vs. „Tere!“
„Sul on armas koer!“ vs. „Kust sa sellise kohutava krantsi leidsid?“ (Baron & Byrne, 2003)
Emotsioonide kaudne efekt atraktiivsusele.
• Äsja olnud kogemus
• Füüsiline seisund
• Käesolev meeleolu- kuhu ma lähen, mida ma ootan
• Lähitulevik
• Afekt, mille saime ühe inimesega suheldes, võib mõju avaldada ka suhtlemisele teise inimesega. Hommikul vihastan võin olla kuri õhtuni välja
Huumor ( Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006)
• Nali kui kompleksne nähtus – kognitiivne , emotsionaalne, füsioloogiline , sotsiaalne.
• Huumor on kommunikatiivne, sotsiaalne õpitav ja arendatav oskus.
• Uuritud vähe – eesmärk lahti seletada, miks on naljad naljakad, miks me naerame. Vähem keskendutakse naljaloome uurimisele.
Huumor 2 (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) Miks me naerame?
• Toimetulek stressolukorraga- raskes olukorras.. üleväsimusest tekkiv naer.
• Kaitsekilp kriitikale
• Naerust saadav psühholoogiline ja füsioloogiline heaolu. Naeruteraapia? Pole päris kindlaid tõendeid selle efektiivsuse kohta
• Võimaldab säilitada meie enesekontseptsiooni ja eneseväärikust.
• Naljasoon kui psühholoogiline näpujälg. Igal inimesel erinev- oskus nalju teha ja mõista.
Manipulatsioon
• Afektidega mängimine on loomulik osa meie elust.
• Müügipoliitika- muusika , mis Kaubamajas mängib
• Reklaamid - mõtlemapanevad kohad jne.
• Visuaalne efekt- kuidas kaup välja on pandud. Väga raskeid haigusi põdevad lapsed.
• Poliitikas – positiivsed sõnad kandidaatide kohta, negatiivsed sõnad oponentide kohta
Emotsioonide esiletoomise reeglid
(Ekman, 1985)
• Kultuur ütleb, millal ja kuidas tuleks emotsioone väljendada ( lein , rõõm, võõra ebaõnn). Nt. India pulmas ei tohi pruutpaar olla rõõmus- pulmad on tõsine asi.
• Ekman & Oster (1979)
– Filmi vaatavad jaapanlased kontrollivad oma näoväljendusi enam kui ameeriklased olukorras, kus nende näoväljendusi vaadeldakse. Jah- jaapanlased kontrollivad oma emotsioone vaid siis, kui nad on teadlikud jälgimisest.
• Stereotüübid – kultuurid mõjutavad.
Paul Ekman !!! Big Think, Youtube’st!
VI Multimodaalne suhtlus
Inimestevaheline suhtlus on multimodaalne. Inimesed kasutavad väljendamiseks erinevaid mooduseid. Nt. silmast silma vestluses kasutatakse sõnu, erinevaid hääle väljendusvõimalusi, kehaliigutusi ja asendeid. Inimesed kasutavad mooduseid selleks, et teha märke- sõna, kehaliigutus, värv.
Märgid on nähtavad, kuuldavad, maitstavad, lõhnavad, kombitavad. Kui inimesel on küljes suitsulõhn või väga tugev parfüüm, siis see kindlasti mõjutab. Erinevates kultuurides katsutakse erinevaid kehaosi , see oleneb ka elukutsest, milliseid puudutusi kasutada võib.
Inimeste suhtlustegevusel on alati mõju. Inimesed saavad valida, milliseid mooduseid mingil ajahetkel ja millises olukorras kasutada. Nt. kui pruudil poleks pulmakleiti, siis ta peaks kogu aeg selgitama kõigile, et just tema on pruut .
Mitteverbaalne kommunikatsioon- tähenduse loomisel ei kasutata sõnu, vaid see toimub muu mooduse abil, nt.
kehaliigutused ja asendid, kehakatted ja kaunistused, ruumi kasutamine, hääle kõrgus, kõla artikulatsioon, tempo, keele prosoodilised nähtused, (välde, kõnemeloodia, rõhk, intonatsioon- lausemeloodia), kõnepausid ja vaikimine , lõhn, puudutus ja maitse.
Inimesed konstrueerivad mooduste kasutamisel tähendust. Tähendus kombineeritakse verbaalse ja mitteverbaalse abil. Inimesed ei jälgi samal viisil kõiki märke, mida nad tajuvad. Kui üks inimene on märgid teinud, siis teised inimesed asuvad neid tõlgendama. Ühte märki v märkide kombinatsiooni võib tõlgendada mitmel viisil.
Kristiinal on käed rinnal risti- turvalisus, kaitseasend, tunneb end ebamugavalt.
NÄHTAV
Poggi- liigutused ja asendid- (nägu- miimilised liigutused, pea, käed- žestid , kehatüvi ja jalad). On ka teadlasi, kes on keskendunud üksnes silmade või nt. naeratuse uurimisele
Kehaliigutuste klassifikatsioon
päritolu, kodeerimise ja kasutuse järgi
embleemid- iseseisva tähendusega liigutused.. pöial püsi (Y) gladiaatori ellujäämist näidati. Keenias ja Indias ei tasu hääletada pöial püsti, sest see on solvav, kuna meenutab fallost
illustraatorid- kõnega kaasnevad liigutused
tundeväljendused
vestluse reguleerijad (vooruvahetus, tagasiside) Kes võib sõna võtta, aktiivne kuulamine
adaptorid (nt. kehaasendi kohendamine, sügamine)
Kehakatted ja kaunistused
riided, ehted , soeng, kehamaalingud, jumestus
Ruumi kasutamie
Prokseemika - teadusharu, mis uurib inimkäitumise ruumilist liigitust.
Neli distantsi HALL 1959 ( intiimne (35 cm, kuhu igaüht ei lasta), personaalne, sotsiaalne, avalik 3-4 m) Oleneb kultuurist ja oleneb indiviidist!!
Inimeste asetus üksteise suhtes: näod vastakuti (oponeerimine), külg-külje kõrval jne. nurgaasendit soovitatakse ärimeestele, et saavutada paremad läbirääkimised.
Inimeste hulk ja tihedus ruumis ning kõrgus üksteise suhtes.
kehakeelt ei tohi väga kasutada, kui räägitakse akadeemilisemalt, ametlikumalt.
Vestluse ajal jälgivad inimesed žeste kuigi miimikale keskendutakse rohkem. Kui on väga vaja midagi rõhutada, tõstetakse käed näo juurde.
Inimene on võimeline lühikese aja jooksul sooritama suure hulga kehaliigutusi, mis loovad mitmesuguseid tähendusi.
Kehaliigutused asendavad sõnu, kui sõnu on raske leida. Seda juhtub nii emakeeles kui ka võõrkeeles rääkides. (Gullberg, Stam)
Žestide kasutamise rohkus ja mitmekesisus tuleneb pigem kultuurilisest kui geneetilisest
päritolust. Mõni inimene žestikuleerib palju või vähe olenemata kultuurist. Eestis
žestikuleeritakse rohkem võrreldes NL ajaga
Harjutus
1. tal on kõrini, või ta ähvardab
2. ah, mis sa nüüd.. PRANTSLASTE- keegi on purjus
3. helista mulle PRANTSLASTE tüdimus
4. häbi sul olgu
5. vaata mulle silma, mitte mu muskleid PRANTSLASTE- ma ei usu sind
6. tutkit, ma ei anna sulle midagi
Kui kasutada žeste, siis jääb vestluskaaslastele räägitu paremini meelde. Kui on vaja midagi
olulist esile tõsta, tuleb keha liigutada.
Vestluskaaslaste liigutuste jäljendamine/ peegeldamine näitab koostööd, sümpaatiat,
vestlusesse haaratust. (Kendon, Jokinen, Pärkson.) Sevillianas- tantsitakse vastamisi üksteise
liigutusi.
Käeliigutuse alustamine ja lõpetamine viitab kõnevooru võtmisele v andmisele (Duncan,
Fiske)
Ärevad ja depressiooni kalduvad inimesed kasutavad rohkem ennast puudutavaid žeste
(Mahl) Sõrmede murdmine, hammaste keelega puudutamine, vuntside silumine. Mida kehast
kaugemal on jäse, seda raksem on kontrollida, mida sellega teed.
ALAN PEASE
VII Keel ja suhtlemine ehk sotsiaalne kognitsioon . Eetika suhtlemisel.
Korduvalt esile tulnud ühesõnalised emotsiooniväljendid (304 erinevat), jagunesid sõnaliigiliselt järgnevalt: substantiive (nimisõnu) 221, adjektiive (omadussõnu) 43 ja verbe (tegusõnu) 40. (Vainik, 2001)
Suhtlemine ja keel
Suhtlemine on tähenduste edasi andmine ja nende mõistmine, ning selleks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid vahendid
Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda:
mitteverbaalsete sõnumite tajumist (emotsioonid, käitumine);
verbaalsete sõnumite kuulamist (mõtted, emotsioonid);
verbaalset ja mitteverbaalset vastamist mõlemat liiki sõnumitele.
Sõnalised suhtlemisvahendid
Viis üldist kõneregistrit ( Hayes , 2000)
● Deklameeriv – kasutatakse ametlike kõnede pidamisel, ka mõnesugustes ametlikes tekstides.
● Formaalne – Iseloomulik hoolikas grammatika ja sõnavara kasutus, sageli tarvitusel võimuesindajate poole pöördumisel.
● Konsultatiivne – Sageli kasutusel siis, kui inimesed räägivad võõrastega, kuid püüavad mitte liiga formaalsed olla, nagu näiteks kelleltki järgmise rongi väljumise aega küsides.
● Familiaarne – Kasutatakse tavaliselt sõpradevahelises vestluses või inimeste vahel, kes üksteist üsna hästi tunnevad. Võib sisaldada slängi termineid ja kasutab sageli grammatilisi vorme, mis võivad üleskidjutamise korral mittetäielike või seosetutena tunduda.
● Intiimne - Hoitakse südamesõprade ja lähedaste pereliikmete jaoks. Sageli kasutab sõnalisi lühendusi ja „siseviiteid“ ning võib suures osas toetuda vestluses osalejate ühiselekogemusele.
Keel kui mõtlemise väljendamise vahend
• Verbaalne keel
• Mitteverbaalne keel
– Sh kehakeel
Sotsiaalne kognitsioon
•Inimeste kalduvus mõelda iseendast ja teistest. Kirjeldab, kuidas me töötleme salvestame ja
kasutame infot.
• Enamus sotsiaalsest mõtlemisest on väga praktiline. Thinking is for doing (Fiske, 1922; James, 1980)
• Mõtlemine aitab meil saavutada oma eesmärke.
• Mõttel on keskne roll käitumise ennustajana. Igas olukorras me mõtleme ja mõtlemisele järgnevad tagajärjed
• Olukord – „ black box“ (see mis, peas toimub) – käitumine
Sotsiaalse kognitsiooni neli tuumprotsessi
• Tähelepanu – info valimine. On piiratud, mõjutatud konkreetsest inimesest ja olukorrast.
• Interpreteerimine – infole tähenduse andmine. Väga palju erinevaid mõjutegureid.
• Otsustamine – info kasutamine mulje kujundamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks. Mõjutavad eesmärgid, soovid, eelnev kogemus.
• Mälu – olukordade salvestamine ja otsustamine, mida kasutada tulevikus. Eksplitsiidne mälu vs. Implitsiidne mälu.
Sotsiaalse kognitsioon
• Erinevad eesmärgid:
- lihtsustada sotsiaalset maailma, kuna sots. maailm on väga keeruline
- enda enesekuvandi (self-image) kaitsmine
- kindlus oma otsustes – soov vältida kulukaid tagajärgi või vigu. Me mõtleme kogu aeg sellele
Erinevad eesmärgid tingivad erinevad „stiilid“, erineva mõtlemismustri ning käitumise.
Kognitiivne komplikatsioon. Aspergeri sündroom - ei mõista emotsioone, puudub võime sotsiaalsetest olukordadest aru saada.
„Motiveeritud taktik“
• Inimene kui „motiveeritud taktik“ (Fiske & Taylor, 1991) – kui eesmärk muutub kohandab
inimene oma mõtlemismustri vastavalt sellele. Nt. kui hea sõber reedab mind, olen ülikiiresti võimeline muutma oma käitumist
• Inimesel on üldiselt kalduvus hoida maailma võimalikult lihtsa ja arusaadavana.
• Paindlikkus vs. paindumatus. Mõned inimesed (isiksusehäiretega) väga rigiidsed, pole võimelised oma seisukohti muutma.
Lihtsustatud maailm
Eelsoodumuste vastasmõju- kogemused lähevad vastuollu
Esindatavuse heuristikud- kõik blondiidid on lollid, kõik paksud on rõõmsad
Milleks?
• Me vajame kognitiivseid strateegiad, mis aitaksid meil saavutada võimalikult head otsused, edu ja „ ratsionaalsus “ isegi siis, kui meil ei ole piisavalt vaimseid ressursse.
• Selleks on meil vaja lihtsaid viise mõtestada maailma meie ümber – strateegiaid, mis lubavad meil läbi töödelda väga palju infot ja teha „piisavalt häid“ otsuseid kulutades ainult minimaalsel määral vaimset ressurssi (Gigerenzer & Goldstein, 1996).
• Eesmärk hoida oma „self“ võimalikult stabiilsena
• Näiteks kontrolli uskumused ja tervis:
- Väga palju uuritud teema stressi, toimetuleku ja haiguste püsimise või süvenemise juures. Kuivõrd ta usub, et ta ise saab teha midagi oma tervise jaoks?
- Kohanemine kroonilise haigusega- kui ta usub, et ta tuleb sellega toime, siis ta
- Õpitud abituse väljakujunemise alus- Depressiivsus inimestel? Loomadel on kindlasti olemas. Selle väljakujunemise aluseks kontrolli uskumus .
- Tajutud elukvaliteet – tähtis muutuja terviseuuringutes
Sotsiaalne kompetentsus- see teeb meist sotsiaalsed olendid!
(Buhrmester, et al 1988):interaktsioonide ja suhete algatamine; isiklike õiguste eest seismine;
eneseavamine; teiste emotsionaalne toetamine; interpersonaalsete konfliktidega toimetulek
Sotsiaalsed oskused
• Sotsiaalsed oskused on igasugused võtted, mida me kasutame suhtlemiseks või interaktsiooniks teiste inimestega – nii verbaalsed , mitteverbaalsed , žestid, kehakeel ning meie individuaalne välimus.
• On leitud, et sotsiaalsete oskuste piiratus on seotud teatud probleemidega: sõltuvushäired
(sh. arvutisõltuvus ), ADHD, autismi spektri häired, depressioon.
Sotsiaalsed oskused
• Kontakti loomine
• Eneseavamine
• Kuulamine
• Delegeerimine
• Tagasiside andmine
Psühholoogiline kontakt
- on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. Suhtlemine on osapoolte jaoks pingevaba.
- sobiv pilkkontakti määr, heatahtlik hoiak ja partnerist huvitatus .
- Psühholoogilise kontakti saamiseks on kõige olulisem püüda näha suhtlemispartneri emotsioone ja nendega arvestada.
- Hea psühholoogiline kontakt tähendab pigem vähe kui palju rääkimist. Eneseavamine enese verbaalne esitlemine (mõtted, tunded, kogemused) teistele inimestele (Derlega, jt 1993).
Eneseavamine
- enese verbaalne esitlemine (mõtted, tunded, kogemused) teistele inimestele (Derlega, jt. 1993)
- EA on privaatse , intiimse või riskantse info rääkimine teisele inimesele. Mida rohkem teistele avad, seda rohkem tahavad teised sulle end avada.
EA dimensioonid ( Altman , Taylor, 1973):
avarus – kui paljudes teemades end teisele avatakse
- kategooria – kui mitmes kategoorias
- sagedus – kui sageli seda tehti
sügavus – kui sügavuti minnakse enese kohta käiva info rääkimisega
EA ja kontekst
Avalikes teemades (public themes) enese avamine on isiksuseomadustest sõltuv, intiimsetes
teemades avamine on suhtest (läheduse aste) sõltuv.
EA ja verbaalne või mitteverbaalne eneseesitlus (Pennebaker, 1997)
Oma emotsionaalsetest kogemusest kirjutamine põhjustab subjektiivse rahulolu suurenemist,
tervise ja immuunsüsteemi paranemist, tuju paranemist, distressi vähenemist jne
Kuulmine vs. kuulamine
Kuulmine on füsioloogiline võime tajuda akustilist infot. Kuulamine tähendab seda, et ma mõtlen samal ajal
- Tähelepanu väljendav kuulamine- noogutamine
- Aktiivne kuulamine- eesmärgipärane tegevus, ma tahan teda suunata või aidata tal oma mõtteid suunata.
- Küsimuste esitamine- kuulab aktiivse kuulamise juurde, kuid võib olla ka täiesti eraldiseisev. Nt. küsitlemine.
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld (Eesti vanasõna).
Vaikus on väga oluline ja vajalik!!
Enesekehtestamine
- On omandatav oskus, mitte iseloomujoon
- Enesekehtestamine on oma tunnete, mõtete ja soovide väljendamine ning oma õiguste eest
seismine teiste õigusi rikkumata. Või ei hävita teise inimese tundeid ja mõtteid.
- Alistuv käitumine ( ei pea oma mõtteid ja tundeid oluliseks), agressiivne käitumine (seisan ainult oma mõtete eest) EI VÕRDU kehtestava käitumisega ( kuldne kesktee , kus arvestan nii enda kui ka teiste inimesega) !!!
Empaatiavõime
On võime ära tunda, mõista emotsioone, mida kogeb teine olend.
On vajalik teatud hulk empaatiavõimet, et suudaksime kogeda sümpaatiat või kaastunnet .
Empaatiavõimet saab jagada kaheks:
- Afektiivne empaatia e. emotsionaalne empaatia- võime elusolendile reageerida vastavalt tema vaimsele seisundile. Me näeme, et inimene on kurb ega lähe tema juurde. Võime reageerida teisele inimesele viisil, mis on sobiv tema vaimse seisundiga.
- Kognitiivne empaatia- võime mõista teise inimese seisukohti. Aktsepteerimisvõime- ma lepin teiste inimeset arvamusega. Võime mõista teise inimese seisukohta või vaimset seisundit.
Delegeerimine
On volituste ja vastutuse andmine teisele inimesele kindla ülesande sooritamiseks. Samal
ajal jääb delegeerija ülesande tulemuse eest vastutavaks.
Eriti vajalik juhtimise ja meeskonnatöö korral, kuna võimaldab nõnda juhil tegeleda teiste
vastutust nõudvate ülesannetega.
Kui on õigesti tehtud, ei tähenda lihtsalt ebameeldivate ülesannete teistele teha
suunamist. Delegeerija jääb alati ülesande eest vastutavaks!!
Delegeerimisoskuse põhipunktid
- Alati kahepoolne – võimaldamaks midagi mõlemale osapoolele. Näiteks juhile aeg, alluvale uus oskus.
- Usalduse tekkimine
- Delegeerimisplaan – kes mida teeb.
- Defineeri selgelt ülesanne
- Vali ja juhenda delegeeritavat
- Arvesta võimete ja väljaõppe vajadusega
- Selgita selgelt ülesande eesmärki ja põhjust, miks see ülesanne on vaja täita
- Kontrolli ja hinda tulemusi, anna tagasisidet.
- Vajadusel ole valmis leidma lisaressursse
- Saavuta nõusolek tähtaja osas
- Toeta, vasta küsimustele
- Anna ja küsi tagasisidet
Konstruktiivne (e. kasulik) tagasiside
- On informatsiooni-spetsiifiline, teema-spetsiifiline ja tugineb vaatlusele:
Mõned juhtnöörid:
- Esita oma sõnum selgelt ja hinnanguvabalt. Mitte „tegid hästi”, vaid mulle meeldib, kuidas sa pliiatsid täna kokku panid, mule oleks hea meel, kui sa teeksid seda homme jälle.
- Väldi „peab“ fraase , mis saadavad kaudseid vihjeid selle kohta, et „ei tehtud hästi“ Või et
„ nii peabki üks hea laps tegema”.
- Ole otsekohene ja väldi segaste sõnumite saatmist.
- Positiivne tagasiside sisaldab tunnustust. Kiitus ainuüksi on hinnang.
- Negatiivse tagasiside puhul väljenda muret.
- Anna tagasiside inimeselt-inimesele, mitte tehnika vahendusel.
- Kirjelda fakte, mitte hinnanguid, mida olukorrale annad.
Sisu: Teema, mille kohta tagasiside annad. Olukorra kirjeldus ja/või ettepanekud (olenevalt olukorrast). NB! Minasõnum Kõnemaneer : kuidas (millise hääletooni, kehakeele ,
sõnakasutusega) tagasisidet annad.
NB! See, kuidas ütled on kaalukam kui see, mida ütled.
Ajastus: ASAP (as soon as possible) sealjuures arvestades olukorda ja konteksti. Kui inimesel on väga emotsioonid laes , siis tasub tagasisidega oodata.
Sagedus: õigesti antud konstruktiivne tagasiside on motiveeriv. Regulaarsus.
Eetika suhtlemisel www.eetika.ee
Eetika kui distsipliin jaguneb kaheks
– Teoreetiline eetika
Metaeetika – eetika mõistete uurimine
Normatiivne eetika – milline käitumine on hea/halb.
– Praktiline eetika – eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel Sh. kutse-eetika
Eetika suhtlemisel
• Hippokratese vanne – eetikavanne, mille annavad arstid
• Põhiprintsiibid: valdkonnaülesed (Colero, 2014)
Objektiivsus , avatus, hoolimine , austus, vastutus, kahju vältimine, seaduslikkus , ebaõigest keeldumine
• Eesti Psühholoogide liit – EPL-i liikme eetilised nõuded.
- http://www.epl.org.ee/wb/pages/eetika.php
Millised on tavasuhtlemise eetilised nõuded?
Ausus, viisakus, heatahtlikkus, tähelepanelikkus, tolerantsus , lugupidamine, JNE:
Mõned eetilised dilemmad 21.sajandi psühholoogias (Koocher, 2007)
- Teenuste liikumine elektrooniliseks (nn. Telepsühholoogia; „tele“ kreeka keeles „distantsilt“) Kas nõustamine saab olla mitte näost-näkku toimiv?
- Eetiliste kohustuste laiendamine indiviididele, gruppidele, ühiskonnale laiemalt. Ühiskond laiemalt eeldab eetilist olekut rohkem.
- Psühhiaatria kui eriala kiire muutumine. Muutunud ravimikeskseks, minetanud teraapilise poole.
Eelnimetatu hulgas lepingud , kompetentsuse kontroll, konfidentsiaalsus, sisuline kontroll, kliendi identifitseerimine (individuaalne, grupp, pere, paar), kolmandad osapooled (nähtavad ja nähtamatud)
IX SÕPRUS
• Sõprus on kahe inimese vaheline vabatahtlik ajaspüsiv sõltuvussuhe, mis rahuldab mõlema osapoole sotsio-emotsionaalseid vajadusi ning mis sisaldab erineval määral seotust, lähedust, meeldimist ja püsivat toetust (Hays, 1988).
- Head sõprussuhted toetavad inimese õnnelikkust ja üldist heaolu. Sõprussuhe tähendab sõltuvust. Taltsutamine (väike prints ) Kui me ütleme, et me oleme kellelegi sõber, siis me võtame ka teatud kohustused
- Sõprus tuleb pärast vanemlikke suhteid ja enne paarisuhet.
- Kui palju on küll?
- Dunbar´i number = inimene on võimeline haldama umbes 150 suhet (Bernard-Killworth = 290, 1987)
Sõpruse mõõtmine:
• Hays (1984) sõpruse sügavus – pealiskaudne, tavaline, intiimne; ja laius – lähedus, kommunikatsioon, arvestamine , emotsionaalsus.
• Bukowski, Hoza, Boivin (1994) – lähedus, konflikt, abi/toetus, turvalisus, seotus.
• Sharabany (1994) – ausus ja spontaansus ; tundlikkus ja teadmine; kiindumus; valivus ; andmine ja saamine; sarnased tegevused; usaldus ja lojaalsus; kohustus (võime loota partneri peale).
• Davis ja Todd (1985) – suhte eluvõimelisus, toetus, intiimsus , naudingulisus, stabiilsus, spontaansus, üldine edu.
Sõprus/t (mis eristab teistest suhetest)
- Ei defineerita läbi koos tegutsemise – sõprussuhte puhul ühistegevus on väga oluline kategooria. Kuid pole konkreetseid tegevusi, mille läbi suhet defineeritakse .
- Põhineb valikul = vabatahtlikkus
- Ei ole avalikke rituaale- AGA millised on sõprust märkivad rituaalid ja sümbolid? lastel nt. verevendluse kinnitamine? Sõbrad igaveseks . BFF, sõbrapaelad, poolikud südamed . Mõned öelnud , et sõprussuhe kõige vähem määratletud suhe.. Vähem füüsilist kontakti, kuid kindlasti on erinevus armastussuhtega!
- Jagatud emotsionaalsus
- Ükski tegevus ei ole kohustuslik, kuid kõige enam räägitakse. Need inimesed, kellega KÕIGEST saab rääkida..
- Jagatud informatsioon
- Iseloomustab: soojus, lähedus, usaldus, eneseavamine, pühendumine .
- Sõprus = populaarsus ja/või sotsiaalsus = ? Populaarsetel/sotsiaalsetel inimestel on rohkem sõpru, aga kas neil on ka parimaid sõpru palju?
Sõpruse areng
- 3.-4.a. termini omandamine ja kasutamise katsetamine
- mänguasjade jagamine ja ühiste tegevuste tegemine
- 4.-7.a. identifitseerumine, eraldumine
- 6.-12.a. empaatia võime arenemine
- 9.-15.a. empaatilisuse (kognitiivne empaatia) arenemine muudab sõpruse võimalikuks ning sõpruse mõiste muutub selliseks, nagu meie seda defineerime.
- 12.a. + arusaamine sõpruskondadest (korraga võib olla kaks sõpra) = Sõpruse, sh „ parima sõbra“ tähendus muutub seda kompleksemaks mida vanemaks saab laps. Sõpruskonna tekkimine- sõpru võib olla ka üle kahe, võimalik olla lähedastes suhetes rohkemate inimestega.
? Poiste ja tüdrukute sõprussuhted: teismeliseeas muutub? 11-12 on vanus, kus vastassoost inimene enam ei saa sõber olla. Teismeliseeas tekib norm, et sõber peab olema samast soost. Kuid hiljem need normid kindlasti muutuvad. See on vaid kõrvalepõige.
Davis ja Todd (1985): tudengid ( Sõpruse mõiste muutunud komplekssemaks!)
nimetasid sõpruse tunnustena:
- sõbrad on võrdsed
- sõbrad naudivad teineteise seltskonda
- sõbrad usaldavad teineteist tegutsema enda parimate huvide eest
- sõbrad aitavad üksteist hädas
- sõbrad aktsepteerivad teineteist ja ei ürita muuta teist inimest
- sõbrad austavad teineteist
- sõbrad ei kanna teineteisega suheldes maske
- sõbrad mõistavad teineteist
- sõbrad usaldavad teineteist
- sõpradel on sarnased huvid ja väärtused
Lähedane sõprus ( Kennedy & Kashy, 1994)
• Koos veedetud aeg (kvaliteet, mitte kvantiteet )
• Suhtlemine väga erinevates olukordades . Lähedast sõprust defineerib see, et pole ainult paar kindlat konteksti, kus kohtutakse)
• Konfidentsiaalse info vahetamine
• Emotsionaalse toetuse pakkumine
• Tõe rääkimine (v.a juhul, kui see teeb teisele haiget)
• Sissetungijate vältimine – sõprussuhet kaitstakse. Oma sõpru me kipume hoidma ka selle eest, et nad ei oleks hõivatud liiga paljudesse teistesse suhetesse. Armukadedus kui suhte kaitsmine. Sellega antakse ka märku, et suhe on meie jaoks oluline.
Sõpruse negatiivne mõju:
• Negatiivne efekt võib sõprusel olla siis, kui sõbrad on antisotsiaalsed, ebakindlad, mittetoetavad ja argumentdatiivsed. Uuringud- kui noore inimese ümber on probleemselt käituv seltskond , kus nt. seaduserikkumist peetakse populaarsuse indikaatoriks.
-Hartrup & Stevens, 1999
• Nn “sõbrad on süüdi” fenomen
• Eelsoodumus probleemseks käitumiseks vs probleemsete sõprade eeskuju
Sõpruse positiivne mõju:
• Üldiselt on sõprade omamine positiivne, kuna see toetab enesehinnangut ja aitab toime tulla stressiga
• ego toetav väärtus – aitab säilitada muljet enesest kui kompetentsest, väärtuslikust isikust;
• selfi kinnitav väärtus – käitumine selliselt, et see kinnitab või soodustab isiku olulisemate omaduste väljendamist ja tunnustamist;
• stimulatsiooni väärtus – võimalus arendada ennast soovitud suunas; Edukad sõbrad inspireerivad, kuid vahepeal ka tekitavad negatiivseid tundeid. Me valime sõbraks sellise inimese, kes on meiega võrdsel tasemel, mitte meist parem!!!??? Kas ma talun seda, kui sõber on milleski parem, mis mulle on olulisem? Aga samas sõber peaks olema sellinne, keda oleks „uhke” seltskonnas näidata.
• turvalisuse väärtus – ohutus, usalduslikkus;
• kasulikkuse väärtus – abi ja koostöö igapäevaste vajaduste rahuldamisel, maailmapildi avardamine.
- prosotsiaalne käitumine
SÕPRUSE KULGU mõjutavad:
- lähedus (proximity) – pole mõeldud emotsionaalset lähedust, vaid geograafilist lähedust. Sõpruse tekkimisel hakkab mõjuma see, mil määral inimesed puutuvad kokku. Nt. lähedane suhe pinginaabriga, või toakaaslasi ühikas.
- järjepidevalt inimesega kokku sattumine informaalselt, mitte spetsiaalselt selleks plaane tehes. Kui on mugav kokku puutuda, siis tekib sõprussuhe.
- võimalused jagada oma ideid ja tundeid
Meeldimist mõjutab:
- Sarnasus – erinevates aspektides , sh hoiakutes, väärtustes, hariduslikus ja sotsioökonoomilises taustas jne
- Tuttavlikkus – seda suurendab sarnasus, lähestikku paiknemine, kokkupuutumine
- Väärtustamine ja selle väljendamine
- Füüsiline atraktiivsus
- Berscheid, Reis, 1998
- Kontekst = eneseavamine
Eneseavamine
= enesest privaatse, intiimse ja/või riskantse info jagamine
=> Selle kaudu defineeritakse suhte olemust. Sõpruse “tuum” (Harvey, Omarzu, 1997)
- EA on retsiprookne (vastastikune) – seda mõjutavad kongurentsus, täpsus, vastastikusus ( Miller ja Kenny, 1986).
- EA ja meeldimine – meile meeldivad inimesed, kes meile end mõõdukalt avavad ja meie avame end inimestele, kes meile meeldivad ( Collins , ja Miller, 1994).
- EA ja privaatsus – eneseavamine võib olla ka riskantne suurendades haavatavust. Meis teatakse ning seeläbi saab ka rohkem haiget teha. Sõprussuhtes on kasulik see risk võtta.
- EA ja kontekst – suhtest tuleneb intiimsete teemade avamine (mitte avalikes teemades).
Meeldimine
- The Reinforcement – affect model = inimesi motiveerib (muuhulgas suhteid looma) eesmärk tunda ennast hästi (Byrne, Clore 1970) => ehk meile meeldivad inimesed, kes seostuvad positiivsete emotsioonidega.
- Proximity-attraction principle = me eelistame sõpradena neid, kes elavad või töötavad lähedal.
- Festinger, Schachter, Back 1950
- Segal 1974
Eesmärgid sõprussuhetes
- I saada sotsiaalset toetust
- Sotsiaalne toetus = emotsionaalne, materiaalne ja informatsiooniline abi teistelt. Sõbrad on üks kõige kindlamatest sotsiaalse toetuse pakkujateks. Kui mul oleks ainult pere ja kallim, siis oleksin kehvas seisus.
- II koguda ja hallata informatsiooni
- Informatsioon objektiivse reaalsuse, sotsiaalsete normide ja selfi kohta. Tahan saada ju tagasisidet enda kohta! Sotsiaalse ärevusega inimesed tõlgendavad saadud informatsiooni negatiivselt. Nad ei oska sõpru ära kasutada- ehk usaldada, kuna nad on ebakindlad.
- sotsiaalse võrdlemise teooria.
- III saavutada staatus
- Kõrge võimuvajadusega inimesed kasutavad suhteid sotsiaalse positsiooni saavutamiseks.
- IV vahetada materiaalseid kasusid
- Võrdsus = sõprade kulud ja tulud on tasakaalus. Erinevad jagamise viisid (vt Alan Fiske teooria).
Samasoolised sõprussuhted
• Meestel enam sõprussuhteid kui naistel
• Naistel rohkem lähedasi sõpru (Fredrickson, 1995)‏
• Naistel rohkem emotsionaalset seotust sõpradega
suheldes.
• Naised jagavad emotsioone, mehed tegutsevad koos.
• Mehed räägivad omavahel naistest, seksist, suhetes lõksus olemisest, spordist , poliitikast ja alkoholist; ehk = mis maailmas toimub.
• Naised räägivad omavahel suhetest meestega, riietest, probleemidest toakaaslastega, kingituste tegemisest ja saamisest.; ehk = mis nendega toimub (Martin, 1997)‏
Vastassoolised sõprussuhted
- Ühiskondlik hoiak ja sellest tulenev sotsiaalne surve selliste suhete suhtes => mitte-norm?
- Selliseid suhteid enam noorematel täiskasvanutel, vähem keskealistel (vähem omane abieluinimestele, eriti abielunaistele) (Booth, Hess, 1974).
- Naistel ja meestel erinevad ootused:
Mehed: ootavad suhtelt liikumist seksuaalsuse poole, kui naine on atraktiivne. Kui füüsiline intiimsus puudub, mehed tajuvad seda kui põhjust suhte lõppemiseks
Naised: ootavad suhtelt füüsilist kaitset ja selle puudumisel nad tunnevad õigustust suhte lõpetamiseks.
Soolised erinevused eneseavamises
 Naised avavad end enam (Dolgin, Meyer , Schwartz, 1991; Sherrod, 1989; Taylor, Hinds , 1985).
 Naised keskenduvad lähisuhtes seotustundele, mehed jagatud tegevustele (Caldwell, Peplau , 1982).
 Naised avavad end enam sotsiaalsetes teemades, kuid varjavad infot enam instrumentaalsetes teemades (Murstein, Adler , 1995).
 Suhte alguses avavad mehed end enam naistele kui teistele meestele, ning oluliselt enam, kui seda teevad naised mõlemast soost partneritega (Derlega, 1985).
1) naised avavad end segasuhtes vähem kui omasoosuhtes;
2) naised ja mehed avavad end enam naistele kui meestele;
3) naistepaar avab end enam kui meestepaar.
Sõprussuhted ja kultuurierinevused
Moghaddam, Taylor, Wright (1993) summeerisid erinevused järgmiselt:
- lääne ühiskonnas on sõprussuhted vabatahtlikud (i.e. vaba valik)
- suhted traditsionaalsetes kultuurides kalduvad olema püsivamad ja pidevamad (kui lääne ühiskonnas).
- lääne ühiskonnas kalduvad suhted olema individualistlikud (suhted on nö üks-ühele)
XI Väikesed ja suured grupid 28.04.14
1. Grupp
Kas järjekorras seisvad inimesed on grupp?
Toimivad omad reeglid- kui olme moodustanud saba, siis vahele ei trügi Neil on ühine eesmärk- sooritada oma ostud .
Rollidest tulenevad ülesanded’
Erinevates gruppides on erinev staatus, mis mõjutab grupisisest suhtlust.
Kas toidupoe sabas seisvatel inimestel on kokkukuuluvustunne? Kui keegi trügib vahele, siis tekib. Kuid enamasti seda tunnet siiski ei teki.
Millised fenomenid toimivad grupis?
Sotsiaalne looderdamine, grupis vastutus jagatud, keegi võtab vastutuse, teised looderdavad, kuna tulemusest saavad kõik osa, hoolimata grupiliikmete panusest.
Sotsiaalne soodustamine- toetus, küünarnuki tunne. Tunnetatakse jõudu ühiselt tegutsemisest. Teiste juuresoleku tõttu sooritus paraneb. (Kui käid jooksmas, siis sa ei anna alla, kui keegi teine sinuga kaasas on. Ja siis jõuad ka rohkem, peidetud ressursid . Teadmine, et mind jälgitakse, elatakse kaasa- motiveeriv) Kuid kui me peame teiste juuresolekul tegema midagi, mis on meile võõras, siis see pärsib sooritust.
Ash - kolme joone katse. konformsus (ehk järele andmine teiste (grupi) survele) - miks inimesed pealtnäha tühises teemas hakkavad kaasa kiitma teisele inimesele, kuigi nad näevad, et jooned on ebaühtlase pikkusega? Hirm valesti vastata. Grupi kaaslaste heakskiit on väga oluline. Sisuline (sisemine veendumus ) ja väline (ütleb 1te asja, kuid tegelikult pole veendunud) konformsus
Grupi kohesiivne mõju/Grupimõtlemine- me teame kõike ise, eiratakse olulist informatsiooni, mis võiksid otsuseid parandada. Poliitilised otsused- sõjaline tormakus.
Massipsühholoogia- suures grupis tehakse asju, mida üksi eales ei tehtaks. Nt. öölaulupeol laulavad ka inimesed, kes enda arvates laulda ei oska.
Võistluslikkus grupis- oleneb grupi väärtustest. Kui grupi juht rõhutab võistluslikkust grupis, siis see võib tulemusi parandada
2. Perekond
Perekonna struktuur
Kas olulisem on lapsevanema või partneri roll? Rollikonflikt – täiskasvanud inimesed on loonud perekonna, kipuvad arvama, et olulisem on lapsevanema roll, mitte pühendumus partnerile. Oleneb lapse vanusest - väikelast ei saa ignoreerida. Enamasti tekib tahtmatult tasakaalust väljaminek- minetatakse partneri roll. uid kui partnerite suhe ei toimi, tekivad probleemid perekonnas. Lapsed on kodu peegel- lasteaialapsed veel ei tsenseeri kodust tulevat infot.
3. Meeskond
Kriteeriumiks formaalsus!
Kumb on efektiivsem? Kas grupis tegutseja või meeskonnas tegutseja? Uuringud kalduvad arvama, et meeskonnad on edukamad. Meeskonnas oleme rohkem motiveeritud, efektiisemad, alustame kiiremini
4. Kultuur
Eestlane: ei taha suhet alustada.
Kahe rahvusidentiteedi võrdlus?
XII Suhtlemisoskuste rakendused
Toimivad-mittetoimivad käitumised suhtlemisel
Oskused:
- Kontakti alustamine ja lõpetamine
- Eneseavamine
- Kuulamisoskused
- Küsitlusoskused
- Enesekehtestamine
- Mõjutamine ja veenmine
- Läbirääkimiste pidamine
- Tagasiside andmine
- Kriitiline tagasiside
- Tunnustav tagasiside
- Prokseemika (ruumi kasutamise oskus)
- Suhtlemisvahendite oskuslik kasutamine: mikrooskused
Mitteverbaalsed mitte-toetavad käitumised
- Pilk: eemale vaatamine, silmside puudub
- Distants liig suur/liiga väike
- Kehahoiak eemale partnerist
- Näoilmes: muie, irvitamine, põrnitsemine, kulmu kortsutamine jms
- Kõne: ebameeldiv hääletoon, kõne liiga kiire või liiga aeglane
Mittetoetavad verbaalsed suhtlemisviisid
- Kuulamisest hoidumine (ignoreerimine)
- Vestlusteema muutmine
- Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) Kriitiline tegur, mis mõjutab suhtlemist väga palju! Hinnangud enamasti ei innusta ega paranda suhet! Tuleks jälgida kuidas ja millal nendega toimetada.
-moraliseerimine
- Võltsrahustamine (küll kõik saab korda)
- Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine
- Tõrjumine (sellest me ei räägi)
- Kaitselisus
- Topeltteated
- Nõuandmine
- Iroonia ; naljakspööramine (NB! Kultuuri- ja kontekstispetsiifiline! Teatud vanuses lapsed ei pruugi irooniast aru saada)
- Stereotüüpsed vastused (Selline on elu. Kõigil on raske. Aeg parandab haavad) Kasulikud, kuna markeerivad teatud tähendusi. Omavahelise suhtluse kergendamine, kuna enamus inimesi teab, mida ”aeg parandab haavad” tähendab. Probleemid tekivad, kui selline vastus ei vasta individuaalsetele vajadustele.
Thomas Gordon : kuulamise barjäärid:
käskimine, hoiatamine, ähvardamine, moraliseerimine, nõu andmine, lahenduste pakkumine , informeerimine, “loengu pidamine”, hindamine, süüdistamine, nõustumine, kiitmine, silditamine, häbistamine , interpreteerimine, analüüsimine, kaasatundmine, toetamine, küsitlemine, vältimine
Hea teada!
Teatud käitumised kutsuvad enam esile kaitselisust partneri reageeringutes. Nendeks võivad olla:
- hinnangulisus,
- kontrolliv käitumine,
- manipuleeriv käitumine- „Oi, kui hästi sa ikka nõusid pesed!”
- liiga suur neutraalsus - partner ei saa aru, mis on sõnumi sisu
- üleoleku demonstreerimine- keskmisele inimesel e meeldi see, et partner näitab seda, et ta on parem. Isegi kui see on tõsi!!
- negatiivsus- see kui me märkame partneri ja enda puhul pigem negatiivseid asju ja rõhutame seda.
Kuulamisoskused
Aktiivne kuulamine
- ei lisa midagi partneri poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja täpsustavad seda.
1. Selgitamine – tavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale partneri ebaselget sõnumit.
Kas see tähendab, et …;
kas te ütlesite, et …. ja sellele järgneb partneri sõnumi kordamine.
2. Parafraseerimine e. ümbersõnastamine - partneri sõnumi sisu, mis puudutab mõnda sündmust, situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades tema enda võtmesõnu.
- Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel.
- Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...;
Sa ütlesid, et .....; See tähendab siis, et .... jms
- ütle iseendale uuesti, mida partner sinule ütles,
- leia sõnumi sisu osa
- leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka partneri sensoorsete väljendustega
- tõlgi partneri poolt öeldu oma keelde
- verbaliseeri see parafraasina partnerile.
3. Peegeldamine - partneri tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone.
Emotsionaalne empaatia (üks peegeldamise vorme - näitame, et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida teine tunneb).
Näiteks: mulle näib, et sa oled vihane?; sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? jms.
- kuula nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni
- kasuta partnerist erinevaid sõnu
- kasuta sama intensiivsusega sõnu
Samas selle funktsioon ka täpsustamine- kas me oleme õigesti aru saanud partnerist?
4. Kokkuvõtmine - võetakse kokku mitu sõnumit või ühe sõnumi erinevad osad. Korratakse kuuldud teadet ütleja sõnadega.
- See on kasulik siis, kui tegemist on suure hulga infoga .
- Kokkuvõte aitab ka siis, kui partner on edastanud vestluse käigus vastuolulist infot.
Näiteks:
- me oleme nüüd rääkinud sellest ja sellest; võtame kokku räägitud probleemid...;
- seega siis, teie ettepanekud on sellised ja sellised;
- sa rääkisid vestluse alguses, et tahad osaleda programmis , nüüd aga ütled, et see ei ole eriti tõenäoline – ma märkan siin vastuolu. Selgita palun, jms.
- mis oli partneri poolt räägitu põhisisu ja –tundmused
- milline oli põhiteema , mida partner kordas mitmeid kordi
- kasuta sõnu, mis sobiksid partneri sensoorsete sõnadega
Kuulamisoskuse parandamiseks:
- lükata ajuti edasi hinnangu andmist
- eesmärgi ja pühendumise arendamine kuulamiseks
- vältida tähelepanu hajumist
- oodata enne, kui vastata
- partneri poolt öeldu ümbersõnastamine
- pidevalt mõttes peegeldada, mida partner tahtis öelda
- olla valmis vastama siis, kui õige aeg on.
Küsitlemise oskus
Küsitlemise eesmärgid:
Küsimused, mille eesmärgiks on koguda, täpsustada, üle kontrollida, korrata teadmisi, fakte, infot;
-NT: Millised on psühholoogia erialale sisseastumise tingimused?
Küsimused, mille eesmärgiks on suunata vestluspartnerit reflekteerima informatsioon (leidmaks seletusi , tagajärgi, põhjusi jne) ning õppima oma kogemusest.
- NT: Missugused suhtlemisolukorrad on Sinu jaoks keerulised?
Küsimused, mille eesmärgiks on vestluse protsessi juhtimine.
-NT: Nii, ja mis siis edasi sai?
Küsimuste tüübid:
- Kinnised vs avatud küsimused
- Kas sa kohvi tahad? VS Mida sa juua tahad?
- Kirjeldavad ja täpsustavad küsimused
- Kuidas sa täna kooli tulid?
- Konkreetsele vastusele suunavad küsimused vs arutelule suunavad küsimused
- Siin on üks vastus puudu, mis see on? VS Milliseid seletusviise veel võib olla?
- Küsimused küsimuste kohta
- Mida see küsimus teie arvates tähendab?
Küsitlemisel oluline
- Heade küsimuste koostamise ja esitamise reegel on see, et neid tuleb püstitada nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (=tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimust.
- Teine oluline reegel on see, et kasutatud oleks sellist küsimuse konstruktsiooni, mis võimaldab rääkijal vastata sisulisele küsimusele.
- NB! küsimuste sõnastus , maht ja eeldused küsimustes
- Kuidas aru saada, kumb on kumb?
NÄIDE:
- mis kell läheb rong Tallinnasse?
- Kas sa oskad öelda, mis kell läheb rong Tallinnasse?
- Kuidas saada teada, mis kell läheb rong Tallinnasse?
- Millise ühistranspordiga saab sõita Tartust Tallinnasse?
- Kui vastus on ilmselge = didaktiline
- Kui vastus tuleks leida = sokraatiline
Sokraatiline ehk analüütiline vs didaktiline ehk suunatud
Konfliktidega toimetulemise oskused
Konfliktide tekkimise aluseks
- Vajadused, väärtused ja eesmärgid
 Nt. Üks inimene soovib akna avada ja teine väidab, et ruum on niigi külm
 Nt. Grupp jaguneb pooleks: osadele on tähtis saada töö kiiresti tehtud, teine pool peab tähtsaks töö korrektsust
 Ressursside vastuolu või puudulikkus
 Nt: peres on üks arvuti ja korraga on kahel inimesel vaja arvutis tööd teha
 Konkurents
 Nt grupile kingitakse kaks vabapääset ujulasse
Konfliktide lahendamine
 Eesmärk – konflikti alus (vajadused, ressursid jms)
 NB! Kui oluline on eesmärk?
 Suhted – hea läbisaamine inimestega tulevikus
 NB! Kui oluline on säilitada/hoida häid suhteid selle inimesega tulevikus?
Konflikti lahendamise strateegiad
 Kaklus (eesmärk oluline, suhted mitte)
 “kõige parem kaitse on rünnak!”
 Põgenemine-allaandmine (vältimine, põgenemine, allaandmine)
 “Millest ei räägi, seda pole olemas!”
 Suhete hoidmine (suhted kõige tähtsamad, eesmärk vähetähtsam)
 “Kõige olulisemad on suhted!”
 Kompromiss (mõõdukas hoolimine nii eesmärgist kui suhetest)
 “Kokkulepped eeldavad mõlemapoolset järeleandmist”
 Konsensus (oluline võrdselt nii eesmärk kui suhted)
 “Konflikti lahendamine on võimalus arenguks”
Kehtestavus
kasutame kontakti loomisel, olukordades, kus on vaja ei öelda, kus meil on vajadus oma eesmärki saavutada.
• Ennast väljendav, Otsekohene, Teeskluseta, Aktsepteeriv, Teiste huve ja õigusi arvestav , Teavitav
Ühtaegu verbaalne ja mitteverbaalne, Selgitav, mitte salgav, Partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav, Olukorraga kooskõlas, Vastutustundlik, Loomulik ja asjalik .
• Albert , Emmons, 1990; Hayes, 2002; Bolton, 2002
AGRESSIIVNE KÄITUMINE (ründav, oma õigust peale suruv )
KEHTESTAV KÄITUMINE
ALLAHEITLIK KÄITUMINE (annab alla, loobub oma eesmärkidest)
Mis eristab agressiivset ja kehtestavat käitumist? Need aetakse tihti segamini . Agressiivse käitumisega kaasneb paratamatult mingi kahju. Kehtestav käitumine- mõlemad osapooled säilitavad eneseväärikuse.
Kehtestav sõnum:
- käitumise kirjeldus (kes mida tegi või ütles, hinnanguvabalt)
- tunnete sõnastamine (kirjelda seda tunnet, mis tekkis)
- Kui on kohane!
-võimalik negatiivne tagajärg isikule endale
- Ettepanek, mis võiks olla teisiti
Nt: Kui sa hilined kohtumisele, olen ma häiritud, sest meil jääb vestluseks aega vähem ja me ei jõua kõiki küsimusi läbi arutada.
Huumor suhtlusvahendina
28 Suhtlemispsühholoogia 5. mai 2014 Huumor
29 Suhtlemispsühholoogia
• Huumor on kompleksne nähtus ja sisaldab endas kognitiivset, emotsionaalset, füsioloogilist ja
sotsiaalset aspekti. (Martin, 2000, 2004)
• Kuigi huumori ja naeru kontseptsiooni on uuritud juba ammu, on huumori käsitlemine
suhtlemisprotsessides suhteliselt uus nähtus.
• Erinevad teooriad huumori käsitlemises on alguse saanud 70-ndatel.
• Nali on jagatud kogemus (Norrick, 1993)
• Huumor on üks kõige kasulikum sotsiaalne vilumus ja võimaldab peegeldada ka meie igapäevaseid kogemusi (Suls ja Miller, 1976)
Huumor
• Info kogumise viis - Sotsiaalne sondeerimine ja aktsepteerimine
• Info ja tähenduste jagamise viis – enesepaljastused, enese-esitlus, tõsiste kavatsuste eitamine, silmakirjalikkuse maskeerimine
• Interpersonaalne kontroll – meeldimise ja kuuluvuse väljendamine, mittemeeldimise ja vaenulikkuse väljendamine, sotsiaalsete interaktsioonide kontrollimine, meelitamine
• Vahend gruppide kontrollimiseks – Gruppide sisene kontroll, gruppide vaheline kontroll.
• Ärevuse alandaja – au päästmine, piinlikkusega toimetulek, turvalisuse ventiil ülemäärase ja liiga vähese erutatuse puhul
• Status quo muutmise ja säilitamise viis – vabastab tavapärasest mõtlemisest, abistab stereotüüpide korral
Rituaalid ja mängud
• Kombed
• Etikett
• Käitumisnormid
• Tutvumised, kohtumised , vastuvõtud
• Tervitamisrituaal
• Sotsiaalsete mängude käikude läbinägemine võimaldab ennustada nende kulgu ning mitte võtta
leppelist ja tinglikku ülemäära kramplik-tõsiselt.