Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena.
Diagnoosimine Uuringud, mida võidakse teha: Vereproov Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuring Meningiidile sarnaseid ilminguid võib esineda ka narkootikumide üleannustamisel, trauma puhul vm Ravivõimalus, prognoos, ennetamine Bakteriaalne meningiit - antibiootikumid Viiruslik meningiit - nn toetav ravi Sagedasemad tüsistused: Kognitiivsus ja käitumuslikud muutused Kuulmiskaotus Epileptilised hood Selleks, et vältida tüsistusi, on väga oluline võimalikult kiire diagnoos ja õigeaegselt alustatud ravi Ennetamine- puhtus ja hügieen (kuna meningiidi tekitajateks erinevad bakterid, seened ja viirused) Kasutatud allikad https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/ajukelmepoletik/id-30 http://inimene.ee/m/meningiit Õige/väär väited 1. Meningiidihaigete hulgas on rohkem naissoost
ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis valib laps ise kellega mis keeles räägib ( emaga eesti keeles isaga vene keeles). Teises etapis kujuneb kahele keelele kokku üks gramaatika ( see aga on tänaseks päevaks ümberlükatud tõde)
Marginaliseerimine- ei võeta omaks domineerivat kultuuri ja samas ei järgita oma kultuuri Hübriidkultuur- nn uus kultuur, mitme kultuuri koosmõju tulem Etnotsentrism- suund vaadelda oma kultuuri kui õiget, loomulikku ja hinnata teisi kultuure, lähtudes oma kultuuri normidest ja väärtustest. Kultuuri relativism- Kultuuri hinnatakse ja mõistetakse, lähtudes antud ühiskonna normidest ja väärtustest, arusaamadest. Kultuuri universaalsed komponendid- väärtused, normid, kognitiivsus, keel, märgid, sümbolid, asjad Kultuurišokk- kultuuride konflikti indiviidi teadvuse tasandil NORMID Käitumise sotsiaalse regulatsiooni vahend, integratsiooni funktsiooni täitja. Harjumused, traditsioonid; moraalinormid, kombed; seadused; tabu Sanktsioonid- meetmed, mis soosivad või karistavad teatud liiki käitumist. Institutsioon- tegutsemisviis, mis on korrastatud teatud normide ja väärtuste alusel ja vastab ühiskonna peamistele vajadustele. Sotsiaalsete
3) inimene võib L2 omandada mis tahes eas (kuid erinevate tulemustega): küsimus on selles, kui hästi see õnnestub Kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? Jah, nt kriitilise ea teooria. Mida vanemalt õpid, seda nõrgem tulemus. Miks ei õpi täiskasvanu nii hästi L2 ära kui laps? Täiskasvanu on neuroloogiliselt, kognitiivselt ja psühholoogiliselt erinev: keeleomandamise mehhanism (neuroloogia) jääb ära; inimene on rohkem kogenud (kognitiivsus) ja kogemus segab, sest on ühe keele külge pandud juba; inimene kardab erineda ja end lolliks teha (psühholoogia), aga laps ei oska veel karta/häbeneda. Täiskasvanu oskab lugeda-kirjutada ning on silmitsi suurema varieerumisega. Täiskasvanul on rohkem infot. Täiskasvanul pole motivatsiooni, sest lapsel on rohkem vaja keelt õppida, muidu inimeseks ei saa. Täiskasvanule pole see hädavajalik. L2 omandab läbi L1 prisma.
aeglasemalt reageerida, aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem. 5. Millistest Emotsioonid koosnevad järgnevatest komponentidest: komponentide st Subjektiivsus (elamus) – teadvustatud tunne, mis emotsioonid suurendab emotsiooni tekitava olukorra prioriteetsust koosnevad psüühikas. Emotsionaalsed elamused on mõtlemises ning mis on orgniseeritud keeles talletunud mõistete abil. nende Kognitiivsus (tõlgendus) – olukorra tähendus motiivide seisukohalt. See mõjutab nii emotsiooni tugevust kui ka funktsioonid? vormi ning sisaldab enamasti hinnangut sündmuse olulisusele, kasulikkusele, ootamatusele, põhjustatusele ning kontrollitavusele. Mõned tõlgendused tekivad kiiresti ja teadvustamatult, teised emotsiooni arenedes ja teadvustatult.
Üksindus: seonduv kahe aspektiga (seletatakse kahte moodi): 1) See üksinduse tunne, kui mul puuduvad teiste inimestega need lähedased suhted, milles oleks intiimsus (emotsionaalsus). 2) See, kui sotsiaalsete suhete võrgustik ei paku inimesele sotsiaalset toetust ja ta tunneb end sotsiaalvõrgustiku suhtes isoleerituna, eraldatuna, tõrjutuna. Ei saa tunnustuse vajadust rahuldatud. (suhete võrgustiku puudumine; kognitiivsus). 80% tudengitest tunnevad üksindust (olenemata sellest, kas elavad kellegagi koos- vanematega, toakaaslastega vms). Ja sealjuures ükskõik kumba liiki üksindust (vt eelnevat kahte liigitust). Laps oskab üksindust tunda juba kolme aastaselt. Näiteks kui ei oska suhteid luua (suhete looomine läheb alati lörri) või kui on palju kolinud/keskkonda vahetanud (lasteaed jms). Sama ka lahutuse puhul (laps tunneb ka siis üksindust). Kui vanemate suhetele annab laps
annaabi.ee 
