· Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad. · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbipõimunud kunstinähtused · Klassitsism on kindlate vormitunnustega stiil, romantism aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis , mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. · Klassitsismi ilmekaimaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine · Klassitsism hakkas levima 18
Klassitsism valgustajate ideoloogia, kindlad vormitunnused, eeskuju antiigist, õilis lihtsus, vaikne suurus, kord, selgus, mõõdukus. Romantism üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine, tähtis üksikisik, imetleti keskaega, eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand
Määravaks saab tähtsus ja tähendus, mis suhtele vms antakse ja see käib läbi personaalse identiteedi! *Liikmesidusus- grupiliikmete sots suhetel ja rollidel põhinev sotsiaalne identiteet; tekib ühte seotud grupp *Grupisidusus- meietundel põhinev sots identiteet; tekib ühtse identiteediga grupp. Individuaalne sots identiteet: identiteedid, rollid, positsioonid; Mina versus mind, ehk esimene on aktiivne, kogev ja mõtlev osa ning teine on hoiak esimese suhtes (oluliste teiste või kogukonna nägemuses). Nt reaalsed sots rollid nagu töökoht, demograafilised näitajad nagu sugu ja vanus, kuni mingite tegevuste harrastamiseni, näiteks suusataja, kitarrist vms. Kollektiivne sotsiaalne identiteet: Kes meie oleme? Kuidas meie suhtleme teiste gruppidega? Oluline on üksteise tunnustamine samasse gruppi kuuluvaks ja see, kas teisedki väljaspool seda identiteeti tunnustavad
tervendamise ja uurimisega tegelenud mitmel pool maailmas rohkem kui 30 aastat. Oma kogemusest lähtuvalt on ta välja arendanud trauma ja stressi vabastamise praktikad (Trauma Realising Execises- TRE ) (Tamming, Teraapiakeskus, 2015). 6. Valgusteraapia, Kristalliteraapia Kuidas näeb välja valgusteraapia? Klient istub toolil, ümber silmade avar mask, kus värvid vikerkaarena vahelduvad. Värvitoonide vaheldumist ja aega saab valgusteraapiat kogev isik ise määrata kontrollnuppu abil. Meie keha teab millist valgusvärvi tal vaja on. Valgusteraapia seansse tehakse kord kuus, Valgusedoos täiskasvanule on kümme minutit, lastele viiest minutist kuni seitsme ja poole minutini olenevalt lapse vanusest. Seanssi jooksul terapeut vestleb teiega, juhendab Teid aparaadi kasutuse osas ja seanssi järgselt annab tagasisidet valgusvärvide osas. Soovi ja vajaduse korral võib lühikesi valgusteraapia sessioone (30 min
Self- esteem- mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt, kuidas inimene hindab/ väärtustab oma personaalseid tunnuseid, eneseusaldus seoses minaga. Self- concept- psühholoogiline tervik, indiviidi individuaalsed jooned, karakteristikud, tunnused, suhtumised, hoiakud ja tunded seoses endaga.... Mina: eneseteadlikkus Self- awareness- endale suunatud tähelepanu endast mõtlemise protsess; sisu: mis ma tean endast. G. Mead: I- aktiivne, tegutsev, kogev, mõtlev Me- hoiak esimese (I) suhtes W. James: teadlikkus endast, teadmine enda kohta I-self; Me- self Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale. Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga. Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas
Vastuolud kahe teooria vahel. Individuaalsed iseärasused tagavad rahulolu. Oluline, miks nad nii teevad. Elukaareuurimusi c. bühler(1893-1974) elukaareuurimuse algataja. Inimene on oma põhiolemuselt tegutsev, eesmärkidele ja eneseteadvuseele püüdlev. Ta võib olla tema ise vaid muutudes või olles valmis muutusteks,kui sisemised või välimisde ülesandedseda nõuavad I 0-15 ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata II 15-25 on inimene kogev, otsiv, iseseisev II25- 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerub eesmärgikindel tegevus IV 50 65(70) indiviid on iseenda ja minekviku tegevuste suhtes kriitiline V 65-... eesmärkide täienemin, võib esineva kibestumust Erikson (!!) olme läbi vaadanud, kolm mõjujõudu : bioloogilised mojud ja jõud ehk pärilikkus, keskkond ja kultuur ehk õppimisega seotu, individuaalsus ehk MINA Levinson (1920-1994) enne võetud
Vastuolud kahe teooria vahel. Individuaalsed iseärasused tagavad rahulolu. Oluline, miks nad nii teevad. Elukaareuurimusi C. Bühler(1893-1974) oli elukaareuurimuse algataja. Inimene on oma põhiolemuselt tegutsev, eesmärkidele ja eneseteadvusele püüdlev. Ta võib olla tema ise vaid muutudes või olles valmis muutusteks, kui sisemised või välimised ülesanded seda nõuavad. 1. 0-15 ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata 2. 15-25 on inimene kogev, otsiv, iseseisev 3. 25- 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerib eesmärgikindel tegevus 4. 50 65(70) indiviid on iseenda ja mineviku tegevuste suhtes kriitiline 5. 65-... eesmärkide täienemine, võib esineva kibestumust Erik H. Erikson (!!) oleme läbi vaadanud, kolm mõjujõudu : bioloogilised mõjud ja jõud ehk pärilikkus, keskkond ja kultuur ehk õppimisega seotu, individuaalsus ehk MINA. Elukaare etapid D. Levisoni järgi ...-17/22 lapsepõlv ja noorukiiga
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
