Metaanhape Metaanhape ehk sipelghape keemiline valem HCOOH või CH2O2 värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. kõige lihtsam karboksüülhape Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Hea redutseerija Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine: M...
Vaaraosipelgas. Kirjeldus. Selts: Hymenopteria (kiletiivalised). Iseloomustus:põlvjad tundlad;haukamisvõimelised suised;võib olla kaks paari kilejaid tiibu;ees-ja tagatiivad konksukeste abil haakunud;tagakeha ülaosa kokku nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud möö...
esineb küllaltki palju tühjade lõugadega sipelgaid. Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi. Huvitavat · Emassipelgas võib muneda kuni 3000 muna päevas. · Pesas elab kuklasi üle miljoni. · Sipelga liikumise kiirus oleneb õhutemperatuurist. Mida soojem on ilm, seda kiiremini nad jooksevad · Vaenlast rünnatakse tugevate lõugade või sipelga mürgiga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelgas
2) Happed reageerivad metallioksiididega sool+vesi. 3) Happed reageerivad alustega sool+vesi. 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) sool+uus hape. 5) Happed reageerivad alkoholidega ester+vesi. 4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes, kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu
Nimetus Valem Omadused Kasutusala Metaan CH4 · Värvusetu · Gaasiline kütus · Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu ...
ülesandeks on muneda munasid. · Munadest kooruvad vastsed, kes elavad samuti pesa sügavamates osades. Valmikuks saamiseks vastsed nukkuvad. · Kord aastas kasvab pesas põlvkond tiibadega isaseid ja emaseid sipelgaid, kes suunduvad pulmalennule. Pärast seda isased hukkuvad ning emased murravad oma tiivad ning pöörduvad tagasi pesasse või loovad uue pere. · Töösipelgad moodustavad suurema osa sipelga kolooniast. Töösipelgad on tegelikult viljatud emasipelgad. · Pesa kaitsevad kõik sipelgad, neil on selletarbeks tugevad lõuad ja sipelgamürk. Uurimustöö Autor tegi oma uurimustöö vaatluse läbi. Tulemused olid sellised nagu lootis autor ja õnneks ei olnud uurimustöö tegemisel ka probleeme. Raudsipelgate pesad asuvad okaspuude läheduses ja pesad on laperguse kujuga. Väga harval juhul on need ka ümmargused kuid kõige enam leiab raudsipelgate pesad lapergused. Nende
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
Sipelgas(Formicidae) Kadri Kuusk 8.a Sipelgas Sipelgas kuulub lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi ja sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Ku...
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad Alkoholide tähtsamad esindajad GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-tri...
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedus...
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedus...
oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e. akroleiin kergesti lenduv ved. Mürgine, ärritab silmi ja nina. Propaan e. atsetoon väga hea lahusti, küünelaki koostisosa, mürgine, lahustub mingil määral vees.DHA dihüdroksuatsetoon- mittetoksiline, kuntstliku päevituse kreemides.Metaanhape (HCOOH).terava hapuka lõhnaga, mürgine, sulamistemp. u 5C, värvitu, kergesti lenduv, söövitav. Leidub: kõrvenõges, kuuseokas, mesilase sipelga mürk.Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e. etaandihape lõhnatu, mürgine, toatemp. Tahke, lahustub vees.Rasvad ei lahustu vees, põleb, leeliseline hüdrolüüs, tahked-loomne, vedelad-taimne. Estrid meeldiva lõhnaga, vees lahustuvad, veest kergemad, hüdrolüüsuvadAreenid ei lahustu vees, vedelikud toatemp. Mürgised, kns, org
Mardikalised on putukate suurim selts. Maailmas on teada umbkaudu 250 000 liiki. Nende kõige iseloomulikumaiks tunnuseiks on tugevalt kitiniseerunud keha ja kattetiibadeks muutunud eestiivad, mis katavad tagakeha õrna ülapoolt. Nende alla peidetakse kokku volditud kilejad tagatiivad. Mõnedel mardikatel on kattetiivad tugevalt lühenenud ning ei kata tagakeha peaaegu üldse. Leidub ka mardikaid, kellel tagatiivad on taandarenenud ning lennuvõime seetõttu kadunud. Selliste liikide kattetiivad võivad üksteisega kokku kasvada. Lennul kasutatakse kattetiibu enamasti kandepindadena ning sirutatakse keha külgedele laiali. Mõnedel juhtudel nad aga lennust osa ei võta ning on ka lennu ajal tagakehale kokku pandud. Enamik mardikaid on maismaaloomad, kes asustavad kõige mitmekesisemaid elupaiku. Nad ei puudu ka maa-aluste koobaste igaveses pimeduses, inimelamutes ning sipelga- ja termiidipesades. Paljud mardikad on siirdunud elama veekeskkonda....
6. Glütserool- HOCH2CH(OH)CH2OH siirupilaadne, värvitu, magus, vedel, pole mürgine, seguneb veega saadakse rasvade lagunemise kõrvalsaadusena, nt seebi keetmisel, kasutatakse kreemide ja kosmeetika valmistamiseks ja polümeeride lähteainena 7. Karboksüülhapete omadused: söövitav, vedel, hapu, seguneb veega 8. Metaanhape- HCOOH väga terava hapu lõhnaga, söövitav, natuke mürgine, vedel, seguneb veega leidub sipelga ja mesilasmürgis ning nõgeses 9. Etaanhape- CH2COOH hapu lõhnaga, söövitav, vedel, lahustub 17C juures vees kasutatakse toidu maitsestamiseks, konserveerimiseks leidub elusorganismides, saadakse etanooli äädikhapekäärimisel 10. Glükoos- C5H10O6 tähtis toitaine, natuke magus, käärib väga hästi leidub taimedes, eriti viinamarjades, kasutatakse ravimite magustamiseks 11. glükoosi lagunemine e rakuhingamine- C6H1206=6CO2!+6H2O
21. Vähe oli seda, mis alles oli jäänud. Ta elas, ja sellest oli küllalt. Ajal, kus kõik oli vankuma löönud, polnud tal mingit huvi midagi üles ehitada, mis lühikese aja pärast jälle kokku variseks. Parem lasta end voolust kanda, kui jõudu raisata, sest jõud oli ainus, mida ei saanud asendada. Peaasi oli vastu pidada, kuni kuskil jälle mõni eesmärk nähtavale ilmub. Mida vähem selleks jõudu kulutad, seda parem, nii jääb jõud alles. Sajandil, kus kõik oli lagunemas, sipelga kombel ikka ja uuesti püüda kodanlikku eksistentsi ehitada - see oli see, mille juures ta nii paljusid oli näinud karile jooksmas.
Välja suu juures olev lehter Siseehitus: · Vereringe-peaaegu suletud ???????? · Hingamiselundid-1 paar lõpuseid · SOOLASTES VETES · Lahksugulised · Närvisüsteem- suured närvikogumikud=algeline peaaju · Koda puudub=algeline kolju(kaitseb peaaju) · Söögitoru läbib peaaju · Sipelga suurused tükid · MAKS ja KÕHUNÄÄRE · Maitseelundid-kombitsad · 3 süda - PÕHISÜDA (3-osaline) - LÕPUSSÜDA(MED) · 3 RÜHMA - kaheksajalad - Seepiad Kümme kombitsat, tindinääre e. värvi muutma - kalmaarid LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD(vähid, vähilaadsed)
Seenhaigusega koer Surnud sipelgas nakatunud seenega. Ophiocordyceps unilateralis kutsutakse neli erinevat seene liiki, mis mürgitab sipelgate närvisüsteemi. Eri liiki seened ründavad eri liiki sipelgaid. Seen põhjustab sipelgad taime otsa ronida. Kui zombie`ks muutunud sipelgas jõuab seene toitumise jaoks sobivasse paika, siis seen tapab ta. Seen kasutab surnud sipelgate kõva kitiinkesta ka enda kaitsmiseks välisvaenlaste vastu. Kui seen on lõhkunud sipelga siseorganid, siis jätkab ta väliskestaga. 4 Seenhaigused taimedel Kõige tuttavam seenhaigus taimedel on hallitus. Selle põhjustajaks on seeneliik nimega ,,Botrytis cinerea". Selle tekkimiseks on kaks erinevat tingimust, mis mõlemad on seotud liigse niiskusega. Esimine tingimus, mis tema tekkimiseks on vaja, on pidev niiskus. See võib tekkida kui mingil perioodil on väga sagedast sadu esinenud, või kui taimejuures oleval veel
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii e...
3. Turuiidol keele võim mõistuse üle. 4. Teooriaiidol eelarvamused, mis on seotud dogmade või oma ekslike seisukohtadega. Tõetunnetuse aluseks on vabanemine iidolitest. Tunnetusteooria lähtealuseks on tõetunnetamise meetodid(3): 1. ämbliku tunnetus dogmaatiline, ratsionaalsel mõtlemisel põhinev tunnetus, kus kõik üldisemast lähtuvalt lõplikult paikapanduna olemas. Tõde tunnetatakse puhtast teadvusest enesest. 2. sipelga tunnetus äärmiselt empiiriline ja kuna sipelga tegevus ei anna uut kvaliteeti, on see lõputu sihipäratu faktide kuhjamine ja me ei pruugi jõuda mingisuguse kogemuseni. 3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid
Akaatsia Akaatsia (Acacia) on mitmekesine, väga laia levikuga puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge- ehk ebaakaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. Süstemaatika ja evolutsioon ● Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 ● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. ● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu ...
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on ... versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on ... toiduline loomaliik: a) sega b) taim c) loom d) kõdu 7. Lehetäi ja sipelga vahel on: a) parasitism b) kisklus c) kommensalism d) sümbioos 8. Stenofaag on: a) punarebane b) naerukajakas c) suurpanda d) särg 9. Haruldaste liikide I kategooriasse kuulub: a) mägi-kadakakaer b) karukell c) kobras d) huulhein 10. Mikroökosüsteem on: a) Peipsi järv b) Atlandi ookean c) Läänemeri d) aias vesisilm 11. Abiootiline tegur pole: a) haigustekitaja b) muld c) vesi d) õhk 12. Konkurents on: a) ühele liigile kasulik, teisele kahjulik b) kasulik mõlemale liigile
Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu, kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult Daidlus suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. Heraklese 12 vägitegu 1) Herakles pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. Herakles kägistas lõvi. 2) Herakles pidi minema Lernasse ja tapma 9-pealise Hydra. Üks pea oli
ökosüsteem. Faktid : *Üks tiigike Brasiilias võib sisaldada suuremat kala liikide hulka, kui ükski Euroopa jõgi. *10 hektari suurune vihmametsa tükk Borneos võib sisaldada üle 700 erineva puuliigi. Sama palju puuliike on terve Põhja-Ameerika peale kokku. *Üks ainus paik Peruus on koduks rohkematele linnuliikidele, kui leidub terve Ameerika Ühendriikides kokku. * Üks ainus puu Peruus on leitud koduks 43 erinevale sipelga liigile. See on umbes kogu sipelga liikide arv Suurbritannias. *Kalaliikide arv Amasoonas ületab kalaliikide arvu terves Atlandi ookeanis. Vihmametsa bioloogiline mitmekesisus on nii suur, et vähem kui 1% millionitest liikidest on ainult teadlaste poolt uuritud. Teadlased ennustavad, et üle 137 taime- ja loomaliiki sureb päevas tänu vihmametsade hävitamisele. Siiski häving jätkub ja kui see jätkub praeguse kiirusega, arvatakse, et umbes 80 kuni
metsa uuenemine tolmeldajad bioindikatsioon Sipelgaid: Eestis - 54 liiki Sipelgasillad ja parved. Kuklaseasurkondade hääbumisele viib: Tulundus- ja talumetsade lageraie Saastekoormuse tõus tööstuspiirkondades Intensiivne ja ekstensiivne tulundusmetsade majandamine Sipelgate atraktiivsus turismiobjektina on saanud neile saatuslikuks – huvi nende vastu on põhjustanud massturismi sipelgakaitseala(de) Inimese ja sipelga konflikti lahendus: Intensiivne ja ekstensiivne metsade majandamine asendada säästliku metsamajandusega Kuklasesõbralikud raieviisid (sik-sak lageraie, väikelangid, häil- ja veerraie, valikraie) Siis ei jää ka metsa primaarkasutusest tulu saamata, suureneb tulu sekundaarkasutusest. Kuklasesõbralik metsa majandamine: Eri ealine püsimets Häilraie ja lageraie, langid maks-lt kuni 30 m laiad
Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et Uexkülli omailma teooriat on raske integreerida evolutsiooni kontseptsiooniga, mille kohaselt on loodus täiuslik, kuid hea tulemuse saab ühitades omailma teooria evolutsiooni raamidesse, mille tulemusel annab see uurde evolutsiooni kirjeldamisele, kirjeldades lisaks juhuslikele mutatsioonidele ka organismide käitumist. Hoffmeyer kirjeldab,
1. Hape + Metall Sool + Vesinik 2. Hape + Alus. oks Sool + vesi 3. Hape + Alus Sool + Vesi 4. Hape1 + Sool1 Sool2 + Hape2 · Näide: Al(OH)3 + 3CH3CH2COOH (CH3CH2COO)3Al + 3H2O Füüsikalised omadused ja kasutamine Metaanhape Etaanhape Söövitav Söövitav Hapu lõhn Tahkub 17oC Seguneb veega Seguneb veega Looduses sipelga ja mesilase mürgis ning Kasutatakse maitsestamiseks ja nõgese kõrverakkudes konserveerimiseks SAHHARIIDID · Sahhariid Elutähtis ühend, mis koosneb C, H ja O aatomitest Monosahhariidid · Koosnevad ainult ühest tsüklist. · C6H12O6 · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Tahked, valged, kristallilised, magusad, lahustuvad vees, varuained. Oligosahhariidid
puudub võime seda enesekohaseks tajuelamuseks muuta. Empaatia on kasvatatav ja seda polegi eriti raske teha laps soostub päris kergesti elavana või siis tundelisena nägema nukke, mänguasju, loodust ja enamust teda ümbritsevat. Empaatiakasvatuse mängud tuginevad nii varases kui hilisemas kasvueas sarnasuse otsimisele. Näiteks las lapsed otsivad, kui palju ja milliseid ühisomadusi nad suudavad leida inimese ja sipelga vahel. Ja kui nad kasvõi kolmneli leiavad, siis nad talle peale enam ei astu. Alushariduse empaatiakasvatuse kohustuslikuks osaks on muusika selle meloodiaosa on alati emotsionaalne, sunnivad lapse emotsionaalsusele, kaasaelamisele, kaasatunnetamisele ja seltkaudu kokuvõttes empaatiavõime arengule. Kunagi kuulus antropolog Lombroso väitis, et muusika on parim võimalus pidurdada pärilikku kuritegelikkust. Nüüd teadus kuritegelikkuse pärilikkusse ei usu, kuid
Viimatinimetatud tee pöördumisel edelasse, pöördub ka veesäilitusala piir piki seda teed edela suunas kuni tee jõudmisel põllu (kõlviku) piirini. Sealt liigub veesäilitusala piir piki kõlviku piiri algul lõuna, seejärel ida ja edasi põhja suunas kuni Raude talu põhjapiirini. Edasi suundub veesäilitusala piir sirgjoones põhjasuunas kuni kohtumiseni Madise talu kagupiiriga. Seejärel kulgeb veesäilitusala piir piki Madise talu kagupiiri ja Sipelga talu kagu- ja kirdepiiri kuni Sipelga talu põhjapiirini. Edasi liigub veesäilitusala piir piki Sipelga talu põhjapiiri lääne suunas kuni kohtumiseni Jalgsema Järva-Jaani teega. Jalgsema Järva-Jaani tee on veesäilitusala piiriks sealt läände kuni teeni, mis kulgeb läbi Anso-Mardi kinnistu. Jalgsema järv on seotud paljude muistenditega, millest jutustab oma loomingus kirjanik Ansomardi (kodanikunimega Peäro August Pitka). Varem olnud järv palju veerikkam, nüüd kaob südasuveks täiesti
sagedamini tuleb püsti tõusta ja liikuda, võimalusel pikali visata. Aktiivne eluviis ja normaalkaal peaksid niikuinii olema elu loomulikuks osaks. Skleroteraapia Seda kasutatakse nahasiseste ja aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Skleroseeriv aine süstitakse veresoonde väga peenikese nõela abil. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduvad sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 714 päeva, kolmas tehakse vajadusel kuu aja pärast. Pärast ravi on vaja kanda spetsiaalseid kompressioon sukki, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Ravisukka tuleb kanda nädal pärast skleroseerimist või ka kauem, sõltuvalt skleroseeritud veeni suurusest. Kompressiooni ajast on väga oluline kinni pidada, et tagada head ravitulemust. Ravisukk peab alati
sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Sellist suhet, kus eriliiki loomade kooseluvormis on suhe ühele poolele kasulik, teisele kahjulik nimetatakse parasitismiks. Kisklus Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata, aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Kiskjate näiteks poolkõrbes võib tuua: Mooloki ja sipelga, see on suhe, kus mooloki toiduks saab sipelgas. Sarvikrästiku ja mookoki, selles suhtes jääb aga mookok alla. Rähni ja soolavähikese kisklussuhtes saab toiduks soolavähike. Fenneki ja hüpiku kisklussuhtes on nõrgem hüpik. Koioti ja kukkurroti kisklussuhtes jääb koiott peale. 8 Konkurents Konkurents on liikide vaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks:
Skleroteraapia Skleroteraapiat kasutatakse enamuste nahasiseste ja aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Toimub see skleroseeriva aine süstimise teel veresoonde väga peenikese nõela abil. Skleroseeriv aine süstitakse veresoonde väga peenikese nõela abil. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduda sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 7-14 päeva, kolmas tehakse vajaduse korral kuu aja pärast. Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Skleroseerimise järgselt võivad esineda järgnevad nähud: verevalumid (hematoomid) süste kohal, valu jalas esimestel päevadel peale ravi, veresoone seina põletik (flebiit).
Referaat loodusgeograafias Mato Grosso platoo Planalto de Matto Grosso 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias. Oma referaadis püüan ma mitmesugustes raamatutes, teatmeteostes ja internetis leiduvat informatsiooni kogudes selgusele jõuda, missugused asendi, kl...
Mees ei ole tagasi vaadata julgenud, sellepärast ei ole ta ka teada saanud, mis talle õiete selga sadanud. Suure haugi kui hooldusaluse püüdmist tuli kalapüüdjal vältida ka selleks, et kalaõnn ei kaoks. Villikal oli LutsAnts, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest. Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga,
Kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina (jooditinktuur). Joodiühendeid sisaldavad suhteliselt rikkalikult mõned vetikad, nt mereadru. TRIVIAAL NIMETUSED Triviaal Keemiline Keemiline nimetus Kasutusalad nimetus valem Äädikhape CH3COOH Etaanhape Konserveerimine, puhastus vahend Sipelghape HCOOH Metaanhape Sipelga kaitsemehhanism Piiritus CH3CH2OH Etanool Alkoholi tööstus, meditsiin Kustutamata CaO Kaltsiumoksiid Ehitus lubi Kustutatud Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Ehitus, metallurgia lubi Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Seebi valmistamine Pesusooda Na2CO3 Naatriumkarbonaad Pindade puhastamine, pesupulber
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
Skleroteraapia Skleroteraapiat kasutatakse enamuste nahasiseste ja aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Toimub see skleroseeriva aine süstimise teel veresoonde väga peenikese nõela abil. Skleroseeriv aine süstitakse veresoonde väga peenikese nõela abil. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduda sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 7-14 päeva, kolmas tehakse vajaduse korral kuu aja pärast. Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Skleroseerimise järgselt võivad esineda järgnevad nähud: verevalumid (hematoomid) süste kohal, valu jalas esimestel päevadel peale ravi, veresoone seina põletik (flebiit).
Toimub see skleroseeriva aine süstimise teel veresoonde väga peenikese nõela abil. See aine laguneb peale kontakti veeniseinaga ja seetõttu ei lähe vereringesse aktiivse ainena. Aine ärritab veresoont, põhjustades veenide turset ja kokkukleepumist. Paari nädala jooksul veresoon tõmbub kokku, kuni lõpuks ei ole see enam märgatav. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, kaasneb vaid vähene ebamugavustunne. Mõned süstid võivad tunduvad sipelga või sääse hammustusena. Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kaasa paranemisele. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber ning mitte lasta tal edasi-tagasi liikuda. Skleroseerimise tagajärjel võib esineda süstitud kohas verevalumeid, jalavalu ning veresoone seina põletikku. On täheldatud ka tüsistusi antud protseduuri tagajärjel: haavandid (paranevad aeglaselt,
vahel on topoloogiline sarnasus. Samuti võib väike tüdruk samamoodi, kuigi vähemal määral olla ikooniliseks märgiks oma isast, igast oma järeltulijast, kõigist sugulastest ja edasi veel kõigist imetajatest, kõigist selgroogsetest jne jne lõputus retrogressioonis veelgi üldisemate märgitsetavate poole. Loomakäitumises rohkesti ikoonsuse näiteid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid kanaleid -- keemilisi, auditiivseid või visuaalseid. Sipelga häireaine -- kui oht hetkeline, raugeb signaali vallandunud feromooni kogus kiiresti, vastupidi -- aine levib. Varieerub analoogilises proportsioonis ohustiimuli kasvamise või nõrgenemisega. 8. INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Peirce: "need, mille seos oma objektiga seisneb nende vastavuses faktile". Tähistaja on piirnev/külgnev tähistatavaga või on selle näidis. Põhjanael kui põhjapooluse indeks. Opositsioonis terminiga sarnasus.
Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Kuuldse Daid põgenemisest, otsustati mees üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu, kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. "PERSEUS" Argose kuningal Arkrisiosel oli ainuke laps tütar Danae. Danae oli kauneim naine maal, kuid see ei lohutanud kuningat. Kuningas tahtis poega
13 Mida? Olivia Saar Mida soovivad emad? Mida ootavad nemad? Kas sõnu, mis salmideks seatud? Et lapsed kasvaksid veatud nagu poogitud õunapuu aias? Kas kirkalt kirevaid tiibu ja pilvedest kõrgemat sõudu või maa peale jäämise rõõmu ja raskuste võitmise jõudu? Mida ootavad emad? Mida soovivad nemad? Kas muretut liblikalendu ja paljude pilkude paitust või sibava sipelga sitkust ning mõnikord kiitust ja laitust? Mida soovivad lastele emad? 14 Lõpp ja algus Gustav Suits Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus !
hoolitsetakse poegade eest(hüaanid). Sümbioos- on vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eriliiki organismi vahel, see kooselu võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees, nt seene ja vetika sümbioos samblikus, kus nad koos moodustavad uue organismi( Seenelt vetikale vesi- ja mineraalained. Vetikalt seenele orgaanilised ained). Vabalt elavate organismide vaheline sümbioos on sipelga ja lehetäi kooselu. Lehetäi toitub taimemahlast, kõiki selles olevaid suhkruid ta ära ei kasuta vaid eritab need kehast magusa nõrena, mida söövad sipelgad, vastutasuks kaitsevad sipelgad lehetäisi röövputukate eest. Vahel viivad sipelgad lehetäide munad oma pessa(külmumine) ja kevadel viivad tagasi taimelehele). ________________ Elu maakeral pole mõeldav ilma veeta. Iga päevaga tõuseb teravamalt päevakorrale
*** Teise armastuse väli kaitseb meid maailma eest, omaenese armastus tõukab arututele tegudele. *** Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus. *** Armastuse päeval kuumutab meid päike, abielu elab öösel siis on mahedat kuupaistet tarvis. *** Nagu inimesed, nii surevad ka nende armastused erinevalt. Abielu pole selleks sugugi ainus võimalus! *** Abielu on eriline liit inimeste vahel. Ainult abielus tungib nõrgem alati tugevamale kallale. *** Kui naid sipelga, saad terve pesa ämmaks! *** Truudust murtakse selleks, et truudust proovida... *** Mehed hindavad kõrgelt selle naise kõlblust, keda nad parajasti ei jahi. *** Naised peavad abielus olemist mehe puuduseks ja tahavad teda selle puuduse omanikuks teha, pealegi eneseohverduse hinnaga... *** Mees peab naise vooruseks nõrkust vist sellepärast, et naine on küllalt tugev kandma mitmekordset koormat: lapsi, majapidamist, ühiskonda ja solvanguid,
Lõiked sain samuti ajakirjast „ Siluett“, milles oli täpne kirjeldus rõivastuse materjalist ja iseloomulikumatest joontest.Lõigete otsimisel oli abiks minu ema, kuna ta teadis täpselt, milline lõige on kergema ehitusega ja lihtsasti teostatav. Peale lõigete konstrueerimist, alustasingi õmblustöö praktlise poolega. Kleidi ülesehitus oli kergem, kui detailne osapool. Praktiline töö valmis samm- sammuhaaval nii kodus kui ka koolis õpetaja Leina Sipelga juhendamisel. Palju abi oli Viljandi raamatukogust, kus sain palju informatsiooni enda teoreetilisele tööpoolele. 1. JUHTIVATE LÄÄNERIIKIDE ARENG Läänemaailma juhtivad riigid olid 1960.a alguses jõudnud majanduse õitsenguni. Välispoliitiliselt toimus koloniaalimpeeriumide lagunemine ja „kolmanda maailma“ esiletõus, ida suunas aga mõningane „ Külma sõja“ nõrgenemine, „esimene sula“ ja sula jätkumine peale „ Kuuba kriisi“
Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev (Ülle Viks, ,,Väike vormisõnastik"): 1) tunnusevariandid, vrd ideed, ideede, ideesid (ideid) saba, sabade, sabasid mõtet, mõtete, mõtteid naasma, naasta, naaseb, naastud naerma, naerda naerab, naerdud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 2) tüve lõpumuutus, vrd soolane : soolase: soolast aken: akna ase: aseme sipelgas: sipelga Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 3) erinevate lõppudega tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd raudne: raudse: raudset: raudsete (ABBB) ase: aseme: aset: asemete (ABAB) soolane: soolase: soolast: soolaste (ABCC) seisma, seista, seisab, seistud (AABA) sõitma, sõita,sõidab, sõidetud (AABC) Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev:
Mõned arvavad, et tema kirjutas Shakespeare’i teosed. Baconi arvates on olemas iidolid, mis ei lase inimestel tõeliste teadmisteni jõuda: 1)sugukonna iidol– inimene mõtleb valesti, sest kõik mõtlevad valesti 2) koopa iidol – igal inimesel on oma kiiks, pm istub oma „koopas“ 3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras
taha mu murest midagi teada), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (toon sulle tuhat tervist 'palju tervisi'). Probleemid: sümmeetria küsimus (paavst ja foto) ja regressiooni küsimus (tütarlapse portree kui oma ema ikooniline märk, aga samuti isa, iga oma järeltulija, kõigi sugulaste, imetajate, selgroogsete jne). Loomakäitumises rohkesti ikoonsuse näiteid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid kanaleid -- keemilisi, auditiivseid või visuaalseid. Sipelga häireaine -- kui oht hetkeline, raugeb signaal (vallandunud feromooni kogus), vastupidi -- aine levib. Varieerub analoogilises proportsioonis ohustiimuli kasvamise või nõrgenemisega. 4) Indeks- Tähistaja on piirnev/külgnev tähistatavaga või on selle näidis. Põhjanael kui põhjapooluse indeks. Opositsioonis terminiga sarnasus. Loomade jäljed -- indeksilised märgid. Linnud Indicator indicator -- meejuhatajad, siristamisega.Mesilaste tants
kukkub ka patogeen. Seega muteerub viirus, kes tekitab pigem kroonilise infektsiooni, jätab peremeesorganismi ellu pikemaks ajaks, omab olulist valikulist eelist kindlais looduslikes tingimustes. Sümbioosi näide: Võtame tuntud näite sipelgast ja röövikutest. On arusaadav, miks sipelgatele meeldib pidada Glaucopsyche lygdamus'e röövikuid - neil on spetsiaalne organ nektari korjamiseks, kust sipelgad seda siis ammutavad. Kuid mis kasu saab röövik? Tõepoolest - teda ei pisteta sipelga poolt nahka. Kuid kas see on piisav? Nüüdseks arvatakse olevat tõestatud, et põhjus on muus - sipelgad kaitsevad neid röövikuid muidu letaalsete parasiitide eest (teatud kärbsed munevad sinna). See ongi koadaptatsioon, antud juhul kasutatskse terminit mutualism. 6. Looduslik valik Organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui mõni liik lakkamatult paljuneks, kataks selle liigi järglased kogu Maa. Kuid kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
