maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina). Cooley peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) Rollide kujunemine (Mead): game (lapsepõlves õpime rolle ära tundma, kujutame ette neid rolle, nt
soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika- ajalugu.htm [17. veebruar] 3. http://www.ave.ee/download/Juta_piirlaid.d oc [17. veebruar] 4. http://www.et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ar
· K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon · W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest Sotsioloogia mõjutused · E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi · K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt · C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega · C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud)
kindlustus Põlvkondade vahetus perekond Perekond, kirik, kool Sotsiaalne kontroll perekond Perekond, kirik, avaliku võimu institutsioonid Teisiti on ühiskonna sotsiaalseid gruppe diferentseerinud ameeriklane Charles Horton Cooley (1864-1929). Tema järgi jaguneb ühiskond primaar- ja sekundaargruppideks. Primaargrupid on sotsiaalsed grupid, milles valitseb tihe kooselu ja koostöö. Siin on väga tugev "meie" tunnetus. Grupi eesmärgid on iga tema liikme eesmärgid. Esmagrupi e primaargrupi näide on perekond, laste mängugrupp, naabrite sõpruskond (too näide Kalju tänavast) Siin juurduvad tavad, kombed, väärtused, normid. Just siin omandatakse arusaam sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on soovitud, sallitud
normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli. rollidistants - Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Seotus oleneb sellest, millises sotsialiseerumise faasis ta on omandatud. Eemaldumine, uude rolli elamise Primaar- ja sekundaarrühmad - Primaarsed rühmad- väikesed, otsene suhtlemine kõikide rühmaliikmete vahel. Isiklikud kontaktid. Nt perekond.#Cooley- Oluline sümpaatia, tunded. Ei eeldata hüvesid ega kasu inimestevahelistest suhetest. #Sekundaarsed rühmad- suuremad, iga liige ei pruugi suhelda iga teise liikmega. Formaalne organisatsioon, valitud juhid. nt töökollektiiv, poliitilised parteid. Tegevus suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. Referentrühm – referentrühm on see mingi rühm, millele viitame kui räägime "teistest" Oligarhia raudne seadus - võimulolijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks
töötaja, vanem, poliitik, ärimees jne. Tertsiaarne sotsialiseerumine ei lõppegi. 16.Grupp, grupi omadused Vastus: Grupp - inimeste kogum, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. Omadused: 1. liikmed on vastastikuses sõltuvuses. 2. liikmete vahel valitseb grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum. 3. grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid. 4. grupis valitseb ühine liikmeksoleku ehk meie- tunne. 17.Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Vastus: Charles Horton Cooley (1864-1919) -esmased ja teisesed ehk primaarsed ja sekundaarsed grupid. Esmased grupid. Väikesed grupid. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne, eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Teisesed grupid. Suuremad grupid. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Formaalsed suhted. Kõigil liikmetel on mingi ühishuvi, kuid kontaktid grupi liikmete vahel suhteliselt
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e
lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Milles seisnevad Sigmund Freudi, George Meadi, Charles Cooley ja Erik Eriksoni inimese sotsialiseerimise käsitlused. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves.
Indiviidi seisukohast - "mina" teadvustamine ja isiksuse kujunemine Isiksuse kujunemise 3 põhilist elementi: kognitiivne emotsionaalne käitumuslik NB! Sotsialiseerumine toimub indiviidi ja sotsiaalse struktuuri vastasmõjus. 8 Sotsialiseerumise aspektid on: kontekst, sisu ja protsess ning resultaat Sotsialiseerumise eesmärgid: 1. Positiivne eneseteadvus Ch. Horton Cooley: "peegel-mina" G. Herbert Mead: "tähtsad teised" ja "üldised teised" 2. Sotsiaalsed oskused 3-komponendit kontseptsioon (G. H. Mead): "mina"- intuitsioon, "sotsialiseerunud mina" - mäng, "teiste rolli võtmine" teadlik mäng 3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine
Inimõiguste demokraatiast saab teadmiste demokraatia - kõigi inimeste uskumused võivad olla ühtviisi tõesed. Kokkuvõte. Sotsioloogia arvestab sellega, et reaalsus on sotsioloogiliselt konstrueeritud; teeb kindlaks tegude varajatud põhjused; kirjeldab tegude ettekavatsemata tagajärgi. Marx ja Weber - klass; Weber - ratsionaalsus; Durkheim - anoomia; Merton - kuritegevuse strukturaalsed põhjused; Meadi ja Cooley - sotsialiseerumine; Michels- oligarhia; Parsons - perekond; Becker - sildistamine; Goffman- rollid/ institutsioonid.
kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat.
tööpuudus on tohutu. Ameerikas on tänaseks teatanud lahkumist Iraagist täielikult 31.detsembriks 2011. Mitmetes vadkondades on sõlmitud juba koostöölepped ning ollakse valmis riiki täielikult üle andma Iraagi Vabariigile. Sõda ise on Ameerikas suure kiitika osaks saanud. Sõja kulud ületavad juba 3 trillioni dollari piiri ja arvatakse, et USA on tänu sellele sõjale kaotanud oma mõju maailmas. Aeg on see, mis näitab kas Iraak saab iseseisvana hakkama või mitte. (Cooley, K. Unholy wars : Afganistan, America and international terrorism. London, Pluto Press, 2002) Terrorismivastane võitlus Nii rahvusvaheline kui ka riigisisene terrorism on puudutanud erinevate elualade esindajaid kogu maailmas. Mõned on langenud süütult juhuslike või tähelepanu tõmbamiseks kasutatud pommide ja kuulide ohvriks. Mõningaid võimul olevaid on peetud takistuseks poliitiliste
kellajal, õpitakse suhteid, tunnustama kõrgemal olevaid inimesi, distsipliini. Kolmas sots õpitakse üha uusi rolle, poliitik ärimees, vanem. K S ei lõpe. 16. Grupp, grupi omadused Inimesed, kes on seotud omavahel suhetega. Grupis valitseb ühine tunne, arusaamine. Kõik liikmed on omavahel vastastikuses sõltuvuses. Gr liikmed teavad et peale neid kuulub sinna ka teisi liikmeid ja tunnevad vastutustunnet teiste ees. 17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Esmased on väiksed. Soojad ja intiimsed suhted, suur ühtsustunne (perekond). Liikmetel on ühine eesmärk, ühine maailmavaade. Grupis jagatakse muresid ja rõõme. Seal ei oodata hüve ega kasusid. Suht püsivad gr-d. Sek gr-d. On suuremad. Vähe emots sidemed. Kui esim gr on suhted intiimsed siis teises on formaalsed. Iga gr liige ei pruugi suhelda teise gr liikmega. Kõigil on ühine huvi kuid ajutine. Suhtlemine on ainult kindlate eesmärkide saavutamiseks. 18. Kogukond ja uhiskond
klassiruum õige koht(Schumm & Vaughn, 1992, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Kuid samas needsamad õpetajad viivad läbi väga piiratud hulgas kohandusi ja ei ole huvitatud muutma materjale, ülesandeid või õppematerjale.(Lago-Delello, 1998, viidatud Sutherland jt. 2008: 226 järgi) Kahjuks neil õpilastel, kes ei vasta õpetaja ootustele, on suurem sotsiaalse ja akadeemilise ebaedu tõenäosus.( Lane, Wehby, & Cooley, 2006, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Keele roll õppetöö juhendamises muutub umbes kolmandas klassis, kui kogemusepõhise õppimise vahetab välja õppimine, mis toimub läbi formaalsete keelevormide kaudu edastatava informatsiooni. See muutus õpetaja juhtnööride jagamise stiilis nõuab lastelt suurenenud võimet mõista keerulisemaid keelelisi intruktsioone nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Kuid laste
kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23. George Herbert Mead sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes
orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel. Mikro-taseme suunitlus (sotsiaalne interaktsioon spetsiifilisetes situatsioonides). Põhiküsimused: - Kuidas ühiskonda kogetakse? - Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks, alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme? - Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada? - Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades? Teoreetikud: Weber, Mead, Goffman, Cooley Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju 5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21)
Sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks distsipliiniks. Motivatsiooni mõistetakse kui vektorit, mis on suunatud inimese eluruumi teatud objektidele. Vastasjõudude toimel või põrkumisel barjääridele tekivad konfliktid. JAMES, William - 19. Sajandi USA psühholoog ja filosoof. Mina-pildi teooria: 1. materiaalne mina- keha ja omand 2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust 3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused COOLEY, Charles 19. Sajandi Ameerika sotsioloog. PEEGEL-MINA TEOORIA. Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti: 1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 3. Mina oma pärane tunne. Nt. uhkus või alandus MEAD, George H. - 19. Sajandi ameerika filosoof, sotsioloog ja psühholoog.
58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. 59. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina - Inimese arusaam enda kohta. 60. Kuidas kujuneb mina-pilt? Mina kujunemine personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omandatud suhtumisi Mina-pildi kujunemine: James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine William James´i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Charles Horton Cooley ja peegelpildi mina: inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab, teiste hinnangust, inimese arvamusest teiste hinnangu kohta.
gruppide, sotsiaalsete gruppide, usuliste veendumuste, kohalikus ja globaalses kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied).
· grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid · grupis valitseb ühine liikmeksoleku ehk meie-tunne Gruppide liikmed jagavad alati kahte ühist omadust: · nad on teadlikud, et gruppi kuulub peale tema teisi likmeid · nad tunnevad vastutustunnet grupi teiste liikmete ees, tegevus kujundatakse alati grupi kontekstist lähtuvalt. 17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Esmased grupid on väikesed. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne (perekond). Liikmete eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Esmases grupis tuntakse muret teiste heaolu pärast. Suhteliselt püsivad. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Sekundaarsed grupid on suuremad. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Kui esmases grupis valitsevad spontaansed suhted, siis teiseses formaalsed. Iga grupi liige ei pruugi suhelda teiste liikemetega
õpetaja hariduse käigus omandatud tegutsemise viis võib olla vastuolus vanemate või haridussüsteemi administratsiooni asetatud nõuetega. # Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli (NB: niimoodi on ikka), nt ema, abikaasa, töötav naine jne, mis sisaldavad erinevaid nõudeid/ootusi. - subjekti poolt vaadatuna on roll üks mehhanismidest, mille kaudu indiviidi tegutsemine on sotsiaalselt mõjutatud. * Charles Horton Cooley (1864-1929) sümboliline intraktsionism. ,,Peegelklaasis mina" (looking-glass self) ja selle kolm osa: a) kuidas kujutame ette, et me teise inimese jaoks paistame; b) kuidas kujutame et ta meid hindab; ning c) millise enesetunde see meis tekitab (nt. uhkus, häbi) * Suhtleme läbi rollide. Mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide. * Rollid sünnivad sotsialiseerumise käigus nii, et üksikindiviid kohandavad oma käitumist selle kohaselt, mida teised nendelt ootavad
.....? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890 Charles Horton Cooley 1902 Georg Herbert Mead 1934 Herbert Blumen 1937 Erving Goffman 1959 Carl Rogers 1959 ,,Mina" tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes: 1. Mina kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut 2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt
- Aktsioonuuringud - uuringud, milles tunnistavad uurijad, et tehtavad uuringud moodustavad osa terviklikust sotsiaalsest situatsioonist ja seetõttu tõenäoliselt mõjutavad nende katsealuste toiminguid. - Paradigma - ilmutamata kujul omaksvõetud ideede, teooriate ja oletuste raamistik akadeemilises kogukonnas või inimrühmas (- Reason ja Rowan) Mina-kontseptsiooni oluliseks osaks on sotsiaalsed võrdlused (J. William), teine oluline osa on tagasiside (- Cooley). «Peegel-mina» komponentid: - Kuidas me kujutleme oma välimust teisele inimesele näivat. - Kuidas kujutleme teist inimest meie välimust hindavad. - Meie kahe äsjanimetatud kujutluse alusel tekkinud enesetunne. Inimeste põhivajadused (- Rogers): - Vajadus teiste inimese mingisuguse positiivse suhtumise järele. - Vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid, mida ta kirjeldas kui eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadust. Positiivne suhtlumine:
Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne
(frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon". 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne
(frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne
kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega d. Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse 38. Mida tähendab sotsiaalne mina? James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Mina otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega. 39. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. 40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine.
põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Sotsialiseerumise agendid Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 6.2.4. Mina-pildi kujunemine · James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine · William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid · Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina: inimese arusaamad enda kohta pärinevad: 1)inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab, 2)teiste hinnangust ja 3) inimese arvamusest teiste hinnangu kohta. Inimese mina-pilt on pidevas muutumises
Samuti sensatsiooniline tulemus, et paljud naised teesklevad orgasmi. - P.Blumstein ja P.Schwartz paar. Posti teel saatsid 12000 küsimustikku ja paluti osaleda anonüümsel intervjuul. Nõusoleku andsid 300 paari (nii hetero- kui homoseksuaalsed paarid). Said tulemuseks, et vabaabielus olevatel 7 paaridel on seksuaalne aktiivsus kui abielus olevatel. Cooley-efekt seksuaalvahekordade sagedus langeb vastavalt sellele, kui pikk on kooselu. - W.H. Masters ja V.E. Johnson paar. Naine (Masters) psühholoog ja mees günekoloog. 1947 alustasid uurimist Washingtoni ülikoolis. 1956 alustasid oma väga põhjalikke füsioloogilisi uuringuid laboratoorsetes tingimustes. Nende esimene raamat ilmus 1966. aastal. Uurisid, kuidas erutus tekib,
“Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad = tähtis ei ole teiste reaalne taju meist = enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt - Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): - Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused
seisukohti). 5.5. Mille poolest erineb sotsiaalne mina peegelpildi minast? Sotsiaalne mina - igal inimesel on sama palju sotsiaalseid inimesi, kui on teisi inimesi, kes temaga suhtlevad või kujutlust temast endaga kaasas kannavad. (James) Peegelpildi-mina - septsiifiline mina-tunne, mida siis kujundatakse ja millele antakse lõplik sisu suhtluses tähtsate teistega. Peeglisarnaselt ei ole ka mina-pilt kunagi sirge. Me näeme end teiste inimeste käitumiste ja reaktsioonide peeglist. (Cooley) 5.6. Kuidas muutub ühiskond osaks inimese minast läbi teise rolli võtmise? (Mead) Esimesed sotsialiseerumise kogemused leiavad aset esmases grupis, kus meile õpetatakse ühiskonnas jagatavaid arusaamu kultuurist. Me oleme võimelised arvama, mida teised mõtlevad, jagama sarnaseid ootuseid ja rollikäitumise standardeid. Inimene omandab kultuuri ja sotsiaalse struktuuri sellega, et võtab omaks teiste rolle ja muutub sellega osakeseks inimese minast. 5.7
sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit “väljastpoolt” sotsioloogiat – psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Sellega on tihedalt seotud ka nn. Chicago koolkond sotsioloogias. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat.
13.99 Frank Gastineau Saskachewan Prarie 4.23 Craig Yedwab Nova Scotia Atlantic 4.92 Michelle Tran Quebec Quebec 3.37 Michelle Tran Quebec Quebec 1 Dean Percer Yukon Yukon 0.99 Henry MacAllister Ontario Ontario 54.11 Ricardo Block Alberta West 1.99 Ricardo Block Alberta West 51.94 Cari Sayre Alberta West 80.2 Sonia Cooley Alberta West 0.5 Tracy Poddar Ontario Ontario 0.7 Tracy Poddar Ontario Ontario 6.96 Jennifer Halladay Ontario Ontario 7.69 Stuart Calhoun Ontario Ontario 28.14 Robert Barroso Yukon Yukon 19.99 Robert Barroso Yukon Yukon 4.86 Tony Sayre Alberta West 5.37 Tony Sayre Alberta West 19.99 Brad Thomas Yukon Yukon 5
annaabi.ee 
