Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Suhtlemispsühholoogia konspekt (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ma tean endast ?
  • Mis minust võib saada ?
  • Mis ma väärt olen ?
  • Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul ?
  • Kuidas laps käitub ?
  • Kuidas ma tundun teiste kõrval ?
  • Millel baseerub isikutaju ?
  • Millised vastused peaksid olema “jah”, et tegemist oleks eksternaalse põhjusega ehk koomikuga ?
  • Milline inimene ta on ?
  • Milliseks kujuneb suhe. Kas ma tahan temaga suhelda või mitte ?
  • Kui tark, kui seltskondlik ?
  • Milleks on stereotüübid kasulikud ?
  • Kuidas emotsioonid sinu suhtlemist mõjutavad ?
  • Kuidas inimese ja looma emotsioonid käitumises väljenduvad ?
  • Midagi oma tervise jaoks ?
  • Millised on tavasuhtlemise eetilised nõuded ?
  • Kui palju on küll ?
  • Millised on sõprust märkivad rituaalid ja sümbolid ?
  • Mis nendega toimub (Martin, 1997) Vastassoolised sõprussuhted - Ühiskondlik hoiak ja sellest tulenev sotsiaalne surve selliste suhete suhtes => mitte-norm ?
  • Kumb on efektiivsem ?
  • Mille eesmärgiks on koguda, täpsustada, üle kontrollida, korrata teadmisi, fakte, infot; - NT: Millised on psühholoogia erialale sisseastumise tingimused ?
  • Missugused suhtlemisolukorrad on Sinu jaoks keerulised ?
  • Mille eesmärgiks on vestluse protsessi juhtimine. - NT: Nii, ja mis siis edasi sai ?
  • Mida sa juua tahad ?
  • Kuidas sa täna kooli tulid ?
  • Mis see on? VS Milliseid seletusviise veel võib olla ?
  • Mida see küsimus teie arvates tähendab ?
  • Kuidas aru saada, kumb on kumb ?
  • Mis kell läheb rong Tallinnasse ?
  • Mis kell läheb rong Tallinnasse ?
  • Kuidas saada teada, mis kell läheb rong Tallinnasse ?
  • Millise ühistranspordiga saab sõita Tartust Tallinnasse ?
  • Kui oluline on eesmärk ?
  • Kui oluline on säilitada/hoida häid suhteid selle inimesega tulevikus ?
  • Mis eristab agressiivset ja kehtestavat käitumist ?
 
Säutsu twitteris
Suhtlemispsühholoogia konspekt
SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest:
- Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest
Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997)
1. valimi probleem: üliõpilased
2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus?
3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon
4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus?
5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid
Suhete ja suhtlemise olemus
- Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi.
- Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi
- Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine
- Suhtlemine loob suhteid
Me vajame suhteid. Miks?
- Liigijätkamiseks
- Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks
- Stimulatsiooniks
- Tagasisideks
- Toetuseks kriisihetkedel
- Elumõtte leidmiseks
Suhtlemise funktsioonid:
- Suhtlemise kaudu arendame ennast.
- Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi.
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke.
- Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni.
- Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt.
Suhtlemise komponendid:
- Osalejad – teate edastaja ja saaja
- Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab
- Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid
- Sotsiaalne kontekst – suhte olemus
- Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid
- Psühholoogiline kontekst – emotsioonid
- Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon , osalejate rollid.
- Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised)
- Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine
- Kanal – teate edastamise vahend
- Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline)
- Tagasiside
Teate komponendid
- Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne)
- Afektiivne (emotsioonid)
- Käitumuslik
- Verbaalne
- Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades)
- Mitteverbaalne
- Märkide tähendus vastuoluline
Suhtlemise printsiibid
- Suhtlemine on eesmärgipärane
- Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid
- Suhtlemisprotsess on pidev
- Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
- Suhtlemine on transaktsionaalne
- Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi
- Suhtlemine on “ turumajanduslik
- Emotsionaalsus ja kontroll
- Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused
- Suhtlemine on pöördumatu protsess
- “delete” funktsioon puudub!
Interpersonaalsete oskuste valdkonnad
- Teiste inimeste tundmine ja usaldamine
- Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus
- Üksteise aktsepteerimine ja toetamine
- Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine
Sotsiaalne kompetentsus
(Buhrmeister, 1988):
- interaktsioonide ja suhete algatamine;
- isiklike õiguste eest seismine ;
- eneseavamine ;
- teiste emotsionaalne toetamine;
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek
Suhtlemise tasandid
Self, diaad , grupp
Suhete (inimese?) olemus:
Self
- Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest.
- Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus.
Interaktsioon
suhe
Mõisted:
- Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt
- Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest
- Mina-kontseptsioon (self-concept, self- image ) – kuidas mõtleme endast
- Enesehinnang (self-esteem)
- Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid
- Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine
- Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras
Näiteid selfi käsitlustest:
- C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge.
- Self kui
sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon)
isiksus (ego)
isiksuse arengu lõppsiht
Personaalne teadlane ” (Kelly, 1955)
- Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks
- Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine
- = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale!
Selfi komponendid:
- Füüsiline self
- Self kui protsess (“headquarter of adjustment”)
- Sotsiaalne self (rollid)
- Mina-kontseptsioon
- Ideaalne self
Selfi kujunemine:
- Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud.
- Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega
= teiste reageering kujundab selfi
= meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad
= tähtis ei ole teiste reaalne taju meist
= enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt
- Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993):
- Isiklikud kogemused
- Olulised teiste kogemused
- Folkloor , müüdid , raamatud, jne
- Minevikusündmuste peegeldused
- Tulevikku suunatud ootused
Mina- kontseptsiooni dimensioonid:
-Teadmised = mida ma tean endast?
- Ootused = mis minust võib saada?
- Hinnangud = mis ma väärt olen?
-Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel
Selfi muutlikkus?
- Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul.
- Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid , et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk ).
- lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust.
- Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale.
- Soolised erinevused – soo stereotüübid ?
Enesekontseptsiooni areng
- konkreetselt – abstraktseks
- staatiliselt – dünaamilisele
- “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele
- afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele
- mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole
Selfi mõju
- Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi
- selektiivne tähelepanu
- Tähendused
- Reaktsioonid
Jne
- ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas.
Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted.
- Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte
terminites, mis meil nendega on.
- Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis.
Suhete tüübid:
- Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon
- Lähisuhted – diaadilised suhted
- Väikese grupi suhted
- Kogukond , ühiskond – avalikud suhted
II Suhtlemispsühholoogia: teooriad
Teooriad ja mudelid
•Sotsiaalse vahetuse teooria
•Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid)
•Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske)
•Sotsiaalse mõju teooriad
Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa , McCrae)
•Evolutsioonilised seletused
Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967)
•Tulude ja kulude vahekord suhtes
•kulud ja tulud
•isiku ja partneri kulud-tulud
•Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega)
•Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus)
•Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis.
•Retsiprooksuse printsiip.
•Järeldused:
•ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima
•tegeliku võrdsuse taastamiseks manipuleeritakse tasude ja kuludega;
•psühholoogilise võrdsuse saavutamiseks moonutatakse partneri ja iseenda tulemuste taju.
Interpersonaalsete suhete mudelid:
•kerkisid esile 1940-50-ndatel
PÕHIMÕTTED:
Interpersonaalseid suhteid saab kirjeldada kahe dimensiooni abil ( seotus ja kontroll)
• Iga interpersonaalne käitumine kutsub esile spetsiifilise vastuse ( komplementaarsus )
Seotus ja kontroll
•Uuritud: käitumist, dispositsioone (käitumise põhjused), probleeme, eesmärke.
•Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist.
•Seotus = külmus vs soojus
•Kontroll = domineerimine vs allumine
•SELETUS baasdimensioonidele:
•Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda
•Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat
•Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus ) ressursse
•Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest
Interpersonaalse käitumise komplementaarsus
•Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove
•Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil.
•Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil)
Komplementaarsus ja suhte karakteristikud
•Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise ja paaris ülesande lahendamise efektiivsusega.
•Antikomplementaarsus seostub rahulolematuse, stressi ja puuduliku ühistegevusega.
•SELETUS baasdimensioonidele:
•Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda
•Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat
•Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse
•Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest
Alan Fiske: neli suhtemudelit
•“Relationships are patterns of coordination among people; they are not properties of individuals”
•Kuigi kultuurid ja indiviidid erinevad oma sotsiaalsuse määra poolest, on siiski iga inimene oma loomuse poolest sügavalt sotsiaalne
•Inimesed peavad sobitama oma sotsiaalsuse konkreetsesse ühiskonda, milles nad elavad.
Neli suhete koordineerimise mudelit
•Kommunaalmudel (Communal Sharing),
•Autoritaarne mudel (Authority Ranking),
•Võrdsuse mudel (Equality Matching),
•Turumajanduslik mudel (Market Pricing)
•Inimesed kasutavad neid mudeleid sotsiaalsete tegevuste konstrueerimisel, koordineerimisel, ka interpreteerimisel, planeerimisel ja meelde jätmisel.
Suhte skeemid (Fiske)
•Kommunaalmudel ( konsensus , koostöö soovide ja vajaduste osas)
•Autoritaarne mudel (targem otsustab, domineerimine, ebavõrdne)
•Võrdsuse mudel (üks hääl, kindlad reeglid)
•Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs, kihlveod, bluffimine)
SOTSIAALNE MÕJU
•Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile
•teatud gruppide mõju teistele gruppidele
üksikindiviidi mõju gruppidele
Sotsiaalne soodustamine
•Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus
•enamasti positiivne ( sooritus paraneb )
• vahel ka negatiivne (sooritus kehvem)
•R. Zajonc : teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust.
Käitumine rahvahulgas
•Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid , mida ta üksinda kunagi ei teeks : - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist .
Sotsiaalne looderdamine
•Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse.
•Vastutuse hajumine
•Anonüümsus
Konformsus
•Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus
•Konformsuse põhjused:
-soov käituda õigesti
-soov meeldida teistele
Destruktiivne kuulekus (blind obedience)
•Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus
•Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse
Iseloomujoonte teooria
- Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades
- Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983).
- Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast).
Neurootilisus
- seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades
- Ärevus , Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll (teadlikkus), Impulsiivsus , Haavatavus
Ekstravertus
- seadumus kogeda positiivseid emotsioone; eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid, kes eelistavad üksindust.
- Soojus , Seltsivus, Kehtestavus , Aktiivsus, Seiklusjanu, Positiivsed emotsioonid
Avatus kogemusele
- seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu; ebakonventsionaalsed, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Vastandina konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule.
- Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Tegudele, Ideedele, Väärtustele
Sotsiaalsus
- seadumus usaldada teisi inimesi olla omakasupüüdmatu ja leplik; on valmis teisi aitama , olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste inimeste kavatsuste suhtes, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, teiste seas vähem populaarne .
- Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järeleandlikkus, Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus
Meelekindlus
- seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi.
- Asjatundlikkus, Korralikkus, Kohusetunne , Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin , Kaalutlemine
Evolutsiooniline psühholoogia
- keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid , mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele.
- Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.)
Kõige tähtsamad suhted:
- diaadilised suhted,
- hierarhilised suhted,
- kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased,
- geneetilised sugulased,
- koalitsioon (ehk sõbrad).
Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel :
- Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon
- Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik
- Vanemlik investeerimine – meeste ( geenid ; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel.
- Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis
Suhete adaptiivne funktsioon:
- Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel
- Sugulus-suhted – geeni replikatsioon
- Sõprus – ellujäämine
- Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis
Näited:
Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus
III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus
Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul?
hooliv , huumor, mõistev
Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby . Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow - reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde!
70ndad- seotussuhte uus käsitlus - kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga.
Bowlby- briti arengupsüh. Pärast II MS palju neid lapsi, kes jäid vanemateta, see tõmbas B tähelepanu. Laste käitumismuster, kui nad on eraldatud lapsevanemast. Mis juhtub siis, kui kiindumusobjekti enam pole? Separatsiooniärevus- ebamugavus lahusoleku ajal. Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele ja kogevad hirmu, kui peavad olema neist eemal. Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe
Jälgis, tegi tähelepanekuid, ei teinud empiirilisi katseid!!
separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast:
 protest
 meeleheide
 eemaldumine
lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete
prototüübid)
paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted
Suhete baasil tekib vaimne mudel, millega hiljem hakatakse opereerima hilisemates suhetes. Lapse esimesed eluaastad panevad paika kogu hilisema tuleviku suhete seisukohast ? Mitte päris, kuid teatavad mudelid kujunevad välja, mida kasutatakse, kuid need ei määra kogu suhtlemise laadi !!
Seotuse käitumuslik süsteem (The attachment behavioral system)
Motivatsiooniline süsteem, mis kujunes välja loomuliku valiku protsessis reguleerimaks lähedust kiindumusfiguurist. Tõukab inimest otsima
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Suhtlemispsühholoogia konspekt #1 Suhtlemispsühholoogia konspekt #2 Suhtlemispsühholoogia konspekt #3 Suhtlemispsühholoogia konspekt #4 Suhtlemispsühholoogia konspekt #5 Suhtlemispsühholoogia konspekt #6 Suhtlemispsühholoogia konspekt #7 Suhtlemispsühholoogia konspekt #8 Suhtlemispsühholoogia konspekt #9 Suhtlemispsühholoogia konspekt #10 Suhtlemispsühholoogia konspekt #11 Suhtlemispsühholoogia konspekt #12 Suhtlemispsühholoogia konspekt #13 Suhtlemispsühholoogia konspekt #14 Suhtlemispsühholoogia konspekt #15 Suhtlemispsühholoogia konspekt #16 Suhtlemispsühholoogia konspekt #17 Suhtlemispsühholoogia konspekt #18 Suhtlemispsühholoogia konspekt #19 Suhtlemispsühholoogia konspekt #20 Suhtlemispsühholoogia konspekt #21 Suhtlemispsühholoogia konspekt #22 Suhtlemispsühholoogia konspekt #23 Suhtlemispsühholoogia konspekt #24 Suhtlemispsühholoogia konspekt #25 Suhtlemispsühholoogia konspekt #26 Suhtlemispsühholoogia konspekt #27 Suhtlemispsühholoogia konspekt #28 Suhtlemispsühholoogia konspekt #29 Suhtlemispsühholoogia konspekt #30 Suhtlemispsühholoogia konspekt #31 Suhtlemispsühholoogia konspekt #32 Suhtlemispsühholoogia konspekt #33 Suhtlemispsühholoogia konspekt #34 Suhtlemispsühholoogia konspekt #35 Suhtlemispsühholoogia konspekt #36 Suhtlemispsühholoogia konspekt #37 Suhtlemispsühholoogia konspekt #38 Suhtlemispsühholoogia konspekt #39 Suhtlemispsühholoogia konspekt #40 Suhtlemispsühholoogia konspekt #41
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liizbeth Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

240
docx
Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
69
odt
Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
36
docx
Psühholoogia konspekt
74
docx
Psühholoogia konspekt
56
doc
Sotsiaalpsühholoogia
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
14
doc
Suhtlemispsühholoogia konspekt
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun