JOHARI AKEN Avatud aken Pime ala Varjatud ala Tundmatu ala · Tean ise · Ise ei · Ise tean · Ise ei tea tea · Teavad · Teised · Teised · Teised teised teavad ei tea ei tea
AVATUD ALA:Mina tean, teised teavad. Siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. PIME ALA: Mina ei tea, teised teavad. Minu parasiitsõnad, mida kasutan ja ise ei teagi. Enesele teadmata sundliigutused. Minu kõnnakus mingi iseärasus, mida ise ei tea. Täna ütles mulle töökaaslane,et mul on üks silm väiksem kui teine mina seda ei teadnud. VARJATUD ALA: Mina tean, teised ei tea. Siia panen enda tervise. Näiteks: käin hiina meditsiinis. Kuna see on inimestele tundmatu asi siis sellest teistega ei räägi. Minu perekonnaga seotud ala. Räägin üldiselt, peensusteni ei lasku, jääb enda teada. TUNDMATU ALA: Mina ei tea, teised ei tea. Kuidas ma käitun kriisiolukorras
2.stseen Isebeli ema oli jutukas juudi naine, kes üritas kõigile selgeks teha , et ta on tegelikult Prantsuse päritoluga. Ta oli kirjutusmaterjalide kaupluse omanik. Ta armastus oli domineeriv, haiglane, possessiivnne ja egoistlik. Ta ei tatnud, et Isebel armastaks kedagi teist peale tema. Ema lubas Isebelil konservatooriumis käia, aga ta ei lubanud tal oma annet edasi arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu sellele ei saanud ta kokkuhoidvatelt juutidelt mingit toetust, sest nad toetavad ainult puhast juutlust.(lk 62 3.lõiugu lõpp) Ka võimaluse tasuta Sveitsi õppima minna ajas ema nurja, vihjates, et tahaks ka kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatama...
Isiksusel on olemas neli palet (Johari aken) Avatud ala Pime ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED TEAVAD TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED EI TEA EI TEA Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid. Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele.
UIMASTID ja sõltuvus Uimastid e psühhoaktiivsed ained - ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: *STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy,kokaiin. *DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti...
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tun...
Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. Likerti skaala e summeeritud hinnangute skaala Selline skaala kus hinnatakse tulemust 5 või 7 palli skaalal. Kus ühes otsas tugev väitega nõustumine ja teises mitte nõustumine. Iga küsimuse skoorid summeeritakse ja saadakse summaarne skoor. 4. Sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkond, isikutevahelised ja grupiprotsessid. Sotsiaalne mina, Johari aken ( 4 väljundit) - seos enesehinnangu ja enesetõhususega Uurimisvaldkond koosneb kolmest osast · Isikusisesed protsessid See, kuidas inimene tajub ennast ja kuidas ta käitub, mõjutab kõiki tema suhteid. Kes inimene enda arvates on ja kuidas ta käitub, tuleneb osaliselt sellest, mida inimene enda kohta mõtleb ja kuidas ta tahab enda kohta mõelda. Näiteks, kas inimene tahab olla sõbralik või tõrjuv, ettevaatlik või seiklushimuline
soodsast situatsioonist. 14. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 15. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 17. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu)
...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb Kõik on võrdsel määral isiksused Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: Johari aken Avatud ala MINA TEAN + TEISED TEAVAD Pime ala MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala MINA TEAN + TEISED EI TEA Tundmatu ala MINA EI TEA + TEISED EI TEA Johari aken Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta MINA TEAN + TEISED Pime ala
2004:116). Tahtlikult jagatakse enesekohast infot väga kitsale inimeste ringile. Oma tõelise olemuse näitamist takistavad ühiskondlikud normid, aga samuti hirm tõrjumise, karistamise, tagarääkimise või ärakasutamise ees. Turvalisem on kanda maski ja oma tõelist mina mitte näidata. Eneseavamine toimub ka tahtmatult. Kui me vaikime ega tee otseselt midagi, annavad vaikimine ja kehakeel ikka midagi mõista (Mckay jt 1999:29-34). Vastastikuse tajumise mõistmiseks võib kasutada Johari akna nime all tuntud mudelit, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi (Hargie, Dickson 2004:224-227). Mudel on loodud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva info varieerimisel. Kujutle oma olemust nelja ruuduga aknana. Johari aken näitab piltlikult, kuidas me võime varieerida enda olemust näitava info määra avatud ala suurust, mis muutub vastavalt olukorrale. AVATUD ALA PIME ALA
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu ...
reguleerimine mulje loomise eesmärgil Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus Endasse suhtumine ja sotsiaalne aktiivsus Enda aktsepteerimine: ka vigade ja ebaõnnestumise korral peetakse endast lugu, vastutus elus endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne. Teiste aktsepteerimine Suhtumine endasse ja teistesse suhtlemisel JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) • Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne
Kuidas nad hindavad sündmuses osalenu isiksuseomadusi Isikutaju olemust on võimalik selgitada kahe mudeliga: 1. Summeeriv mudel, milles isiksuse üksikud tajutud omadused liidetakse. Tajuja teadvuses on hinnanguskaala, milles igale omadusele antakse hinnang ning tervikpilt kujuneb liitmise teel. 2. Võrdlev mudel seisneb selles, et lisaks üksikomaduste tajumisele saadud omaduste summeerimisele võrreldakse tulemust nn keskmisega. Piltlikult ja kasutades JOHARI akna mõisteid, võib õelda: inimesed pööravad grupisuhetes teiste poole oma erisugused küljed. JOHARI akna mudel: on saadud kahe teguri-tunded-teadaoleva ja tundmatu-mitteteadaoleva info varieerimisel. Avatud ala moodustavad inimese tunnused ja omadused, millest ta ise ning samamoodi teised grupiliikmed on teadlikud. Varjatud ala sisaldab teavet, mis on grupiliikmele iseendale teada, aga teiste ees on varjatud ja peidetud.Neid teadmisi ei taheta teistele rääkida.
Efektiivne on kommunikatsioon siis kui see sõnum, mida edastaja kavatses edasi saata on võrdlemisi lähedane sellele, mida vastuvõtja tajus ja millele ta reageeris. Mida suurem on vastavus selle vahel mis oli meie kavatsus ja selle vastuse vahel, mis me saame, seda efektiivsem on olnud meie suhtlemine. Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI akent, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele. Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad
Suhtlemisõppetuse konspekteeritud kokkuvõte Minu, kui teenindussfääris töötava isiku jaoks on suhtlemisoskus väga tähtis oskus elus hakkama saamiseks, sellest oleneb ka isiklik õnn. Kui osata selgelt oma soove ja tundeid väljendada, ning teiste suhtes mõistlik ja kannatlik olla, leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kri...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
2-aastaselt. 2. Eneseteadvus missugune ma olen, areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. 3. Mina identiteet- selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks välja kujunenud olema u.21.eluaastaks. Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon, enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev inf.-otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised näevad Avalik mina Teadvustamata mina Teised ei näe Salajane mina Tundmatu mina Järeldub, et mida rohkem ennast avame, seda rohkem saadakse meist aru. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid 1. Nakatamine- emotsioonide ülekanne nakatamise teel. Võimendub inimmassis. 2
Teiste tegelastega läbi saamine- Külarahvas kartis ja vihkas teda. Läbi ei saanud ta kellegiga peale naabertalu teenijannaga. Ümbritsev maailm- Maailm on tema jaoks väga negatiivne. Ta ei näe mitte kuskil midagi heaad ja ilusat. Ainuke eessmärk temal on kiusata Vihurimäe elanikke. 5. Iseloomusta Cathy ja Haretoni suhteid. Ei saanud Cathy Haretoniga läbi alguses. Kuid kui aeg edasi läks siis hakkas tasapisi Cathy Haretoni armuma. 6. Mina neli palet ehk johari aken Heathcliff. Avatud ala- Oli väga kättemaksuhimuline. Varjatud ala- Kogu külarahvas kartis teda kui Otsis kättemaksu et ise õnnelik olla. ta Vihurimäele tagasi tuli suurena. Armastas Cathrine. Pime ala- Tema suurim elumõte oli olla koos Tundmatu ala-ei tea keegi milline ta oleks Cathrinega olnud kui teda poleks vihurimäelt ära aetud. Cathrine Avatud ala- Heathcliffi armastatu kaunis Varjatud ala- Lapsik naine.
13. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 14. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu)
umbes kaheaastaselt Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. Mina-identiteet selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu)
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis järgnevalt saavad tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine ja kogemused. Need kõik suurendavad tajumisvõimet. Iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel kasutatakse Johari Akent (vaata lisa nr.1). Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 51. Mis on eneseavamine? Enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken? Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mis näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Avatud ruut sina tead ja ka teised teavad. Pime ruut sina ei tea, kuid teised teavad. Varjatud ruut, sina tead, kuid teised ei tea. Tundmatu ruut ei tea sina ega teised. 53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Plussid: enese parem tundma õppimine, inimsuhete lähenemine, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
49. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 50. Mis on eneseavamine? Enda arvamuse, tunnete, mõtete avaldamine teistele *avatud mina teada endale ja teistele *pime mina endale tundmatu, kuid teistele teada *varjatud mina endale teada, kuid teistele tundmatu *tundmatu mina tundmatu endale ja teistele 51. Mis on Johari aken? Avatud ruut (sina tead ja ka teised teavad) *pime ruut (sina ei tea, kuid teised teavad) *varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea) *tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised) 52. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? *Eneseavamise plussid: õpid end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemateks, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat.
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Hiljem püüdis Hareton saada Cathy tähelepanu. Ta üritas õppida lugema ning kaitses Cathyt Heatcliffi eest. Alguses Cathy ei osanud seda tähelepanna ning naeris isegi Haertoni üle kui ta üritas lugema õppida, kuid hiljem sai Cathy oma veast aru. Ta hakkas õpetama Haertoni lugema ning läbi selle kasvas ka nende sõprus ning raamtu lõpus nad abiellusidki. 6. Koosta Heathcliffi, Cathrine, Edgari ja Isabella „mina neli palet“ ehk JOHARI aken (vt TASUB TEADA) Avatud ala- Heatcliff on leidlaps, mustlane. Pime ala- Heatcliff, kui ta vahe peal käis Endasse tõmbunud ja tõsine, väga harva on aastaks ära, siis ta põgenes tegelikult oma ta rõõmus või naerab. Cathrine peen daam, halva elu eest, mis tal oli Vihurimäel. kes on haritud, kuid tujukas. Sünnitas tütre Cathrine käsutas ja kamandas kõiki, oli ära Cathy. Edgar on edukas ja haritud härra, hellitatud. Isabella arvas, et Heatcliff on
käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 63. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 64. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 65. Mis on Johari aken? *Avatud ruut... sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut... sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut... sina tead, kuid teised ei tea*Tundmatu ruut... ei tea sina ega ka teised 66. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Eneseavamise plussid (Õpid end paremini tundma, Inimsuhted muutuvad lähedasemateks, Suhtlusringkond laieneb, Süütunne leevendub, Ammutad energiat) Eneseavamistõkked (Ei peeta
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, ...
Kasuta objektiivseid kriteeriume, lahuta inimesed probleemist, keskendu huvidele, mitte positsioonidele, kaalu erinevaid variante vastastikuse kasu nimel. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Sots. rollid on ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Konflikt erinevate rollide vahel, näiteks inimene kui sugulane ja inimene kui õpilane. Mis on eneseavamine? Enesekohase info tahtlik avalikkustamine Mis on Johari aken? Avatud ruut (sina tead ja teised ka teavad), Pime ruut (Sina ei tead, kuid teised tevad), varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea), tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised) Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Kirjelda olukorda, väljenda oma tundeid ja soove, kirjelda tagajärgi. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? Dom teineteisst täiendavad, sümmeetrilised ja paralleelsed struktuurid. Staatus positsioon suhetes teistega
interpretatsioonid ei ole alati ühesugused. Kasuta objektiivseid kriteeriume, lahuta inimesed probleemist, keskendu huvidele, mitte positsioonidele, kaalu erinevaid variante vastastikuse kasu nimel. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Sots. rollid on ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Konflikt erinevate rollide vahel, näiteks inimene kui sugulane ja inimene kui õpilane. Mis on eneseavamine? Enesekohase info tahtlik avalikkustamine Mis on Johari aken? Avatud ruut (sina tead ja teised ka teavad), Pime ruut (Sina ei tead, kuid teised tevad), varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea), tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised) Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Kirjelda olukorda, väljenda oma tundeid ja soove, kirjelda tagajärgi. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? Dom teineteisst täiendavad, sümmeetrilised ja paralleelsed struktuurid. Staatus positsioon suhetes teistega
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
41. Milline on sotsiaalsete rollide vaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 42. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine. 43. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Õpid end paremini tundma, Inimsuhted muutuvad lähedasemateks, Suhtlusringkond laieneb, Süütunne leevendub, Ammutad energiat. 44. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? Johari aken?? 45. Millised sõnumid on täissõnumid? 46. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? 47. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, Sõnumi peab edastama kohe, Sõnum peab olema selge, Sõnum peab olema sirgjooneline, Sõnum peab kuulajat toetama. 48. Mis on kultuur? Kas kultuur on õpitud või kaasasündinud? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Kultuur on õpitud. 49
Sõnastage näide. Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) 11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) 12. Selgitage JOHAR´i akna põhimõtet. JOHAR´i aken näitab kuidas inimene kasutab teavet enda ja teiste kohta. Läbi Johari akna vaadates jaguneb teadmine isiksuse kohta neljaks AVATUD ALAS on info, mida tean enda kohta ise ja teavad ka teised. VARJATUD ALAS asuvad minu saladused, mida hoian endale; minu hirmud, mida teistele avaldada ei julge - mina tean, teised ei tea. PIME ALA peidab endas kõike, mida ma ise enda juures märgata ei oska, samas kõik teised näevad ja teavad. Seal on info minu iseloomujoonte, suhtumise ja käitumise kohta.
Sõnastage näide. Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi). 11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Haloefekt („peegeldus“, juhttunnus – meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)). 12. Selgitage JOHAR´i akna põhimõtet. JOHAR´i aken näitab kuidas inimene kasutab teavet enda ja teiste kohta. Läbi Johari akna vaadates jaguneb teadmine isiksuse kohta neljaks • AVATUD ALAS on info, mida tean enda kohta ise ja teavad ka teised. • VARJATUD ALAS asuvad minu saladused, mida hoian endale; minu hirmud, mida teistele avaldada ei julge - mina tean, teised ei tea. • PIME ALA peidab endas kõike, mida ma ise enda juures märgata ei oska, samas kõik teised näevad ja teavad. Seal on info minu iseloomujoonte, suhtumise ja käitumise kohta.
käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt?Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 51. Mis on eneseavamine?enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken?*Avatud ruut - sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut - sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut - sina tead, kuid teised ei tea* Tundmatu ruut - ei tea sina ega ka teised 53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused?Eneseavamise plussid:*Õpid end paremini tundma*Inimsuhted muutuvad lähedasemateks*Suhtlusringkond laieneb*Süütunne leevendub*Ammutad energiat Eneseavamise miinused* kasutatakse kurjasti ära 54. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
seotud. See, mida näeme(sageli mõjub rohkem), ekspressiivsus keha, kuid mitte muusikaga. Oluline on veendumus oma võimetes. Mulje mis algul tekib, kestab tavaliselt edasi isegi kui esitus läheb halvemaks. Kehakeel. Enesekindlamad võtavad raskemaid ülesandeid, lavahirmu on vähem;3)Muusikavälised faktorid-mõjutavad hinnangut, kuid pole otseselt ei muusikaga ega selle ettekandmisega seotud.Stereotüpeerimine (nt:eelistatakse kindlast soost või rassist einejat) Esinemise järjekorra mõju. Johari aken: Teada muusikule Muusiku eest varjatud Teada hindajale Avalik ala Pime ala Varjatud hindajale Salajane ala (nt kui palju Varjatud ala muusika harjutas) Muusikaväljendust kandvad variatsioonid nt:helikõrgus, dünaamika-esitusel ei ole kuueteistkümnendikud kunagi päris samad. Neid uuris põhjalikult Frieberg.
kogemustele või isegi süstemaatilisele analüüsile, võib igas inimeses olla midagi, mida ta enda kohta varem pole teadnud. See uus arusaam ei pruugi olla uudne ümbritsevatele inimestele, kes kogu aeg on teadlikud antud omadusest. Kuid ka ümbritsevate inimeste terasele vaatlemise alt võivad välja jääda mõned omadused, mis tulevad ilmsiks näiteks kriisiolukordades. Eelpool kirjeldatud mõtteviis võimaldas kahel teadlasel -- Lufthil ja Inghamil luua mudeli, mida nimetatakse JOHARI aknaks. Nimetus tekkis teadlaste eesnimede (Josph ja Harry) ajel. Johari aken näitab, kuidas inimene kasutab enese ja teiste kohast teavet. Mudel on saadud kahe teguri: tuntud /teadaoleva ja tundmatu/ mitteteadaoleva varieerimisel. ENDALE tuntud tundmatu AVATUD ALA PIME ALA tuntud
Too iga mehhanismi juurde oma näited ja võrdle neid naabri omadega. Analüüsige, milliseid tajumise vigu võite neid mehhanisme kasutades teha. Missugune on sinu lemmikmehhanism, mida kasutad sagedamini? Inimestevahelises suhtlemises varjame ikka teatud osa iseendast. Teineteisemõistmine on aga suurem ja suhted positiivsemad, kui avatud ala on teiste jaoks suurem. Seda illustreerib hästi Johari aken (joon. 7) ISEENDALE TUNTUD TUNDMATU AVATUD PIME TUNTUD Iseendale teada, teistele Teised tajuvad, ise ei teadvusta TEISTELE näha (avatus!)
asud suhtlema Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv 6 Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab.
tunnused, suhtumised, hoiakud ja tunded seoses endaga.... Mina: eneseteadlikkus Self- awareness- endale suunatud tähelepanu endast mõtlemise protsess; sisu: mis ma tean endast. G. Mead: I- aktiivne, tegutsev, kogev, mõtlev Me- hoiak esimese (I) suhtes W. James: teadlikkus endast, teadmine enda kohta I-self; Me- self Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale. Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga. Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt. Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine:
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
KAVANDATUD PROOV: proovi enda jaoks midagi uut ja erinevat. OSKA KAOTADA: sinu eesmärgiks olgu uute kogemuste saamine, mitte võitmine. Me õpime kogemustest, eriti aga vigadest. Alati on olemas järgmine kord, millal seda korrata ja paremini teha. Läbikukkumine pole kaotus, kui sa õpid vigadest. OLE VASTUTAV OMANDATAVA SUHTES: meie ei saa sinu eest õppida. Me võime sulle ainult pakkuda erinevaid võimalusi, kuid selle omandamine on ainuüksi sinu enda vastutusel. JOHARI AKEN JA POSITIIVNE KRIITIKA Kaks käitumisteadlast Joe ja Harry koostasid illustratiivse pildi, et demonstreerida inimese arengut teistega lävimisel. See teooria on tänaseks tuntud Johari aknana ja näeb välja selline: Tean ise Mida ma ise ei tea AVATUD MINA Teavad teised PIME MINA (3) (1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
