Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Nimetu (1)

Pedagoogika - Arengupsühholoogia
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas arengukriisi käsitletakse?
  • Kumb on primaarne kas teooria või praktika?
  • Mis kasu on teooriast?
  • Millised arengufaktorid mõjutavad noorukiealiste arengut 2Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood 3KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt?
  • Kust on pärit põhiline müüt noorukiea kohta?
  • Kui keha muutus 4-5 aasta jooksul täiesti kardinaalselt?
  • Kes on anximilrantvarem mingist normist statistiline keskmine ja rexalidant?
  • Mis vigu tehakse?
  • Mida me peame ilusaks ?
  • Mitu erinevat käekirja oli?
  • Kes ma tahaksin olla?
  • Kuidas nooruk tajub ennast?
  • Millest oleneb konformsus?
  • Kui konformsus väheneb eakaaslastega seoses mis selle asemele tuleb?
  • Mille alusel kamp formeerub?
  • Millised nad on ?
  • Mis taastatakse hilises noorukieas Miks?
  • Millises ümbruses mured prevaleerivad?
  • Missugused on täiskasvanute staatussümbolid?
  • Kui staatussümboli kolm aspekti 1Kõne kvaliteetkuidas?
  • Kuidas sa sekkud?
  • Kuid mil määral?
  • Kust raha tuleb ?
  • Kuidas raha kasutakase?
  • Kui nooruk teie poole pöördub?
  • Miks te ei küsi abi?
  • Kui mul on olemas sõber Kes ma olen ?
  • Kuidas teda siis aidata?
  • Kuidas ettevalmistada?
  • Millised on efektiivsed nõustamise oskused?
  • Millist abi vajavad noorukid?
Murde- ja noorukiea probleemid
*referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem
*eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline
[email protected]
Assotsioonitest
1) murdeealine - probleemid (-)
2) teismeline - eneseuhkus(-)
3)nooruk- välimus (+)
*Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis.
Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad.
Teemad(1.loeng)
  • Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares
  • Müüdid
  • Definitsioon noorukiea kohta
  • Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine
  • Murde- ja noorukiea mõiste
    * Murdeiga ehk puberteet (kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus , sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus.
    * Noorukiiga (ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest ).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor ( Youth teenage ). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit .
    Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea (varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt.
    Nooruk on täisea ja lapseea vahel.
    *Primaarsete sugutunnuste areng ( arengupsüholoogia lähenemine )- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus.
    * Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga.
    *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline . Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt.
    Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga.
    Kuidas arengukriisi käsitletakse?
    • +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas

    Kas arengut soodustav või pidurdab?
    Arengut vaatame?
    * taandareng , regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine.
    Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline , sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel.
  • Noorukiea ajalooline kujunemine
    Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon ). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus.
    Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima .
    *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh.)- erinevate arenguvaldkondade iseloomustamine seoses noorukieaga.
    *termin adolescense- pärineb 15 saj.
    *19saj lõpuks oli kolm sotsiaalset muutust ühiskonnas, mis lõi alguse selleks kui noorukiiga teadusliku uurimuse konflikti hakati lahendama .
    Teadusliku uurimuse eeldused:

  • 1)Ühiskonnas esimeseks eelduseks oli see, et lastel oli kohustuslik koolis käia
    2)Võeti vastu seadus laste tööaja piiremise suhtes
    3)19. saj lõpus esimest korda kui loodi noortekohtud(karistusi hakati diferiseerima)
    Lõid eeldused, et noorukiiga eristus lapseeast.
    Stanley Hall (noorukiea isa)
    *5 sugupõlve küsimus
    3.3Müüdid
    Mõnedki müüdid noorukiea kohta pärinevad ajaloost.
    1)Müüt noorukite rahutusest ja stressist (Aristotelese tsiteering, S.Hall kirjutas oma teaduslikus monograafias, ja põhjendas teaduslikult miks noorukiea rahutus ja stress on universaalselt omased kõikide kultuuride noorukitele.Hormoonide tasakaal muutub.
    Õps -Tema-umbes sama palju kui täiskasvanul 20% piiresse, ei saa öelda, et see on see iga ja ei saa tasandada hormoonide muutustest.
    2)Müüt emotsioonide häirete piiratud ulatus noortel
    Kontrollib, et ta plahvatab, paugutab uksi , kasvab sellest ise välja. Naistel inter ja meestel ekstra .
    3)Müüt konfliktid vanematega
    erinevad ollakse poliitilistes ideedes, religioon jne.
    4)Müüt generatsioonide vahelistest lähedasest seostest väärtushinnangutega.
  • Definitsioon noorukiea kohta
    Üldistus : 1. Bioloogiline definitsioon
    2.Psühholoogiline definitsioon (psüühika, identideedi areng ja kuidas see mõjutab käitumist)
    3. Sotsioloogiline definitsioon (noorukiiga periodiseering kus lapseea sõltuvus vanematest saab läbi, saab iseseisvaks)
    *Kui sotsioloogilisest definitsioonist lähtuvalt defineeritakse täiskasvanu olemust eelkõige 3 rolli omamisele: 1)täiskasvanu on siis kui ta saab ise majandatud.
    2)on omandanud töö alase rolli/kutsealase
  • kui on omandanud püsiva kooselu/abikaasa rolli (millele tänapäeva postmodernistlikus ühiskonnas võime lisada täiendi püsisuhtele perekonnas. See tähendab perekonna erivorm .)
    *Noorukiiga algab lähtudes bioloogilisest definitsioonist ja lõppeb sotsioloogilise definitsioonist lähtuvalt.
    On asju mis on päris dedentsidena. Puberteet algab sekundaarsete sugutunnuste arenguga. Noorest on täiskasvanu saanud siis kui ta puudutab midagi ühiskondlikul tasandil.
    Definitsioon + seadusandlus: nooruk või täisealine?
    Seadusandluses kasutatakse erinevaid termineid. Erinevad seadused- alla 18. aastane isik- lapsed, lapsealised v. Täisealised.
    *Laps- noorem kui 18.a. isik (lastekaitse seadus)
    *Alaealine- 7-18- aastane isik, (tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMS) paragraf 2.)
    *Alaealine laps- alla 18- aastat( tulenevalt välismaalaste seadusest paragraf 41. Alaealine laps selle seaduse alusel ei loeta)
    *Noor- 7-26 füüsiline isik ( noorsoo seadus, isikut kes on abielus, või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu)
    *Noortäisealine- isik, kes pole veel 21-aastat vana. (teatud piirangud nt hasartmängud, relvaluba, ei saa töötada igal ametil )
    *Alates 26. eluaastast pole enam seaduse mõttes tegu noorega.
    *Noor kinnipeetav- noorem kui 21- aastat vana isik(vangistusseaduse kohaselt), kes tavaliselt viibib kas politsei arestimajas või vangla noorteosakonnas.
    Kas noorukiiga varieerub ? Seos varieerumisega, seoses sooga.
    Varieerub: noorukiea algus ja lõpp
    Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes
    Sotsioloogilised (Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus , abikaasa roll/püsisuhe perekonnas
    • +kultuuriline varieerumine
    • + sotsiaal- majanduslik varieerumine

    10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu.
    *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole.
    *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine)
    *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine.
    Feministlik- riitus puudutab seda kus tal on kohane teistsugune seksuaal käitumine ja roll.
    Maskuliine- on sama lugu . Noormehed eelkõige seksuaal käitumise mustri omaks võtmine.
    Kas neid riituseid on läänekultuuris?
    Mis näitavad sulle seda, et sa oled nüüd suur, leerid , autojuhtumise õigus, hääletamiseõigus, abikaasa võtmise õigus.
    (Eriti tüdrukutel esimene seksuaal valdkond , see on märk, mis tähistab verstaposti, et ollakse suur ja naine.)
    Piirperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel (Psühholoogiline)
  • Vanuse terminites- piirjooned paindlikud
  • Noorukiiga + „tekkiv täiskasvanuiga“ (emerging adolescence)
    18-25.a kaks trendi
    2. Subjektiivsetes terminites
    Indiviidiga seotud Enese vastutuse aktsepteerimine Iseseisvate otsuste tegemine Finantsialane iseseisvus otsustamisel
    3. Identiteedi formeerumise terminites
    • Kolm rolli ühiskonnas (ebakindlast katsetusest kuni tõsise katseni ennast defineerida)
    • Kaks probleemidering („Küpsuse lõhe “, tarbimine) (mis varieerumisest noorukieast täiskasvanuks saamiseks saab olla 2 tendentsi -- tänapäeva ühiskondade kirjusus, tekib ühe biolo. küpsuse ja sotsi . küpsuse vahel ja kui tuntakse vahet, et ma olen kehaliselt täiskasvanu, ja kui mul ei ole täiskasvanu õigusi, siis see ajendab noori probleemselt käituma et välja näha nagu täiskasvanu) Teine- on see, mis puudutab üle maailmset tarbimist , ühiskonna tekkimisest ja kes on selle (läänekultuuri) sihtgrupp . Need noored, kes on veel majanduslikult vanematest sõltunud.

    15. a tagasi selle alases kirjanduses hakati kasutama „tekkiva täiskasvanuea“ terminit 18-25. a kohta. Selletõttu et need sotsioloogilised 3 rolli, nende rollide omandamist lükatakse edasi ja selles vahemikus toimub eksperimenteerimine nende rollidega.
    Omased kaks tendentsi :
    1)alles üsna hiljuti teaduslikust kirjandusest välja toodud : a) Noorukitel on erinevad murdeea elustiilid (osad on vanematest autonoomsed, osad pole jne) (Ülikool- vanemate koju tagasi kuna pole tööd ja ei tea mida teha). Need trendid on erinevad, kas elada vanematega koos või üksi, puudutavad autonoomsust.
    2) trend(modern. Ühiskonnas) saada haridus , töö ja saada lapsi. Nüüd on need haridus, töö ja perekond erinevalt. Käib mitmeid teid pidi. Erinevates kommetes nende erinevate mudelite läbimine tärkaval täiskasvanul loomulik.
    *Subjektiivne trend- ( iseennast täiskasvanuks pidamine) Kognitsioonide tasandil ei pruugita olla majanduslikult iseseisev, kuid peetakse ennast täiskasvanuks, kuna langetatakse majanduslikke otsuseid.
    3)Identiteedide formen.ter- identiteet see terviklik tunne, kus on 3 rolli omandamine. Nende kolme rolli erinev eksper. On erineval määral, erinevate noorte seas
    *See kuidas noored tarbivad mõjutab globaalne tarbimiseturg, mis on suunatud ühele sihtgrupile ja sellega kultiveerib teatud elustiili ja väärtusi. See tingib selle, et lääne kultuuris v.a mõned riigid( bulgaaria , venemaa, poola, rumeenia ), nendes riikides elavad noored käituvad ühtemoodi , leiavad ühised väärtused on seotud vastutusega vanema põlvkonna ees ja vanematega kooselamisega. Lääned (materiaalsed, raha kultus) ja see on vastandlik nendele.
  • Teooriad noorukiea kohta
    Kumb on primaarne, kas teooria või praktika?
    Mis kasu on teooriast?- annab mingit algteadmised .
    *Teooria- puhas tunnetus (selle def. Korral pole tõestus vajalik), vastand praktikale, teaduslike väidete kogum, milles tõsiasjad on korraldatud säärasesse süsteemi, et nad on kõik seletatavad.
    (Eksamil esitame miniatuurteooriaid, ning see vastandub. Maailma näha ja (seletada) erinevatest vaatepunktidest. Panna tähele kehakeelt rikastab meid. Lähendamist näen erinevalt.
    Termin 15. saj. , akadeemilises def. 20 saj. .
    Teooriad otsivad vastust kolmele küsimusele:
    1)Millised arengufaktorid mõjutavad noorukiealiste arengut
    2)Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood
    3)KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt?
    Teooriad (1-3 klassikalised)
    1.Bioloogilised- (I psühholoog G.S.Hall 1846-1924)
    2.Kultuurilised
    3. Psühholoogilised ja sotsioloogilised
    4.Kontekstuaalsed (uusim)
    • Klassikalised teooriad on puht teoreetilised , pole vaja empiiriliselt tõestada.
    • Kontekstuaalsed teooriadd peavad silmas arengu sekundaarsete faktorite kombinat. On empiiriliselt tõestatud.

    G.Stanley Hall
    rekapitulatsiooni teooria
  • Imikuiga (0-4.a) – looma arengutase
  • Lapseiga (4-8. a) – metsik ajajärk/ küttimine ,kalastamine
  • Noorukieelne iga(8-12. a) – barbaarne ajajärk/põllumajandus
  • Noorukiiga (12-25. a) – moodne ühiskond/ tsiviilühiskond
    Torm ja stress/tung ja torm
    taassünd
    *Stanley Halli järgi inimese kui indiviidi areng, taandab ühiskonna arengu erinevatele etappidele. Iga indiviid kordab sümb. Oma arengu jooksul lapseeas täiskasvanuikka inimkondliku arengu ajaloo etappe . Stanley järgi toimub inimese areng rekapitulatsioonselt, kuna inimest mõjutab vaid pärilikkus . Kui on tegu imikueaga nn. Looma arengutase-- kõikides igades tuleb õppida ja kasvada ning pakkuda lastele ja noortele selliseid kogemusi , mis sellele arenguperioodile vastab. Nad on selles eas valmis.
    Lapseeas – onnid ja puuotsa ronimine
    Noorukieelne iga – inimene hakkab põllumajandusega tegelema, lapsi distlipineeritakse ja neile õpetatakse korda.
    Noorukiiga- rekapi. ühisk. areng erinevalt astmetelt (1904) tööstusrevolutsioon, moodne ühiskond, tsiviilühiskond. Taandab noorukiea ühisk muutustek, postuleerib hormonaalses ülekaalus , mõjutab nende käitumist.
    Ta kirjutab oma monoloogias, et noorukiealine käib nagu kaigas õlal ja on võimeline kellegile virutama, kui selleks ajendit on.
    Täiskasvanu peaksid noorukitel võimaldama riskiga seonduvaid käitumist jne, sest see on sellele eale omane.
    Tuues välja tungi ja tormi 3 asbekti: emotsionaalne ebastabiilsus, emotsionaalne mittekont..., ja riski käitumine.
    S. Halley järgi arenguperioodid on kvantitatiivselt erinevad üksteisest. Taassünd(Laps nagu vahetatakse kellegi muu järgi välja.Lapseeas ollakse erinev(Bioloogiline faktor all), noorukiea erinevus täiskasvanust.
    Kust on pärit põhiline müüt noorukiea kohta? S.Halli puhul peame välja tooma, mis ta head tegi, noorukiea psühholoogia isa, esitas I teoreetilise seletuse noorukiea kohta. Ta ise oli see, kes esimese psühholoogilise ajakirja asutas.
    Arnold Gesell (Halli õpilane)
    1880-1961
    normatiivne teooria (1956) küpsemise teooria „Youth: the year from 10 to 16“
    käitumisnormid 10 tegevuse aspektis:
    tegevus huvid
    emotsioonid inimestevahelised suhted
    harjumused filosoofiline mõtlemine
    koolielu etniline tunne
    Mina areng eneseteenindamine ja- hooldus
    *Tõi välja oma monoloogias arengu normid,mille aluseks on bioloogiline küpsemine. Ta rõhutas seda kuidas hakkama saada , raamat sai bestselleriks.
    Kultuurilised teooriad
    kriitika Stanleyle
    Ruth Benedict (1847-1948)
    arengu pidevus või katkemine (1928,1950)
    3 valdkonda, kus Lääne kultuuri areng katkenud noorukieas (põhjustab tungi ja tormi)
    *seksuaalne aktiivsus versus seksuaalne passiivsus
    *vastutus versus vastutuse puudumine
    *domineerimine versus alistumine
    Margaret Mead (1901- 1978)
    arengu pidevus või katkemine (1928,1950)
    3 Lääne kultuuris eksisteerivat katkemist, mis põhjustavad tungi ja stressi noorukieas (erinevates kultuurides, kuid ka erineval ajahetkel samas kultuuris)
    *Vastutusvõimelisus versus sõltvus vanematest
    *tüdrukute varasem seksuaalne küpsemine versus poiste hilisem küpsemine
    *poiste tugevam seksuaaltung versus ühiskondlikud normid.
    *Kultuuriline relativism . Uuris Uus- Guineas kuidas tüdrukute menstr. Suhtuti. Kuidas mensest põdev tüdruk ise käitus . Suruvad maha ühiskondlikud normid.Erinevad mikrofaktorid.
    *Mõlemad naised on kultruur antropol. Koolokondade esindajad , tegid lahti oma uurimused. Uurisid traditsioonilisi kultuure, panid tähele seda, et kõikides kultuurides pole tegu sellega, et noorukiigaei ole mässumeelne, pole riski,tormi ja stressi. Kultuur määrab ära selle kas noorukiiga on stressi ja tormirikas. Mõlemate tähelepanu oli tüdrukutel. R. Benedict toob välja võrdsusi radikaalsete ja läänekultuuride vahel. Makrokultuuriline teooria.
    3.loeng
    füüsiline areng murdeaeas- loob aluse teisteks arenguteks.
    Millised küsimused teil tulevad meelde sellest ajast et teile muret tekitasid, seoses kehalise arenguga, kui keha muutus, 4-5 aasta jooksul täiesti kardinaalselt.?
    Küpsemise aluseks on bioloogilised .muutused.
    Noorukiiga oma pikkuses jääb kestma, muutused teistes arengu valdkondades kulgevad edasi, puberteet ehk murdeiga on seoses füüsiliste muutustega puududavad seespol ja väljas pool on lõppenud, kas kogniti. Või sotsaalne areng + tänapäeva subjektiivsed tunnusjooned, mis täiskasvanu ea algust näitavad.
    Puberteet murdeeas - toimuvate biol muutuste põhjused (pilt telf)
    On seotud hormonaalsete põhjustega. Üks näärmetest selleks on ajus ajuripats , on dirigent ehk hüpofüüsi hormooni vallandavad kõikide teiste näärmete produktsiooni verre, mis eelkõige paistab välja. Sekund ja prim sugutunnuste arenguga selle tõttu et plahvatuslikult rohkem on veres puberteedi ealise omas , testeronooni ja androgeeni (poistel) ja ostgreeni (tüdruku). See tase on poistel tõuseb 18* testero ja andor hulk, tüdrukutel 8* ostogreeni hulk veres. Kõike seda vallandab , kuna ja mis ajal?
    Esimene tunnus mida on raske identifitseerida, (msg on puberteedi ea alguse tunnused) on keha proportsiooni muutumine.õlgade ja puusade suhtelineerinevus mees ja naissoost indiviididel.Sellist tunnust uurimiste järgi objektiivselt ei sa mõõta,
    slaidil on kirjas missugune on varieerumine primaar ja sek suhtes. Antropoloogidel on seda väga raske mõõta. Siin on kirjas tavaline järjekord alguses tüdrukud ja siis poiste kohta. Tüdrukute füüsiline areng seoses sellega kuidas sekund ja prima sugutunnused arenevad, on vähem universaalne kui poistel, sest rindade arenguga (tavaliselt propo muutuvad enne juba, )algab puberteedi iga 2/3 tüdrukutest, 1/3 tüdr, algab puberteet ehk habemekasrvastiku alguses ehk publitaalkarvastiku arenguga, ja sellele järgneb rindade areng.
    Kasvu kiirenemine ehk kasvuspurt ei ole esimene tunnusjoon , esmakordne menstruatsiin ehk menarhe toimub puberteedi ea keskel, enne on toimunud rindade areng 2/3 tüdruku, 1/3 habemekasrvastiku areng ja kasvukiirenemise areng ja sellele järgneb alles esmakordne menstruatsioon, siis lähen seku sugutunnuste areng edasi. ( graafik ).
    Akne - higinäärmed hakkavad tööle, tegevuse suurenemine ja selle tagajärjel tekib akne.
    Teine pilt Poistel
    Häälemurre on eelkõige märgatavam poistel, tüdrukutel pole nii märgatav, rindade areng 40% teatud määral poistel vähem märgatav kui tüdrukute puhul. Esmakordne eakulatsioon, higinäärmed ja karvastiku kasvu. Kasvuspurt 14 a. Sekundaarsete sug. Järjekord esineb universaalselt meessoo puhul. /
    graafik.
    esmakordne seemnepurse 13.5-14 eluaasta vahel. Tüdrukutel menarhe keskmiselt 12. eluaastat
    Enne peab see kasvuspurt olema toimunud.ejakulatsioon või mensu. Seoses toimunud.
    *puberteedi staatus peegeldab ajahetke kuhu indiviid on jõudnud seoses füüsiliste muutustega puberteedieas. Iga indiviidi puhul on teatud aeg kus need asjad sooti esimese tunnusega, agavad ja selles järjestuses ka puberteedieas edasi toimuvad. Puberteedi isendid hindavad kuna neil algab puberteet ütlevad nad seda uurimistest lähtuvalt, et puber algab siis kui ma kiiresti kasvama hakkama(see on neile subjektiivne). Midagi on enne seda kiiret kasvu , see ei oma neile tähendust.
  • Varieerumine sugulises küpsuses :alguses ja kiiruses
    pilt telf.
    Esimene varieerumine seoses sugu mõjudega. Eksami küsimus.
    Kes on anximilrant(varem, mingist normist , statistiline keskmine, ja rexalidant.?
    Hilisküpsus ja varaküpsus (formaal jaotus, kui palju indiviide saavad suguküpseks, kuidas see järjekord on , ja selle kõvera järgi , keskmine tuleb selle kausi kõverast Enamik indiviide poistel ja tüdruk erinevs, 2 .a. Saavad keskmisest suguküpseks teatud vanusel . Hulk on erinev kui varieerub igal indiviidil.
    (Kujundada hinnagut kas kõik see mis sinuga kehaliselt toimub on normaalne, et sa ei jää sellest normist kõrvale kaldehulka.)
    Mis vigu tehakse? Rusikareegel , puberteedi ealisega seoses tuleks näidata sellist pildimaterjali, et inidviid ennast selle materjaliga samastaks, jah mina olengi täpselt niisugune, selliste tunnustega.
    *Sooline varieeruvus axilarandid (suhteliselt hiljem)ja rexalidant..... Kui suur hulk tüdru ja poisse aintud kultuuris sotsi-maj tingimustes selel järgi kui me vaatame seda normaaljaotuse järgi saavad suguküpseks. Kõik ongi normaalne.
    *pärilikkus- mõjutab suguküpsuse arengut.suguküpses kas siis hiline või varajane kaldub olema üle 75 kordinatsiooni konfidsent, tüdtuk ja emade vahel, ja isade posite.vahel Õdede ja vendade vahel jällegi kõrgem
    * intelligentsus - mõjutab madalat intelligentsus. Kausikõvera järgi , madal intel mõjutab seda, et suguküpsus hilineb. Downi tõvega indiviididel , kes on kas kerge , tõennäoliselt keskmise, või sügava vaimupuudega võib puberteet alata 20- datel eluaastatel. 'Vaimupuue nihutab puberteedi hilisemaks.
    *tervisilik seisund- mõjutab loomulikult suguküpsuse algust. 70 ndatel esitati hüpotees , soojas kliimavöötmed pidi olema suurem suguküpses. Asi on eelkõige seletuse taga tervislikus eluviisil, eelkõige lähtuvalt slelest ,mis puudutab nii füüsilist kui ka psüühilist tervist. (kaloritest on puudu, nendel lastel algab hiljem puberteet. Proteiinid ka)Psüühilises on stress, mis lükkab seda puberteedi iga jällegi edasi.
    * kehaehitus - uuringud on näidatud kehaehituse tüüp tüdrukutel, metamorfne- varane, , hiline, ektomorfne- irratsionaalne
    .Poiste uurimus,kehatüüp imikueas olevatel poistel, kui 6 kuuselt oleks kehatüüp tugev ja muskliline, siis nendel algab puberteet varajasemas eas, võrreldes sellega kui pole muskulaarse tüübiga.Tüdrukutel puudub selline.
    *generatsioonide lõikes- varieerumine toimub ka sugupõlvede lõikes. Puberteedi iga menst. Kohta pärinevad ained erinevade maade lõikest 1840 on nihkunud viimase 120 jooksul üha varasemale eale, 10 jooksul küpsevad nii poisid ja tüdrukud varem ajaliselt, kui nende emad ja isad , 3-5 kuud vanusega ettepoole .Arenenud lääneriikide see et tervislik heaolu on praktiliselt saavutatud, ega me kuskile kaugemale kui 12 jõuda kiiremini pole võimalik.
    Jaapanis tüdr ja pois , trend toimus kuid hiinas mitte. Arenguriike kus menstr seda sajandi trendi pole läbi teinud.
    Tingitud- tervislik seisund on paranenud ja teine geenide segunemine .
    *.... seda kõike nimetatakse -Axelarantsioon-mis on toimunud viimase 100 aasta jooksul.
    (Tüdrukutel küpseb munasari kuni 18 eluaastani.)Munasarja kaal 18 -eluaastaks küpseb see munasari 43 g . Põhiliselt füüsiliselt leiavad aset murdeeas. Teine rusikareegel: Varieerumine sooti suguküpseks saamisega on meessool varieeruvam kui naissool ja see kehtib ka mistahes organitega seoses. Meessool vb võtta pikemat aega saada suguküpseks.
    Varieerumine sugulises küpsuse kiiruses
    Varase algusega käib kaasas kiire suhteliselt lühikese perioodi vältel kõiki ndende prim ja sek sugutunnuste areng. Hilise alguse puhul poistel varieerub see suguküpseks saamise aeg, kui üks tüdruk keskmiselt 3 aastaga saab suguküpseks, siis poistel on see iga 4-5 aastat keskmiselt. Kiire algus ja kiire lõpp, lühike periood.
    Küpsemine puberteetieas (pilt telf)
    a) Hormonaalsed muutused- üks muutuste valdkondi, mille teki ajuripats lahti. Hormoonid mitte ei mõjuta otse vaid mõjutavad murdeealiste arengut kaudselt .
    b)Füüsiline areng puberteedieas kasvu spurt- sekund sugutunnusest kasvu spurt
    c)keha proportsioonide muutumine.
    Kasvuspurt- ei peegelda ainult suhteliselt suurt kasvus juurde võttu, poistel ja tüdrukutel eirneval ajal ühe aasta jooksul, kõige kiiremal kasvu perioodil vb aastas kasvada 9 cm ja kaalus drastiline juurde võtt 9,5 kg (tüdruk), poiste puhul saab alguse 12 a ja tipus on 14 a. Kõige kiiremal kasvuperioodil ja kaalu suurnemine, vb poiss kasvada 10 cm ja juurde võtta 12.5 kg. Kasvuspurt on iseendast füüsiline fenomne, kehaga seotud, katkeb endas kaalu ja kasvu juurde võttu lühikese perioodi jooksul paari aastaga.
    Lihaste mass kg-des ja keharasv kg-des (joonis)
    Selle joonise pealt loeme välja mille arvel poisid ja tüdrukud , ükskõik kas kaks aastat varem või hiljem ,toimub see nii:
    Poistel toimub see kasvu suurenemine eelkõige lihasmassi arvel 3:1 .Tüdrukutel aga ellkõige rasvkoe ladestumise arvel 5:4, seoses 5 rasvkude ja 4 lihasmass .
    Rasvkude ladestub tavaliselt reitele, puusadele,kaelale, sooti erinev.Tüdrukutel kõhule, puusadele ja kaelale, poistel jalasäärtest kaob ära tulevad lihased, ja kui neil on rasva siis see õlavöötmele, Enne esmakordset primaar sugutunn oma arengut algavad.
    14.eluaastast peale on poisid tugevamad sest lihaskond on arenenud. Kekus on erinevad nõuded jõuga seonduvad, et lihasmass on erinevalt tüdrukutel ja poistel erinevalt arenenud.
    Keha proportsioonide muutumine.(pilt)
    Esimene sekund. Keha muutumine . Muutuvad ka teised kehavälised tunnused. 5 a lapsel on peaümbermõõdus u 80 % saavutatud, 1:4 kogukehast on pea, täiskasvaul 1:6 kogu kehast. Puberteedi eas kasvab pea ainult 5-6%.
    Küll aga toimuvad propor muutused näos. Esimesena näost alustab kasvu nina. Need tunnused mis sul lapsena näos on hakkavad hiljem kasvama, nina on kasvuspurdina. Ka silmad kasvavad , silmamuna kasvab ja vb tekkida ajutine lühinägevus. Kasvavad ka huuled, lamedatest ja peentest lapse huultest saavad täidlased täiskasvanud huuled poistel ja tüdrukutel. Viimane näoelement mis lõpetab puberteedi ea näoga seonduvate elemendite kasvu on lõug . Lapse lõug on tahaulatuv, täiskasvanul on aga etteulatuv, kasvab ettepoole välja.
    Kasvab ka keha, Jäsemete kasv on kõige märgatavam. Kasvuspurt saab alguse jalalabade ja käelabade kasvuga. Kõige enne pead sa vahetama ka jalanõusid ja kindaid. Jalasääred kasvavad kõige enam võrreldes lapse kehaga.Ei saa öelda et kuigi suhteliselt vähe kasvab pea, ei saa öelda et ka keha kuju ei muutuks. (Kaela kuni eelkooli eani ei olegi nagu lapsel :D, ja on tegu punnkõhuga). Edasi tekib puberteedi eas taljejoon olgu see siis pois või tüdr,ka keha kuju muutub. See et talje on tekkinud on psühholoogiselt suureks saamise tunnuseks.
    Muutub ja arenevad ka siseorg.
    Kopsumaht . Poistel läheb lihaste arenguks vaja rohkem hapniku , on vaja kopsumaht suuremaks . Kopsud hakkavad teistmoodi töötama. südame ja veresoonkonna tegevus. Kasvu alustab süda ja see muutub suhteliselt suureks. Suur süda pumpab verd suhteliselt väikestesse arterisse, siit oht, südame häired , südame löögi sagedusega seonduvad häired.
    Seedeelundkond- soolestik muutub pikemaks, ja mahukamaks. Soolte nii peen kui jäme soole see kuidas see kokkutõmbumine muutub tugevamaks, ja punnkõhust saab pisikene kõhuke. Kõhumaht muutub suuremaks.
    4.Primaarsete sugutunnuste arenemine
    Pooltel juhtudel esmakorne seemnepurse toimub magamise ajal. Toimub kas masturbeerides või seksuaalse sisuga unenägu nähes, või füüsiliselt nt pidžaama kumm on liiga ümber, magatakse kõhuli.13-14 a. Enne seda on alanud poistel kaenlaaluse ja (axilaar ja publitaarkarvastiku kasv -mõlemal sool),publitaalkarvastiku kasv, alguses ilmnevad üksikud pigmenteerimata karvad , seejärel ilmnevad pigmenteeritud koonilise kujuga ja vähest ala kandvad karvad, siis pärast seda karvad muutuvad krussi, on krussis , ja siis publitaalkarvastikus(häbeme) hakkavad katma juba tervet ala, ja karva kuju muutub koonilisest karvastikust , püramiidi kujuga. Karvad krudisevad siis on see karv kolmnurkse läbilõikega- viimane etapp. Täiskasvanul on ristlõige kolnurga kujuline.
    Türdukutel menstruatsioon- esmakorne ehk menarhe, keskmine tunnusjoon keskmiste sugutunnuste seas.
    4.Sekundaarsete sugutunnuste areng
    Higinäärmed hakkavad tööle. Alguses kui tööle hakkavad, iseloomulikku higi lõhna pole, kui see tekkima hakka. Enne märkad sa vistrike ja vinne, puberteedi ealisel läheb aega oma higilõhnaga kohanemiseks. Peseb 4 korda päevas käsi, selleks et oma uue lõhnaga harjuda.
    Rindade arenguga algabki puberteedi iga tüdrukutel. Rindade arengul 4 staadiumit, peab teadma seda ise. Kõigepealt algab see et tuleb rinna oreool koos nibuga, siis tuleb teine staadium rinna roosi staadium tekib kooniline rind , rinnanibu ja oreool pole eristunud. Siis kujuneb välja primaarne rind, mis on sellise kujuga mis see pärilikult antud on kuju ja suurusega ja oreoolist tuleb välja nibu.
    Nende tunnustega seoses mis on esimesed murdeiga alustavad tunnused
    Poisid muretsevad väliste sugutunnustega . Ja ka rindade arenemisega (feminiine tunnus u 40%)Genitaalide suuruse ja kujuga seonduvad, kas see kõik jääb normi piiresse.
    Karvade teke näole- kõigepealt tekivad noormehele üksikud karvad suu nurkadesse, seejärel karvad ülahuule üla ossa ,seejärel karvad põsesarnadel täpselt nii palju neid nagu on ettenähtud, alahuulealla ja viimasena nii kuidas pärilikkus on eelkõige selle ette determineerinud, kui suure ulatusega see karvastik näol areneb.
    (Endomorph, Mesomorpf, Ectomorph)
  • loeng.
    Kehaliste muutuste psühholoogiline mõju murdeealise arengule.(pilt telf)
    1.Sissejuhatus- üldised käitumisviisid, mis iseloomustavad murdeealist.
    2.Varane või hiline seksuaalne küpsus
    1.1
    Bioloogiliste ja kultuuriliste faktorite mõju murdeealise arengule (skeem)
    Hormoonide mõju pole otsene, tuleb erinevate steoreo tüüpide, või eakaaslaste suhtumise vahefaktori mõjul .Kui tuua fakte milline see kaugne mõõju poistel seoses kõrge teso tasemega on siis läbib vahe muutujate, mis puudutab teisi, mõjutab näiteks agresiivsus .
    Tüdrukule kõrge ostogreeni tase , tõstab meeleolu vaid sel juhul kui tüdruk on aktiivses tegevuskavas. Aga ostogeeni madal tase mõjutab läbi selle kui see tüdruk eakaaslastega aktiivses suhtes pole depressiivsust ja masendust.
    Slaid üldised käitumisviisid
    *Poisid on häbelikumad kui tüdrukud. Eelkõige sellelel ajal kui see kasvu spurt toimub, ei suuda üks puberteediealine ilma selleta ei vaata täiskasvanule otsa, tal on iseenda kehaliste muutustega kohanemiseks probleeme. Poiss ei kordineeri oma lihaseid , ka tüdrukutel tekib kohamakus, nende reaktsioonid on erinevad. Tüdruk kombenseerib seda et läheb trenni ja teeb harjutusi aga poiss vastupidi kui ta ei tunneta et ta ei kordineeri oma lihaskonda, tõmbub endasse ja keeldub sotsiaalsest suhtlemisest.
    *Mõlemad on püsimatud. Energiat tundub olevat küllaga , tundub olevat et miks need abiturendid nii aeglaselt kõnnivad. See suur süda pumpab verd suhteliselt väikestesse arteritesse, ja siit tuleb kahe otsaga põlev küünal mis näib olevat oma energiast olevat lõpmatu .
    *Hundiisu- süüakse kaloraažilt palju. Üks kasvuspurdi tipus olev puberteedi ealine sööb kaloraaži nii palju kui kõige energiarikkama töö tegija (nt puulõhkuja ). Toitumisega võivad tekkida ebatervislikud harjumused. 3 põhitoidukorda ja kaks oodet muutuvad veel tihedamaks, vb tekkida ebatervislik harjumus. Puberteedieas isu eksperimenteerida toiduga, heeringat ja torti koos süüa, erinevaid toidu aineid kombineerida ja siis see ära visata ja võtta uued kombinatsiooni on iseloomulikud murdeealisele. Otsitakse oma mina ja iseennast ja eksperimenteeritakse sellega.
  • Menarhe või pollutsiooni mõju murdeealise arengule.
    Esmakordse mens mõju murdeealisele. Elissa Koff jagas tüdrukud kolme grupi : kellel oli mens toimunud ja kelle polnud ja võrdles nende tüdrukute joonistamise pilti tüdrukust. Tüdruku jaoks esmakordne menstr ei ole üks paljudest puberteedi eas toimuvatest muutustest vaid kõige tähtsam. Puberteedi ea muutust millest alates hakatakse ennast aksepteerima kui selle soo esindaja , võetakse omaks feminiine sooroll , ja subjektiivselt tuntakse end naissoo hulka kuulvana.
    Need tüdrukud kelle oli mens ära joonistasid sugutunnustega tüdrukuid.
    Tüdrukud räägivad menst algusest emale , isale ja sõbrannale. Ise aga tüdrukud tähtsustavad sündmust nii et see on oluline sündmus ja need tüdrukud kelle emad jaisad on seda tähtsustanud. (Tuleb öelda et väga tore sinust on saanud naine-ema)kui tüdrukute käest küsiti millised on nende kogemused sellega kuidas menst algas. Ameerikas toodi tüdrukud kaks erinevat välja selle et kui emad ja isad olid tähtsustanud seda sündmust nn väike kõne , või kaunistatud lilli, või kingitust. Tüdrukute suhtumine menst on meeldib või ebameeldiv ja valulik ja halb ja paha, oleneb kuidas moodi tüdrukud on seksuaalkasvatusega seoses (kodune) ette valmistatud. Menstruatsioon on halb jne 70.datel. Kuna ei õpetatud neid . Kui tüdruk saab adekvaatset eakohast infot menstruatsiooni kohta siis tänapäeval suhtutakse sinna positiivselt. See väike osa kes peab mens ebameeldivaks see tuleneb sellest et seksuaalkasvatus selles vallas on aukudega .ei ole sellele vanusele vastav.
    Poiste esmakordne pollutsioon on niisugune sugutunnus, mis on vähem tähtis, või üleüldse mitte tähtis, sest see jääb teiste sündmuste hulka.Poisid reeglina esmakordselt ei räägi kellegile,see on poiste jaoks vähem tähtis sündmus, muretsevad teiste asjade üle.
    Sooti on erinevused.
    4.Sekundaarsete sugutunnuste mõju murdeealise arengule
    rindade areng, poistel ka teatud määral rindadega seotud areng, higinäärmetega seotud areng. Karva stiku kasv erinevates staadiumites pole vaja seletada reeglina, aga kui küsitakse siis peaks vastama.
    Ka tüdrukutel tekivad karvad näole küll väiksemas ulatusel, võidakse küsida kas mul ka kasvavad ka vuntsid- peab vastama et see on täiskasvanu tunnusjoon, et naistel on ka näos samas järjekorras nagu mehel aga need ei pigmenteeru tavaliselt. Täiskasvanud naine hakkab sinust nii saama.
    Rinnakasvu algusega isegi siis kui rinna nibu tuleb välja esimeses staadiumist, tüdruku rinnakorvist. Kui juba koonilise rinnaga on tegu , kui rinnad hakkavad arenema siis tüdrukud võivad keelduda ja poisid ka , kui nad mures on kas see läheb normaalse arengu alla. Sest mõlemad need nii prim ja sekund.on välja ulatuvad kehaosad , tuleneb noorukiealiste mõtlemise iseärasustega, see kujutelm et kõik inimesed vaatavad neid kriitiliselt. Märgatakse väliste suguorganite suurenemist ja vistrike jne, keelduvad sportlikust tegevusest , sotsiaalsest tegevusest. Tüdrukutel esimese kahe rinna staadiumiga on tüdrukutel tõsine mure. Ta mõtleb teistmoodi , kõik vaatavad tema kehalist arengut ja kõik näevad ta vigu ja puudujääke.
    Võivad peita oma keha laiade riiete alla, välditakse liibuvaid riideid .
    Seoses sekund sugutunnustega on muret murdeealisel veelgi. Enamik poisse muretseb selelpärast et nad pole nii pikad kui nad tahaksid olla 50% läänekultuuris, üle 50% tüdrukud et nad ei ole nii saledad kui nad tahaksid.
    Tüdrukud suhtuvad oma profiili, puusade kõhu, talje, juuste värvusesse, küüntesse jne, negatiivselt, lisanduvad veel rida kehaga seonduvaid tunnusjooni, osad on millesse neg suhtutakse. Ängistuse allikas eelmine lause ja nüüd veel, murdeealise keha jäsemete pikkus ei muutu vaid muutub ka kuju, võidakse muretseda ka sellepärast et see kuju võib saada kriipsust pudeljaks. Kui võrreldakse ennast teisega kui sellist säärt pole siis on see ängistuse allikas. Iga keha kujust ollakse selles eas väga tundlikud, kehaga seonduvad arengut puudutavate hinnangute suhtes. Ühtegi hinnangut ei tohiks õpetajalt tulla õpilase kehaga seonduvalt.
    *Igal ühel on oma tempo ja areneb oma moodi.
    Varase või hilise seksuaalne küpsuse mõju murdeealise arengule
    Varajane ja hiline küpsus kuidas mõjub psüühikale .
    Poistele ja tüdrukutele mõjub erinevalt. Poistele annab varajane seksu küpsus teatud eelise nooruki eas, varajased küpsed noormehed on vähem ärrituvamad, sõltumatumad, kõrgema enesehinnanguga ja populaarsemad eakaaslaste hulgas. Teatud eeldused annab varasem füüsiline küpsus , sind hinnatakse iluideaaliga, hinnatakse muskleid ja atraktiivsust ja see mõjutab ka psüühikat. 30. date aastate keskpaigaks need eelistused kaovad. Need kes on hilisküpsed , selletõttu et nad nagu nii on maas nii füüsiliste arenguga peavad selle aja jooksul välja töötama tõhusamad toimetuleku mehhanismid , nt stressiga toimetulekuks, ja nende täiskasvanu rolliga kohanemise aeg on pikem.
    Siis kui on varaküps siis nõutakse tema käest et ta käituks nagu täiskasvanud kui ta ei oska veel.
    Teatud eelised puberteedi eas ja kolmekümn aastate keskpaigas siis nahakse et tendtentsi tüdrukute seas , kui 70 ja 80 aastate alguses psühholõp toodi välja vastupidised tendtesid, näitasid et hiline küspsus annab mõlematele teatud eelised, kuid see pole enam nii.
    Kui tüdrukutel algab puberteet vara, ja tema elus langevad kokku teatud suhetega seonduvad küsimused ,uurimuste alustel näitab kui tegemist on varajase puberteedi algusega ja varajaste suhetega jne vanemate lahutus ja kooli vahetus, elukoha vahetus . Annavad koosmõjul( kus tüdrukutel on empiiriliselt tõestatud 2000 ast alguses,) et neil ilmnevad probleemid antisotsiaalne käitumine, kaasaarvatud ka agresiivsus.
  • Füüsilise välimuse mõju murdeealise arengule
    a)atraktiivsus( fenomen ,ilmub 6. eluaastast)
    Edu või ebaedu atraktiivsete ja mitteatrak.
    Mida me peame ilusaks ? Me peame ilusaks laste ja naiste atraktiivsuse hindamisel, mis meenutab last suured silmad , pruntis põsed, taha ulatuv lõug, keha propotsioonid , pea suurem kui keha. Puberteedi eas peale hakatakse aktratiivsust hindama seoses sellega mis puudutab selle sugupoole sekund sugutunnuste arengut.
    on kas keskkonnast või isiksusega seotud.
    Atraktiivsed tudnegid saavad õppejõudelt paremaid hindeid, istuvad ette ja keskele ,küsivad õppejõudede käest rohkem küsimusi , tulevad rohkem ka klassi ette.
    *atraktiivsemaid inimesi-( peetakse hea südamlikud ja intelligentsed, neid ka abistatakse rohkem , ja nende suhtes käitutakse altruistlikumalt.)
    Teatud iga kus inimene teatud ilu ideaalile ei vasta ja millepärast puberteediealist ei tohiks puudatada hinnangutega tema välimuse kohta.
  • Füüsiline välimus
    a)kehatüüp
    (pilt endomorph, mesomorph,ectomorph)- see pole tõene,pole otsest seost kehatüübil käitumisega. 63 aastal. J.B Cortes &F.M. Gatti
    7.novembri kaks loengut pole (küsi Jennyferi käest)
  • loeng
    1)Identiteedi areng noorukieas
    2) Autonoomia areng noorukieas
    Täna räägime arenguvaldkonnast mis noorukiealistele on iseloomulik. Identiteedi autonoomia areng on noorukiea arengu küsimus. Lapseea küsimuse valdkonnaga seda välja tuua ei saa.
    1Identiteedi mõiste(Kujunemine ja komponendid)
    2.Identiteet kui noorukiea küsimus(kuidas nooruk mõtleb, tunneb, tajub , identiteedi arengu astemed)
  • Identiteedi arengu astmed
    III Autonoomia
    *Identiteedi mõiste- mitu erinevat käekirja oli?
    Self- teadlikkus seoses oma minaga ja mina konseptsioon .
    Self- consept
    self- esteem (hinnang) hinnanguline
    self- image (kirjeldus) ja või kirjeldav
    Liigitus, abstraktsus, soolised erinevused, varajane noorukiiga.
    (self- presenatation)
    Identity . Saame rääkida siis kui me vaatame noorukiiga ja selle algust. Erik erikson .
    Formaalsed operatsioonid
    *Identiteedi- def kuidas inimene kasutab teadmisi enda kohta, et leida tööalast, ideoloogilist ja seksuaalset rolli ühiskonnas, mis kõige enam väljendaks seda, kes inimene on.
  • Kontestduaalne element(suhestumine ühiskonda)
  • Definitsioon, tervik ( defineerin kes ma olen , nii et püüan end terviklikult iseloomustada)
    (12 aastane ei kirjeleda ennast terviklikult ja ta ei suhestu ühiskonda, annab kirjelduslikult või hinnanguliselt enda mina edasi)
    * Personaalne iden kui inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõteastatud ja integreeritud nägemus iseendast sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest
    *sotsiaalne identiteet kui inimese.....nägemus oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (Valk,2003.)
    Noorukiea küsimusega tuleb küsimuse alla personaalne ident, võimaldavad oma mina suhetda ja vaadelda iseenast tervikuna . Koos kolme rolliga ühiskonnas.
    Mitteakadeemilise enesehinnangu puhul on sotsiaalse ja minu välimise enesehinnanguga tegemist.
    Noorukiea alguseks on olemas inimesel üldine enesehinnang , mis kujuneb välja spetsi enesehinnanhgutest akadeemilisest ja mitteakateem(sots ja minu välimus ) . Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas on see et üldine enesehinnang hakkab noorukil tõusma noorukiea jooksul. See mis muutub noorukieas seoses minu minaga, on see et mina mis tahes aspektid ( akad või mitteaka) muutuvad abstraktsemateks, oskab mõelda abstra minaga seoses.
    Soolised erinevad varajases noorukieas, (tüdrukute madalam) rohkem poisse kellel on üldine enesehinnag kõrgem ja poiste kohta käib veel see et seose spets enesehinnangute(aka ja mitteaka) poistel on üldiselt kõrgem akadeemiline enesehinnang võrreldes tüdrukutega varajases noorukieas.
  • Identiteedi mõiste- algab sünnihetkest
  • Kujunemist mõjutavad faktorid
    1.Kaasasündinud komponent
    *füüsiline parameeter (lööb aluse ka teiste dimensioonide arenguks)
    *mittefüüsiline parameeter
    2.Keskondlik komponent
    * sotsio -kultuuriline KK
    *eakaaslaste KK sarane staatus ja õigused
    *olulised teised ind. Kelle positiiv hinnanguid inimene ootab (autoriteet, valmiustus, armastus/ kirg (-isel noorukiealist armastust))
    *kooli KK(kujuneb lõplikult välja identiteet, Mitme käekirjaga kirjutasin gümnaasiumis. )
    Identiteedi areng algab sünnihetkest ja kestab kogu elu.
    I.Identiteedi mõiste
    2.Komponendid
    1.Personaalne ident Tunded, mõtted ja taju enda kui terviku kohta tuum
    EH 2.Sotsiaalne Ident I
    3.Ideaalne Ident Rollikäitumine
    Mis on minu personaalse ident tuum- kes ma tahaksin olla? teoreetikud ütlevad et siis on nooruk kriisis , sest ta avastab esimes korda oma personaalse ident tuuma. Enne seda iga on rollikäitumine varieeruv ja lapsel ja varajases noorukiea alguses on kerge võtta erinevaid rolle kui selle küsimusele saadakse vastus sellele küsimusele mis on püsiv selle tuumaga ,rollikäitumine muutub ahtaks rollid kristaliseeruvad ja noorukil on raske võtta erinevaid rolle sest ta on saanud väljaspoolt kinnitust vi mittekinn rollide kohta ning see muutub ahtaks. Kui see kriis läbi tehakse siis rollikäitumine muutub ahtamaks, rollid kristaliseeruvad.
    Sotsiaalne identi - otsitakse vastust küs kuidas moodi teised inimesed mind näevad
    Kolmad iden küsimus Milline on minu ideaal, mille poole ma pöörlen, ihaldan. Kes olen ma ise.
    Kui personaalseident vajadused saavad rahuldatud enesehinnag kõrgel ja kui sotsiaalne ja ideaalne ident langevad kokku on enesehinnag kõrge (ka kõrge on sisi kui perso ja ideaalne saavad kokku).
    Kui vaadelda järgnevast aspektist võtta identi siis vb seletada noorukiea alguses algnevat kriisi.
  • Identiteet kui noorukiea küsimus
  • Kolm vaatenurka identiteedi arengu kohta
    *kuidas nooryuk mõtleb (12-14 ebastabiilne- eneseteadvus MK diferent ja paremini organise (struktuut ja hierarhia )
    *kuidas nooruk tunneb
    *kuidas nooruk tajub
    Ei ole ühtset vaate nurka. Pigem tuleks võtta ident arnegut kõigi kolme lähenemise kombinatsiooniga et saada noorukiealistest aru ja neid mõista.
    Miks on tegu ebastabiilusega, huvi mina vastu on suurim kogu elukaare jooksul. Pärast seda 12-14 iga hakkab mina konseptsioon olema diferentseeritum ja paremini organiseeritum. Miks muutub minaga seoses kogu see enese konpsetis diferents ? Vastus seotud sotsiaalsete kognitsioonidega seoses. Nooruk oskab võtta teise inimese vaatevinkel enne seda iga ostatakse võtta kolmanda inimese vaatevinkel, selle ea alguses osatakse ennast panna nende kahe ja kolmanda isiku vaatevinklisse ja nähakse vastastikust mõju,ja selle ea lõpus perspektiivis saadakse aru et kõik sotsiaalsed suhted on suhtelised ja neid saab muuta. Osatakse näha ennast sotsia suhetega seonduvalt rollide suhtelisust ja dünaamilisust. Mina Konseptsioon on paremini organiseeritud, on tegu abstrakstete mõistetega, need on seotud struktuuri ja hierarhilises strktuuris ja selle ea jooksul kui keskmises noorukieas see MK seonduvad erinevad tahud võivad olla vastuolulised, siis noorukiea lõpuks see vastuolu sesoes MK erinevate tahkudega ületatakse.
    Kuidas nooruk tunneb- rahulolu või rahulolematus seoses endaga- on stereotüüp, et noorukid on eas kelle enesehinnang on madal, Stanley hall nimetas kuidas nad lähevad konflikti jne. Keskmises noorukieas 12-14 nii poisid kui tüdrukute eneseteadlikus on kõrgeim. MK on ebastaabiilseim. Nende kahe parameetriga seoses eneseteadlikkus on tipus. See et MK on ebastabiilne mõjutab noorukite puhul sellist enesehinnagut mdia nim parameetrilisuseks enesehinnanguks, mida mõjutavad situatsioonid. Sotsiaalsed situatsioonid noorukiealiste puhul, millega seoses ängi vb ka hirmu tuntakse, avaliku esinemise situatsioon.
    Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis ) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas.
    Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega. 60% on üldiselt kõrge enesehinnanguga noorukitest või on siis tõusev selle ea perioodi jookusl. Saavad hästi endaga hakkama, enesekohaste pädeviustega seoses on adekvaatne. 20% noorukitest on progreseerivalt madal aluspõhja enesehinnangu muutumine, need noored kes elavad noorukiiga üle kui kriisi. Tungi ja tormiga tegu nendel 20 %.
    Kuidas nooruk tajub ennast?- E.H.Erikson ( 1959 )Identiteet „See olen mina ja koht, kuhu kuulun “
    Noorukiiga isel identiteet vs identiteedi hajuvus kriisina. Eriksoni nim ajaloos selle indentiteedikriisi iseloomustajaks.
    Identiteet E.H.Erikson järgi (Ego-identiteet)koosneb neljast komponendist :
    1. Individuaalsus
    2. Terviklikkus ja süntees
    3.Ühtsus ja kestvus
    4.Sotsiaalne solidaarsus .(Ühiskond mõjutab identiteedi arengut)
    I
    Milline on selle indiviidi isel kes on identiteedi saavutanud.
    Vaata slaidid.(2 slaidi)
    Psühhosotsiaalne moratoorium - toob Erikson välja kolm probleemi.
    *Identiteedi difusioon- identideeti saavutamine (kus otsitakse vastust küsimusele kes ma olen, vastust ei leita, sihid ja eesmärgid elus pole olulised, oluline on lihtsalt olemine)Kahjulikud mõjud on see et identiteediga seonduvalt tagajärjeks on probleemid kolmes vallas, intiimsete suhetega seondivalt, autonoomiaga seonduvalt, saavutustega kaasaarvatud akadeemiliste saavutustega )
    *Identideedi foreclosure- identideedi väljasulgumine/enneaegne kujunemine/suletud indetiteet . (Nooruk võtab kohe ilma eksperimenteerimata erinevate rolidega, võtab osaks indetideeti püsivana. Üleliia ollakse emotsioonalselt noorukiga seotud(perekond)). Autoriteedi otsustusel võtekase omaks endale indetiteet
    *Negatiivne Identiteet- neg identiteet(kus nooruk võtab omaks silmapaistvalt kas autoriteeti ja või ühiskonna kehtivate normide reeglite vastu pidise indetiteedi).
    Läänekultuuriline omane identiteedi arengu staadium. Kõige kujukamalt väljendub see, riietumiskäitumises, kus katsetatakse erinevate rollidega ja üksikut rolli pole omaks võetud .
    Tänapäeval tuleks öelda seda et noorukid pigem otsivad oma identiteeti.
    *Slaid(James Marcia ja tema kolleegid)
    MAMA . Moratoorium achievement Moratoorium Achievement
    Kriis – enda kohta tajutud erinevate vaadete uurimine ja nendele hinnangu andmine
    Kohustused. Valikud seoses elukutse , ideoloogia ja seksuaalsusega.
    Areng toimb kõpsete küpsete staadiumite poole. Idenditeet vb kulgeda ka teisi teid pidi, küsimus selles kui palju võtab aega siis, MAMA tsüklis 1-3 aastat indetiteedi saavutamine.
  • Autonoomia areng noorukieas
    *emotsionaalne autonoomia
    *käitumuslik autonoomia
    *väärtushinnanguline autonoomia
    Vaba taha jne – areneb järgjärgult esmalt emotsionaalne siis käitumuslik ja sisi väärtushinnaguline.
    autonomy- independence/ sõltumatus )(mõnes kirjanduses pannakse võrdusmärk nende vahel aga siis kursusel me eristame)
    *autonoomia. Oma tegevuse ise määramine ja oma vaba tahe .
    *Kõigepealt saavutatakse emotsionaalne autonoomia- 1-4 algab ma ei häri vanematjne.slaid
    Vanemate rolli vabast vaatlemisest. Kolm nendest on noorukieas tõusvad,vanemad kui tavaliselt inimsed rolli vaatlemine on tipus ja sealpeale languse dentents. (suudame vaadata 13 aastaselt u 6 klassis)
    Käitumuslik autonoomia ehk sõltumatus-
    *Otsuste tegemine(otsustamiseprotsess)- (tkolmas slaid vastuarg , kõik progresseeruvad.-slaid juurde)Milline on kognitiivne areguga seondvad tuleb progressiivsus välja.
    *muutused konformsuses( konfrome intensiivsus ja vanemate surve slaid). Konformsem ollakse varajases Oma otsustuste mõõdupuu on mul peas millega seoses ma käitumuslikult otsueid langetan noorukieas eakaaslastega.
    * enesekindlus ja eneseusaldus
    *konflikt vanematega ( konfliktide sagedus näitab langevuse tendensti , 2. need kellel olid konfli eelnevas eas on ka nüüd. 3. Millises vallas on konf vanematega- minu enda persooniga seonduvatest igapäeva küsimused, mis puudutavad lühiajalist perspektiivi. )
    Väärtushinnanguline autonoomia
    See et mul on oma süsteem ja selles ei ole vastuolulisi. Puudutab haridust, religiooni. Neid kasutan aind siis kui mul on eelmised autonoomiad kasutatud .
    Käitumuslik autonoomia
    Nooruk on jõudnud enda jaoks ebastabiilsesesse olekusse, ta tajub et vanemad pole kõik võimsad nad väsivad ja pole ideaalsed, teisalt tajub ta seda et kõiki probleeme ma ei suudagi lahendada. Tajub oma piiratust ja saab perioodi lõpupoole aru et tast ei pruugi saada tema lapsepõlve unistus , vaid tavaline inimene. Lepib oma inimlikkusega. Et sellest seisundist turvalisust saada otsib noorukiealine tuge eakaaslastelt. Nende grupid ja sõber, sõbrad aitavad teda. Sotsiaalne areng noorukieas
  • loeng
    Sotsiaalne areng noorukieas
    Joel sanga luuletus
    *sotsialiseerumine- iseloomustab sots areng nooruk. On protsess, mille abil õpivad indiviidid looma ja säilimtama suhteid teistega , neist saavad selle läbi aktsepteeritud ühiskonna liikmed, kes reguleerivad oma käitumist vastavalt ......
    Tänased teemad
  • Eakaaslaste sotsiaalsed grupid
    1.Eakaasöaste gruppide mõju nooruki arengule
    2.Eakaaslaste gruppide tüübid noorukieas
    3.Muutused gruppide struktuuris noorukieas
    II Sõbrad
    1.Muutused sõprussuhetes noorukiea jooksul
    2.Sõprussuhete olemus ja mõju noorukieas
    3Prosotsiaalne käitumine noorukieas
    Sisukokkuvõte telfist
    I.Eakaaslaste sotsiaalsed grupid kui esimene sotsialiseerumise valdkond noorukieas
    Slaid ( Egotsentrism mõtlemises?)
    Õpsi jutt- Noorukiealiste puhul nii mõnelgi tuleb arenguaste kus ollakse varase ja hilisema küpsusega eakaaslastega. Eakaaslased kõigepealt laias laastus vb öleda et noorukil on kolm sotsiaalset maailma, mis teda mõjutavad: vanemad, eakaaslased ja ühiskond. Esimest korda saame rääkida selles eas, nooruki suhetest üheskonnas. Esimest korda tuleb vanemate mõju kõrvale suure kaaluga eakaaslaste grupp, mõjutamast noorukiealise sotsialiseerumist. Kui noorukil on vanematega suhted konfliktsed, siis eakaaslastega l' hedase suhete hoidmine ei kombenseeri vanematega konfl suhteid. Vastupidi, kui vanemate lähedased suhted siis avaldab see mõju ka lähikaaslaste suhetele. Küsimus selle millise kvaliteediga. Eakaaslaste grupi mõju nooruki arengil.
    Enamik noorukiealisi tunneb ennast kokku kuuluvalt eakaaslastega(identifitseeritakse). (Ära usalda kedagi kes ei usalda sinu generatsiooni ).Tuleneb see nende egotsentrilisest mõtlemisest. Mina olen eriline, minu generatsioon on erline. See kes sinna ei kuulu, pole eriline.
    Aeg:kellega noored koos aega veedavad
  • Kui me vaatame generatsioone tagasi ja selle sama gen jooksul. Üha vähem veedavad vanemad noortega vähem aega koos. See aeg, mis vanematega koos veedetakse, seda on mõjutanud tehnoloogia ja multimeedia periood. See, tendents on viimsel ajal vähenenud tõepoolest ja tulevikus vb veel vähemgi jääda.
    Protsenduaalselt on noorukid eakaaslastega koos 50 % virgeajast.Tänapäeval veelgi suurenenud
    Vanematega või perega koos 19% virgeeast, tänapäeval veelgi vähenenud.
    Noorukiealiste puhul tuleb ka üksiolemise aeg oluliseks komponendiks. Selleks et iseendaks saada peab olema ka ega iseendale , et ennast leida ja otsida.
    Uurimus- Kuna noorukid tunnevad ennast õnnelikuna?- iga kolme tunni tagant tuli üles märkida , mida ta tunneb, emotsioonid mitte meeleolu, kellega ta koos on jne. Sellest uurimusest tuli välja et noorukid tunnevad õnnelikuna vaid siis kui nad on eakaaslastega koos ja teevad nendega midagi koos aktiivselt.
    Vanemate-noorukite ja noorukite-eakaaslaste suhted
    Sullivan 1983- interpersonaalne teooria( erinevad suhted rahuldavad nooruki erinevaid vajadusi.
    Intiimsus , seotus , romantilised suhted, eakaaslased
    Hoolitsus ja kiindumus . (rohkem sõprussuhe vahelised, muutuvad võrdseks) vanemad- vähem vertikaalsed
    Kiindumusteooria- 69-see kiindumuse kvaliteet kas ebaturvaline või turvaline mõjutab lapse ja vanema vaid hiljem ka nooruki ja tema vanema lähisuhte kvaliteeti. Uurimused näitavad, seda et noorukid varajases lapseeas alguse saanud kiindumus mõjutab teda ka noorukieas.
    Ka armastussuhete kvaliteedi ja teistele lähisuhetele mõju
    Bendt1988- erinevat liiki toetus
    Kaaslus ja intiimsus eakaaslased, sõbrad
    Hoolitsus eakaaslased/sõbrad, vanemad
    Intstrumentaalne ja emotsionaalne toetus. (asjad) vanemad
    Bendti järgi hoolitsusees erinevuses, varajases noorukieeas on vanemad domineerivamad hoolitsuses, keskmieses noorukieeas on mõlema osakaal hoolitsusega võrdne. Hilisemas eas täidavad hoolitsuse vajadusi eelkõige eakaaslased ja sõbrad.
    Intsrumentaalne ja emots .- täidavad eelkõige vanemad ikkagi.
    Nii eakaaslased ja vanemad- sotsiaalsed agendid.
    Jõuame põhimõisteni ,mis on fenomenina on
    Konformsus - tugev (käitumuslik) kalduvus teadvustatud või teadvustamata allumiseks grupi mõjule(lad k sarnane, kohanemine , mugandumine)
    Tugev kalduvus mis väljendub käitumuslikult allumiseks teadvs või tead grupile on prevaleeriv.
    Läänekultuuris 12-13 a vanused. Areng-Üks nooruk teeb samu asju mis eakaaslased, riietub samamoodi jne. Konformsus on eakaaslaste ühe ja sama asja tegemine sotsiaalse grupi survel . See allumine grupi mõjule sisuliselt nt. Riietuses . Kokku leppinud et nii teeme ja nii käitumegi.
    Millest oleneb konformsus?
    Konformsus S.Aschi (erineva pikkusega sirgjooni)katsel lähtuvalt-
    1)konformusus erinevad grupi liikmete arvust. Kui on üle 4 liikme siis konf väheneb. Noorukieas kambad 4-5.
    2)Oleneb ka soost. Tüdrukud kalduvad olema konfor kui poisid, olenemata east .
    3)Oleneb ka situatsioonist, kas selles teadakse lahendust või on tegemist ebamäärase situatsiooniga.
  • Oleneb ka kui prežtiised on normid (kuidas riides käisime koolieal, seda mõjutasid gümnasistid)
  • Oleneb poiste puhul sotsiaal okönoomilisest klassist . Kõrgemad on vähem konform
  • Oleneb inidviidist endast- faktorid nagu ängistus ja enesehinnang. Ängistunud ja madal enesehinnang siis oleme konforsemad
  • Oleneb lapsevanemate kasvatusest- soojuse dimensioon või selle puudumist ja tõrjutust.
  • Soojus vähem konforme
    Kui konformsus väheneb eakaaslastega seoses, mis selle asemele tuleb?
    Kui konfo on käitumuslik, noorukid hakkavad autonoomsusega seoses käituma sõltumatult.
    Slaid.Autonoomia areng noorukieas
    Saame olla anti konformsed ja sõltumatud.Mõlemad on mittekonform.
    Anti konf- tähendab seda et grupi normid on minu jaoks kriitilise väärtusega ja ma teen tahlikult nendele normidele vastupidi.Normid on kriitilise väärtusega nt hipiliikumine (antikonf)sest kesklassi normid ja tema elustiili ja väärtused oli kriitiliseks mõõdupuuks millest lähtuvalt hipid ennast identifitseerisid.
    Sõltumatu jaoks pole grupi normid kriitilise väärtusega. Sõltumatu inimene lähtub sellest et need on suhtelised.kord olen ühtede normidega konf kord teistega.
    Konformsus väheneb noorukieas selles suunas et noorukid muutuvad käitumusliku autonoomiaga sõltumatuks. Noorukist saab ühiskonna tasandil vastutusvõimeline indiviid. Kui vastutus ei saa enne arengulises perspektiivis omandada kui me pole saavutanud autonoomiast.
    2.Eakaaslaste gruppide tüübid noorukieas
    Slaid
    Formaalsed ja mitteformaalsed grupid. Kõik need kokkuleppelised grupid slaidil on mitteformaalsed grupid. Nooruki sotsiaalsele arengule on hädavajalikud selleks et kohanenda ühiskonnas olla mitte formaalsete gruppide liikmed. Grupdi jagatakse suureks ja väikseks, millised on nende suhted(primaarsed- lähedased suhted, otsene mõju, sekundaarsed mõju otsene kui mitte nii tihe, tertsiaalsetes mõju pole nii tihe), kui võrd ja kas mõjutab see inimese arengut nii et inimene ennast selle sots grupiga identofitseerib siis on see referend grupp.
    Slaidil olevad grupi –
    väike kamp primaarne, referent grupp
    Parim sõber. Primaarne, referent grupp
    suur kamp tertsiaalne grupp
    *Parim sõber- need on sõbrasuhted, noorukil peab olema muidu ta areng on edaspidi auklik. Kõige alguses ja hiljem tulevad siia kõrvale ka vastassoost sõprus. Noorukil peab olema noorukieal samastssoost parim sõber. Hiljem tulevad erivastassoost sõbrad. Parima sõbraga suhtes formeerub väike kamp.(6-8 klassis) ei formeeru kellestki muust kui 4-5 ühest soost eakaaslaste kamp, vastastikustest sõprussuhetest. Mille alusel kamp formeerub? Ühiste huvide alustel. Mida kambad tehakse? Vaba aja tegevused, ollakse kamba liikmete kodudes, suheldakse , tegeldakse teiste sotsialiseerumiste võimalustega.
    Väikses kambas sööki jooki jagatakse, suures mitte.
    *Suur kamp, tertsiaalne krup, formeerub väikseste kambade baasil. keskmisest noorukieast peale. Tegevused mis koos tehakse on ühetelaadi. Nimetatud ka noorte subkultuuriks. Ei käida koos nii tihedasti koos kui väikses kambas. Suure kambaga seotud on kindel territoorium , kuid eristub veel jõugust. See territoorium pole märgistatud.
    Formeeruvad ühte laadi :
    1) välimusega ,
    2)üht moodi hoiakutega,
    3)üht laadi tegevustega seotud indiviididest.
    Suur kamp-Erinevad sotsi suhted, räägitakse nii intiimsestest kui hariduslikes jne ..Kuulub ka söömine ja joomine.
    Ja need tegevused vb jagada kolmeks grupiks: sport , loov kultuuridega, muusika kultuuridega.
    Gang-Liikmed pole juhuslikud nad diskuteeritakse. Kuritegevuslikkuse piirimail. Eristab oma territoorium mis on märgistatud, vb sissetungimine kaasa tuua vägivalla. Jäik hierarhia. Tänava ja siseruumide jõugud formeeruvad nad nendest noorukitest, kes on klassi sotsiaalsetest suhetest hiearhias tõrjutud.
    Kõikidele nendele gruppidele on iseloomulikud sotsi grupis valitsevad hiearhilised suhted. Kuid need mitteformaalset grupi ei ole need hiaerhiad jäigad, nad nii on aga jäävad.
    Sotsiaalne staatus- igas grupis kas mitte forma või form grupp on noorukil oma staatus.
    Liider- prosotsiaalne
    kaasamineja
    tõrjutu- antisotsiaalselt käituvad inimesed(moodustavad oma ette kampasi.)
    iseleeritu
    vastuoluline
    Kõige tugevamad korrelatsioonid selle vahel missuguses ekstreemisollakse liider või tõrjutud on seotud antisotsi käitumisega.
    Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud.
    Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit . Tõrjutust vb saada kaasamineja või isoleeritu. Isoleeritust ei saa aga suure tõenäo ei saa tõrjutud ja vastiollise staatusega. Temast vb saada kas kaasamineja või liider.
    Vastuoluline on muutuv staatus, tema juures on prosotsiaalse ja antisotsiaalse käitumine. Läheb positiivsemaks.
    James S. Coleman slaid.-Ameerika sotsioloog.
    Raputasid ameerika ühiskonda, käsitles ka ja tõi teoreetilise lähenemisega välja fokaalse mudeli teooria seletamaks noorukieas ilmnevate või mitteilmnevate sotsiaalsete probleemide olemust. Ja selle mudeli järgi on tulipunktis suhted. Tema järgi noorukiealised peaksid läbima suhetega seonduvad tulipunktid- vanematega, samasooliste sõpradega, vastassoost sõpradega, grupisuhted. Kui see niisuguses jadas käib nagu seda Cole ütles ja hiljem ka tõestati siis pole sotsi areng auklik. Kui need samal ajal tulevad siis on see areng auklik.Hiljem on tõetsatud et tüdrukutel antisots ja kuritegev käitumisega ilmenvad kui langevad kokku kooli muutus, puberteediea muutused, varajane käimine, kolimine , vanemate lahutus. Suhetega seondvad fookused ühel ja samal ajal.põhjendatakse miks sotsi arengus tulevad tüdrukutel suured vajaka jäämised.
    3.Muutused gruppide struktuuris noorukieas ajalises lõikes- gruppide arengu dünaamika
    See slaid on parim pildiline väljendus selle kohta kuidas gruppide struktuur noorukieas muutub. Dumphy uuris 60 aastate alguses noorukiealisi Austraalias, nende uurimuste tulemustel üldistus sellest kuidasmoodi noorukid gruppides muutuvad.
    1
    2.Ühesooliste kampade omavaheline läbikäimine- algatavad seda nii nagu kõiki etappe liidrid . (periood klassiõhtutel kamp tõdrukudi istub ühel pool ja teisel pool poisid, keegi ei tansti)
  • Ühesoolistest kampadest formeeruvad erisoolised kambad(algatavad liidrid)- nii tüdruku kui posi kamba liidrid klassiõhtutel tantsivad.
  • Suur kamp formeerub väikeste kampade tegevus seondub nüüd suure kambaga, käiakse nende territooriumil, mõlema soolise kambad on formeerunud. Siin laguneb nii suur kamp kui ka erisooliste väiksed kambad, seetõttu et ollakse püsivates käimis suhetes ja pole huvitatud enam kampade tegevusest osa võtma.
  • Käima hakatakse u 3 astmel (14-15)
    II Sõbrad kui Teine sotsialiseerumise valdkond noorukieas
    Vastastikune seotus ja pühendumine , millised nad on ?
    1.Muutused sõprussuhetes noorukiea jooksul
    Peab olema oma sõber, parim. Varajases Parimaks sõbraks peetakse mitut sõpra, keskmise see diferentseerub, parima sõbra tähendus muutub keskmisest noorukieast . See missugune on kvaliteet intiimsus ja toetus selles suhtes.
    1)Sõprade valik- vanemate nõuanded enam kõne alla ei tule. Sõber valitakse ise ja valikul tehakse ka vigu. Vead väljenduvad sõprussuhetes konfliktides . Konflikti lahendamist õpitakse sõprussuhetes
    2)Sõpade arv- varajases noorukieas on palju sõpru staatuse sümboliks. Hiljem keskmises noorukieas kui diferenteseeritakse siis sõprade arv pole enam staatust määravaks tunnuseks, on vähe parimaid sõpru ja see kes sõber on peab ise olema kõrge staatusega
    3)Vastassoost sõber- esimest korda elus tuleb juurede
    4)Sõprussuhete kestvus- võrreldes lapseeaga rohkem stabiilsem. Varajses noorukieas võidakse katkestada lapseea sõprussuhted mis taastatakse hilises noorukieas. Miks? Varajses noorukieas sõprussuhe on oma olemuselt kannab turvalise suhte funktsiooni.
    5)Sõprussuhete olemus- varajases eas algab asjadest. Selle asjaga saab erinevalt ja koos tegutseda. Hiljem hakkab sõprus vastastikuse usalduse ja toetusest. Kolmas algab intiimsusest ja vastastikusest arusaamisest, abistamine altruismina.(pisike kiri laidi Sõprussuhhte areng Damon)
    Sõpruse mõiste: on vastastikune rahuldustpakkuv düaadi suhe sisaldades kaaslust, jagamist, teise inimese mõtetest ja tunnetest arusaamist , hoolitsust ning teisele mugavuse valmistamist vastavalt teise inimese vajadusele.
    (Nendel kellel on sõpruses kuritegevuslik käitumine, neil on arusaam usaldusest teistsugune, nende jaoks on see manipulatsioon , hoolitsevad samamoodi üksteise eest, sõprusuhete tähendus on erinev.On ka intiimsed mingil määral. Sõpru valitakse sarnasuse järgi.)
    Sõprussuhetega seoses intiimsusega on sooliselt erinevad. Muid praktilisi erinevusi välja tuua ei saa.

  • Emotsionaalne areng noorukieas
    02.12
    1.Kõrgenenud emotsionaalsus noorukieas
    2.Põhilised emotsioonid noorukieas
    3.Kontroll emotsioonide üle
  • Kõrgenenud emotsionaalsus noorukieas?
    Selleks et vastatata tuleb vaadata teotreetilisi käsitlusi noorukieas, kas on tegu tungi ja stormi ja emotsionaalse labiilsuega. Stanley Hall postuleeris ka er noorukiiga kultuuriuniversaalselt, kõikidel noorukitel sp et hormoonaalne tasakaal on rikutud võrreldes lapseeaga.
    1.Kõik noorukid kogevad emotsi . Häireid
    2.Kõigil noorukitel on sagedased konfliktid vanematega
    3.Kõigil noorukitel ilmneb tihti riskikäitumine.
    Anna Freud. Emotsionaalne labiilsus ja kõrgenenud emotsioonid kõigil. ... põhjusi näevad alateadlikes konfliktides, isiksuse erinevate osade vahel.nii peabki olema, peab läbi teinud olema uste paugutamise perioodi(S.Hall), see kuulub noorukiea sisse(alateadlikud põhjused S ja A freud)
    1a)varajases noorukieas kogetakse rohkem neg emotsi kui lapseeas
    2b)noorukitel ei esine sagedasemaid meeleolumuutusi võrreldes lapseeeaga.
    Empiirilised uuringud näitavad et varajases noorukieeas kogetakse rohkem negatiivseid emotsioone kui lapseeas. Ja empiirilised uuringu näitavad et noorukitel ei esine sagedasemaid meeleolumuutusi võrreldes lapseeaga.
    Msg emotsionaalse varjundiga oli lapseiga ja msg noorukiiga? Varajses meenutab neid neg emotsioone mis seal kogetud sai.
    Negatiivsed emotsioonid + sagedased meeleolumuutused- puudujäägid emotsioonide kontrollimisel- seos depressiooni ja teiste psühhiaatriliste probleemide, akadeemilise ebaeduga kui ka antisotsiaalne käitumine.
    *Emotsiooniks nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. Meeleolu on püsiv emotsioon .
    Rahulolu endaga/rahulolematus endaga=subjektiivne hinnang endale.
    Optimist või pessimist = perspektiiv , oma tegevuse prognoosimine. Inimene mitte ainult ei kinnita endale, et ta sai/ei saanud ühe või teise asjaga hakkama, vaid nende sündmuste taustal usub, et tuleb/ei tule edukalt toime ka tulevikus.
    Varajases noorukieas tungi tormi hüpotees, empiiriliselt ei kehti. Kehtib see juhuvalim eesti kooliüpilaste protsendid . Kui võrdne 11-16 aastased(varajame noorukiiga) viha on 30% suurim, mure 28%, hirm10%, rõõm 12%, kurbus ängistus 20%.
    neg emotsi kogemine, unistamine, närvilisust näitavad harjumused, emotsionaalsed plahvatused, tülinorimine, valivus toidu suhtes. Tujukus.
    Tüdrukute ja poiste vahel suur erinevus. Poisid väljendavad eksternaliseeritud probleemidena väljapoole, tüdukud aga sisse poole. Abi seoses sellega et emotsionaalne taust on noorukieas neg saavad suuretõenaloisega poisid, sest elatakse välja see. 2/3 poistest on kaklejad.
    Tüdrukutel rohkem sisse poole, ja väiksem tõenäosus abi saada, ja eelkõige mitteverbaalselt nende emotsioone ära märgistada.Vanemana jääb pigem tähelepanuta tüdrukute taust.
    Miks see negatiivne märk emotsi . taustal noorukieas-
    1)kognitiivse arengu tõttu, seal kõigepealt suure kaaluga mõjutab seda et pööran tähelepanu selle mis sees toimub, egotsentrism(kõik vaatavad kritiseerivalt),
    2)teiseks perspektiivi võtmises areng- nooruk ei pane ennast vaid kolmanda või teise isiku asemele, vaid saab aru kuidas teiste subjektide vaheline interaktsioon .
    3) Kolmandaks põhjuseks sotsionaalse arenguga- sots vallas avardub, nii suhetes kui ka erinevates gruppides tulevad muutused, muutub ka suhete liik, tulevad juurde mitmesooliste grupid jne.See teeb haavatavamaks.Üksilduse puhul tuleb slegelt välja.
    4)Mina arengu pool(vanemad)- mind ei mõjuta enam vanemate emotsioonid. Emotsionaalne autonoomne.
    Kurbus- tuntakse koolis raskused, hinded, vägivald eksamid 60%, karistused kodus 50%, probleemid peres 25%, teised neg tunnused 15%. Eelkõige ikka kool.
    2.Põhilised emotsioonid varajases noorukieas
    olemus
    väljendamine
    varieeruvus
    1.Hirm- inimene teadvustab hirmu põhjusi.
  • Hirmud seoses konkreetsete asjadega Olemus
  • Hirmud seoses sotsiaalsete suhetega Väljendumine
  • Hirmud seoses endaga
  • Hirm tundmatu ees.
    Selles eas on prevaleerivad hirmude reas alla tõmmatud, mis on seotud sotsi suhetega ja endaga.
    Noorukieas kardedakse loomi ja putukaid, äikest ja müristamist, madusid, koeri , tugevat tormi.Lapse ea hirmud ei kao, vaid need asenduvad teistmoodi hirmudega.
    Prevaleerivad nii murede hirmudena, need valdkonnad mis on tähtsad. Sotsi arenguvaldkond on tähtis, avalik esinemine, klassi ees, jne kõne pidamine, täiskasvanute grupis viibimine , täiskasvanuga suhtlemine ka kahe indiviidi vahel, selline kes on iidol või autoriteet noorukile, keda ta kas siis eemalt või otse imetleb . Täiskasvanute seltskonnas üksinda noorukiealisena viibimine tekitab hirmu.
    Teine hirm on suur grupp hirm, mis puudutab eakaaslasi ja populaarsus grupis.
    Kolmas hirmude grupp puudutab hirme seoses endaga, varajane noorukiiga hirm surma ees. Tervisega seoses saadakse aru, ja kardetakse enda meeltega ja füüsilise aspektiga seoses haigustega seoses selliseid haigusi mis puudutavad kas siis meele või füüsilis kehalist funktsioneerimist, sest saadakse aru et need muutused võivad olla püsivad. Kui ma kahjustan midagi sellest haigusest või sellest vigastusest, pole võimalik parandeda. Kehaliselt nähtavad haigused samuti.
    Hirm tundmatu ees- võõrastega kohtumine, võõrastes situatsioonides olemine, operatsioonihirm. Kardetakse sp et saadakse aru et teadvus kaob siis kui ollakse narkoosi all, ja kardetakse kas tullakse narkoosist koos tüsistustega või kartus et ei tulla ülde välja.
    Kooliga seotud hirmud noorukieas(vastus miks karistus autoriteedi juurde saatmine on hull karistus)
    a)akadeemilised põhjused
    *klassi ees vastamise hirm
    * koduste tööde tegemata jätmine
    *eksamil läbi kukkumine
    b) õpetajaga seotud põhjused
    *Ebaõiglane kohtlemine
    *direktori juurde saatmine
    c)eakaaslastega seotud põhjused
    *sõprade leidimine
    * kiusamise ohvriks sattumine
    *ebapopulaarsus
    Noorukiea jooksul hirmude arv ja intensiivsus vähenevad. Kuidas?
    Hirm väljendub taandumine ja endassetõmbumine, värisemine( konstruktiivne ), haigus ja palavik .
    Hirm ja teised värgid võivad põhjustada somaatilisi haigusi.
    Poisid kardavad rohkem töösid ja teste . Tüdrukutel on rohkem populaarsusega seotud.
    2.Mure võib olla ka kujutluses põhjus , asja või situatsiooniga seoses. Kui me muretseme vb puudutada kujutlus ajaliselt ja rusika reegel sama. Nii poistel kui tüdrukutel prevaleerivad need mured mis on sotsiaalselt laadi
    Tüdrukute murede hiearhia Poiste murede hierarhia
    Välimus minu tulevik
    minu tulevik saavutused
    ambivalentsed emots välimus
    hinded raha
    saavutused hinded
    aktsept eakaas hulgas aktsep eakaas hulgas
    prob vanematega ambivalents emotsio
    soov olla erinev poblee vanemate
    prob sõpradega proble sõpradega
    raha soov olla erinev.
    Mured varieeruvad ka vanusele. Varajses noorukieas eelkõige seotud heterosseksuaalsed suhted, eakaaslastega mured, ja see kudias ma vastassugu pooltega suhteid loon . Mured seoses oma minaga.
    Millises ümbruses mured prevaleerivad? Kooliga seoses mured ((vägivalla, ja muude käitumuslikud mured))(52%), perega(44%), rahaga (18%)
    Murest räägitakse/Väljendatakse- , lapse vanemad suurt ei tea, räägitakse pigem lapse eakaaslasele, parimale sõbrale. Täpsemalt öeldes suurema tõenäosusega räägivad oma parimale sõbrannala, poisid pigem kurdavad oma muret oma väikeses kambas teistele. Ja murede väljendamine on pervaleerilvalt verbaalne, vanemad peaksid nägema seda mitte-verbaalsest käitumisest. (Vanasti oli päevik, kuhu kirjutati, nüüd meedia. Päeviku vormis murede kas eakaaslastega jagamine või preval iseendale päeviku pidamine on tänapäevaline põhiline see viis kuidas verbaalselt varajases noorukieas oma murest kirjutab iseendale. Kui räägib siis oma eakaaslasele.)
    Väljendumine varieerub selliselt , et eakaaslased ja väljendub see varieerumine vastavalt vanusele, varajases noorukieas.
    3.Ängistus-
    kui tunned ängustust siis on ebamäärane tunnus et midagi juhtub. Subjektiivne ebamäärane tunne, see pole konkreetne. Tegelikult on inimesel takistatud mingisugune oma eesmärgile jõudmise osa. Nüüd läheb midagi halvasti jne. Noorukite puhul tekib äng murede kuhjumisel või siis sellest et äng on sotsiaalselt laadi, sotsi situatsioonidega seoses.
    Väljendub see äng sotsi laadi- selles et kui ma olen ängistunud siis ma kaldun käituma konformselt eakaaslaste suhtes. Kui ma olen ängistunud siis mu akademiliste saavutuste saavutamine on takistatud, mul on puudujääke selles vallas. See väljendub ka käitumuslikult.Soolised erinevas , poistel ekstral ja tüdrukutel inters. Äng väljenub ka käitumuses.
    Allison Davis (1944-
    esitas noorukieas arengu perioodi kohta terooria, kus tõi välja selle et noorukieas olev nooruk ühiskonnas väiksemate või suuremate aukudega ühiskonnas sotsialiseeerub.Tõi välja et selle sots ängistuse põhjused peituvad nii perekonna ja ühiskonna tasandil.-ähvardamine karistamise ja armastuse kaotusega: ühiskonna ja pere tasandil.(kui see ähvardamine läheb üle piiri siis tagajärjeks on sotsiali puudutavad häired ühiskonnas)(Pole empiiriliselt tõestatud).
    Kellel esimeb tung ja torm sellel on tegevusel see rohke sotsiaalne ängistus.
    4.Viha- tugev emotsi, härib inimese igapäeva tegevust. Viha pärsib loomingulist tegevust.
    Väljendadakse- avalik vastuhakk /jääb tahaplaanile. Tulevad konstruktiivsed viisid viha väljendamiseks. Selle tugeneva tunde maha surumine ja edasilüllamine või ümberinterpreteerimine.)
    Lapse eas väljendub viha lühi ajalisena(avalik vastuhakk u 5 min).
    On erinevaid kontsruktiivsed viisid, mille puhul see viha väljendumine jääb pikema ajavahemiku vahele.
    Väljendub viha 4 viisil mitte-verbaalselt:
    1)kratsib oma kukalt, asendustegevus.
    2)Edasi tagasi mosaiik tegevus
    3)rusikaga vastu lauda
  • tüdrukutel pisarad
    5.Armukadedus ja kadedus -
    *armukadeduse emotsi sisu- armastuse ebaturvalise kiindumuse juurde. Kiindumise kvaliteet)
    Tegelikult tahetakse et see armastatu otsene või kaudne selle indiviidi tähelepanu ja armastust rohkem kui see on antud momendil. Armukadedad ollakse – varajases noorukieas siis tipus kui hakatakse käima kambaga, ollakse armukadedad nende poiste ja tüdrukute üle kes on käimis suhetes. Tüdrukute phul mille pärast tuntakse on see et teisel tüdrukul on aktratiivsem välimus, sotsi kompetents on paremalt arenenud. Poistel pigem vastupidi . Kuulujutud, alavääristus jne
    *kadedus on see emotsioon mis tekib selle iniemsega seoses kelle tähelepanu , tema asjadega seoses, Tal on need asjad mis staatus sümboli väärtuses on noorukieas, ja siis kadestatakse indiviidi tema asjade pärast. Väljendatakse verbaalselt, nii et ühelt poolt alavääristatakse indiviidi, räägitakse sellest kui õnnelik inimene oleks kui tal oleks need asjad. Ja tehakse verbaalseid katseid et neid asju jagada.
    Varastamine noorukieas nende asjade üle, mis on staatus sümboliks, ja koolist välja langevus, tahetakse omandada neid materiaalseid staatusi .
    6.Üksildustunne
    üksildus alla 24- a noorukite probleem. Üksildust tuntakse ka varajases keskmises ja hilises noorukieas. Üksildus tähendab oma sisult seda et antakse neg hinnang oma suhetele. Ja võidakse hinnata kahest aspektist võttes:
    1)lähisuhted ei rahulda mu emotsio vajadusi, lähisuhtes ei tunta vastastikust sõltuvust ja hoolivust
    2)sotsiaalse võrgustik ei rahulda minu suheteid ja, seoses tunnustusega.Kas mind lülitatakse sellest sotsi võrgustikust välja.
    Miks noorukieas?- küsimus on selles et lähisuhted noorukieas mõtestatakse ümber, teisalt noorukieas on tegu sellega, et lähisuhetes tuleb pidevalt seda sotsi võrgustiku(sõber, kamp...) sellega tuleb pidevalt kohaneda. Kolmandaks, suhted muutuvad pidevalt.
    Kes ületavad üksindustunde. Need noorukid ja tudengid , kes aktiivselt sõprussuhteid loovad. Auklikult ületavad need kes otsivad üksindustundele leevendust romantilistest armastussuhetest.
    7.Kiindumus- emotsi suhe ema ja lapse vahel ja seotus võimendub. Kujuneb välja väga varjases eas.
    romantiline armastus
    Varajase kiindumuse rekonstrueerimine noorukieal kiindumusele lisandub hoolitsus ja seksuaalkäitumine .
    Kui vaadata kiindumust armastuse liigina, siis on noorukiea romantiline armastus , ja selle olemuse juurde me tuleme hiljem.
    Kiindumus viimaste aegade empiirilised uurimused näitavad seda, mis on põhiline selle puhul et lapseea kiindumussuhe , põhiline kuidas moodi kiindumus rekontsrueeritakse noorukiea ümber nii et prevaliseeriks jääb töömudel.
    Lapseiga Noorukiiga
    Kiindumussuhte ümberdefineerimine vastavalt suurenevale autonoomiale
    Kiindumussuhe lapseeas Kognitiivne ja emotsi areng
    Lapse-vanema kommunikatsioon: Kiindum nor: töömudelid töömudelid emotsi seisunid ja nendega seotud
    mõisted
    Sotsiaalsed suhted
    8.Õnn- mis õnn on
    Situatsioon:Teame et noorukiealine varajses noorukieas olev indiviid, tunneb õnne sisi kui ta on eakaaslastega koos ja midagi teeb. Saame lisada selle et kui nooruk on rahul oma sotsi positsiooniga, siis kui neg emotsioonidest vabanetakse või kui nooruk interpreteerib negat tunde varjundid positiivstekes tundevarjunditeks. Huumor- nali , mis laadi see huumor noorukieas on . Kahte sorti: subjektiivne huumor(täiskasvanu oma, viskame nalja iseendale) ja objektiivne huumor( visatakse nalja teiste üle)
    Kuskil 90-date a keskel hakati psühh õnne empiiriliselt uurima, need näitavad seda et inimesed define õnne kahte mood:
  • pidada õnneks aktiivset tegevust- paks rahakott , hea seedimine.midagi seoses aktiivse tegevusega on noorukite jaoks , see õnne pool on prevaleeriv varjases norukeias
  • osad inimesed def õnne et see on heaolu seisund, mul on turvaline hea olla, vabadus katsetada, heaolu seisund.
    Täiskasvanud defin õnne siis ta võtab neid mõlemaid arvesse.
    Kui me mõtleme õnnest sisi peame me silmas püsivat õnne seisundit , ja õnne kui emotsi võime tunda lühiajalist kuid aga kui defi peetakse silmas ikka püsivat.
    Õnne mõjutab mingisugused objektiivsed näitajad, muutujad püsivat õnneseisundit ei määra. Määravad sotsiaalsed suhted, rahulolu oma sotsiaalsete lähi suhetega, need inimesed on õnnelikud kes seda püsivalt tunnevad, kudi sellele lisandub kaks asja.+
    1)Peab olema ka rahul iseendaga , positiivne endasse suhtumine/adekvaatne enesehinnang
    2)mul peab olemine kontrollikese sisemine- ei pea väliseid asjaolulisi oma tegemiste põhjsuteks. Olen ise oma õnne sepp .
    Test- kuuldud sõna taastab emotsionaalse mälestuse
    armastus
    lõbu,
    arv
    valu,
    üksindus
    lamp
    aken,
    haav ,
    paber
    9,12 loeng
    Staatus sümbolid noorukiealistel? -
    Erandlik teema.
    1.Staatussümbolid ja nende funktsioonod
    2.Kõne kui staatussümbol
    3.Materiaalsed väärtused kui staatussümbolid
    raha kohta tehtud uuringud Eestis noorukiealiste seas.
    4. Privileegid kui staatussümbolid
    5.Organisatsiooni kuulumine ki staatussümb
    6.Keelatud lõbustused kui staatussümbol
    7.Välimus kui staatussümbol
    1.Staatussümbolid ja nende funktsioonid.
    Staatudsümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit.
    Need nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad sots asendit grupis on teistsugsed noorukiealistel kui täiskasvanutel. 2-3 a saadakse aru et staatus sümbolid on asjad mis näitavad staatust. Tahtlikult kasutavad staatussümboleid noorukid, kui ollakse ängistunud sotsiaalse staatuse suhtes, siis on ta huvitunud neid kasutama nii et oma staatust tõsta. Laps on teadlik et meie kultuur on staatussümboli keskne ja tajub seda. Klassistruktuuris- identifitseerida ennast klassiga.
    Staatussümboli funktsioonid
    *identifitseerimine sotsiaalse grupiga
    *individuaalsus
    *küpsus=täiskasvanu staatus
    *autonoomia
    *soorollile vastavus(tahame kuuluda soogruppi ja soov seda näidata)
    Tõendid staatudsümbolite kohta.
    Missugused on täiskasvanute staatussümbolid? Nendel on põhilisteks see milline on ostukorv, mida ma tarbin ja 80-datest kuhu ma reisin . Lisaks on veel koht kus ma elan , aadress jne. Kolmandaks on sugupuu.
    Kuula mida nad räägivad, pane tähele mida nad kirjutavad, pane tähele kuidas nad otsestele küsimustele vastavad(kui sul oleks võlukepike, mida sa välja võluks - tuleks staatussümbolid)
    2.Kõne kui staatussümbol
    Kõnest kui staatussümbolist ei mõtle, see on tajutav.Kuidas nooruk räägib enda asendi kohta ja lähtuvalt sellest et ta tahab seda asendit et ta oleks kõrge, kasutab teadlikult kõnet.
    Kasutab kolmel esirneval moel
    a)Kõne kui staatussümboli kolm aspekti:
    1.Kõne kvaliteet=kuidas?
    *hääle toon (autonoomia)Hääle tooni vastu huvi, poistel väljendub enam.Hakatakse katsetama eirnevaid hääletooni.
    *sõndade hääldamine(sots klass, rahvus)kui madal on sotsiaaln klass.hääldada sõnu nii nagu klassi erinevused on. Rahvus puudutab neid noorik kes on blingvistilised. Kas jääb selle teise keele omandamisel aktsent või mitte ja need noorukid kes kuuluvad mitmekeeli noorukite hulka, neil aktsenti pole (enne 12 eluaastat). Aktsent on siis kui keelt omandatakse hilises puberteedieas. Pigem ei murteseta et sõnavara pole nii lai, või käänavad ja pööravad, äng tuleb selletõttu et nad räägivad aktsendina.
    *sõnad/väljendid (sots klass, küpsus, autonoomia, eakaalsate grupp)Nooruk taipab kiiretsi selles eas, erinevasse sotsiaal öokonoomilisse klassi kuuluvad indiviidid kasutavad erinevaid väljendeid. Puututab sõnavara, mis puudutab kehafunktsiooni, seksuaalsusega seonduvat terminoloogiat ja anatoomilisi termineid. Uuringud algasid inglise keeles milliseid väljendeid kasutatakse erinevas kultuuriruumis.
    ( Släng , argoo ja vandumine .Funktisoon on selleks et näidata ennast kuuluvat noorukiealiste grupi ja eralda ennast täiskasvanu grupist.)Poisid kasutavad vandumist rohkem, tüdurkute jaoks see ei sobi feminiinsesse rolli. Eelkooli eas olev laps ei vannu, sest seda õpitakse mudelite järgi, ta räägi rumalate sõnadega, ka puberteedi ealine räägib rumalate sõnadega. Esimene kui see rumalate sõnadega rääkiine tuleb sisse maimikueas, kuna ei teata sõnade tegelikku ähendust. Loomulikult ei tohiks aktsepteerida aga tuleks vahet teha 3 ja 5 aastaselt. 5 aastane ei tea sõnade tähendust vaid tema minaga seonduvas arengus ta tahab ennast maksma panna.Rumalaid sõnu õpitakse mudeli käitumise järgi. On õppinud prevaleerivalt kellegi lähedase käes. Kuidas sa sekkud? 3 ja 5 aastasele seletad sõna tähenduse ja siis alles mõtled kuidas sekkuda. Puberteedi ealise sõnad mis on ebatsensuure kõlaga, teab tähendusi. Siin on vaja kohe sekkuda.See on selles eas tõsine probleem.
    2.Kõne sisu=mida?
    *kriitilised märkused (küpsus, eakaaslaste grupp)Täiskasvanu ju nii teeb, suhtleb nii. Näitan nii et olen küpsem. Teen kriitlisi märkusi eakaaslaste suhtes kui tahan oma staatust tõsta, kiusan jne. Haigla ka tal pole enam seda staatus, ütleb arstidele ja medõdedele halvasti.
    *nimedega kelkimine (sots.klass)Kasutavad autoriteete oma mitte formaalse suhtumise käigus, ja sotsaal ökonoomiline klass. Esimest korda teeb teadlikult kui tahab oma klassi tõsta
    *kiitlemine ja hooplemine(autonoomia)Oma väikeses kambas oma staatust paika panna. Sõnades sellega mis puudutavad materiaalseid väärtusi. Et saavutada oma autonoomia,
    * autoriteetne kõnemaneer (küpsus) autoriteetne kõnemaneer. Täiskasvanu räägib nii, saab nooruk aru. Ja ta on omandanud erinevaid stiile, kui ta tahab oma küpsust näidata siis ta kasutab seda.
    * radikaalsed ideed(autonoomia) Staatusega seodnivalt autonoomia seoses käitumuslikult tuleb kõne alla ja radikaalsed sellepärast et need tulevad nende poolt kelle autonoomia arengus neile kohane on. Radikaalsed ideed grupitöö käigus välja öelda, niisugune väide, mis on iseendast diskussiooni tekitav jne.Ütleb välja sellise arvamuse mis tähelepanu eakaaslaste seas tõmbab. Tähelepanu tõmbamine.
    *nali ja huumor(objektiive: eakaaslaste grupp/autonoomia) Huumorit kasutatakse objektiivset, tehakse nalja teiste üle. Enda üle nalja noorukieas ei tehta .Allapoole vööd naljas on täiskasvanutel ja noorukitel kellel on arengus autonoomiaga seotuid küsimusi. Rõvedad jne naljad .Selleks et lapsel tekiks huumor peab kodu olema konflikti vaba.Kuni 3-aastase lapse kasvatamisel. Vanemad arendavad lapse loomust nii et need on eelkõige naturaalsed, mitte tehis (puulehed, lilleõied) Loomingulisus AGA kui on palju mänguasju mis on tehis. Loovad sõnamängud.
    *egotsentriline kõne(autonoomia)Nooruk räägib ja kirjutab iseendast. Kuidas mina tunnen ja kuidas mina mõtlen jne.
    3.Kõne kvaniteet(mida, kuidas ja kui palju) küpsus, eakaaslaste grupp, sotsiaalne klass.
    Tahan kuuluda gruppi nii et saadakse aru ka sellest et liidrid on need kes domineerivad kui on gurpis vaja sõnavõtta ja rääkida, tahan paremat positsiooni.Grupi liidrid on need kes räägivad rohkem. Kõrgklassi kuuluvad indiviidi kõnelevad ka ise rohkem.täiskasvanutel ka
    2Kõne kui staatussümbol
    a)Kõne kui staatussümboli kolm aspketi
    b)Nimed ja hüüdnimed staatussümbolina
    Nimi kannab rahvuse ja religiooni ja siis perekonna, sugupuuga seonduvaid sümboleid.
    Nimi pole vaid indiviidi kui eraldi oleva persooni vaid ka sümbolit kandev .
    Täiskasvanutele tähtis nimede arv on staatuse näit. Mida rohkem nimesid seda suurem staatus. Ka see kui pannakse pojale või tütrele sama nimi siis on see ka sama , kui mitmendat korda pannakse nimi.
    Nimede arvu teeb suuremaks ka see kas sul on või ei ole hüüdnime. Kui sa lähed praktikale koolis kas sinu kohta pannakse hüüdnime(koolis)
    Hüüdnimesid saab olla üksvaldkond on positiivsed, teised mis on elujooksul pandud enamikul noorukiealistel on negatiivse töhendusega. Vanemate poolt pannakse hellitusnimed need on positiivsed. Noorukieas pannakse tavaliselt kas tema nimest , perekonna nimest, Initsiaalidest, välimusest jne need on reeglina tavaliselt negatiivsed.
    Küsimus on selles kudias hüüdnimesse suhtuda ?
    Täsiksavanu suudab negatiivset lahti saada, noorukiealine seda ei suuda.
    Tuleb esitada seda negatiivset hüüdnime inimeste seas, korduvalt seda avalikult tarvitda, siis hakkab see tööle vastupidi(valge huumor)
    Ole üle oma hüüdnimest aga ole uhke selle üle et sul hüüdnimi on sest sa tähendab nendele inimestele midagi kes sulle hüüdnime panid. Aga sa saad hüüdnimede staatust muuta.
    Eesnimi peaks olema teistest erinev, kuid mil määral?Ameerikas uurimused, kui võeti välja nimed populatsioonist sellel ajal ekstreemsete erinevate inimestele eesnimedega indiviidid ja vaadati nende elu kulgu . 1979 oli aasta. Inimeste elulood võisid olla kahesugused, kas nendest said säravad ja ühiskonnas tuntud inimese,d või läks elukäik alla mäge.
    Ka noorukid tahavad nimesid mis eirnevad eakaaslastets kuid samal ajal on sarnased trendidele. Mis moes on.
    Kui lapsel on mitu eesnime , siis tal on teatud raskusi oma mina leidmisega(mitte identiteet), kui ema kutsub ühtemoodi, ja isa teistmoodi ja vanaisa kolmandat moodi siis laps ei teagi kes ta on. Nimi on märgistamaks minu personaalset identiteeti tuleks peres kokku leppida kuidas last kutsuda.
    Noorukieas on aga hea kui mul mitu nime, siis ma saan valida oma identiteedi. Nooruk siis ütleb juba ise kuidas teda kutsuda. Kui võõras kultuuri nimi , siisütleb et kuidas hääldada.
    Selles eas on soole vastavus, oluline. Noorukiealistel vaja sellist nime mis ta feminiitset või maskuliinset toetaks.
    3.Materiaalsed väärtused kui staatussümbolid
    Staatussümbol mida on kõige kergem kasutada, nii täiskasvanul kui ka noorukil. Paistab silma.
    *identifits sots grup
    *individuaalsus
    jne
    Rahulolematuse väljendamine- Kritiseerimine , streikimised jne. , ähvardatakse jne – Neid samu materiaalseid väärtusi mis on sellelle eale vastavad staatusesümbolid, et neid saada.
    Huvi varieerumine- eelkõige soole, brandid mõjutavad.
    Raha
    Riided ja jalanõud
    Elekroonika
    Spordivarustus ja tarbed ning liikumisvahendid
    Enese eest hoolitsemine vahendid ja kosmeetika
    Kooliga seotud ja koduga seotud asjad.
    (abstraktsed asjad ja suhted)
    Mõlemale soole on suhteliselt tähtsad raha, elektoroonika.
    Raha kui staatussümbol
    Populaarsus kui hinnalikpik mille saab endale külge riputada
    Funktsioonid:
    *sotsiaalne klass
    *Soole vastavus
    *autonoomia
    Raha vääärtus:arengupsüholoogia
    Kust raha tuleb ? Kuidas raha kasutakase?
    -4 a pole ideed, kust pole teadmisi
    -4-5 a raha pole seotud tööga kohustuslik, suvaline maksmine
    -6 vahetusfunktsioon Rahatähtede vahel eristamine
    -6-8 a raha teenimise allikas Korrektne raha kasutamine/kõigul ei ole ühepalju
    Taskuraha --
    Raha mida antakse tingimusteta või mõne töö või kohustuse eest.
    Taskuraha suuru ssuureneb progreseeruvalt vanuse suurenemisega. Enamik nooruke saab taskuraha keskmiselt suhteliselt vähem .
    10 klassi seas suurneb nende uuritavate hulk gümnaasiumi klassis tulevad sotsiaalse ökonoomilise arengu erinevused sisse.
    Raha tähendus on majandslik ja psüholoogiline
    Majanduslik- vahetusvahend , arvestusühik, väärtuste mõõt ja maksevahend
    Psühholoogiline- afektiivne, sümboolne ja käitumislik komponent.
    Afektsionaalne
    Käitumuslik
    Sümboolne
    18.12.2014 loeng
    Abi noorukitele üleminekul lapseeast täiskasvanuikka
    Noorukiiga üleminekuperiood lapseeast täiskasvanuikka
    Raskused üleminekuperioodil:
    *Probleemid või lahendamata küsimused/arenguülesanded
    *Minaga seotud areng: Identiteedi otsingud/autonoomia
    *Ebastabiilsus ja tasakaalutus või kohanemine uue rolliga ühiskonnas
    Nooruk ei ütle et ta on mingi sugune vaid et tal on teatud küsimused selles eas, mida on vaja lahendada. Teisalt kas nooruk on teistele probleeme või on iseendale. Küsimus sellline „ Alice Imedemaalt“: Kes ma selline olen?. Nooruk on pigem küsimärk endale kes ma olen, kust ma tulen, kuhu ma lähen.
    Kõikides arenguvaldkondades toimuvad muutused praktiliselt ühel ja samal ajal, ainuke erinevus kus lõppevad varem on füüsiline areng. Kõik muud toimuvad paraleelselt , ühelt ja samal ajal.
    Muutustega on raske kohaneda, sest me ei tea misi meid ees ootab. Minaga seonduvas arengus kajastub kõige enam see kuidas moodi ma enda sees küsimustele vastuseid otsin selles eas. Autonoomia arenguga ja kogniiivse arenguga jne. Kolmas vastandlik aspekt, kas on õige et torm ja stress ja ebastabillsus ja taskalaautus ja liimist lahti oleks, konfliktid on sellele eale iseloomulik kui universaalne tunnus. Pigem vast see aspekt nüüd sotsi areng see milline on nooruki roll see on võrratult laiem sotsi ümbrus kui see eelnevas eas oli, lapseeas piirdus see pere ja kogukondliku taustaga. Nüüd ma suhestan ennast ühiskonda, mu sotsi areng on nii võrd avaldunud . Raskused üleminekul ongi sp et ma otsin küsimusi kuidas ma neid lahendan sellel arenguperioodilõ
    Raskused ilmevad- toetussüsteemid ei ole nii tõhusad kui need olid laspeeas.Vanemad täidavad vaid teatud abi ja tpetuse vajadusi noorukiealistel. Vanematel on teatud vallas abi ja toetus enne oli terve vastutus. Toetus tuleb eakaaslastelt kudi nad pole kõikides valdades kompetentsed abi andma. Neil on sarnased küsimused nagu nooruki endal. Abi andmine on auklik , ei ole niivõrd palju indiviide, kes nooruki suurtele küsimustele oskaks vastust anda.
    Kui nooruk teie poole pöördub? Kui pöördub sõndadega : ma tahan abi, ma vajan nõu, olen otsinud küsimust ja ma ei leia. See on teise tähendusega kui lapseeas, see on tõeline probleem või mure, ei tohi ignoreerida.
    Abi süsteemid on teistsugused ja pole nii tõhusad
    Juhendaminse ja nõustamise vajalikkus üleminekul lapseeast täiskasvanuikka
    Toetada noorukit enda üleskerkivate ülesannete vastuste leidmisele või lasta tal ise hakkama saada.Universaalseid abisüsteeme noorukiealistele ei saagi olema. Kõik mis puudtutab seda et tegu on raskustega ei ole pandav mingisuguste totaalsete ja universaalsete sekkumiste alla, kõik taandub sellele et igal indiviidil on oma tee ja oma viis . Kuigi on püütud ühiskonnas välja töötatud et teha midagi universaalset aga see pole õnnestunud.
    Varajases noorukieas oma autonoomia arengu tõttu nooruk ei saagi olla valmis pöörduma kellegi poole. Eksperdi poole tuleb alles hilises noorukieas. Tulevad mängu fakrotid abistava käitumisega seotud, tuleb abi küsida, on raske sest abiküsija tunneb ennast võimu positsioonilt alamana. Miks te ei küsi abi? Abi küsimine näitab meie sõltumist sellest kelle käest me küsime, ja näitab meie positsiooni et me oleme all pool. Sõltumus ja isikute vaheliste suhted pole võrdsed tõukab meid nii noorukina kui ka täiskasvanuna eemale abist.
    Varajases noorukieas indiviidid ei pöördu eksperdi poole.
    Veel üks aspekt seoses abiga, mis takistab seda noorukiealiste puhul see et abi saamine on raskendatud. Sotsioloogias välimust puudutav fenomen, me kaldume abistama välimusest lähtuvalt neid indiviide , olgu see inimolend või loom, kellel on lapselikud tunnused. Eksperiment : Tänaval möödujad abistavad pigem nutvat 5-8 aastast last kui 11-12 aastast.
    Puhtalt vanuse tõttu jäävad selleeaslised tõenäolisemalt abist eemale, kuna need lapselikud tunnused on kadumas.
    On teatud välised tunnusjooned mille tõttu me käitume nii nagu refkesid, etatud inidviide kellel lapselikud tunnused on kaldume abistama ja need kellel pole need jäävad reflektiivse õppimise pärast meie vaateväljast välja.
    Tüdrukutel ja poistel ka. Tüdrukutel sissepoole mured
    1.TEES: Naudi ja tunne rõõmu noortega koos olemisest(juba enne seda iga ja selles eas on tõestatud seda et need väisked inimesed ja noorukid on täiskasvanu eas ühsikonna tasandil edukad , kelle vanemad on nautinud noortega koos olemist. )
    2.TEES: Suhtu noortesse positiivselt
    3.TEES: Inimestel, kellel on teadmisi ja oskusi töös noortega, naudivad seda tegevusest.
    Kolm printsiipi töös noortega:
    *Limitation
    *Let them grow up
    *Love
    Miks laps nutab ?
    0-6 a. Ma olen abitu! Ma tahan süüa! Ma vajan lähedust: et kasvada turvaliselt.
    6-10a. Ma olen üksi! Ma pean järgima reegleid! Ma olen uudishimulik ja tahan tundma õppida elu seadusi! Mulle on tähtsad sõbrad, kuid me võistleme omavahel ja ma võrdlen end teistega!
    11-16 a. Ma tahan olla vaba! Mitte keegi ei saa otsustada minu eest, kõige vähem vanemad!. Vahel ma kardan, sest on raske olla suur välimiselt ja sisemiselt alles väike! On hea kui mul on olemas sõber! Kes ma olen ? Mis minust saab? Ma vajan lähedaste nõuandeid ja toetust raskel hetkel.
    Kui nooruk nutab on abi ja nõu vajalik ja kui ta ka väljendab seda et ta tahab nõu ja abi. Siis on see hädavajalik talle seda ka anda nii palju kui see on minu kompetentsis. Kui nooruk nutab siis teadke, et noorukite nutmine sellepärast et ta on kaotanud lähedase on tal hoopis teised põhjused miks ta nutab.Tahan olla sõltumatu, keegi on mind alandanud, ma pole sellel positsioonil kui ma tahaksin. Noorukit ei näe patja nutmas kui on kaotanud kellegi lähedase või lemmiklooma .
    ' Lein noorukieas – väljendub teistmoodi kui täiskasvanueas . Kui aukuutne leinasündroom on astmetes.
    E.Lindermanni järgi.
  • somaatiline distress
  • Hõivatus kujutlusega surmast
  • süütunne
  • vaenulikkus ja meeleheide
  • tavalise käitumisviisi kadumine
    Kui me teatud lähedase inimese kaotame, läbime teatud leinaastmed. (hõivatus- kujutan ette teda jne)
    3-4 nädala jooksul teeme akuutse leina läbi.
    Noorukiealisel aga see süütunne jääb ja seda ei väljendata ja see jääb aastateks, et ollakse süüdi.Aasta kümneid ei verbaliseerita seda, ja kui noorukiealine teismeeas kaotab läheduse, siis võib ta räägita kuidas ta tegelikult ennast tundis . Ta teiste näehes ei nuta ja ta ei räägi oma tunnetest. Ta peidab oma tundeid, sest kaotusevalu on süütunde pärast nii raske, ta ei väljenda oma sügavaid kurbuse, depresiooniga , viha, kõiki neid negatiivseid tundeid. Noorukite õhutamine ei aita( see ei aita kui sa räägid räägi kuidas sa tunned, sul hakkab kergem kui sa räägid jne)Sest ta saab sellest üle alles aastakümneid hiljem.
    Kuidas teda siis aidata? See kaotusevalu kasvõi eilsid või tänaseid pilte vaadatus, see võib tagasitulla ka siis selle sama akuutse leinaga kui saadakse muul moel, eelkõige piltide, sellest millised on traumaatilise sündmuse mis lõppesid massiliste noorte inimeste surmaga. Kui sa näed pilte siis see lein tuleb tagasi, ja see ei pruugi olla ostene, vaid siis kui sa oled selle ise isiklikult üle elanud, sisi vb see lein tagasi tulla ka kaudselt. Nt massimeedias realistlike pilte vaadates vb see lein tulla.
    Asjad ei hüüa tulles.
    Aitamine seisneb selles, et võimalikult ruttu saaks noorinimene tavapärasesse rütmi ja tegevusse ja kontaktidesse tagasi lülitatud(eakaaslaste tavapärasest tegevusest osa). Ehk tuleb õhutada teda asju kaasa tegema jne. Mitte ei istu koos ja pinnime talt seda mida ta tunneb. Ta räägib seda hiljem tal on raske selletõttu et ma ise muutun ise igas valdkonnas ja tal pole toetussüsteeme, peab ise hakkama saama. Ja tal on surmas arusaamine teine.
    Arusaamine surmast ja leinast noorukieas.
    11-12 a käib plõks kui hakatakse ajast teistmoodi arusaama. Aeg lapsele on nagu pendel , käib tsükliliselt ja elu ja surm on kaks osa elust, mis võivad oma kohad vahetada.
    Kõik mis puutuab surma, see ei puuduta mind, see on teistmoodi. Kui kümne aastane saab keskmiselt ajast aru siis on aeg tema jaoks lineaarne on algus ja lõpp. Surmast saab ta aru kui universaalsest, see puudutab ka teda.See on lõplik sest ajast saan ma aru teistmoodi.
    Surm on hirmutav.
    Kuidas ettevalmistada? Peab aastaid iseenda sees tööd tegema. Lapseeas kui laps on sellises eas, tuleb juba enne seda iga ette valmistada, peab lugema katkendeid mis puututavad lähedaste lahkumist . (Vennad lõvisüdamed - klassikaline ilukirjanduslik teos, Neli hommikut ja õhtut.)See et see hirm, puberteedi eas toime tulla, peab nii nagu iga normaalset arengukriisi tuleb ettevalmistada eelnevas eas, tuleb ka seda ettevalmistada nii. Rääkis et meil oleks teadmsisi selles vallas, ses juhuseti ja hetkegi võib see käes olla ja siis me peame olema valmis reageerima .
    Lapsi matustele kaasa, peaks endast andma kõik et seda momenti mis iialgi enam ei kordu. Et laps selle kogemuse saaks endale kaasa võtta, sest akuutse leinaga toimetulla erinevas eas lapsed. Igale ealisele lapsele on olulised traditsioonid et leinaga hakkama saada. Kui ei võeta kaasa, siis see ei aita tal leinaga toime tulla, ta vb olla eitamisstaadiumis sest valu on nii suur. Kui ma ise ka leinan ja mul pole jõudu ja jaksu motiveerida teda tulema , tuleks paluda lähedasi et nad aitaks noorukit motiveerida tseremooniast osa võtma.
    Efektiivsete suhtlemisoskuste rakendamine töös noortega.
    Millised on efektiivsed nõustamise oskused?.
  • Fenomeneoloogiline teooria- on aluseks sellele et kui me vaatamse suhtelmist millised need tõhusaad viisid on.
  • Suhete loomise üldised alused
  • Ebaefektiivsed suhtlemisviisid
  • Efektiivsed suhtlemisviisid
    * Fenomenoloogia teooria
    Humanitliku teooria haru.
    *Fenomeneoloogia teooria järgi baseerub reaalsus selleni , mida inimene tajub
    *Igal inimesel on oma reaalsus nende tajude unikaalsuse tõttu
    *Igas inimeses on positiivse kasvu jõud, mis juhib inimese vaimselt tervist ja soovitatavat käitumist.
    Ühesõnaga on inimeste taju subjektiivsel kogemusel toetuv ja igas inimeses ongi loomu omaselt sees positiivne kasvujõud mis toetab tema arengut positiivse poolele.
    * Empiiriline fenomenoloogia püüab suhtlemise ja keelekasutuse järgi mõista inimese sisemaailma
    Carl Rogers, Abraham Maslow - positiivseks kasvujõuks on eneseteostusvajadus kui positiivne selle poole me pürgime kõik.
    R.R. Carkhuff & B.G Berenson(2006)
    TREENING PROGRAMM NÕUSTAJATELE
  • Aste- tundmaõppimine : ebatõhusad/tõhusad suhted
  • Aste- arusaamine: 4 nõustamisoskust
  • Aste. Tegevus
    *Probleemi valdkonna defineerimine
    *Eesmärkide kirjeldamine probleemide valdkonnas
    *Kriitiline tegevuste ja suundade analüüs
    *Kaalutlemine alternatiivsete tegevusmallide üle
    *Alternatiivsete tegevusmallide eelistuste ja puuduste välja...
    *Tegevusprogrammide väljaarendamine
    *Positiivse programmi progressiivne kulg
    Kus esimesel astmel tuleb luua pos usaldusliku kliima suhted noorega, ja tuleks vaadata seda millised need tõhusad suhtlemisoskused on. Et neid pos toetavaid suhteid luua järgmisel astmel.Milised nõsutamise 4 oskust on need mis aitavad minna sügavamale, aidata noorukil saada sisevaade sügavamast.
    Järgmisel astmel kui suhted ja kliima on loodud ja noorukil sissevaade oma probleemidesse on antud minnakse tegevuse juurde. Kavandatakse klassikaliselt järgnev viimane aste, kus selle järgi milline on otsustamis porotsess, kavandatakse probleem , defineeritaks,e tuuakse erinevad tegevused välja ja kaalutakse nende üle , puuduste eelistuste üle.
  • Autoritaarne suhtlemisviis-
  • Süüdistamine
  • Veendumus
  • Mitte kuulamine
    Autoritaarne- süüdistamine
    Veendumus. Kõik bussid kõik hilinevad
    Mittekuulamne- sisust ei saada aru.
    1.Positiivne suhtlemine vastukaaluks negatiivsele
    * Toetav vastus
    *Nõuandev vastus
    *Interpreteeriv vastus- tabad naelapea pihta ja sõnastad ümber millega tegu on
    *Küsimuste esitamine- hädavajalik et posi suhteid toetada, prevaleerivalt esitamine
    *sümpaatia avaldamine- ma saan sust aru ja kahju et nii juhtus
    *aktiivne kuulamine
    2.Aktiivne kuulamine
    TÄPSUSTAMINE KOKKUVÕTE
    täiendavate faktide, täpsema info palumine Räägitu põhiideed ja kõneleja selle kohta ta(puudu)...
    Kas sa kordaksid, palun... selle kohta vestluse või (puudu)...
    Ma ei saa õigesti aru.. Sinu põhiideed olid niisiis ....
    Kas sa võiksid lähemalt selgitada Kui sinu poolt räägitu kokku võtta...
    Aktiivne kuulamine
    ÜMBERSÕNASTAMINE TUNNETE PEEGELDAMINE
    Sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, Oma arusaamade väljendamine (-) tundeseisundi
    et kontrollida mõistmise täpsust. Mulle näib, et sa tunned ennast ...
    Nagu ma aru sain.... Sa tunned nähtavasti...
    Sa arvad, siis, et.... Sa paistad olevat veidi/Väga täiesti...
    Kui ma sinust õigesti aru sain, siis ma ...
    Sa paranda mind kui ma eksin, aga ma
    sain sinust aru nii....
  • Tunnete väljendamine (slaid)
    Tunnete väljendamine Tunnete peitmine
    Mina- teade Sina- teade
    Avatud komminikatsioon : Kommunikatsioon blokeerub:
    Ühendab suhteid põgenemine võistlemine
    4. Empaatiline kommunikatsioon (Slaid)
    Tähelepanu--------) MV suhtlemine-------)Vaikne kuulamine
    I EDUKAS KUULAMINE I
    I I
    Mälu(------------Empaatiline kuulamine(---------Aktiivne kuulamine
    • tunnete, käitumise mõistmine *Täpsustamine
    • teate tähtsuse mõistmine *Ümbersõnastamine
    • heasoovlikult ja positiivse hoiakuga *Tunnete peegeldamine
    • eneseusaldus *Kokkuvõte tegemine
    • eneseaustus

    See on tsentraalne kõikides abistavates situatsioonides.
    Empaatiline mõistmine tähendab seda, et aitaja püüab näidata, et ta on noorukit kuulanud ja püüdnud mõista.
    Empaatiline arusaamine ei saa olla kindel, vaid katseline-- ei saa olla kindel , mida nooruk tunneb
    fraasid : Võib- olla, ma ei ole kindel, aga....
    N. Näib, et sulle meeldib , et te kolite varsti eise kohta, kuid ma oletan, et see võiks olla ka natukene kurb.
    Empaatia tase võib suhtlemises väljenduda erinevatel tasemetel , mis kajastuvad erinevates nõustaja vastustes.
    Efektiivsed Nõustamistehnikad Töös noorukitega
    Noorukite nõustamine
    Nõustamine on suhe kahe inimese vahel, milles ühel on vajadus rääkida oma probleemist ja teisel on olemas sensitiivsus ja küpsus mõista probleeme, vajalikud teadmised ja oskused, et leida lahendus või pakkuda abi, et raskused ületada.
    Nõustamisoskused hariduses
    Idee sai alguse usuõpetusest
    Õpetaja ei pea olema nõustaja, vaid õpetaja oskaks olla õpilasega nõustamissuhtes – omaks nõustamisoskusi.
    Õpetaja on aine andja rollis-- õpetaja nõustaja rollis-- põhiline erinevus on konfedentsiaalsuses ja usaldussuhetes.
    Õpetaja kasutab teadlikult oskusi ja teadmisi, mis seonduvad nõustamisega, kuid tema professionaalne roll jääb muutumatuks, kusjuures nooruk tajub teda primaarses rollis olijana, mitte nõustajana.
    Hea õpetaja on alati nõustaja. Aga vastupidi?
    Hea spetsialist võiks tekkida tõrge, et spetsialisti juurde minne on tõrge seotud sellega, et see spetsialist unustab ära Empaatia, ehtsus(ehk eksperdi fasaadist loobumine)Nende ukse taga on saba.
    Nõustaja rolli on raske õpetajal võtta.
    Laste ja noorukite nõustamise erinevus
    Noorukid on peredesr vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega.Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat , et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega.
    Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenemad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid
    Nõustamissuhe nõuab asutavat suhtumist noore arengulisse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga.
    Täiskasvanute ja noorukite nõsutamise erinevused. Slaid
    Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemiste õigus.
    Noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest
    Noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arenguperioodis: noorkid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust.
    Millist abi vajavad noorukid?
    *Vajatakse nõuandeid otsuste langetamisel( n. Karjäärivalik )
    *Instrueerimise vajalikkus- nooruk võib vajada direktiivset abi erinevate veel lahendamata arenguülesannetest tingitus probleemide lahendamiseks (konfliktid)
    *Vajatakse toetust seoses psühholoogilise ja emotsionaalse stressiga toimetulekuga.
    *Nõustamine võib sisaldada kõiki neid komponente, kuigi nõu andmine ei pruugi olla väga kasulik, sest sellisel juhul ei hakka nooruk ise võtma oma otsuste eest.
    Noorukite nõustamise vormid(slaid)
    *Noorukite nõustamine on 'rätsepatöö', iga juhtum on unikaalne
    *Kogu nõustamisprotsess peab arvestama nooruki arengutaset
    *Noorukite nõustamisel ei ole individuaalne nõustamine ainus tee, kuna jääb puutumata perekond, mis võib avaldada noorukitele väga suurt mõju
    *Ainult perenõustamises jäävad nooruki sisemised emotsionaalsed ja psühholoogilised vajadused käsitlemata
    *Soovitatav on idividuaal- ja perenõustamise kombineerimine vastavalt vajadusele.
    *Lisaks grupinõustamine ja eneseabi grupid või nende kombinatsioon võib olla parim nende probleemide lahendamiseks.
    Raskused noorukite nõustamise (slaid)
    Spetsialisti juurde minek näitab sõltuvust.
    *Paljudel noortel nõustamine seotud stigmaga, kardetakse seotust spetsialistide juurde minekuga.
    *Eneseavamine võib samuti tekitada hirmu, nõustajad peavad olema teadlikud teemadest . (n. Seksuaalne orientatsioon probleem), mis võivad tekitada noortel kahtlust knfidentsiaalsusest (kas usaldatatdu saladust hoitakse)
    *Nooruki motivatsioon võib kergesti kaduda. Nõustaja peab olema aktiivsem, motiveerivam.
    NB! Ka lühiajaline nõustamine on ka tõhus. KA lühijaline nõustamine nii noorukite kui ka täiskasvanute puhul on tõenduspõhiselt näidanud et see on tõhus
    Hinnangute vältimine (slaid)
    Verbaalsete või MV üllatuste, vastastikuse või mittetolerantsuse väljenduste vältimine (kulmukergitus, silmade kissitamine)
    Ei saa nõustamissituatsioonis peale suruda oma väärtushinnanguid , suhtumisi. Eesmärgiks on õhutada noorukit sügavamalt uurima omi väärtusi ja konflikte ning aidata tal leida lahendus.
    Nõustaja rollis oleval inimesel võiks olla uks ikkagi noorukitele avatud, juba see lahti olek tähendab seda et sul on olemas alus et neid nõustada, et minna sügavamini nende probleemidega.
    Efektiivsed nõustamistehnikad töös noorukitega
  • Konkreetsus- probleem tuleb muuta spetsiifiliseks ja konkreetseks, tehes seletavaid ja tõlgendavaid ütlusi.(slaid)

  • Konfrontatsioon e. Vastuolu- tuua välja vastuolud (slaid) .. Kasutada juhul.---
  • Vahetus- ehk suhtlemine siin ja praegu. Eriti olukordades kasulik kus keeldudakse rääkimast ja vaikitakse pikka aega ja suhtlemist on raske alustada.partenrite ja intiimsuhtete probleeme aitab selgitada
  • Usalduse väljendamine.- kõige tähtsam igasugustes hädavajalikes nõustamissituatsioonides. Usalduse väljendamine käib sellene (tunnen suurt huvi)ja valiku võimaluste andmine et ta ise otsutaks kui ta on ka käitunud nii et ta ei ole ennast kontrollinud või ei ole täitnud mingit üleassnet, annad talle võimalust midagi proovida ja uuesti teha.
  • Konkreetsus
    ehk fokuseerimine
    probleem üldine täpsustada
    seletavad, tõlgendavad märkused muuta konkreetseks, spetsiifiliseks
    5 Konkreetset taset
    Nõustamisel- selektiivne tähelepanu ühele teemale või rääkijale endale.
    Vähendab õpilasel/noorukil segadust ja suurendab arusaamist; peab olema mitteautokraatlikult öeldud
    Kasulik, kui õpilane/nooruk kordab ennast, hüppab ühelt teemalt teisele või räägib paljudest detailidest.
  • Konfrontatsioon
    kirjeldada nooruki enda reaktsioone
    olla nõuandev ja süüdistav
    vasturääkivused selles osas:
    *mida nooruk ütleb ja teeb
    *püüdlused eesmärki saavutada
    *vastuolu kõnes
    Kasutada juhul kui on vaja tähelepanu pöörata ebasoovitavale käitumisele või ebarealistlikule ootustele/eesmärkidele – vähendab ängistust, juhib tähelepanu nooruki käitumise puudujääkidele negatiivset hinnagut andmata.
    Vajab suurt praktikat, et seda ohutult kasutada. Kui ebaefektiivselt kasutada, siis nooruk tõmbub eemale, haavub. Lihtsamas vormis vastuolu selle vahel, mida nooruk ütles, ja kuidas see mitteverbaalselt väljendus.
  • Vahetus suhtlemisel ehk suhtlemine
  • siin ja praegu
    *Nõustamise algul
    *Nooruk keeldub rääkimast
    *Turvalise suhte kogemine
    *Nooruk sõltub liaalt nõustajast
    *Raskused suhtlemisel
  • Usalduse väljendumine
    *Situatsioonides kus nooruk tunneb, et teda austatakse, temast hoolitakse, huvitutakse, tahetakse aidata, tunnustatakse.
    (erisituatsioonid, kus noorukid kardavad ja on hirmul)
    =sisemise motivatsiooni tõstmine/ enesekontrolli /eneseregulatsiooni arendamine usaldussuhetes.
    Armastus Usaldus Vabadus
    Ideaalne kommunikatsioonikeskkond
    *minimaalsel määral konflikte
    *minimaalsel määral negatiivseid tundeid
    *tingimusteta armastus
    *usaldus ja tunnustus
    *vabadus
    • .DOC Laadi alla originaalfail 45 lk · .doc · 102 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maiju33 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT

    Sarnased õppematerjalid

    Teismelised ja suhted
    10
    docx

    Teismelised ja suhted

    TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ­ Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3.

    Areng ja õppimine
    Noorukiiga
    12
    doc

    Noorukiiga

    Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng........................................................................8

    Perekonnaõpetus
    NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST
    13
    docx

    NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST

    TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ Jekaterina Sei KELA 1 AÜ NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST Referaat Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED..................................................................................................5 2.1.1Vanemad...

    Psühholoogia
    Noorukiiga referaat
    4
    doc

    Noorukiiga referaat

    Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse

    Psühholoogia
    Murde- ja noorukiiga
    3
    doc

    Murde- ja noorukiiga

    http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Sed

    Kirjandus
    Referaat - Teismeiga
    12
    doc

    Referaat - Teismeiga

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk........................................................................................................... 5 2.2. Eelteismeline poiss............................................................................................................. 6 3.VARAJANE TEISMEIGA......................................................................................................7

    Arengupsühholoogia
    Kas noorukiiga on kriis
    8
    odt

    Kas noorukiiga on kriis?

    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3 · Kognitiivne areng noorukieas........................................4 · Kas noorukiiga on kriis?................................................5 · Kuidas kriisi üle elada...................................................6 · Kokkuvõte.....................................................................7 · Kasutatud kirjandus.......................................................8

    Kasvatustöö ja probleemid
    Murdeiga
    9
    docx

    Murdeiga

    SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Kasv ja keha muutumine.............................................................................................................2 Murdeiga ja hormoonid...............................................................................................................3 Tüdrukud.....................................................................................................................................4 Poisid...........................................................................................................................................5 Seksuaalne areng.........................................................................................................................6 Erinevaid arenguteooriad............................................................................................................7 Freudi

    perekonnaõpetus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    Katrinnu profiilipilt
    Katrinnu:
    18:45 31-03-2019



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun