viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahelduvad kiiresti, siis nüüd hakkab laps oma käitumist allutama kõige tähtsamatele motiividele. Soov pälvida hellust, heakskiitu on selles vanuses lapse käitumise üks olulisemaid hoobasid
vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29) See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Mõtlemise areng Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel
aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt.
teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumismotiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta jääb veel üsna tugevasti alla koolilapsele. Eelkooliea vältel kujuneb pikkamööda oskus püsida eesmärgil. Ülesande jaotamine etappideks, eesmärgi saavutamise teede näitamine aitavad lapsel organiseerida oma toiminguid ja muuta need sihipäraseks. Oluline tähtsus käitumise sihipärasuse kujunemisel on ülesande täitmise edul või ebaedul. Kui nooremas eelkoolieas ebaedu ei mõjuta oluliselt eesmärgi püstitamist ja raskuste ületamist, siis keskmises eelkoolieas laps kaotab ebaedu korral stiimuli
Lydia Koidula Elulugu ja hariduskäik Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni- ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Ükskord läks noor Lydia oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: "Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?"
- John Dewy (vabakasvatus, summerhill): - õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused - Õppimine läbi tegevuse - õpetaja uus roll: kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja. Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu
ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus John Dewey - progressiivne pedagoogika Learning by doing Vabakasvatus - summerhilli kool Montessori pedagoogika - Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika - Steiner pedagoogika Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe Õppimine tegevuse kaudu Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Tsükliõpe Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad
Laps õpib olla iseseisvalt. Vanemad õpivad oma lapsi sooritada kõik elamistoimingud, kuna nad rohkem ei saa kontrollida oma lapsi kogu aeg. Väga tähtis jälgida, et laps sooritas kõik elamistoimingud õigesti. Lapsel kujunevad huvid, kalduvused, avalduvad võimed. Areneb loogiline mõtlemine. Last hakkavad huvitama nähtuste põhjused. Ta esitab pidevalt küsimusi. Seda iga nimetatakse seetõttu ka ,, MIKS" perioodiks. Enamus lapsi oskab eelkooliea lõpuks lugeda. Eelkoolie lõpuks peab laps olema saavutanud nii füüsiline, vaimse, kui ka sotsiaalse kooliküpsuse. 1.13 KASUTATUD KIRJANDUS Arula, T., Liin, E., Paal, K. (2005) Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu Logan, W., Roper, N., Tierney, A. (1999) Õenduse alused.Tartu Ormisson, A., Schmidt, E. (2002) Sünnist puberteedini lapsed ja nende tervisehäired.
Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi. Kindlasti ei tohiks
harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga. Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel kindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamise vilumused, mis väljenduvad püsivates korra- ja hügieeniharjumustes. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 Ü. Saarits 79-90) Mäng on olulise tähtsusega tegevus juba varases lapsepõlves. Mäng mõjutab lapse füüsilist, emotsionaalset, kognitiivset ja sotsiaalset arengut. Mängu kaudu süüvivad lapsed põhjalikult oma tegevusse, see on korduv ning peegeldab tegelikkust
umbes 30% lastest esineb rasvumist või liigset kaalu(V. Pantsenko, 2005). Kui lapsel on juba varases eas välja kujundatud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekueas kinnistub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks. Seetõttu tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama väikelaste kehalisele arengule, täpsemalt kehalisele tegevusele eelkoolieas. Laste liigutusoskused ja aktiivne liikumine formeerub lineaarselt kogu eelkooliea vältel. Et tagada laste füüsilise arengu jälgimine ja hoida ära kõrvalekaldeid, on tarvis keskenduda eakohaste tegevuste ja oskuste arendamisele ning järjepidevale kontrollile. Kuna laste areng on kompleksne, siis moodustab aktiivne liikumine koolieelses eas lapse tegevuste ja mängude loomuliku osa(L. Oja, 2008). Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on tervete ja elurõõmsate inimeste kasvatamine. Kehalise kasvatuse metoodika peamiseks ülesandeks on kehalise kasvatuse õppeaine sisu
kehakaalu säilitamiseks, arendab liikumisoskust, tugevdab luid, liikumisega on seotud positiivne minapilt, aitab kaasa oskuste omandamisele ja aitab tunnetada ausa mängu tõelist olemust, aitab kaasa sostiaalsuse tekkimisele, eeldatavasti parandab liikumist täiskasvanueas.“ (Fogelholm jt 2007: 159). Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada seda, kuidas näeb välja ja milles seiseb kehaliselt aktiivne olemine lapsepõlves. Töös keskendutakse eelkooliea lastega. Referaat koosneb kahest peatükist ja neljast alapeatükist. 4 1. LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS 1.1. Füüsilise aktiivsuse mõiste Loodusega ettemääratud võimalus inimorganismi regulaarseks liigutamiseks on väga kasulik meie igapäevastes toimingutes ning on hästi hinnatud. Igapäevane elutegevus oleks
selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. 4 Soov pälvida hellust, heakskiitu on selles vanuses lapse käitumise üks olulisemaid hoobasid. See ergutab last arvestama täiskasvanute arvamuste ja hinnangutega, täitma nende poolt kehtestatud reegleid, suruma maha oma vahetuid soove. Sisu järgi on kogu eelkoolieale iseloomulikud järgmised motiivid:
Inglise mitteformaalne kool (Plowden Report, 1967) 1960-70-tel põhikooli tasemel: · rõhutati iga õpilase ainulaadsust · aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine · loobuti tasemerühmadest · jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust Montessori pedagoogika - "Aita mind, et võiksin seda ise teha" Montessori pedagoogika põhimõtted: · Õppimist ja arenemist · Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Maria Montessori (1870-1952) - toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile · Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika · Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe · Õppimine tegevuse kaudu · Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Rudolf Steiner (1861--1925) · Tsükliõpe · Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused · Kollegiaalne juhtimine · Waldorfkoolid - kunstiline aspekt kasvatuses
Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha
Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomlike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades sealjuures nii reaalseid kui kujutlevaid esemeid. Matkimine on seotud kahe tunnusega. 1. matkimise mudeli käitumist ja tegevust 2. iseloomustab jäljendamist teatud valivus, st matkimine esindab mudeli teatud kindlat käitumist. Mina rolli hakatakse teadvustama eelkooliea lõpus. Rollimängus on kõige tähtsamaks elemendiks roll ja mängu mõte ja tähendus on eri vanuses laste jaoks erinev. Rollimängu põhielemendid on roll ja rolliga orgaaniliselt seotud toimingud. Rollimängus kehtivad omad reeglid, mille täitmine on mängijaile kohustuslik. Rollimängus loovad mängijad ise reeglid ja ise ka jälgivad, et kõik mängus osalejad võtaksid need omaks ja alluksid neile, noorematel lastel on sageli raske täita
üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus-tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad mõistma, et nähtuste põhjused võivad seisneda ka esemete endi omadustes (tool kukkus, sest ta jalg on katki). Eelkooliea lõpul hakkavad lapsed viitama ka sellistele põhjustele, mis seisnevad esemete seesmistes püsivates omadustes (tool oli kipakas). Nüüd areneb lastel oskus lahendada küllalt keerulisi ülesandeid, mis nõuavad paljude seoste ja suhete mõistmist ning oskust kasutada teadmisi nende seoste ja suhete kohta uutes tingimustes. Lapse mõtlemisele jõukohaste ülesannete kasv on seotud uute teadmiste omandamisega. Et sellega edukalt toime tulla, on vajalikud teatavad mõtlemistoimingud.
detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad ja ait. Maja oli hästi ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, maja kõrval oli ka tiik. Maja ees oli ka väga suur aed, kus kasvas palju õunapuid, pirnipuid ja kreegipuid. Selline ilus ja vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja Lydia Koidula eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne
detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad ja ait. Maja oli hästi ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, maja kõrval oli ka tiik. Maja ees oli ka väga suur aed, kus kasvas palju õunapuid, pirnipuid ja kreegipuid. Selline ilus ja vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja Lydia Koidula eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne
9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK Lydia Koidula (kirjanikunimi), sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsembril 1846. aastal Vana-Vändras. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille alla kuulusid ka saun, laudad ja ait maja ja selle ümbrus oli väga ilus. Vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydial oli õde ja neli venda ning ta oli Jannsenite pere vanim järeltulija (joonis 2). Kui ema haigeks jäi, langesid paljud töökohustused tema õlgadele, sealhulgas ka
täiendama ennast. Sooidentiteedi areng 1. Kahe kuni kolme aastane laps vastab esimest korda, kas ta on poiss või tüdruk. Vastab väliste tunnuste najal. Poisid kannavad pükse ja tüdrukud kleiti. Kolmandal neljandal eluaastal identifitseeritakse ka onusid ja tädisid. 2. Neljas eluaasta eelistatakse asju ja objekte, mis on seotud tema sooga. Poisid mängivad autodega 3. Viies eluaasta kuni eelkooliea lõpp identifitseeritakse ennast oma esivanemaga poiss isaga, või sellega, kellega ta on pikaajalises kontaktis mudel on autoriteet. Kasvõi onu või vanaisa. Kui ei olda püsisuhtes, siis ei ole ka mudeliks. 4. Kainikuiga (6-7 eluaastat kuni 10-11) ja murdeiga Kainikuiga Poisil tugevneb identifitseerimine samasoolise soorolliga Tüdrukul nõrgeneb identifitseerimine samasoolise soorolliga tüdrukud androgüünsemad Murdeiga
seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus- tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad mõistma, et nähtuste põhjused võivad seisneda ka esemete endi omadustes (tool kukkus, sest ta jalg on katki). Eelkooliea lõpul hakkavad lapsed viitama ka sellistele põhjustele, mis seisnevad esemete seesmistes püsivates omadustes (tool oli kipakas). Nüüd areneb lastel oskus lahendada küllalt keerulisi ülesandeid, mis nõuavad paljude seoste ja suhete mõistmist ning oskust kasutada teadmisi nende seoste ja suhete kohta uutes tingimustes. 44 Lapse mõtlemisele jõukohaste ülesannete kasv on seotud uute teadmiste omandamisega. Et
Tahtlik luba küsimata teadlikult teiste asjade võtmine või nende varjamine ja peitmine. Alla 3-4 Võtavad luba küsimata teise asju, peidavad. Siis milles asi? Nad ei varasta. Neil pole veel omanditunnet, mis kuulub neile ja mis teistele. Manitsemine ja moraalilugemine ei aita. Seletad, et pole õige. See on külli oma, ja tema tahab ka sellega mängida. Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse asju. Eelkooliea lõpus ja kooliea alguses. Kui ähvardad, et siis last ei armasta jms.See on vale!!! 7-aastasena palju. Pole sõpru ja vanematest eraldatud. Ei oska muud moodi leida sõpru, kui varastab, et olla aktsepteeritud. Mida teha? Põhi põhjus on rahuldamata armastuse vajadus, sotsiaalses grupis asend, mis teda ei rahulda. Mida teha? Ütled otsekohe ja karmilt, mitte ei manitse, et see olukord ei tohi korduda, see pole aktsepteeritav! Kuni 4 eluaastani laps ei oska eristada, mis tema
1. Sooidentiteet ja riided. Igal arenguastmel aitavad riided leida oma mina. Väga varasest east peale on oluline see, mis värvi riideid selga pannakse. Lapsele- tema soole antakse (erinevate täiskasvanute poolt) hinnanguid seoses sellega, mis värvi riideid ta kannab. Imik- tüdrukul roosad, poisil sinised riided. Tähendab, et nii õrn ja armas tüdruk, suur ja tugev poiss. Laps annab teiste sooga seotud hinnanguid samuti vastavalt riidevärvile. Esimesed soostereotüübid on eelkooliea alguses juba ära õpitud: mehed on sellised ja naised on sellised. Soole vastav välimus aitab kaasa soorolli omandamisele (aitab soorolli omandada). Juba väikesest peale soorolli väärtustada ja sellisena (vastavalt soorollile) käituda. Tüdrukud riietuvad kasvades ikkagi värvidega, lipsudega, tuttidega asjadesse. 60% murdeealistest järgib eakaaslaste riietusstiili. See on juba ammusest ajast nii ja säilinud protsentuaalselt samana ka tänapäeval
(miks! missugune? kus veel? jne.) Laps ootab suhtlemisest tunnustust, aga ka tähelepanu ja koostööd. Täiskasvanu on teadmiste allikas. Ühtlasi on lapsed sel perioodil hinnangute suhtes äärmiselt tundlikud. Peamine suhtlemisviis on kõne. Dialoogi käigus hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Areneb kaemuslikkujundiline mõtlemine, mis toetub mälukujutlustele. Situatsiooniväline-isikuline suhtlemisvõim hakkab arenema eelkooliea lõpus kuuendal eluaastal. Last hakkavad huvitama sotsiaalsed suhted, tähtsaks kujunevad jällegi isikulised suhtlemismotiivid. Laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu vastu: kus ja kellega elab, mida teeb, kas tal on lapsi jne. Laps ei oota enam lihtsalt tähelepanu ja tunnustust, vaid otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Vastavalt arvestab laps enam märkusi, on valmis rahulikult oma töid parandama. Laps
annaabi.ee 
