INGLISE KEELE OSKUS TALLINNA KESKLINNA TEENINDAJATE SEAS Lugesin õpilaste teadusajakirjast "Akadeemiake" (2011) artiklit "Inglise keele oskus Tallinna kesklinna teenindajate seas". Autoriks on Pille-Riin Eiskop. Artiklis analüüsitakse Tallinna kesklinnas läbi viidud küsitluse (intervjuu) tulemusi. Teenindajad jagati kolme vanusegruppi: noor (kuni 30aastane), keskealine (30 kuni 50 aastane), vanem (50 ja enam aastat). Küsitleti nii mehi kui ka naisi, kes töötasid kohvikutes/restoranides, kauplustes ja kioskites. Küsitluse käigus taheti teada saada, mis tasemel on Tallinna kesklinna teenindajate inglise keele tase, vanusegruppide ja soolise jaotuse järgi. Kokku intervjueeriti 149 erinevat Tallinna kesklinna teenindajat. Küsitlus toimus kümne, väljatöötatud küsimuse abil, millest pooled keskendusid teenindaja sotsiaalse keeleoskuse testimisele ja ülejäänud küsimused teenindaja professionaalse keeleos...
viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. 4) Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Mõistus suudab ideedega sooritada operatsioone Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama. Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama. Neljandaks, mõistus on võimeline ideesid võrdlema. Viiendaks, mõistus on võimeline ühendama ideesid. Kuuendaks, mõistus on võimeline ideid üldistama.
ebamugavustunne. 5. Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Välismaailmast saab vaim meelelised kvaliteetsed ideed ning sisemaailmast saab vaim ideed omaenda tegevusest ning mõlemad kokku hõlmavad meie ideede tagavara ja pole ühtki ideed, mis poleks tulnud välis- või sisemaailma mõjul. Võib küll leida ideid, mis ei ole konkreetselt meelte või reflektsiooni objektid, kuid sellisel juhul on aru erinevaid ideid ühendanud või avardanud. 6. Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Lapsed täituvad ideedega järk-järgult peale oma sündi. Laste enamik ideid on esialgu kvaliteetide ideed ning sageli ei suuda mälu veel arvet pidada, kuid ajapikku tekib lapsele mälu, mis salvestab ebameeldivate kvaliteetide kogemused ning täiskasvanuks
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja
meie sisemaailmas kui vaim saab teadlikuks omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist, mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?Kuna omaenese mõtteid uurides ja läbivaatust tehes oma arus, et kõik tema algupärased ideed ei erine nendest ideedest, mis on tulned meelte objektidest või tema vaimu tegevusest. Mida vaadeldakse tema reflektsiooni objektidena. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Kõik, kes on sündinud maailma, on ümbritsetud kehadega, mis neid pidevalt ja erineval moel mõjutavad, siis vermuvad laste vaimu mitmesugused ideed, ükskõik kas selle eest kantakse hoolt või mitte.Põhjuseks on see, et kvaliteetide ideed vermuvad enne, kui mälu hakkab pidama arvet aja ja korra üle.
4 liiki ideed: Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. Seliised on näiteks sooja- ja külma- ning valgusidee, värvuste, helide ja toonide, maitsete ja lõhnade ideed. Kui mingi meeleorgan on korrast ära, siis inimene jääb teatavatest ideedest ilma. Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. Sellised on näiteks ruumi- või ulatuse-, kuju-, paigalseisu- ja liikumisidee, mille allikad on nii nägemis kui kompimismeel. Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. Sellised on näiteks taju-, mõtlemise- ja soovi- või tahtmiseidee. Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Sellised on näiteks naudingu- ja kannatuseidee. Mõistus on võimeline nii liht kui liitideedega sooritama järgmisi operatsioone: Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama(mälu on võime taastekitada neid ideid, mida soovitakse; mälu ei ole mahuti, kus need ideed asuksid)
Saadud uutele vaatenurkadele. kodeerimine. Tegevusuuring Uuritavaks objektiks on väiksem grupp, Uuringu kavandamine- Intervjuud, kirjaliku millele uurimisel rakendatakse tegevusevaatlemine- koosolekuprotokolli sekkumisprojekte ning vaadeldakse nende reflektsiooni spiraal, kus igat märkmikud jm. Proj mõju. etappi suhestatakse jälgimine ja süstema süstemaatiliselt teisega. kogumine. Fenomenograafiline Uurimisobjektiks on inimeste kogemused, Nähtuse või mõiste välja Intervjuu, kirjutised
tegevusi iseenda sees. Sõna tegevused all mõistab Locke vaimu toiminguid oma ideedega, kui ka ideede põhjustatud teatud tundeid, näiteks rahuldus- või ebamugavustunnet. 5) Teistesse teadmiste allikatesse pole põhjust uskuda kuna need pole veel tõestust leidnud. Ükskõik kes meist, kui ta hakkab uurima omaenese mõtteid mõistab, et kõik tema algupärased ideed tulenevad eelpool mainitud allikatest ja on tekkinud kas aistingute või reflektsiooni teel. Sama leiab tõestust ka lapsi vaadeldes. Lapsed omavad sündides väga vähe ideid ja need ideed, mida nad ka omavad, on saadud ikka samadest juba meile tuttavatest allikatest. 6) Enamik meie ideid on välisest kogemusest pärit. Vastsündinud laps kogeb pidevalt uusi asju, tema meeled on välisest mitmekesisusest üle koormatud. Uued asjad tõmbavad vaimu enda poole, ärritavad teda ja vaim ei saa midagi parata, sest tema ihaldab märgata uusi asju
läbi praktikud eesmärgiga mõista teatud tegevuse probleemi sügavamalt ning parandada selle kvaliteeti. Sellele kehtivad tavalise teadusuuringu üldpõhimõtted nagu süsteemsus ja täpsus. Tegevusuuring lähtub praktilistest küsimustest ja on suunatud erialase tegevuse edendamisele, on loomult tsükliline, selle käigus läheb vaja analüüsivõimet ning on koostööpõhine ja kogukonnakeskne. Püütakse inimeste koostöös ühendada tegevust ja reflektsiooni, teooriat ja praktikat ning jõuda muret tekitavate probleemide praktiliste lahendusteni, üldisemalt aga indiviidide ja ühiskondade õigusteni. Teistest uurimisviisidest eristab seda kohene praktiline rakendatavus, mille tulemusi ja mõjusid peab hindama. Tegevusuuringu läbiviija on eelkõige praktikust uurija, kes kasvatab erialaste teadmiste pagasit, et tõsta õpetamise taset, on oma ala autoriteet ning keskendunud oma ametile/tööle ning otsib tunnustust ja kinnitust. Tegevusuuringu
Berliner, 1996) uustulnuka tase (novice level) eduka algaja tase (advanced beginner level) - On juba oma käekiri välja kujunenud kompetentsuse tase (competent level) – umbes 5. tööaastast. Õpetaja töö on muutunud paindlikuks ja läbimõelduks professionaalsuse tase (proficient level) – osad tegevused on muutunud automaatseks meisterõpetaja tase (expert level) – toimitakse intuitiivselt Eneseanalüüsi ring (J. Moon, 2004) = SAKA Reflektsiooni eesmärgid: enesest teadlikuks saamine oma tegevuse ja selle suutlikkuse analüüsimine enese arendamine õpivajaduste teadvustamine vabanemine – teadmine, uskumus, vaade oma rolli ja selle võimaluste mõtestamine Reflektsiooni tasemed: kirjeldav kirjutis kirjeldav refletsioon – toon analüüsielemendid sisse dialoogiline reflektsioon – toon välja 2 poolt – kuidas juhtus ja kuidas oleks võinud juhtuda
Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt. Meie teadmiste materjal tuleb kogemusest ja vaatlusest, mis tegeleb kas väliste ideede või seesmiste tegevustega. 3) Väliste asjade ideed tekivad asjaga kokkupuute tulemusel, millele järgneb nende tajumuste toimetamine vaimu
On illusioon, et teadmisi saab muutumatul kujul kellessegi sisendada. ,,Oleks väär väita, et kogemine on hea ja uuenduslik, kogumine halb ja vananenud, sest nad sisalduvad teineteises." Õppimise mitu tähendust ,,Uuem vaateviis ei näe õppimist mingi erilise iseseisva vaimse toiminguna, vaid osana suuremast tervikust, mis haarab endasse vaatluse, läbielamise, mõtlemise, mäletamise, mõistmise, otsustamise, reflektsiooni." ,,Biheivioristlik paradigma oli 70. aastateni peaaegu ainuvalitsev," üllatas mind, et kas tõesti alles nii hiljuti. Etüüd õppimise ja kogemuse vahemaastikel ,,Inimene, kes teab, see mõistab. Kes mõistab, valitseb iseend ja oma keskkonda ta on vaba. Vaba inimene on teadvel neist viisidest, mis tema vabadust ohustavad, ning loob enesele sõltumatuse ruumi ka ebasoodsates oludes. Vaba olles on inimene vastutusvõimeline."
Tähendusüksused säilitavad alati sideme kirjelduse terviklikkusega. Uurijal ei ole õigus otsustada, milline tähendus on oluline ja milline mitte. Uuritavate keelekasutus säilitatakse selles etapis algsel kujul. Kolmas etapp. Uuritavate keelekasutuse tõlkimine teaduskeelede. Igale tähendusele liidetakse tõlge teadusala keelde, seos tõlke ja algupärase keelekasutuse vahel peab jääma nähtav. Fenomenoloogilisele tasandile jõudmiseks tuleb kasutada reflektsiooni ja kujutluslikku varieerimist, mis aitab uurijal tabada uuritava kogemust sellisena nagu see on. Refelekstiooni ja kujutusliku varieerimise abil püütakse valgustada juhtunu tegelikku püshholoogilist olemust, kuna uuritavate kogemused on tavaliselt esitatud mitmetähenduslikuna ja mitme tegelikkuse võrgustikuna. Neljas etapp. Individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamine. See tähendab kõigile
Niisama igaks juhuks ei ole siiski mõtet arvutiprille kasutada. Kui prillid on määratud, saab lasta klaasidele panna ka katteid või filtreid, mis peaks silma veelgi kaitsma. Selle kohta oskavad optikud prillipoes kindlasti häid soovitusi jagada.[6] Arvuti kasutamise kaugemate tagajärgede kohta on esialgu raske midagi öelda. Kindlasti on suurenenud vajadus arvutiprillide järele, ilmselt ei ole see küll tingitud arvutist endast, vaid pigem sellest, et tulevad välja ka sellise reflektsiooni häired, mille korrigeerimine varem nii oluline ei olnud. 5 Kindlasti ei ole kontaktläätsed arvutitöös vastunäidustatud, kuid peab arvestama, et kontaktläätsed ise kipuvad silmi kuivemaks muutma.[6] Kuiva silma tekkeks on mitu põhjust. Näiteks võib selleks veel olla: · Valede läätsede kandmine (liiga tugevad või liiga kanged).
(((((((((((((Ennetus praktikas Funktsioneerivaid ennetusprogramme sel teemal saksakeelses ruumis ei ole hetkel teada. Pedagoogid peavad siin juhinduma meetoditest ja materjalidest, mis praktiliselt kasutades on end tõestanud. On olemas meetodeid, mis on mõeldud erineva taustaga nii poistele kui tüdrukutele, on tehtud spetsiaalselt noortele, käsitlevad huumoriga vanuselevastavaid teadmisi ja võimaldavad tekkivatele hoiakutele reflektsiooni. kultuurselt erinevate väärtuste ja normide Ülesannete keskpunktiks on seksuaalsus. )))))))))))))))) Informatsiooni saamiseks kasutavad noored sageli internetti. www.spass-oder-gewalt-de on interneti projekt, mis on suunatud just kuritegude probleemidele noorte hulgas. Umbes al 12a. Nii üksikutele kui gruppidele. Peale selle läbitöötamist oleks mõistlik panna paika reeglid enda grupis, kuidas teistega käituda. Seda lehte arendatakse pidevalt edasi. www.spass-oder-gewalt-de
ärritades tõmbavad pidevalt enda poole vaimu, mis ihaldab märgata uut. Locke puhul võin öelda seda, et mulle meeldis lugeda tema arutlusi. Ma ei ole kunagi nii põhjalikult mõelnud sellele, kuidas tekivad inimeste ideed. Nõustun Locke argumentidega, et teadmised tulenevad kogemustest; üks teadmise allikas on aistmine; vastsündinul puuduvad ideed ning et kõigil inimestel on erinevad ideed. Kahjuks ei oska ma põhjendatud seisukohta lisada reflektsiooni kohta. Locke ütleb, et meie teadmine põhineb kogemustest. Nõustun sellega, sest minu jaoks tähendab kogemus seda, kui olen ise midagi tunda saanud või käe asjale külge pannud. Ma ei pea kogemuseks kellegi õpetust. Seega julgen ka ise väita, et alles siis ma tean ja mul on teadmine, kui olen näinud, katsunud, tundnud. Ma ei või teada, kui keegi on mulle midagi rääkinud või õpetanud, see ei ole kogemus, kuna sellel õpetatud teadmisel ei ole minu jaoks kindlat tõepinda all.
Liebmann (1981) on jaganud üldised terapeutilised eesmärgid personaalseteks ja sotsiaalseteks. Personaalsed eesmärgid Liebmanni järgi on: loovus ja spontaansus, usalduse loomine, enesekehtestamine, oma potentsiaali realiseerimine, suurenenud personaalne autonoomia ja motivatsioon, areng indiviidina, vabadus teha otsuseid, ideedega eksperimenteerimine, tunnete, emotsioonide, konfliktide väljendamine, töö fantaasiate ja teadvustamatuga, mõistmise, eneseteadlikkuse, reflektsiooni arendamine, kogemuste korrastamise soodustamine ja lõõgastumine. Sotsiaalsed eesmärgid on: teadlikkus, märkamine ja lugupidamine teiste suhtes, koostöö, grupi tegevustes osalemine, kommunikatsioon, probleemide, kogemuste ja arusaamade jagamine, kogemuste universaalsuse ja indiviidi unikaalsuse avastamine, enese seostamine teistega grupis, oma mina mõju mõistmine suhetes teistega, sotsiaalne toetus ja usaldus, grupi kokkukuuluvus, grupi probleemide uurimine.
“ Kui vaadata tööandjate ootusi töötajatele, on loovus, leidlikkus ja probleemide lahendamine väga olulisel kohal. Õpetajad on nõus, et tulevikuoskused (future job skills) on olulised, aga selleni jõudmine on raske. Kuid uute eesmärkide saavutamiseks peab õpetajal olema algatusvõimet ning motivatsiooni, et proovida midagi uut, mis on senisest erinev. Samas aga seisab õpetajakoolitus endiselt savijalgadel- õpiprotsesside suunamise, reflektsiooni, õpetaja enesearengu ning rolli mõtestamise asemel keskendutakse pigem kitsamalt aine õpetamisele. T. Kuurme leiab, et: “vahest on endiste mõttemudelite säilimine õppimise kohta ka üks viis luua turvaline ruum kiirete muutuste ja väljakutsete ees: kool on ju ikka seesama. Seda toetab ka suur osa uue ees umbusklikest vanemaist (Kuurme, 2015).5 Hariduse eesmärkide täide viimine toimub ikkagi klassiruumis, mistõttu ei tohi selles
tuleb ja läheb meie tahtest sõltumata." Mitte ainult armastus, vaid ka viha ja kõikvõimalikud hirmud võtavad meie ülevõimust ilma, et me suudaksime neid emotsioone teadlikult kontrollida või esile kutsuda. Ekman kirjutab: ,,Fakt, et me ei saa valida emotsioone, võimaldab inimestel vabandada oma tegusid sellega, et nad olid emotsioonide meelevallas." Lisaks kahele eelnimetatud emotsioonide tekkemehhanismile (kas läbi vahetu taju või läbi reflektsiooni) on olemas ka võimalus emotsioone tahtlikult esile kutsuda. Näiteks, näitlejate põhimeetod, teadlik tunnetega manipuleerida (mineviku mälestuste meenutamine, pisarate väljapigistamiseks). Tavaliselt ratsionaalne mõistus ei otsusta, millised oleksid sobivad emotsioonid. Ratsionaalne mõtlemine saab vaid kontrollida emotsioonide kulgu. Välja arvatud mõned erandid, ei saa me tavaliselt ise otsustada, millal olla näiteks kurvad või vihased.
Psühholoogilised: (isiku tasandil) Isoleerituse vältimine, side teistega Kaasosalisuse tunne ühiskonnas Manipuleerimisvõimalus Laastav mõju püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta Avaliku arvamuse poliitiline roll Avalikkussfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekivad kujutlused võimalikest valikutest Avalikkus kui riigivõimu testimise/reflektsiooni keskkond Avaliku arvamuse subjektid: 1. Ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga. Võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina. Manipuleeritav 2. Organisatsiooniline avalikkus teatud spetsiifilise temaatika jälgijaskond, mis piirneb üldjuhul organiseerunud spetsialistidega, asjast huvitatud kontingent 3
St ta rõhutab isikliku mõtlemise tähtsust. Läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks, see on nagu midagi valmis antud, mis peagi ununeb. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid ise leiame, arutledes ja mõtiskledes. 3. Mõistus on sündides puhas tahvel (tabula rasa) kui laps sünnib, tal teadmised puuduvad. Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid
· Konstruktivistlik ja strukturalistlik- mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen MINA? Leiab, et kõikide minast rääkimiste taga ei ole tuum-mina, mida kihtide eemaldamisel leida võiks vaid see, mida nimetan MINAks ei olegi midagi muud, kui need erinevad kihid kokku. Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan kõigepealt ennast, kui asjadele vastanduvat punkti. Küsin, et mis punkt see on ja jõuan järgmisele reflektsiooni punktile, kus mõtlen endast jne.. Minaloome kõrgematel tasanditel tulevad välja mina kui moraalsete otsuste subjekt, mina kui religioosne subjekt jne. Karl Marx- inimene kui ühiskondlike suhete summa (või lõikepunkt). Goethe samastab oma elutööd iseendaga ning ütleb, et töö ei tulene hingesügavustest vaid see on see, mida olen oma elu jooksul kogenud. · Materialistlik- vaatleb inimest kui looduse koostisosa ning arengu tippu
Hedonismi kriitika naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. Tagajärje-eetika: Konsektventsialism, teleoloogiline eetika.
Ta arvas, et Jumal- või loodusseadused- on kõige toimuva sisemine põhjus. Ta arvas ka, et inimlikud kired takistavad meil tõelise õnne ja harmoonia saavutamist. 17 Locke (vt Lisa 22) Locke`i veendumuste kohaselt on kõik meie mõttet ja ettekujutused vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus. Enne kui me midagi tajume, on meie teadvus nagu puhas tahvel. Locke eristab aistingut ja reflektsiooni ehk teadvuse sisemist enesevaatlust. Sest teadvus pole lihtsalt passiivne vastuvõtja: ta korrastab ja töötab läbi kõik aistingud sedamööda, kuidas nad sisse tungivad. Ta rõhutab, et me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid. Kokkuvõttes tuleb kogu teadmiste materjal meeleelundite kaudu. Sellepärast ongi teadmised, mida ei saa taandada lihtsatele meeleaistingutele, väärteadmised.
sündmused/meeleolud jm madaldatakse argisuse tasemele. Fragmentaalsed teksid, kuid mingi kompositsioon olemas, mingisugune ajalis-lineaarne struktuur olemas. Muidu nagu katkendlik tajude jada, ühe tegevusega seonduvad mitmed mitte üldse sellega käivad mõttekäigud. Kasutab palju sisekõne võtet; hilisemates tekstides ka palju dialoogi. Selline hüplik tunnetusprotsessi võte on alates modernistlikust kirjandusvoolust. Sauteri tekste iseloomustab tugev enese- reflektsiooni tasand, pidev mõtlemine elust ja iseendast. Pessimistlik arusaam elust; 80-90ndatel iseloomustab ta tekste üsna suur ükskõiksus.. jääb skeptiliseks kapitalistlike ideede osas. See pessimistlik eluvaade süveneb 90ndate vältel ja 00ndate esimeses pooleks on see muutunud väga tumedaks – situatsioonid, kus valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on silmatorkav, toob kirjandusse ühena esimestest kõnekeele, kasutab palju ka
Heli levikut e peegeldumist ruumis saab vähendada seda neelava materjaliga ja vastupidiselt vähendamisele võimendada peegeldamise abil. Viimase kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid aitavad vähendada resoneeriva materjali pinnad. Resonants on om tugevdada heli ilma seda muutmata. Kui heliallika lähedale asetatakse renoseeriv puidupind, siis võimendub heli seal reflektsiooni teel moonutusteta ja jõuab sedaviisi tugevnenuna kuulajani. Kasutatakse muusikariistade, kõlakastide, laululavade ehituse juures. Kvaliteetsel puidul on ilus kõla...mädaniku, lõhedega kume kõla. Puitu iseloomustatakse akustilise teguriga , kus K väärtus peaks võimalikult kõre olema. Võngetest muutub heliks vaid 5%. Nõuded helipuidule- e puit mis on sobiv muusikariistade tootmiseks: *vanu > 200 a
Dilthey vastandas mõistmist ja tunnetamist. Loodusteadlase jaoks on “jutustus näi- temängust” objektiks. Ajaloolase poolt kirja pandus elab aga minevik olevi- kus edasi.18 Siin langevad ajalugu ja psühholoogia kokku. Ajaloolane elab uuritava elu uuesti üle. 20. sajandi mõistmine on seotud Collingwoodiga. Collingwood algab Dilthey kriitikast. Ta väidab, et Dilthey eksib, pidades elu teadmiseks koge- musest. Olemine tähendab reflektsiooni, teadmine Napoleonist ei tähenda aga Napoleon olemist. Teadmine endast. . . noh, vanasti ei olnud ju õieti peegleidki. Kas inimesed üldse teadsid, millised nad on? Tegelikult me tun- neme ikkagi huvi selle vastu, kas väited on õiged, mitte ainult selle vastu, mida üht või teist asja väites tunti. Collingwood väidab, et vaimsest ei saa olla teadust, selles ta aga ilm- selt eksib. Jüri Allik näiteks väidab, et just see ongi psühholoogia. . . Col-
lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta. Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad, et teaised neid peavad. Peegelmina. Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt
prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus · Luues keskkonna, kus positiivsete väärtuste järgi elamine on võimalik · Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse pikaajaliste ühiste eesmärkide saavutamisel. · Läbi eeskujude · Läbi hariduse, kasvatuse Väärtuskasvatuse meetodid · Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus · Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) · Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed
ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted; 2. olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva seadusandluse kohta jm õppija jaoks olulised materjalid; 3. ühe rehabilitatsiooniteenuse teemalise bakalaureuse-/ magistritöö või rehabilitatsiooniteenuse alase uuringu või Riigikontrolli auditi läbitöötamisel teostatud analüüsi/reflektsiooni; 4. ühe rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti läbitöötamisel teostatud analüüsi; 5. kirjalik eneseanalüüs, et peegeldada oma iseseisvat tööd, tuua ära hinnang õppimisprotsessile ja õpitulemuste täitmisele. 3 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL Rehabilitatsioon... Püüdke mõtestada, mis Teie arvates on rehabilitatsioon? 1
annaabi.ee 
