Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel
kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine.
1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. Vanemad
komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast.
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus
õpilase valmisoleks osaleda ühises õppetöös on nõrk või puudub. ta paneb halvasti tähele ega keskendu piisavalt. MILLES T ON TINGITUD ÕPILAS TE ERINEVUS ED JA ÕPIRAS KUS ED? neurofüsioloogiline ( taju, mälu, mõtlemine, kõne). psühholoogiline (motivatsioon, õpistrateegiad, orientatsioon edule). sotsiaalne/keskkondlik aspekt. kool (õpetaja kompetentsus ja stiil, õppetöö sisu, õpikultuur, kooli normid, suhted kaaslastega). perekondlikud tingimused (eluruumid, vanemate kasvatusstiil, kodused probleemid). MIDA TEHA? ABINÕUD: peaks valitsema poitiivne häälestus ja julgustav hoiak alustada võiks lihtsamatest ülesannetest, kus edu tuleb kiiremini ja kergemini ülesannete raskusastet ei tõsteta enne, kui on kujunenud rahulik ja reibas töömeeleolu vigade tekkimisel peaks järgnema positiivne didaktiline analüüs (vea analüüsimata jätmine võib mõjuda karistusena) väga oluline on kannatlikkus vältida tuleks ajasurvet ÕPETAJA ROLLIS ON OLULIS ED: Empaatia
1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. Vanemad
Juba kolme-nelja-aastasel lapsel on esialgne mina-pilt välja kujunenud. See koosneb nii teadmistest iseenda kohta kui ka suhtumisest iseendasse ehk enesehinnangust. Peale varast lapseiga satub laps mitmekesisemasse sotsiaalsesse keskkonda, kus teda hakkavad mõjutama nii mängukaaslased kui ka täiskasvanud. 2.1. PERETÜÜP JA ENESEHINNANG Kuidas mõjutab vanemate lähedus ja kontroll lapse enesehinnangut? Laias laastus võib eristada nelja kasvatusstiili. 2.1.1. OPTIMAALNE KASVATUSSTIIL Vanemad: Hoolivad ja tähelepanelikud, jätavad ka lapsele otsustamisruumi. Laps: Tõenäoliselt saab temast tasakaalus hingeelu ja normaalse enesehinnanguga isiksus.(6) 2.1.2. (KÕIKE)LUBAV KASVATUSSTIIL 6 Vanemad: Lapsega emotsionaalselt ja hingeliselt väga lähedased. Armastust väljendab n-ö vabakasvatus, kontrolli on vähe ja piirid lubatu-lubamatu vahel hägused.
ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla
lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt
Ø Hellitav kasvatus Armastus ja vabadus, kus vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove Kasvatusstiilid Ø Minnalaskev kasvatus Ø Autoritaarne kasvatus Pole armastust ega piire; Piirid on, aga armastus vanemad peavad oma tarbeid puudub; vanaaegne tähtsamaks kasvatusstiil, kus armastuse ilmutamine polnud kombeks
suurt muutust lubavaga “lapsel on vaja teada, kuidas vanem ühte või teist otsust langetab, et ka ise selles protsessis rohkem kaasatud olla. Keegi meist ei soovi olla koheldud võimu abil ja ähvardustele tuginedes – miks eeldame, et see lastele sobida võiks? Lastes äratab seesugune käitumine täpselt samu tundeid mis täiskasvanuteski. Niisiis on oluline, et lapse ja täiskasvanu vahel tekiks usaldussuhe. Hea ja tõhusa usaldussuhte eelduseks on aga selline kasvatusstiil, kus austatakse nii lapse kui täiskasvanu õigusi ning oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet. Vanema ülesandeks on seada lapsele piire, mis arvestavad lapse vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on küsitud ning nendega võimaluste piires ka arvestatakse.
Kasvatusstiilid......................................................................................................................7 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla
hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks: Targad kiusajad Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud.
ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 4 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur tundeküllane, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab nii-öelda vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebavõrdseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid
Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi
Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: Targad kiusajad, Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete pere- suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine. Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver; Väljakutsuv ohver, Kiusajast ohver. Kiusamise tagajärjed Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega.
· 3-4 elukuu tekib lalin (arvatakse et see saab kõne alguse, sest see ei ole enam juhuslik). Lapsele hakkab meeldima kõneleja suu jälgimine; · 8 elukuu oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Lisandub intonatsioon ja miimika; · Esimene arusaadava sõna ütleb laps tavaliselt 2. eluaasta alguses. Fraasiperiood. Laps kasutab üksikuid sõnu. 18kuune laps ~50 sõna, 2. aasta ~ 200 sõna, 3. Aasta ~ 2000 sõna. Lastekasvatus stiilid Autoriteetne kasvatusstiil: · Vanematel on kõrged ootused, ootused on kohased; · Kõrge emotsionaalne soojus; · Kohane kontroll (ei luba last ennast kahjustada); · Avastamistegevus (avastab ennast, aga kontroll turvalisused) Saavad ise algatusvõimet rakendada. Saab iseenda kohta teada ja oma võimekust proovida. Saab ise kogemuse, tal on väga hea läbirääkimisoskus vanematega. Temaga on arvestatud ja on kokkulepitud reeglid. Tea märgatakse. Ta ei pea oma spontaansust maha suruma. Emotsionaalne
sellel ajal laste kasvatamist ja ei olnud võibolla nii laia silmaringi, siis aitas inimesi kindlasti kindlad reeglid, raamistikud. Kõik punktiliselt välja kirjutatud, vanuse klasside kohta eraldi. Et oleks selge ülevaade, mida tahetakse saavutada, mis on eesmärgid. Veel meeldis mulle, et rõhk õues olemisel oli suur ja laste hügieen. Nõrkusteks ,kommunistlik kasvatamine. See on täiskasvanukeskne võimutsev kasvatusstiil. Autoritaarse kasvatusstiiliga kaasneb sageli arg, otsustusvõimetu ja mitteenesekindel inimene, aga ta on enamasti sõnakuulelik ja distsiplineeritud. Õpetajal on kohustus tähtsustada kindlat ideelist-poliitilist suunitlust, hoida kõrgel õpetamise ideelist-teoreetilist taset. Põhiliseks töövormiks loetakse kasvatavat õpetamist. 2008 aasta ja 1990 aasta mõlemal on juba palju sarnasusi, kokkuvõtlikum ja eesmärgistatum eesmärgid, rohkem lähtuvalt lapsest. 4
· 2) kogu lastegrupile igapäevategevuste ja suhtlemise kaudu nii nendele, kes osalesid spetsiaalsel kõnetreeningul kui ka neile, kes ei osalenud · 3) personaliliikmetele, kes augementatiivset kommunikatsioonisüsteemi omandavate lastega kokku puutusid. · (Kõiv 1998: 67, 83) Samas muudeti mitte ainult kommunikatsioonikeskonda vaid kogu istitutsionilist keskkonda: · 1). Sotsiaal-emotsionaalset grupiviisiline kasvatusstiil asendati integratsioonilisega, mis võimaldas lähisuhe tekkimist ja säilimist laste ja nende hooldajate vahel (üks kasvataja oli ühele lapsele kui asendusema); · 2). Organisatsioonilist meeskonnatöös osalejate suurema autonoomia ja vastutuse ning sümmeetriliste omavaheliste suhete tekkimine ja säilimine; · 3). Füüsilist keskkonda lastepärase ja laste individuaalseidvajadusi ning ka personali isikupära ja tööga seotud vajadusi arvestava
See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida kauem laps näeb agressiivsust, seda kauem kestab vägivald. Agressiivsust võivad põhjustada ka peresuhted. Näiteks vanemate lahutus, siis nagu laps mõtleb, et kui on paha , siis ei saa ema temaga hakkama ja isa tuleb tagasi või laps tunneb, et on süüdi vanemate lahutuses. 2. Teiseks on kasvatusstiil ja kaksikmoraal sõnadega pidevalt keelatakse, kui tegelikult ikkagi lubatakse ja siis võtab laps kaksikmoraali omaks. Laps hakkab valetama, et tema pole midagi teinud. Õppetegevuses tuleks saavutada hüperaktiivsel lapsel tähele panu organiseeritud tegevuses. Koolieelikut võib tegevuse juures häirida iga väiksem detail, mis ei esine igapäevases töörütmis. Kohanemisraskustega lastel sobivad väikses õpilaste arvuga ja erimetoodikat kasutavad koolid, lasteaiad
6)Seksuaalne sõltuvus - Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitust - frigiidsus,impotentsus. Uimastite pikaajalise kasutamise tagajärjel ei osata kainena suhteid luua, ei olda võimelised seksuaalolukorraks. Millised teguris takistavad/soodustavad sõltuvusse jäämist? Tarbija omadused - Vanus, sugu, mina-pilt ja enesehinnang, organismi üldseisund, geneetiline eelsoodumus. Ümbritsev keskkond - suhted peres, vanemate kasvatusstiil, majanduslik olukord, kooli mikrokliima, sõpruskond. Uimastitarvitamise eripärad - tarbitava aine omadused, tarvitatava aine kogus, aine tarvitamise sagedus ja aeg. Uimastiseotuse astmed, kes on tarvitajad? Proovimine, eksperimenteerimine : * uimastite väikestes kogustes ja etteplaneerimata proovimine. * uimastite katsetamine uudishimust. * madal uimastitaluvus. * tubakas ja alkohol kui värav uimastimaailma. * kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad. Regulaarne tarvitamine:
MÄNGULISE ÕPPIMISE PRINTSIIP AKTIIVSE ÕPPIMISE PRINTSIIP ELULÄHEDUSE PRINTSIIP HUVITAVUSE PRINTSIIP JÕUKOHASUSE PRINTSIIP NÄITLIKKUSE PRINTSIIP INDIVIDUAALISUSEERIMISE PRINTSIIP Õppemeetodid: Õpetajakesksed: Seletus Jutustus Näitvahendi tutvustus Koostöömeetodid Õpetaja ja lapse koostöö: Laste küsitlemine Lastega vestlus Rühmatöö Lapse iseseisev tegevus Kasvastusstiilid ja kasvatusmeetodid Kasvatusstiil on kasvatusviis ehk vanemate kasvatuslik eripära. Lapsevanemate käitumisviis, mis väljendab nende arusaama, kuidas olla hea lapsevanem. Stiilid: Autoritaarne- vanemate käskude/keeldude kaudu kasvatamine, ranged reeglid, mida peab jälgima. Lapsel pole õigust vaielda/ettepanekuid teha. Lapse asi sõna kuulata. Kasvatus põhineb korral ja traditsioonidel, laps peab kuuletuma Autoriteetne- vabameelsus, laste ja vanemate rohked nõupidamised. Vanemad suudavad
Suureneb vajadus raha järele, samas väheneb suutlikkus töötada. · Seksuaalne sõltuvus - Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitust. Uimastite pikaajalise kasutamise tagajärjel ei osata kainena suhteid luua, ei olda võimelised seksuaalolukorraks. Millised teguris takistavad/soodustavad sõltuvusse jäämist? Tarbija omadused - Vanus, sugu, mina-pilt ja enesehinnang, organismi üldseisund, geneetiline eelsoodumus. Ümbritsev keskkond - suhted peres, vanemate kasvatusstiil, majanduslik olukord, kooli mikrokliima, sõpruskond. Uimastitarvitamise eripärad - tarbitava aine omadused, tarvitatava aine kogus, aine tarvitamise sagedus ja aeg. Tubakas Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles
Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele. Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus, autoritaarne kasvatusstiil, ignoreeriv kasvatusstiil, kõrge kontroll. Keskkonna faktorid: vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald, negatiivsed elusündmused. Kongitiivsed iseärasused ärevushäirete korral Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine. Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine
Nad ei üritagi tema probleemidesse süveneda. Loodus aga ei armasta tühja kohta. Kui lapsele ei anta eluks tarvilikke orientiire, hakkab ta neid ise otsima väljastpoolt kodu, mõistes, et vanemad ei hooli temast sugugi. Piits ja präänik. Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti üleval, tuleb millestki loobuda. Selline kasvatusstiil tekitab lapses tarbijaliku suhtumise oma vanematesse. "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!" Seda kasvatusstiili nimetatakse autoritaarseks. Sellises peres püüavad võimuka iseloomuga vanemad last endale allutada. Kui te räägite lapsega sageli nõudlikul toonil, alandate ja karistate teda, kui te sunnite talle alatasa peale oma nägemust olukorrast ning piirate tema iseseisvust, siis teeb see vaid halba. Vägivalda ilmutades takistavad vanemad lapse normaalset arengut.
-60% lastest on turvalise kiindumuse tüübiga Vältiv-ärev kiindumus -ei otsi lähedust emaga -last ei häiri võraga üksijäämine -15% uurinus osalejates tõrjuv-ärev kiindumus -hoidub ema lähedusse ja on ärev -laps on väga häiritu kui ema lahkub ja ei lase ennast lohutada -kui ema tuleb siis laps tahab sülle aga ei rahune kaootiline kiindumus -laps paistab olevat segduses -puudub organiseeritud viis stressiga toimetulekuks -15% katses osalenud lastest Kasvatusstiil on oluline Kui laps teab mida ei tohi teha siis ta ei tea mida tohib teha Prudentsiaalsed reeglid: ei jookse pliiats käes, ei kasuta autosõidu ajal pinsetti Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9
lapse kujunemist nii otseselt kui ka kaudselt läbi kasvatustegevuste ning käitumise. Vanemlikku enesetõhusust saab tõsta vanemlike oskuste parandamise ja vanemluse toetamise läbi. Madalama enesetõhususega lapsevanemal on keeruline olla efektiivne vanem ning tulla toime lapse kasvatamisega seotud väljakutsetega. Uurimistulemus: isad tunnevad suuremat vanemlikku rahulolu kui emad- isade jaoks on olulisem rahulolu vanemliku rolliga ning emade jaoks pigem vanemlik enesetõhusus. Kasvatusstiil- vanemlik tegevus (käitumuslik aspekt, korduv muster), muster kuidas lapsevanemad laste kasvatamisel käituvad; see kirjeldab püsivaid hoiakuid, mida vanemad kasutavad lapsega suheldes oma kasvatuslike eesmärkide täitmiseks ning emotsionaalset kliimat, mis kaasneb vastava käitumisega. Vanema käitumine hõlmab nii eesmärgipäraseid tegevusi, mille kaudu vanem täidab oma vanemlikke
Üheks põhjuseks lapse tahtmisest olla tähelepanu keskpunktis võiks olla ka see, et Leo on kõige vanem laps peres ja tõenäoliselt ta ei ole ümbritsetud soovitava tähelepanuga. Võib olla just selle pärast laps tahab olla kõige parem mänguväljakul, et lapsevanemad osutaksid temale seda ebapiisavat tähelepanu ja kiitaksid teda. Aga laps ei saa seda tähelepanu ja see kindlasti mõjub lapse emotsionaalsele seisundile. Samuti natuke autoritaarne kasvatusstiil ka mõjub lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele käitumisele. Analüüsides situatsioone, me näeme, et laps kardab täiskasvanute reaktsioone oma käitumise suhtes ja ta on alati valvas. Teha järeldust, et laps kardab vanemaid, me võime tuginedes sellele, et laps ei hakka paluma abi täiskasvanutelt ning ta püüab lahendada probleeme iseseisvalt. Laps on sõnakuulelik ja kohe teeb seda, mida palub täiskasvanu.
inimese religioossuse kujunemisel. Esmatähtis on vanemate religioossus (sõbrad jne ka loomulikult, kuid vanemad on kõige tähtsamad). Kodu mõju avaldub 4 teguris: 1. Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega. Kahtlevad ja mittereligioossed noored tulevad valdavalt vähese usulise pühendumisega kodudest. 2. Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Esimene nendest tähendab armastavat ja toetavat, ent kindlaid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Teine tähendab emotsionaalselt jahedat ja rangeid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Selgub, et autoriteedipõhine kasvatusstiil süvendab usulist pühendumist
oma sotsiaalseid võimeid. Need õppimisprotsessid peegeldavad, kuidas meie aju areneb ning neist kujuneb välja käitumismustrid, mis ehitavad ülesse meie enesehinnangu. Agressiivse käitumise peapõhjuseks on otsene või kaudne sõnum, mis annab märku, et teine ei ole väärtuslik (Juul, 2012). Perekond Siin on oluline vanemate suhtlemisviisid lastega just väikelapse perioodil. Lapse agressiivsuse määrab vanemate füüsiline karistus, liigne karmus ja autoritaarne kasvatusstiil. Mõjutada võivad ka lapsele tehtud korduvad negatiivsed märkused või alandamine teiste inimeste ees. Varane kehaline karistus väikelapse eas on seotud agressiivsuse väljendamise suurenemisega eelkoolieas, mis väljendub hoolivuse ja armastuse puudulikkusest (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Oluline on lapsepõlves nähtu, see ei pea olema ainult lapse isiklik kehalise karituse kogemus. Kui laps näeb pidevalt isa vägivaldset käitumist ema suhtes, karjumisi, riidelmisi ja isegi asjade
lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad
tähendab usulise suhtluskeskkonna mõju inimese religioossuse kujunemisel. Üldiselt ollakse seda meelt esmatähtsaks on siiski vanemate religioossus inimese hoiakute kujunemisel. Kodu mõju lapse religioossuse kujunemisele avaldub neljas teguris: ● Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega. Kahtlevad ja mittereligioossed noored tulevad valdavalt vähese usulise pühendumisega kodudest. ● Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Esimene nendest tähendab armastavat ja toetavat, ent kindlaid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Teine tähendab emotsionaalselt jahedat ja rangeid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Selgub, et autoriteedipõhine kasvatusstiil süvendab usulist pühendumist. Autoritaarne kasvatusstiil kujundab karmi
iseennast ja suhteid teiste inimestega. Kasvatusstiilid Hiina – Tiger Mom’id. Baumrind’i (1971) trihhotoomia: 1. Authoritarian parenting (autoritaarne). 2. Authoritative parenting (autoriteetne). 3. Permissive parenting (minnalaskev). See tüpoloogia on klt spetsiifiline, sest 1. Paljudes aasia klt-ides erinevad kasvatusstiilid sõltuvalt lapse arengustaadiumist; 2. hoolivust näidatakse erinevates klt-ides erinevalt; 3. autoritaarne kasvatusstiil ei hõlma endas „the role of training“ arusaama. Vanem on küll nõudlik, aga õpetab ka oma eeskujuga. Üldiselt on leitud, et: - Range ja kontrolliva kasvatusstiili tõhusus varieerub kultuuriti; - Autoritaarne (authoritarian) kasvatusstiil on seotud pigem kehvema psühholoogilise kohanemisvõimega (maladjustment); - Väga kontrollivate vanemate lapsed on vähem õnnelikud. Trade-off between happiness and achievment. Suhtlus vanematega
tema sotsiaalseid suhteid ja positiooni kahjustades-näiteks tagarääkimine, kuulujutu jne. (Björqvist, Lagerspetz, & Ku, 1999). Kiusamisel on näha varakult soolisi erinevusi. Poiste puhul on rohkem otseseid ja füüsilisi kiusamisevorme, tüdrukutel aga kaudsed, näiteks manipuleerivad suhetega. Ainuõiget konkreetset põhjust ei saa välja tuua, kuna mõjutavaid tegureid on mitmeid nagu näiteks: Vanemate kasvatusstiil(mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste eeskujul õppinud seda, et kõige tõhusamalt võib saada oma tahtmist teisi alla surudes ja sõnaliselt rünnates.); Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega (vanemliku eeskuju puudumine või lausa lapse hooletussejätmine); Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine 8. Prosotsiaalne käitumine.
õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused lapsepoolsete ootuste, hirmude, küsimuste ärakuulamiseks. · Väga oluline on see, et lasteaiapoolsed võimalused, nõudmised, õpetaja isiksus, kasvatusstiil ühtiksid lapsevanema ettekujutusega piisavalt heast lapsehoiust. Lapsevanemapoolsed ettepanekud, soovitused on oodatud, sest need annavad võimaluse arutlusteks. Kui lapsevanema poolsed ootused erinevad oluliselt lastekollektiivi poolt võimaldatavatest, on vaja lastehoidu vahetada. End turvaliselt tundes tekib vajadus kuuluvuse järele. Alles nüüd tekib lapsel enesel soov ja huvi minna lastekollektiivi, sest seal on võimalus mängida sõpradega, tegutseda koos kaaslastega
Impulsiivus, koleerilisus Ettevaatlik, sensitiivne Raskused reeglite omaksvõtmisel Raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas Positiivne suhtumine vägivalda Füüsiline nõrkus (poisid) Järk-järgult kahaneb huvi akadeemiliste saavutuste vastu koolis PEREGA SEOTUD Vanematepoolse soojuse ja seotuse Ülikaitsvad vanemad puudumine Minna-laskev kasvatusstiil Range distsipliin, füüsiline karistamine Vanemate järelvalve puudumine EAKAASLASTEGA SEOTUD KIUSAJA OHVER Sõbrad, kellel on positiivne suhtumine vägivalda Eakaaslaste kiusamismudelite järgmine KOOLIGA SEOTUD Järelvalve puudumine vahetundides Õpetaja on ükskõikne või aktsepteeriva suhtumisega kiusamisse Teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse TÕHUS SUHTLEMINE Interualiseeritud
Lisaks, kui lapse-vanema side on kindel, siis ta tunneb end armastatuna, on enesekindlam, kõrgema enesehinnanguga, ja see võimaldab paremini kaaslastele ,,ei" öelda. Vanematega seotud puhvrid. Ema peaks olema normaalne ja mitte tarvitama narkootikume, olema kindel, turvaline konventsionaalne ema. Kas te olete kõik tuttavad Diana Baumrindi kasvatusstiilide teooriaga? Seda on palju uuritud, küll mitte enam viimasel ajal, kuid on leitud, et tema minnalaskev või lubav (ehk siis liberaalne) kasvatusstiil on seotud rohkem narkootikumdide tarbimisega hiljem. www.narko.ee on ametlik sait, kus antakse noortele adekvaatset teavet narkootikumide, nende mõju, loobumisest abistamise jms kohta. See on üks tugisammas Eesti narkoennetuspoliitikale. Eesti narkoennetus muutus olulisemaks peale HIVi-epideemiat aastal 2000. Enne seda tegeldi sellega nagu niisama natuke moepärast. Võiks arvata, et kui oleks rohkem energiat, raha jms pandud õigel ajal ennetusse, oleks praegu lihtsam nii
Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne,
aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida - Suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne tajud kogu aeg kui palju on ebamäärasust - Tähelepanu ohustiimulitele Lapsepõlvesuhted: - Ebaturvaline seotus - Autoritaarne kasvatusstiil vanematel palju nõudeid lastele, lapsed peavad vastama kõrgetele standarditele, laste emotsionaalsele seisundile tähelepanu ei pöörata - Ignoreeriv kasvatusstiil - Kõrge kontroll lapsed võtavad omaks kõrge kontrollivajaduse Keskkonna faktorid: - Vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald - trauma - Negatiivsed (peamiselt ohuga seotud) elusündmused Kognitiivsed iseärasused ärevushäirete korral Kognitiivsed kalduvused:
3. Uue tähenduse leidjad, kes elavad läbi sügava taaspöördumise kogemuse. 4. Eluaegsed otsijad, kes vahetavad korduvalt usulisi traditsioone ja praktikaid kogu elu jooksul korduvalt. 24. Elukäik ja usuline areng. Religioon lapsepõlves, teismeeas ja täiskasvanueas. Lapsepõlves-on usulise sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule, lapsepõlve religioossuse eripära ja jumalapildi kujunemine.Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Vanemate usuliste väärtuste sarnasus avaldab mõju laste heaolutundele. Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta. Teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate
- Pleiotroopsus – üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid 8. Geenide ja keskkonna (G x E) koosmõju peresuhetes (passiivne, aktiivne, evokatiivne) - GE koosmõju – korrelatsioon indiviidi geneetiliselt mõjutatud käitumise ja teatud keskkondlike gaktoritega kokkuputuumise - Passiivne – bioloogilises perekonnas sest vanemad ja lapsed jagavad samu geene ja keskkonda (nt vanema pärilik omadus olla soe ja kasvatusstiil sama – laps kasvab selline) - Aktiivne – indiviid valib aktiivselt keskkonda mis sobib enim tema pärilike omadustega (teismeline otsib aktiivselt endaga sarnaseid sõpru) - Evokatiivne – geneetiliselt päritud omadused tekitavad teistes inimestes mingi reaktsiooni (so keskkond) (pärilikult kõrge neatiivse emotsionaalsusega laps tingib vanematelt järsema ja külmema käitumise)
Vanematevahelised vägivaldsed suhted (vaimne+füüsiline) Lahutus Üksikvanem seotud teiste riskifaktoritega, nt majanduslikud probleemid Kasuvanem oluline see, kuidad toimuvad suhted kodus, lapse turvalisuse tagatus, mitte ainult kasu- või üksikvanema olemasolu Sage kolimine Reeglite ja kontrolli puudumine 3) Kiusamiskäitumise riskifaktorid Kiusaja: Vanematepoolse soojuse ja seotuse puudumine Minna-laskev kasvatusstiil Range distsipliin (lapse enesevabadus tugevalt piiratud, ei saa ise otsustada) Füüsiline karistamine Vanemliku järelvalve puudumine Ohver: Ülekaitsvad vanemad ülehoolitud laps, helltautd laps, kellele ei ole antud võimalust teatud turvalisuse piire proovida, laps peab kogema, et tema enda tegutsemine annab talle turvatunde, teadmise, et ma saan hakkama Väheneb perekondlik seotus, hägunevad perekonna piirid, lõdvenevad
Vanema stiil Lapse stiil Autokraatne Tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne Autoriteetne-retsiprookne Iseseisev, kompetentne, vastutustundlik Kõikelubav Iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Koosmõju · Ühiskond ja kultuur · Vanema kasvatusstiil · Lapse iseloom Passiivsus, ükskõiksus Aktiivus, assertiivsus · Näiteks: agressiivsete laste füüsiline karistamine on tõenäolisem (Pulkinen) Mäng · Howes & Matheson Paralleelne mäng Korda-mööda Rollide vahetamine Verbaalsed oskused Mängureeglite üle arutamine Kaaslasega arvestamine Mäng kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine · Individuaalsete oskuste harjutamine · Elutute asjade uurimine
novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse.
[16, ül. 252] 4. Distsipliin. 4.1 ENSV- kommunistlik kasvatus - vaimuvabaduse piiraja? Õppe-kasvatustöö aluseks ENSVs on kommunistliku kavatuse põhimõtted. Õpetajal on kohustus tähtsustada kindlat ideelist-poliitilist suunitlust, hoida kõrgel õpetamise ideelist-teoreetilist taset. Põhiliseks töövormiks loetakse kasvatavat õpetamist. Kommunistlik kasvatus on autoritaarne kasvatus - see on täiskasvanukeskne võimutsev kasvatusstiil. Autoritaarse kasvatusstiiliga kaasneb sageli arg, otsustusvõimetu ja mitteenesekindel inimene, aga ta on enamasti sõnakuulelik ja 13 distsiplineeritud. Ometi on just ENSV-aegse haridusega inimesed praeguses ühiskonnas põhilised tegijad. Enamik neist on saadud kasvatusega rahul ja toob eeliseks just enesedistsipliini ja austuse endast vanemate inimeste vastu. Ka olevat
hindamine. 3. Stressi vastu immuunseks muutmise treening küsimus on selles, et muutustega hakkama saada. Seda on teha kergem siis, kui me tunneme olukorda. Kõige lihtsam viis stressiga hakkama saada on siis kui võimalikult täpselt kirjeldada olukorda. Näiteks: laps on ettevalmistatud esimest korda kasvatuse eritingimustega koolist koju saatmiseks. Ta pole pool aastat koju saanud. Kuid kodus pole midagi suurt muutunud. Ema teeb ikka nii ja isa kasvatusstiil pole muutunud, ainult et laps on aja jooksul muutunud. Kirjeldada olukorda, kuidas laps saaks hakkama. Näide 2: kui keegi lahkub meie seast. Siis tuleb laps selleks ette valmistada näiteks siis kui koolist on üks laps hukkunud. Kirjeldada võimalikult täpselt tseremooniat, lõhnu, inimeste käitumist, kuidas lahkunu välja näeb, milline on muusika- kõike seda mis ees seisab. Rollimängimine tuleks kasuks ja kergem on siis stressiga hakkama saada. Või
kohta. Natuke peab oskama ka valmisoskuste taga näha jägmisena küpsevaid oskusi. Arengukeskkonna kohta info kogumine osutub tarvilikuks eelkõige erivajadustega laste hindamisel.(see puudutab just erivajadustega lapsi) (Ürutatakse leida infot, kas keskkonnas on midagi, mis võimendab lapse problat (või tekivad alles, või miks ära ei kao) ja ei soodusta seda, nt emotsionaalsus - kui laps on väga ärev, vb keskkonnas on midagi, vb vanemate kasvatusstiil on selline, midagi on juhtunud jne) Kui lapsel oskusi pole, ei tähenda see, et lapsel pole võimeid tal vb pole eeskuju, võimalusi jne. Olulne kas lapse keskkonnas on ressursse lapse toetamiseks. VB vanem pole mingist asjast üldse teadlik ja ei oska seda tähtsustada. Peaks püüdma leida ressurrse, toetamaks lapse arengut ja saaks lapse heaks tööle panna. MIS ON hindamise eesmärk: on jõuda terviklku arusaamine lapse oskuste-teadmiste- võimete nõrkadest ja tugevatest külgedest.
KODUST ÄRAJOOKSMINE Põhjuseta ei jookse kodust ära ükski laps. Keskmiselt erivajadustega koolis õppiv laps ära jooksnud 56 korda, Kõige rohkem 12-18 eluaastal, tipphetk 15-17 eluaastat. Põhjused: Vanematepoolne laste tõrjumine, ignoreerimine. Sunnitud kodust ärajooksmine. Majanduslikult kodust ärajooksjad majanduslik olukord kodus ei võimalda. Psühholoogilise agressiooni tõttu ma ei taha sind siin enam näha, sa pole minu laps. Lapsevanemate kasvatusstiil, kus kõik on lubatud. Midagi ei keelata. joostakse sellepärast, et saada vaheldust, elamusi jms. Grupiviisiline ärajooksmine teised teevad, siis teen mina ka. Kodutute kambad need, keda vanemad tõrjunud, ignoreerinud. Teised mitte. Elatakse koos ,,peredena". Rollid, tööd jaotatud jms. Teised tavaliselt tulevad koju 1-2 ööpäeva jooksul. Tavaliselt ollakse sõprade, tuttavate, sugulaste juures. Väike osa neist ainult reisib välismaale
Romantiliste suhete oelmasolu tähendus ja tähtsus (noortel on vaja miskipärast suhteid, nagu need oleks halvemad, kel suhteid pole). Archeri (2000) metaanalüüs sooliste erinevuste osas näitas, et tüdrukud vanuses 14- 22 kasutavad sageli füüsilist vägivalda ja poisid vanuses 23- 29 aastat kasutavad sageli füüsilist vägivalda. Ebavõrdsus võimupositsioonis. Otsese ja kaudse kiusamise aspektid. Riskitegurid: iga, sotsioökonoomilinetaust, haridus, mõnuainete tarvitamine, vanemate kasvatusstiil, üldine vägivaldsus, isiksuslikud/oskuslikud aspektid probleemide lahendamine, viha juhtimine, suhtlusoskus). Kiusamine töökohal: Sai alguse seksuaalse ahistamise uurimisest töökohal 1990 aastal. On kolleegi ahistamine, solvamine, tõrjumine või tema töötulemuste negatiivne mõjutamine töökohal. Tegevus peab aja jooksul (nt 6k) korduma (nt igal nädalal) ning ohver kogema süsteemseid negatiivse mõjuga akte.
annaabi.ee 
