Margus Karu ,,Nullpunkt" Tegelased ja nende kirjeldus: · Johannes- peategelane · Ema- hull · Isa- elab Adaveres · Reelika- klassikaaslane · Eeva- klassikaaslane, vana tuttav · Irina Popova- klassijuhataja ja vene keele õpetaja · Bianka- klassikaaslane · Liisa- klassikaaslane, lähevad vihiku pärast tülli · Raimo- klassikaaslane · Mihkel- klassikaaslane · Kerli- klassikaaslane · Marileen- klassikaaslane · Karmo- klassikaaslane · Kreete- kaksikõde, Tai internaatkool · Ege- õde, Johannes kolib pärast tema juurde · Olav- vend, elab Bosnias · Paul- kõige vanem vened, käib Tartu ülikoolis · Allandi- direktor · Paula- klassikaaslane · Robert Velling- klassikaaslane vaikne ja tore poiss · Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi
suvilas käik Triinu ja tema näituste korraldamine Oli masendunud ja vanematega väsinud kõigest Uus klassikaaslane Argo Kristiina poiss-sõber Sven enesekindel, seltsiv, Toetus ja sõprus
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal, kus 19-aastased koolipoisid sõdivad verises sõjas. Peategelase Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid
............................................................. garderoobist. Tead, et tunni alguseni on . jäänud mõned minutid aega, kas aitad otsida ........................................................................... või mitte? .......................................................................... .......................................................................... Kuuled, et klassikaaslane on unustanud ........................................................................... õpiku koju. Kas laenad talle oma või kutsud . ta enda juurde istuma? Või ei tee sellest ........................................................................... üldse välja? .......................................................................... ...............................................
Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada.
libistamas oma sõrmi läbi su siidise juuksepahmaku. See on nii hea ja soe tunne. Oled mulle mehelikkuse ja inimsuse kehastus! Mulle piisaks vaid mõnest viivust sinu tähelepanust, et minu päev oleks suurepärane. Naudin igat su sõna, sest iga su sõna on kui hõbedaselt voolav allikas- nii selge ja karastav. Ootan su pilku, et hellitada oma meeli selle pilgu najal kuni uinumiseni. Ka hilja õhtul oma pehmes voodis lebades ja hõbedast kuud vaadates unistan sinust sinu headuses. Oo kallis klassikaaslane kui sa vaid aimaksid minu mõtteid! Ja nii jään ootama uut koiduvalgust mil tuled jälle kui soe lõunatuul.....
Ristsõnadega käsikäes Eesti kuulsaima kirjaniku Jaan Krossi hobiks olid ristsõnad, mis osutusid vahetevahel ka ettekääneteks, töötegemiste edasi lükkamiseks. Esimesed kokkupuuted ristsõnadega olid juba lapsepõlves. Jaan Kross lahendas nii eesti kui ka saksa keelseid ristsõnamõistatusi. Vahel klaariti mõistatusi kamba peale. Ajakiri liikus mööda klassi ringi ning nii mõnigi Krossi klassikaaslane saatis vastuseid ka ära, kuid kirjanik pole ise kunagi ühtegi vastust ära seirand. Ristsõnu ei lahendanud sulemees kunagi igavusest, vaid sellekst, et töötegemist edasi lükata. Ristsõnalahendamise populaarsuse kohta arvas Jaan Kross järgmist: "Nähtavasti on aja jooksul kinnistunud kujutlus, et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee
Koolis teda mõnitatakse sellepärast, et ta on vaeset perekonnast ja ema on joodik. Ta õde Jannu tahab jõuluks saada nii väga ühte nukku. Tüdrukutel, aga raha ei ole ja ema on haiglas. (Emal ka raha pole.) Tal ei jää muud üle, kui ta peab minema poodi nukku varastama. Sellega jääb ta, aga vahele. Talle helistab isa ja toob neile raha. Selle eest ta saab Jannule nukku osta. Veel toovad neile jõulukingitusi Triinu vanemad ja tema klassikaaslane Sven. Nad hakkavad Sveniga aina rohkem läbi käima. Nad hakkavad koos Jannu ja Sveni õdedega (tal on kaksikud õdedeks) lumememmesid ehitama ja lumes mängima. Lõpuks hakkavad Sven ja Kristiina käima ja saab teada, et Sven pole kunagi hoolinud sellest, millisest perekonnast keegi pärit on.
''Kuidas elad, Ann?'' Aidi Vallik Koostajad: K.Kammer ja G.Rindla Tegevusaeg ja koht · Tegevusaeg on tänapäev, 21 sajand · Tegevuskoht on Võsu juures asuv maamajake Tegelased · Ann, Anni vanemad · Rita (Anni · Reena ja Kätlin (Anni klassikaaslane ,kes parimad sõbrannad) läks Anniga Võsule.) · Timo, Siim ja Artur · Anti (Rita vend,kes oli (Võsult pärit sammuti Võsul) noormehed) · Kristel, Kerli, Juss, · Villem (Poiss,kes Evelyn ja Oleg (Anti hoolitses Anni eest sõbrad, kes temaga Võsul.) kaasas olid) Sisukokkuvõte · See raamat räägib sellest, kuidas teismeline tüdruk Ann leiab oma ema päevikud ning ta saab aru, et ema on talle
ÜHE ÄPARDI PÄEVIK VIIMNE ÕLEKÕRS Autor: Jeff Kinney Inglise keelest tõlkis AnnaMagdaleena Kangro TEGELASED Greg Heffley Peategelane Äpard Ei saanud millegiga hakkama Frank Heffley Gregi isa Tahtis, et Greg hakkaks mehelikke tegusid tegema Ema Annab lubadusi, aga täidab neid hilinemisega TEGELASED Manny Heffley Gregi väikevend Kõik tegid seda mida ta tahtis Rodrick Heffley Gregi vanem vend Kiusas Gregi Sportlikum, kui Greg TEGEVUSKOHAD Kodu Kool Tänaval Kirikus Naabri ja sõbra hoovis Lõpus laagris VÄIKE SISSEJUHATUS Olgem ausad: Greg Heffley ei muuda kunagi oma äpardlikke maneere. Ainult et keegi peab selle Gregi isale selgeks tegema Frank Heffley arvab tõsimeeli, et suudab oma poega karastada ning ta kaasab Gregi sporti ja teistesse „mehistesse“ tegevustesse Loomulikult suudab Greg isa püüdlustest teda muuta ...
c)Rottidest 6.Mis ametit pidas enne sõda HimmelstoB? a)Õpetaja b)Kirjakandja c)Talupoeg 7.Mida tegid poisid vabal ajal, tihti ka kaevikutes, et aeg kiiremini läheks? a)Laulsid laule b)Mõtlesid luuletusi c)Mängisid kaarte 8.Miks oli Pauli koduskäik puhkuse ajal viga? 9.Kas antud väide on tõene või väär? Vale väide paranda õigeks(ära muuda lauset ei-tavaks)! 1)Teos räägib Teisest maailmasõjast, mis toimus aastatel 1914-1918. 2)Pauli emal on vähk. 3)Pauli klassikaaslane Kat sureb teose lõpus. 10. Kas raamatut oli lihtne lugeda? Põhjenda! Autor: Joonas Assor 10.T/S
imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjuseks oli sündinud Kadri . Kadri ema suri sünnitusel ja Kadri isa oli teadmata kadunud . Ta elas Vanaemaga , kellele ei meeldinud Kadri
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele
Sirius lubas Harryle, et kui asjad on rahulikumaks läinud siis võib poiss tema juurde elama tulla. Lõpuks astub oma ametikohalt tagasi Remus Lupin, kuna ta ei tahtnud et õpilaste vanemad saaksid teada tema saladuse. Raamatu peategelased on: · Harry Potter - poiss, kes õpib Sigatüüka koolis; elas koos oma onu pere, Dursley'dega; Voldemort tappis tema vanemad, kuid Potter pääses armiga otsaees. · Ron Weasley üks Harry parimaid sõpru ning ka tema klassikaaslane Sigatüüka koolis; ta kardab ämblikke; puhtavereline. · Hermione Granger Harry parim sõbranna; tark ja kohusetundlik; tema vanemad on hambaarstidest mugud. · Rubeus Hagrid valvab Sigatüügast; päästis Harry. ,,Harry Potter" on briti kirjaniku J. K. Rowlingu seitsmeosaline romaanisari. Kõik teosed räägivad tavainimeste eest peidetud võlurite ja nõidade maailmast ning selles toimuvast hea ja kurja võitlusest
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Hele...
Sefiirist loss Ketlin Priilinn Selles raamatus tutvume reaalsusega, millised on inimesed. Ma mõtlen seda sellega, et see pole tavaline raamat, vaid see on üks mu lemmikuid rammatuid TEGELASED: INGA-KERSTIN- 16-17 aastane tüdruk. Väga tore ja arusaaja inimene. Ta läheb uude kooli. Hakkab käima 10. klassis. Loodab leida oma klassist oma armastust aga seda ta sealt kindlasti ei leidnud. Lõpuks armus ja oma ajaloo õpetajasse ja raamatu lõpus oli öeldud et tal oli normees nimega Kristjan. JAKOB- 16 aastane tagasihoidlik blondi peaga poiss. Varjab oma suur saladust, et ta tegelikkuses gei on sellest saavad teada ka teised ja ta on siis ka kiusamisohver DARJA JA ANDREAS- Nad olid parimad sõbrad said geipaaris tuttavaks ka Jakobi, Inga ja Kailaga. Andreas on Jakobi poiss. KAILA- Isa oli tal läinud ja ema surnud. Ta elas vanaema juures ja käis ka kooli kõrvalt tööl et vanaema rah...
Kui terveks saades uuesti koolipinki läksid, siis oli pikk rida tegemata töid, mis vajasid tegemist. Kindlasti tekitab see igas õpilases tunde, et enam ei jõua ja kohe ongi stress kohal. Tuleb ainult meenutada, et lahendamatuid probleeme ei ole ja mingit viisi tuleb igast jamast ilusti välja. Koolitee on pikk ja selle aja jooksul juhtub nii mõndagi. Tihti võib kohata uut inimest, kellega tekib kohe hea klapp ja selliseks inimeseks võib olla just uus klassikaaslane. Koolis õpib sadu inimesi ja nende hulgast leiab igaüks endale hea sõbra. Tänapäeval kaasnevad koolis käimisega huviringid ja projektid, millega omakorda kaasnevad jällegi uued inimesed. Kõik inimesed on erinevad ja neil on teistsugune silmaring. Suheldes inimestega, keda kooliteel kohtad, saab pidevalt enda teadmisi täiendada. Kui eelnevalt mainitud stress hakkab liiga palju elu segama, siis on koolis olemas koolipsühholoogid, õpetajad ja sõbrad, kes on alati nõus toeks olema
Armastus on tegu Maailmas on miljoneid inimesi, kes elavad koos, on abielus ning nende armastus on kestnud aastaid ning kestab edasigi. Nimelt noori üllatab see väga, neile tundub see tihtipeale võimatu. Nende elus üks suhe lõppeb ning teine algab, kuid teatud eluetappi jõudes leitakse see õige ning ollakse koos isegi elu lõpuni. Kuid kui palju peab selleni jõudmiseks pingutama? Mida peab armastuse nimel ohverdama? Kui väike inimene on 45 aastane, leiab ta endale kellegi, kelle vastu ta tunneb justkui armastust. Ta teeb kõik, et tähelepanu saada, ta pingutab palju, et armastatu ainult temaga oleks, temaga mängiks, räägiks. Sel hetkel saab ta esimest korda tunda tunnet armastus. Kuid mõne aja möödudes see tunne kaob ning tekivad uued huvid. Aastad mööduvad nagu möödub ka lasteaia iga ning kätte jõuab kooli aeg. Põhikooli klassides on iga aastaga keerulisem ning eelkõige...
Igast raamatust on midagi õppida ,,Tõmba uttu" Mina lugesin raamatut ,,Tõmba uttu". Selle raamatu autor on Helga Nõu. Raamat peaks kirjeldama noorte elu ja tegemisi. See raamat on minu arvates küllaltki aegunud, kuna see on 2001. aasta raamat ja noored on muutunud. Mul soovitas lugeda seda raamatut mu endine klassikaaslane. Tema olevat seda raamatut lugenud mitu korda ja talle olevat see väga meeldinud. Inimesed on muidugi erinevad aga mulle see raamat üldse ei meeldinud. Helga nõu on küll Eesti kirjanik aga ta elab Rootsis. Ta on praeguseks 78 aastane. Ma ei mõista teda, miks tal on vaja kirjutada just noorte raamatuid kasutades oletatavat slängi kui ta pole noorte eluga eriti kursis? Vähemalt selline mulje jäi lugedes seda raamatut. Selle raamatu peategelane on Joonas Karu. Joonas on viieteist aastane kaheksanda klass poiss, kes olevat autori arvates väga humoorikas ja...
Temaga saab alati sellisel moel suheldud. Nii veedan terve koolipäeva - liikudes ühest klassiruumist teise, suheldes samade inimestega, kuulates samu nalju ning alati naerdes just sellesama naeruga, mida ma endale juba nii kaua sisse olin harjutanud. Vaatan klaasis ringi ning näen igalpool samu naeratusi, mida ma hommikul peeglis enda näol nägin. See panem mindi mõtlema, kas ka kõikide teiste ilmed on sunnitud nagu minugi. Viimase tunni lõppedes kutsub üks klassikaaslane mind kohvikusse, kuid ma keeldun öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud. Õue oli vahepeal jõudnud tekkida lumetuisk ning ma naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian. Korterisse sisenen vaikselt ning näen enda ema arvuti taga töötamas. Teretan teda vaikselt ning tema heidab mulle kiire
SUITSETAMINE Suitsetaja kops OHUD SINU TERVISELE Kui sinu keha on nõrk, oled vastuvõtlik haigustele HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele ja kasvajatele. HIV-nakkusest kujuneb välja AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. HIV levib kaitsmata seksuaalvahekorra ajal ning otsesel kokkupuutel nakatunud inimese verega. Nakatumist HIV-i on võimalik peaaegu 100%-liselt vältida! HAIGUSED KUI MÄRKAD, ET SINU SÕBER VÕI KLASSIKAASLANE ON HAIGE VÕI TEISTSUGUNE, SIIS RÄÄGI TEMAGA JA OTSIGE KOOS ABI! MÄRKA TEISI JA OLE RÕÕMUS! JÄÄ TERVEKS! Narko.ee Nip.ee Miksike.ee page.ee/suits/ Hiv.ee Terviseinfo.ee KASUTATUD KIRJANDUS
7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kogukam klassikaaslane Jürine- Pikk ,sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Riiutli gümnasistkade sabas jõlkida ja koolipidudel tantsimas käia. Valged kindad käes. 2. - Käämeri ja Käsperi omavaheline tüli.( teemal kes on kommunist , kes mitte) Käämer heitis käsperile ette , et vaesed peavad ise hakkama saama aga tema Käsper on rikkuses ega tema pea sõtta minema. - Ahas oli muutunud erapooletuks. Ta ei teadnud kummal pool sõdida. Kas eestaste või venelaste.
samas teine inimene sobib sinuga hästi, ning teil on alati millest rääkida ja te sobite iseloomude poolest. On ka inimesi, kes räägivad, või on märganud sinu juures selliseid asju, mida sa ise kunagi tähele ei pane. Näiteks, keegi võib arvata, et sa oled hästi kena välimuse ning ilusate silmadega tüdruk, kui kellegi teise jaoks võid olla sa hoopis inetu. Inimese juures võib olla ka selliseid asju, mida ei tea sina, ega tea ka sinu sõber või klassikaaslane, mida sa pole enda juures märganud ning keegi teine ka mitte, kuid ometi on see sul olemas. Ma arvan, et enamjaolt võivad olla need asjad ebameeldivad, kuid võib ka olla asju, mis võivad sind õnnelikuks teha, aga millegi pärast sa ei tea seda, mis see veel on. Olen enda elus kohanud palju erinevaid inimesi, ning olen mõistnud, et igaüks ongi omamoodi isiksus, sest ma pole kunagi näinud inimesi, kes oleks üdini sarnased ja igas asjas ühte meelt
Spikerdamise nipid ja trikid- kuidas pääseda vahelejäämiseta!!!! Vaja läheb: Kustukumm; Pliiats Riskitase: madal Väga lihtne ja kiire võimalus spikerdamiseks. Kasuta ära oma kustukummi. Nimelt kirjuta spikker kustukummi peale. Tunnis võta kustukumm ja lihtsalt vaata spikkrit. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Vaja läheb: Jalanõu; Marker Riskitase: madal Väga lihtne ja kiire võimalus spikerdamiseks. Kasuta ära oma jalanõud. Nimelt kirjuta spikker jalanõu talla alla markeriga. Kontrolltöö ajal aseta jalg rahulikult üle põlve nii et näed spikkrit. Õpetaja lähenedes aseta lihtsalt jalg tagasi normaalsesse olekusse. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Mida on vaja: Pinal; nutitelefon Riski tase: Keskmine Kõige tavalisem meetod on teha telefoni spikker ja seejärel telefon tunnis pinalisse pista. Telefoni seadetest soovitame võtta ekraaniaja maha või siis koodi maha, et ekraani sisse-välja lülitamise peal...
Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline roll ja kuidas õigesti suhelda, valib igaüks ise. Elus me mängime erinevaid rolle: tütar, õpilane, sõbranna, klassikaaslane, naaber, möödakäija ja teised rollid, mis on meie igapäevaelus. Igas rollis oleme me suhtlejana erinevad. Ühes avatud ja lõbusad, teises endassesulgunud ning ei tule kergesti kontaktile. Elus kohtud paljude erinevate inimestega ja igaühega tuleb leida oma õige suhtlemisviis. Kuulamisoskus ja kaaslasest arusaamine on väga oluline igal elukutsel, mis nõuab suhtlemist inimestega. Väga oluline on osata kuulata juutukaaslast, küsida mõtlemapanevaid küsimusi ja
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja ...
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane; südamlik ja abivalmis poiss Müller- kannab kotis veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Albert Kropp- väikekasvuline, tema peanupp jagab poistest kõige paremini Leer- kannab habet ja tal on suur poolehoid ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, istub saledana laua äärde ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam meestest Detering- talupoeg, kes põhiliselt oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, tark, nelikümmend a...
Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest.
Võõras inimene hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. See solvab ning hea suhe on õpetaja ja õpilase vahelt kadunud. Põhikoolis on mul paar juhtumit olnud, kus ma olin kiusaja, ohver või pealtvaataja. Ükskord õpetaja tiris minu klassikaaslast juustest. Ta pole mitte midagi teinud, kuid õpetaja oli juba närvis ning ei suutnud enam ennast taltsutada. Hiljem küll rääkis, et tal oli olukorra pärast väga kahju, kuid see ei parandanud olukorda. Klassikaaslane kaotas selle õpetaja vastu vähemagi austuse ning ei saanud temaga enam hästi läbi. Põhikoolis oli ka selline iga, kus pidi ju klassikaaslaste ees kuidagi popp välja nägema. Nii siis oligi tihti koolikaaslate üle naermine ja märkuste tegemine. Nüüd ma kahetsen seda, et ma lasin ennast mõjutada teiste arvamusest. Arvan, et neil oli väga paha tunne, keda ma vaimselt kiusasin. Kui vanem koolikaaslane oleks minu kohta midagi halvasti öelnud, siis
gümnaasiumi tasemel tuutorite tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust. Täiskasvanud teavad üsna vähe lastevahelistest kiusamisolukordadest. Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. arengut. Diskrimineerimine Võrdõiguslikkuseaduse kohaselt ei ole lubatud kedagi diskrimineerida tema vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne.
puudumist. Orville kukkus keskkooli algusaastatel välja, et oma trükiäri 1889. aastal alustada, ta disainis ja ehitas oma enda trükipressi koos Wilburi abiga. Wilbur raputas oma pikaajalise masenduse maha mis oli põhjustatud tema õnnetusest ning liitus trükipoega, olles toimetaja mil Orville oli nädalase ajalehe West Side Newsi kirjastaja, järgnedes paari kuu järel päevase Evening Itemsiga. Üks nende klientidest trükitöödeks oli Orville'i sõber ja klassikaaslane keskkoolist, Paul Laurence Dunbar, kes sai rahvusvahelise heakskiidu kui murranguline Aafrika- Ameerika poeet ning kirjanik. Wrightid trükkisid Dayton Tattlerit, nädalane ajaleht mida Dunbar lühikest aega ka toimetas. Vendade Wrightide jalgrattaäri, mis alustas 1895. Kapitaliseerudes riikliku jalgratta maanial avasid vennad jalgrattaparanduse ning müügipoe 1892. aastal (the Wright Cycle Exchange, ning hiljem Wright Cycle Company) ja alustasid oma enda kaubamärgi tootmist 1896. aastal
Aknaklaasid klirisesid. Alanud oli Tartu pommitamine. Tavaliselt anti ette juba õhuhäiret, kuid seekord oli lennuk nii salaja linna kohale hiilinud. Peale nelja pommi viskamist läks lennuk minema. Minu vanemad vennad Rein ja Enn käisid vaatamas, kuhu pommid kukkusid. Üks maja Laial tänaval oli rusudeks, see oli rohkem Toomemäe poole. Selle maja rusudest kaevati välja ellujäänud väike naine ja laps. Botaanikaaias oli hävinenud üks elumaja. Seal elas minu klassikaaslane Enn Lipmaa. Talle oli pidanud üks klassivend külla tulema ja ta läks sõbra poole vaatama, et kuhu too jäi. Tagasi tulles oli tema maja rusudeks ning terve pere surnud. Ahervare ainult suitses. Saatsime ta Tallinna sugulaste poole. Oli teine näost kahvatu, lõug värises. Üks pomm kukkus apteegi juurde ning ei lõhkenud. Koolimaja, mis seal lähedal oli, ning kogu tänav suleti. Tunnid jäid ära. Olid olnud voodis pikali ning raudvoodi otsad hoidsid rusud neist kõrgemal. Kokkuvõtteks
Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
allutada end ühiskonna/keskkonna poolt esitatud nõudmistele või normidele. Hälbiva käitumise kujunemisel on olulise kohal ka lapse pedagoogilis - kasvatuslik hooletussejätmine, s.t õpilase tagasihoidlikumaid tunnetustegevuse võimeid ja tema kiiremat väsimist ei panda tähele, ta ei saa õigeaegset õpiabi, mistõttupidev ebaedu tunne kombineerub tema tunde- tahtevalla arengu nõrkusega, ebaküpse sotsiaalsusega ning motivatsioonivaegusega olla tubli klassikaaslane ehk õpilane. Käitumisprobleemid võimenduvad nii lapsel endal kui halveneb ka õpetajate suhtumine õpilasse. Õpetajatel on vaja nende laste erisusi tingimata märgata ja osata/vaevuda neid siduma õppimise probleemidega ning ennekõike aidata lapsel toime tulla just õpiraskustega, et õpilane saavutaks mingigi eduelamuse, mis on/võib olla võtmeks käitumisprobleemide ennetamisel. Õpilane võib vajada ka logopeedilist abi.
võiks mitmekesiselt põhjendada. Poiss tahaks meeldida, või tal hakkas häbi et ei tea tõlget, või lihtsalt kõik lapsed nii teevad oma lapsepõlves, teesklevad, et teavad seda mida tõeliselt ei tea. 3 Peresuhted Peategelasel polnud õnnelikku pere. Isat ei olnud, emaga ta ei saanud avameelselt rääkida. Ema uus kavaler Harri ei meeldinud tüdrukule, ning ta oli isa klassikaaslane. Võib olla tüdruk armus 40 aastaliseks meheks just seetõttu et ta meenutas tale isat? Isa oli venelane ning Tema ka. Õrn, hoolas ja tähelepanelik just selliseks ta kujutas oma isat. Elus tihti juhtub nii, et me otsime oma elupartnerit sarnane meie vanematega ja millal mõistame seda meil on hirmus, et jälle elame oma vanematega. Siis võib juhtuda kõik, inimene ise teeb oma valikut. Peategelane seisis raske otsustuse ees ning tegi õige valik. Üllatav käänak
,,Wikmani poisid" Selle kirjandi teemaks on raamat ,,Wikmani poisid" autoriks Jaan Kross.See raamat räägib noortest poistest ning nende kooliajast.Peategelaseks on Jaak Sirkel, raamat algab kui nad käivad poistekooli Wikmani Gümnaasiumi 10ndas klassis.Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna aga sel ajal käis Eestis sõda, siis pooled poisid nagu kohus ikka, läksid sõjaväkke.Kui koolipoisid 5. Aasta pärast kokkutuleku tegid, siis oli sellel kokkutulekul kurbust sõjas kaotatud sõprade pärast, rõõmu teiste sõprade elu edu pärast elus ning head meeleolu jä...
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta kool...
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 ...
Neljas peatükk Ilmus Tiit Neideri esikkogu "Orhideed". Julius kartis, et seda luulekogu saadab samasugune ebaedu nagu tema enda luulekogu. Nii see ei läinud-Tiit Neideri luulekogu arvustusi võis lugeda kõikjalt. Julius käis laulupeol. Tema luuletusest "Mihkel sõitis saaniga" oli tehtud laul (kavas oli see kirjas rahvalauluna, millel pole autorit). See oli Emmi lemmikluuletus. Julius sai sellest innustust juurde, et mitte pensionile jääda. Õhtul külastas teda Sebedeus Koik. Vana klassikaaslane kutsus Juliust maale. Viies peatükk Julius külastaski Koiku. Koos käidi ujumas ja kalal. Juliusele meeldis nüüd niita (lapsepõlves ta vihkas seda). Ta mõttemaailm muutus kui ta ühel õhtul mere äärest tuli. Ta külastas oma lapsepõlvekodu. Juliuse arvates oli see palju muutunud. Koik saatis ta rongi peale. Julius lahkus maalt mõttega, et ta alles hakkab elama. Kuues peatükk Julius läks kommertsgümnaasiumi ajaloo-, psühholoogia- ja loogikaõpetajaks. Tema hoolde anti ka
keelduda kooli minemast. Samas võivad lapsed karta ka oma surma -- soovida, et tuled põleksid ja uksed oleks lahti, soovida magada vanemate voodis. Lisaks esinevad lastel sarnaselt vanematele ka teised tavalisemad leinareaktsioonid. Lein koolis Leinavat last tuleks toetada tema leinatöös, mille edukal läbimisel lahenevad ka leinaga kaasnevad probleemid. Läbi töötamata leinast põhjustatud probleemid võivad mõjutada lapse toimetulekut koolis pikkade aastate jooksul. Kui sureb klassikaaslane või õpetaja, võiks surnut mälestada ühiste rituaalidega (mälestuslaud, küünalde süütamine). Samas on tulnud tagasisidet, et mälestuslaud ei peaks olema liiga käidavas kohas. Mälestamiseks peaks olema paik, millest kõigil oleks teadmine ja kõigile oleks tagatud ligipääs, kuid mis võimaldaks ka rahu. Allikas: www.leinaleht.info Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis
Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis
muudab loomingulisemaks tervist ei mõjuta kuidagi 23 muu .................... 11. Kuidas hindad kanepi kättesaadavust? kerge raske sõltub muu ..................... 12. Kas oled proovinud kanepit? Kui vastad ei, siis küsimused Sinu jaoks lõppevad siinkohal. Suur tänu Sulle! jah ei 13. Kes pakkus Sulle esimest korda kanepit? sõber klassikaaslane suvaline juhututtav muu .................... 14. Kas kanep oli esimene uimasti, mida proovisid? jah ei 15. Kui sageli tarbid kanepit? iga päev paar korda nädalas üks kord nädalas 24 paar korda kuus olen proovinud paar korda olen proovinud üks kord muu .................... 16. Mis põhjusel tarbid kanepit? tekitab hea enesetunde
ühisvaimu ja turvalisust. (Tallinn, Koolikiusamine) Täiskasvanud teavad üsna vähe lastevahelistest kiusamisolukordadest. Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. (Tallinn, Koolikiusamine) Paljude uurimuste kohaselt eeldab süstemaatiline töö kiusamise vähendamiseks kooli oma programmi olemasolu. Programmis võetakse seisukoht selle kohta, kuidas koolis konkreetselt on kiusamise ennetamine korraldatud ja kuidas toetatakse laste sotsiaalsete interaktsioonioskuste arengut
Aktusel kohtub ta ka direktori pojaga Ronaniga, kes ennem elas Ühendriikides ja tuli siia õppima. Teel aktuselt koju kohtub Mirt mustlasega, see nõuab talt raha ja lubab selle eest ennustada tulevikku, Mirdil raha pole ja ta keeldub sellest ning seejärel teatab mustlane, et mirti ootavad ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga. Kuid vahepeal suudab tema klassikaaslane Oliver temasse ära armuda. Ja Mirt peab võtma julguse kokku, et öelda poisile, et ta ei meeldi talle eriti. Alguses ei tule tal see välja, kuid pika kokutamise peale saab ta hakkama. Mõne aja pärast selgus, et Mirdi kooli direktor ühel päeval Mirdi kodus, siis sai ta suure üllatuse osaliseks, sest ema ja direktor said hästi läbi ja hakkasid üha rohkem suhtlema. Vahepeal saab pidudel Mirt Roniga rohkem tuttavaks ning ta otsustab Ronanit ka oma vennale ja emale tutvustada
Elatunud naise arusaama kohaselt pidi Aleksander olema kõige pikem, kõige nägusam ning kandma kõige uhkemaid riideid. Hephaistion püüdis prouale märku anda, et ta eksib, et õige väepealik on hoopis teine, kuid Aleksander hüüdis vahele: ,,Katki pole midagi, proua, ka tema on Aleksander!" Lauset kasutatakse juhul, kui keegi on omal alal suur tegija, kuid veidi jääb suurmeistrile alla. Kui õpilane Vambola lõpetab meie kooli kuldmedaliga ja tema klassikaaslane Lembit hõbemedaliga, sobiks viimase kohta öelda: ,,Ka tema on Aleksander!" Hephaistion kasvas üles koos Aleksandriga. Aristoteles, kes oli üks vanakreeka suurimaid filosoofe ja Aleksander Suure eraõpetaja, lubas ka Hephaistionil koos Aleksandriga tundides osaleda. Lysippos. Aleksander ja Hephaistion. Getty muuseum, Los Angeles 2 Paulo Veronese
aasta 9. jaanuaril. Pärast sõda kolis Jimmy perekond Epsomi nimelisse linnakesse. Kuni viienda eluaastani ta sõpru ei mäleta.See varajane üksindus määras oluliselt temu iseloomu. Paljud kardavad olla üksi. Nad kardavad seda, aga tema jaoks oli üksinduses hea ja rahulik olla." Kui Jimmy sai 15-aastaseks, leidis ta pööningult äravisatud seitsmekeelelise kitarri. Ta ei teadnud, mida sellega peale hakata ja võttis selle endaga kooli kaasa. Seal sai ta ka esimese muusikatunni - klassikaaslane näitas talle, kuidas seda kitarri häälestatakse. 1959. aastal, kui moes olid Elvis Presley ja Chuck Berry tahtis Jimmy, nagu nemadki, kitarri mängida. Mõnda plaati kuulates oli tal tunne, nagu jookseksid sipelgad mööda ta selga ja ta püüdis tundide, vahel isegi päevade kaupa neid helisid esitada.Varsti tutvus Jimmy teiste entusiastidega. Ühte tema uut sõpra hüüti Jeff Beckiks. Jeffi õde õppis Jimmy'ga ühes klassis.
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
