Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus (3)

SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS
08.09.2008
Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme.
Seksuoloog – isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme).
Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime

• nautida seksuaalelu
  
• saada soovitud lapsi
  
• kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile
  
• mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest
  

Seksuaalpatoloogia – meditsiiniline seksuoloogia valdkond , käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid
Seksuaalpsühholoogia – psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes
Multidistsiplinaarne lähenemine seksuaalsusele:
Sotsioloogia – huvitatud inimeste grupi käitumisest ja ühiskonna mõjust indiviidile, indiviid ühiskondliku subjektina, sotsiaalsed küsimused
Antropoloogia – kultuuriline vaatenurk, kultuuridevahelised erinevused seksuaalkäitumises jms
Psühholoogia – organismide seksuaalse käitumise uurimine (inimesed, aga ka loomad), indiviidi tasand
Käsitlevad ühiseid mõisteid – inimese areng, käitumine, kasvamine
Meditsiin – uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli järgi: patoloogiat, sümptomeid, ravi jms (uroloogid, günekoloogid, psühhiaatrid, antropoloogid)

Õigusteadus ja majandusteadus – eesmärk kaitsta privaatset valdkonda.

Usuteadus

Seksuoloogia on arenenud rasketes tingimustes.
Analüüsi tasemed : mikro (meditsiiniline mudel)- ja makrotasand (sotiaalpsühholoogiliste mõjurite vaatevinkel; kultuuriline, laiem vaatenurk)
Põhimõisted
Seksuaalses valdkonnas peab olema negatiivsetest eelarvamustest vaba!
Seksuaalsus – 1) oma soo tunnetamine ja nautimine. Seksuaalsusel on nii privaatne kui avalik aspekt; 2) kõik aspektid, mis puudutavad seda, et inimene tunnetab end seksuaalse olendina
Seksuaalsuse erinevad aspektid:

• bioloogiline – reproduktiivsus, seksuaalfunktisoonid, bioloogilised faktorid , seksuaaltungid, suguorganite füsioloogilised reaktsioonid jms
  
• psühhosotsiaalne aspekt – tunded, mõtted, suhtumised, väärtused, otsused (öeldakse, et pärit lapsepõlvest)
  
• käitumuslik – kuidas inimene käitub, kohaneb seksuaalses vallas, milline on normaale seksuaalkäitumine?
  
• kliiniline – füsioloogilised probleemid, tervisega seonduv
  
• kultuuriline – kultuurilised väärtushinnangud seksuaalsust puudutava kohta (läänes normaliseerunud, seksuaalkäitumist aktsepteeritakse rohkem)
  

Seks – sünonüümiks on kujunenud seksuaalvahekord e koitus; tegelikult kõik seksuaalsed väljendusvormid; seksuaalse käitumise üldnimetus
Sugu – bioloogiline eristumine sugude vahel
Seksapiil – vastassugupoole veetlus , külgetõmbejõud
Suguelu – suguküpse organismi sugutumisega seotud käitumisviisid, füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed protsessid ja suhted, mis põhinevad suguihal ning mille abil suguiha rahuldatakse; kihud ja instintkid (K.Lonradi järgi) – mida põhjustavad organismi seesmised tegurid, instinktid, mida vallandavad välisärritajad
Suguühe e suguakt e koitus – inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv)
Erogeenne – suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad
Erootika – armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu
Sooindentsus – gender , mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest
Soorollid – käitumisviisid, mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga; meestelt või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine
Soostereotüübid – lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele;
Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus – sexual education – on inimese seksuaaltedvuse ja –käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas , vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, žestidest, asjasse suhtumisest

15.09.2008

Seksuoloogia arengulugu

Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku.

• Eelajalooline periood – inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid „mehetööd“ tegema. Suguküpsusaeg oli lühem. Paleoliitikumis sünnitas naine keskmiselt 8 last, paljud neist surid imikueas.
  
• “Vana aeg”
  
  • Vana Sumer – tekkis u 3500 a eKr – vanadel sumerlastel valitsesid nii polüandria kui polügüünia. Urugandina lõpetas polüandria, võttis kasutusele abielukombed ja kehtestas polügüünia. Vanast sumerist peale näitab rikkust ja sotsiaalset positsiooni naiste arv mehel.
    
  • Babüloonia – Hammurabi koodeks – naine võis lahutada vägivaldsest mehest. Süütu naise vägistamise eest võeti mehel pea maha, muidu võis mehel olla 2 armukest. Truudusetu naine seoti kinni ja uputati.
    
  • Iisrael – kristlikus traditisoonis (Piibel) on seksuaalsus taandatud seksile vaid selleks, et järglasi sigitada, kõik muud seksuaalsed ilmingud olid tabu . Kes abiellusid ja lapsi ei saanud, said ühiskondliku hukkamõistu osaliseks . Abielurikkumine oli tabu, sõna “truudusetus” ei kasutatud. 3000 a tagasi oli naistel väga vähe õigusi, naised olid meeste vara, nagu ka Vanas Kreekas ja Roomas. Kristus sündis süütust neitsist, ta ei olnud oma elu jooksul ka ise kordagi vahekorras. Vallaliste suhtes oli negatiivne hoiak. Abielu on püha! Õhutati abielluma ja lapsi saama. Mees on perekonnas dominantne, vaieldamatult liidri rollis. Kristlikus traditisoonis eraldati seksuaalsus ja füüsilisus jumalikust
    

Vana ja Uus Testament on siiani väga suur mõjutaja seksuaalsuse juures. Kiriklikult on seks vaid selleks, et järglasi saada, sugu jätkata. Need, kes lapsi ei saanud, mõisteti ühiskonnas hukka.

• India – seksuaalne ja füüsiline on ühendatud jumalikuga. Hinduistlikus traditsioonis valitseb tolerantsus kõigi seksuaalsuse ilmingute suhtes. Ühtsus mehe ja naise vahel saavutati seksuaalaktis. Kamasutra – armastuse käsiraamat 4. sajandist eKr – detailsed kirjeldused seksuaalvahekorras, aga ka nt 10 erinevat kirjeldust, kuidas suudelda. Samas oli Indias ka sekte, kes seksuaalsust eitasid.
  
• Vana Kreeka ja Rooma – seksuaalsust puudutavad teemad olid tähtsad nii kirjanduses kui ka kunstis. Iluideaalid, kehakultus. Seaduslikult oli fikseeritud intsestikeeld, samas võeti naisi kui muud vara, tal ei olnud rohkem õigusi kui orjal. Meestel võis olla mitu naist. Levis prostitutsioon. Seksuaalsust aktsepteeriti kui loomulikku osa inimese elust. Homoseksuaalsust tolereetiti, täiskasvanud mehe ja puberteediea läbinud noormehe vahelised seksuaalsuhted olid aktsepteeritud. Vanem mees oli nooremale õpetajaks. Vanem mees omas naist ja lapsi ja ka noormees võis hiljem abielluda ja lapsi saada. Ülikud võisid noorukid ka adopteerida, et nad päriksid nende vara. Naistel ei olnud poliitilisi ega materiaalseid õigusi, sõltusid täielikult oma meestest, neid nimetati güüneks – laste sünnitajaks. Naisi peeti moraalselt ja ka intellektuaalselt arenemisvõimetuteks. Psyche – sõprusega seonduv; Eros – seksuaalsusega seonduv. Arvati, et vaid kahe mehe vahel on võimalik kõige täiuslikumat, kõrgeimat suhet saavutada, kuna siis on võimalik saavutada mõlemat (Erose ja Psyche) poolt. Mehe ja naise vaheline sõprus ei olnud võimalik, kuna naised olid madalamad olendid, meeste vara. Eelkõige Kreeka mütoloogiast on pärit enamik tänapäevaseid seksuaalsusega seonduvaid mõisteid. Prostituudid elasid koos perega, abieluvälised suhted olid avalikud, ka abielunaine suhtus tolerantselt oma mehe ja teise naise suhetesse. Abielu Vanas-Kreekas oli puhtalt majanduslik ühendus, selleks, et varasid ühendada. Hippokrates – meditsiini rajaja, Kreeka arst. Tema ajal oli inimkeha lahkamine keelatud, inimese suguorganeid kirjeldati sea suguorganite abil. Inimeste suguanatoomia oli tundmatu. Arvas , et suguakti ajal toimub mehe ja naise vahel vedelikevahetus ja sagedase seksi tulemusena suguti suureneb, vähese korral kärbub. Vanast Kreekast ja Roomast on pärit esimesed ülestähendused kondoomide kohta, samuti panid naised villatupsu tuppe, et mitte rasedaks jääda.
  
• Tänapäeva lätted – 16 – 17. sajand; G. Falloppio – Itaalia arst; (sünd 1523) – 16. sajandil uuris esimest korda hoolikalt inimese seksuaalseid funktsioone ja suguorganeid, uuris ka rasedust. Siiani olid seksuaalsusega tegelenud vaid kunstnikud ja filosoofid . J. Hunter – vaatles esimest korda suguhaigusi teisiti, enne teda peeti suguhaigusi patuks , mitte haiguseks. Ütles esimesena, et suguhaigusi tuleb ravida; tõestas, et suguhaigused on nagu teisedki haigused. Romantilise armastuse idee mõjutas inimeste mõtlemist ( Rousseau ). 16-17 sajandil eksisteerisid kahesugused iluideaalid; 1) halb, õel, paha, patule ahvatleja 2) tubli kodukana, hea naine, kel oli õigus oma meest rahuldada. 1684 – tõlgiti Aristotelese ”Õpetaja väärtus”, mis sisaldas seksuaalsust puudutavat infot, käsitledes nii psüühilist kui seksuaalset aspekti. Kuni 17. sajandini mõjutas inimesi religioosne mõttelaad. Tolleaegset mõttelaadi mõjutas ka N. Venette “Tableau de l´amour conjugal” 1698 – kirjeldatakse seksuaalanatoomiat, vahekorda jms suhteliselt õigesti; öeldakse, et seks on loomulik osa inimese elust, räägitakse seksuaalvahekorra mõjust inimese psüühikale ja füüsilsele. Kirjeldatakse ka rasedust ja sünnitust. Euroopas on sel ajal ideaaliks suur pere, palju lapsi. 18. sajandil hakkab esimest korda populaarseks muutuma idee väiksest perekonnast, võetakse kasutusele ja hakatakse kirjutama rasestumisvastastest vahenditest (kondoomid, tuppe pandavad tropid , mida enne vahekorda niisutati konjakis), naistel tekkis valikuvabadus . Kuid suhtumine rasestumisvastastesse vahenditesse oli ühiskonnas eitav . Naistel tekkis õigus seksuaalvahekorrast keelduda. Hakkasid ilmuma erinevaid seksuaakäitumise tüüpe ja rasestumisvastaseid vahendeid käsitlevaid kirjutised, pisitrükised. Üldsus tunneb huvi seksuaalse informatsiooni järele. 19. sajandi I pool – romantiline armastus, rüütellikkus, õukonnaafäärid. Seksuaalteemaline kirjandus oli kättesaadav ja inimesed tundsid selle vastu ka huvi. Ka tavainimesed hakkasid seksuaalsuse vallas eksperimenteerima. Mõnedes kohtades praktiseeritu grupiseksi ja nudismi. Euroopat mõjutas 19. sajandi keskel (1839 sündinud) kuninganna Victoria, kes tolleaegse Inglismaaga seonduvalt kehtestas seadusandlikud piirangud ja oli ka ise moraalse puhtuse mudeliks rahva moraalilõtvuse vastu. Tolleaegsed teadlased ütlesid, et mida vähem seksi (vähem kui kord kuus), seda võimekam on mees, seda suurem on selle riigi võimsus. Ka Victoria-aegne riietus oli eriti jalgu kattev (ka klaveri- ja toolijalad kaeti kinni - peeti erootiliseks), keelatud juust, munad ja piim, mis pidid seksuaalset iha suurendama . Naiste dekoltee avar, seda ei peetud erootiliseks. Oma genitaalide puutumist karistati. Masturbeerivad naised saadeti hullumajja, puberteedieas poistele loodi erektsiooni vältimiseks aktribuutika. Öeldi, et naistel ei ole võimalik orgasmi saavutada ega seksi nautida. Victoria ajal tekkisid võimsad foobiad ja kartused seoses seksuaalsusega. Seks läks põranda alla. Sellest ajast on pärit kõige ilusam, sensuaalsem erootiline kirjandus. Seksuaalsus väljendus kirjanduses, ringlesid selleteemalised pildid, levis prostitutsioon, kondoomid ka lihtrahvale kättesaadavad. Meestel suurem seksuaalvabadus kui naistel (double standard) – meestel oli õigus käia lõbumajades; lastega vallalised naised aga põlu all.
  

22.09.2008

• Tänapäev
  

20. sajandi 3 esimest aastakümmet
Naistel paljastusid jalad ja selg, mehed ja naised võisid avalikult flirtida.
40-50-ndad aastad
Seksuaalmoraal muutus kiiresti, tekkisid vabaabielud.
A. Kinsey
Seksoloogia teadusena oli aktsepteeritud. Samuti abielueelsed suhted. Toimusid muutused hinnangutes .
60-ndad aastad:
Esimest korda tekkisid topless-baarid, nudism, grupiseks, vastuhakk konservatiivsusele; homoseksuaalid tulid esimest korda avalikult tänavatele. Võeti kasutusele pillid, mis andis naisele veel suurema seksuaalvabaduse.
70-80-ndad:
Seksuaalrevolutsioon . Vabaabielus olevate paaride plahvatuslik suurenemine. Kooli õppekavadesse tuli seksuaalkasvatus. Euroopa ülikoolides hakati lugema seksuoloogiat ja perekonda puudutavaid kursusi. Plahvatuslikult tekkisid perenõustamiskabinetid. 1973. võtsid psühhiaatrid homoseksuaalsuse rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist välja. 1978 toimus esimene edukas kunstlik viljastamine. AIDSiepideemia. Hakati rääkima laste (seksuaalsest) väärkohtlemisest.
Tänapäev:
Vabalt kooselavate paaride kõrvale on tulnud konservatiivsed hoiakud, taas hakatakse abielu väärtustama.
Androgüünsus, soorollide võrdsus.
Seksualiseerimine. Nähtustele, mis iseenesest ei oma seksuaalset sõnumit, antakse seksuaalne tähendus. Tungib erinevatesse eluvaldkondadesse, süveneb, seda eksponeeritakse üha enam.
Tavainimese seksuaalsus avalikuks.
Seksuaalelu algab üha varasemas eas. Nii mehed kui naised fokuseerivad tähelepanu rohkem Psyche-armastusele (sõpruse ja lähedusega seonduv).
29.09.2008
Teaduslikud uurimused ja uurimismeetodid seksuoloogia vallas
Seksuoloogia puhul on kultuuriline taust takistanud selle uurimist .
Seksuoloogia on noor teadus.
Seksuoloogia uurib inimese tegevust intiimsfääris seoses seksuaalsusega.
Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsioloogilisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme.
Seksuoloogia on interdistsiplinaarne teadus.
Ükski teadusharu ei ole kasvanud nii rasketes tingimustes.
Pioneerid seksuoloogia teadusliku uurimuse vallas:

• Richard von Kraff-Ebing (1840- 1902 ) – erialalt neuroloog, psühhiaater, kriminalist, töötas politseis. Temast saab alguse teaduslik lähenemine seksuoloogiale. Kirjutas oma raamatu 1886 . aastal ladina keeles, et tavalugeja seda lugeda ei saaks. Raamatutes kirjeldas seksuaalhälbeid ( masohhism , sadism , fetišism). Arvas, et masturbatsioon blokeerib normaalse erootilise elamuse. Masturbeerijad muutuvad hiljem impotentideks. Homoseksuaalsust pidas psüühiliseks häireks, arvas, et see on kaasa sündinud. Sugufunktsioonid tulevad selja- ja peaajust. Tema kirjutamislaad oli selline, et kõikidel indiviididel esinevadki hälbed, selle lugemine oli hirmutav. Kirjeldas neid juhtumeid negatiivses emotsionaalses laadis. Toetas meeste suuremat seksuaalset vabadust. Truudusetu naine ei sobivat lapsevanemaks, häbistab peret ja ennast. Victoria ajastu, milles ta elas, oli seksuaalsust eitav. Temast said mõjutusi ka hilisemad uurijad .
  
• Henry Hevelock Ellis ( 1859 -1935) – teda kirjeldatakse kui arsti, kes oli tark, ettearvamatu ja lahtise peaga. Raamatus “Seksuaalpsühholoogia uuringud” (1896) käsitles seda, kuidas erinevatest kultuuridest tulevad inimesed suhtuvad seksuaalsusesse ja kuidas nad käituvad erinevalt. Saadi teada, et neid kehaosi, mida läänes varjati, eksponeeriti teistes kultuurides või ei peetud neid üldse seksuaalse alatooniga kehaosadeks. Juhtis tähelepanu sellele, et uurima peaks ka teisi rahvusi väljaspool lääne kultuuri. Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena , et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver.
  
• Sigmund Freud ( 1856 -1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad rahuldamist, kui need maha surutakse, siis ilmnevad häired. Seksuaalsuses on midagi enamat kui ainult genitaalidega seonduv. Sugutung läbib oma arengus teatud vaheastmed. Erootiline erutus saadakse erinevas eas erinevatelt kehapiirkondadelt. Freud oli esimene, kes eristas primaarseid ja sekundaarseid erogeenseid piirkondi. (primaarsed genitaalid , suu, pärak, sekundaarsed, selg, tuharad, rinnad, rindkere ). Oma põhilised seisukohad esitas 1940. aastal “Visandis psühhoanalüüsist”. Seksuaalsus ei ole täiskasvanuea küsimus, vaid väljendub juba imikueas. Freud eristas mõisteid seksuaalne ja genitaalne. Laps on sündinud potentsiaaliga õppida ja areneda erineval moel seoses erinevate seksuaalsete orientatsioonidega. Seksuaaltungi mahasurumine võib põhjustada ängi, depressiooni, häireid. Siiski ei olda osaga tema vaadetest nõus (nt peenisekultus).
  

Kõik pioneerid olid väga entusiastlikud arstid, kes tegelesid laiemalt kõikide nende küsimustega, mis puudutavad seksuaalsust. Kõik uurimused põhinesid patsientide uurimisel, laiendasid patsientide põhjal tehtud järeldusi normkontingendile.
Seksuaoloogia teadusuurimused tänapäeval:

• D. Bromley
  
• F.H. Britten
  

Uurisid esimesena normkontingenti. USAs 1938 aastal anti 1363 tudengile 46-st ülikoolist ankeedid, esimene empiiriline uurimus seksuoloogia vallas. Eelkõige uuriti seksuaalsust puudutavaid teemasid. Enamik masturbeeris, enamikul oli olemas romantiline kogemus vastassugupoolest partneriga.

• Alfred C. Kinsey (1894-1956) – putukateadlane. Töötas Harvardis. Tema poole pöörduti 1937, et ta loeks loengut teemal, mis puudutab perekonda. Oli väga põhjalik ja leidus, et saadaolevad materjalid on puudulikud. Algul intervjueeris oma üliõpilasi, hiljem oma vabast ajast ka väljaspool ülikooli olevaid inimesi. Tema loetud kursus kutsus esile vastureaktsiooni. Talle anti valik loengut edasi lugeda või teha selles valdkonnas teadustööd. Keskendus teadustööle. Intervjueeriti tuhandeid täiskasvanuid (16 000). Inervjuu kestis üle kahe ja poole tunni. Väga detailne ja hea intervjuu . Uuriti väga erineva taustaga inimesi. 800 lk teaduslikku teksti, jooniseid, tabeleid. Esimene raamat ilmus 1948 “Seksuaalkäitumine meestel”. Mõeldud vaid erialaspetsialistidele. 1953 “Seksuaalkäitumine naistele”. “Seksuaalkäitumine meestel” sai bestselleriks, tavainimesed janunesid seksuaalsust puudutava teabe järgi. Siiski oli seks veel tabu, tema uuringute rahastamine lõpetati.
  
• M.Hircheld (1869-1935) – sakslane . Oli homoseksuaal. Hästi produktiivne kirjutaja. Ilmutas paksu raamatu “Homoseksuaalsus meeste ja naiste hulgas” – 1000 lk. Esimest korda ütles, et homoseksuaalsus pole patoloogia , see ei ole ebanormaalne . Arvas, et homoseksuaalsus on kolmas sugu. Esimene seksuaalsust puudtav ajakiri(?). Tema peamine teene oli, et mõjutas seksuaalvallas homoseksuaalsuse kajastamist. Hukati koonduslaagris.
  
• Morton Hunt – sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas. “Seksuaalkäitumine seitsmekümnendatel aastatel”. Esimest korda representatiivne valik: 20000 meest ja naist juhuvaliku (telefoniraamat) alusel. Küsimustikule vastas vaid 1/5. Nendele, kes vastasid koostati 1000 küsimusest koosnev küsimustik. Neid inimesi kasutati ka hiljem longituuduurimuste käigus.
  
• S.Hite – lähtus feministlikust printsiibist. Fokuseeris tähelepanu seksuaalsusele naiste elus. 1976 – “Hite’i raport ” – representatiivse valikuga üleriigiline naiste seksuaalsust puudutav küsimustik. Saatis küsimustiku 100000 naisele, tagasi sai 3000lt. Esimest korda ütles, et naistele on meeldiv kliitori stimulatsioon , et see on kõige tähtsam orgasmi saamisel. Samuti sensatsiooniline tulemus, et paljud naised teesklevad orgasmi.
  
• P.Blumstein ja P.Schwartz – paar. Posti teel saatsid 12000 küsimustikku ja paluti osaleda anonüümsel intervjuul . Nõusoleku andsid 300 paari (nii hetero - kui homoseksuaalsed paarid). Said tulemuseks, et vabaabielus olevatel paaridel on seksuaalne aktiivsus kui abielus olevatel. Cooley -efekt – seksuaalvahekordade sagedus langeb vastavalt sellele, kui pikk on kooselu.
  
• W.H. Masters ja V.E. Johnson – paar. Naine (Masters) psühholoog ja mees günekoloog. 1947 alustasid uurimist Washingtoni ülikoolis. 1956 alustasid oma väga põhjalikke füsioloogilisi uuringuid laboratoorsetes tingimustes. Nende esimene raamat ilmus 1966. aastal. Uurisid, kuidas erutus tekib, milliseid faase läbitakse, milline on erutuse tekkel dildo või vibraatori osakaal. Kasutasid vaatlust: filmist , videot, fotografeerimist. Naise sisemistesse suguelunditesse sai juba viia kaameraid. Hiljem avaldasid ka oma raamatuid, õpikuid. Alustasid oma uurimist prostituutidega (esimestena). Prostituutide erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus. Meeste erutus võib tekkida vaid mõttest naisele, naisel aga on füüsilist kontakti vaja.
  
• R. Green – esimene, kes ei uurinud suurt hulka inimesi, uuris longituuduurimusega poisse , case- study , tema vastuvõtule tulid poisid, kes mängisid tüdrukute mänge ja käitusid nagu tüdrukud. Uurimistulemused pöörasid tähelepanu sellele, et seksuaalne orientatsioon väljendub juba lapseeas . Osalejatest ¾ said tulevikus homo- või biseksuaalideks. Hästi korraldatud empiiriline uurimus.
  
• R.Soerson
  

Uurimismeetodid, mida seksuoloogias kasutatakse:

• Küsimustik – kujutlus, mälu ja läbielamised. Saab teha paljudele samaaegselt. Objektiivsus võib olla kaheldav. Tavaliselt uuritavad osalevad vabatahtlikuna. Vabatahtlikud on pigem värvikama seksuaalse kogemusega, kõrgema enesehinnanguga . Vabatahtlikud tegelikult erinevad nendest , kes uuringus keelduvad osalemast. Raske valdkond, raske küsimusi koostada, kuna inimene ei taha väga vastata.
  
• Ankeet
  
• Intervjuu
  

06.10.2008
Seksuaalsuse väljendumine erinevas eas
- Vastsündinu ja imikuiga (0-1) – seksuaalsus seotud kogu ta kehaga . Esimestel elukuudel võivad suguelundite puudutamisega poistel erektsioon ja tüdrukutel tupe märgumine tekkida. Ka rinnaga toitmisel võivad lapsed (ja ka emad) erutuda. Lapsel ei ole genitaalide puudutamisel teadlikku seksuaalset tähendust. 3-4 kuused lapsed võivad juba masturbeerida. Orgasmi siiski ei kogeta. Oluline on, et lapsel ei seostuks meeldivad kogemused ebameeldivate reaktsioonidega (näpu pihta löömine vms, kui laps end puudutab). See mõjutab edaspidist seksuaalset arengut.
Lapseiga – kuni murdeaeni kujuneb seksuaalkäitumise iseärasuste muster, mis lapseeas paika pandi. Välja kujuneb seksuaalorientatsioon. Hilisematel homoseksuaalidel on olnud külm läbisaamine samast soost vanemaga (rangus). Murdeea aluseks on laps omandanud suhtumise seksuaalsusesse. Paika pannakse seksuaalse naudingu eripärad (täiskasvanueas sadistid ja masohhistid on lapsena kogenud füüsilist vägivalda ka suguelundite pihta, ekshibitsioniste on pissimisel või kakamisel ehmatatud võõraste inimeste poolt). Lapsena seondub kogu seksuaalsus kehaga. Kel tekib hirm oma keha ees, neil täiskasvanuna suurem hirm seksuaalsuse ees, mis takistab lähedaste suhete loomist. Kuidas täiskasvanud suhtuvad lapse alastiolekusse? Kuidas täiskasvanud reageerivad, kui laps räägib rumalasti/ropult? Liialdatud tähelepanuavaldused panevad aluse hilisemate lähisuhete probleemidele. Lapseeas pannakse paika ka väärtushinnangud, siin on vanemate roll väga tähtis. Milline on lähisuhete kvaliteet? Milline on lähisuhe vanemaga? Seksuaalsus laiemalt võttes. Põhiline on seksuaalkasvatus kodus, millel on pikaajaline mõju hilisemale seksuaalsusega seonduvale. Vormitakse välja väärtussüsteemid. Kui seksuaalteemad on tavaline jututeema , siis suurema tõenäosusega diskuteerikase ka hilisemas eas. Tänapäeval on küll isade tähtsus lapse kasvatamisel suurenenud, kuid enamasti teeb seda siiski ema. Ole proaktiivne (tõstata ise seksuaalsusega küsimusi, eriti enne kainikuiga , kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt. Ära kasuta lapsepäraseid termineid, kuid ära infoga liialda.

• Maimikuiga (1-2) – Laps hakkab eristama sugusid. Katsub oma genitaale, masturbeerib. Seda tuleb võtta kui loomulikku tegevust. Maimikuea lõpuks tekivad ka poiste ja tüdrukute vahelised mängud, kus maadeldakse, kallistatakse ja ollakse kaisus.
  
• Eelkooliiga (3-6) – sellest ajast mäletavad paljud täiskasvanud seksuaalse sisuga mänge, üritatakse imiteerida seksuaalvahekorda. Uudishimu, seksuaalsuse kogemine, poistel võib olla ka grupiviisilise masturbeerimise kogemus. Uuringute kohaselt sel hiljem lapse seksuaalsusele negatiivset mõju ei avalda. Arstimägud. Sugu pannakse paika väliste suguorganite järgi. Vanem saab õpetada, missugustes kohtades on kohane alasti olla ja millistes mitte.
  
• Kainikuiga (6-10/11) – huvi kandub seksuaalsusega seonduvalt täiskasvanute poole (“Miks sellel tädil niii suured tissid on?” jne). Ka armutakse täiskasvanusse. Õdede-vendade vaheline seksuaalsus (vaatame-mis-juhtub mäng). Teada saades ei tohiks karistada , vaid pigem selgeid reegleid seada. Identifitseeritakse end sama sugupoole vanemaga. Saadakse üha teadlikumaks ka vastassugupoole soorollist. Omaks võetakse soostereotüüp. Põhiline seksuaalkasvatus kodus.
  

Ole proaktiivne! Kui laps pole seksuaalsusega seotud küsimusi esitanud enne kooliiga, siis küsi ise. Ära muretse , kui oled närvis! Seksuaalsus on loomulik osa elust! Vasta küsimustele, kui laps neid küsib!

• Noorukiiga – sugulise küpsuse alguses keerlevad noorte mõtted seksuaalsuse ümber. See väljendub ka kõnepruugis. Kehalise küpsusega seonduvalt ei saa öelda, et kohe ollakse huvitatud ka seksuaalvahekorrast. Kõigepealt huviorbiidis suguline küpsemine, mis toimub suguelunditega jne. Siis, milline on romantilise armastusega seonduv vastassugupoolega üldse. Ja alles hiljem tekib huvi konkreetse inimese vastu. Alles pärast sugulist küpsemist on noor võimeline hingelistele tunnetele mõtlema. Seksuaalsust puudutavad teemad peavad olema lahti räägitud enne, kui tegelik seksuaalkäitumine aset leiab. Tagantjärele tarkusest abi ei ole. Noorukiiga on kõige tähtsam aeg inimese seksuaalses arengus. Teadvustatakse, et ollakse võimelised sugu jätkama. Sekundaarsed sugutunnused hõlmavad tähelepanu, keha atraktiivsus on keskpunktis . Kõik seksuaalkäitumise vormid on noorukieast peale teadlikud/tahtlikud. Teadvustatakse esimest korda, et inimene on seksuaalne olend . Noorukieas on seksuaalsus tähtis, kuna nooruk oskab reflektiivselt mõelda, refekteerirtakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust (Kui edukas ma olen seksuaalsuhetes jne). Kui lapseeas oli seksuaalsus privaatne, siis noorukieas on seksuaalsus psühhosotsiaalne – seotud teiste indiviididega ning mõjutab vastastikuised suhteid. Seksuaalsus noorukieas: viis teemaderingi 1) seksuaalsus seondub noorukieas kehaga, personaalne atraktiivsus on seotud seksuaalsusega lähedalt. Muutused on aksünkroonsed ja seetõttu on ka sellega seonduvad mured tõsised. 2) õpitakse tundma oma keha funktsioone seoses seksuaalkäitumisega – kuidas tekib erutus jne. Enese avastamine. Nooruk peaks lõpuks end oma kehas hästi tundma. 3) indentiteediotsingud. Seksuaalne identiteet . Orientatsioon. 4) romantiliste suhete õppimine. Romantilise armastusega seonduv. Õpitakse ka seda, kuidas keelduda, kuidas vastutada, rääkida seksist , sõnadega või sõnadeta puudutada seksuaalsusega seonduvat 5) väärtustesüsteemide väljakujunemine – pereväärtused, lähedaste suhete väärtused, erinevate kooseluvormidega seonduv. Seksuaalse käitumise liigid noorukieas: seksuaalsed unenäod, fantaasiad , petting, kallistamine nii, et genitaalid kokku puutuvad. Masturbeerimine. Poistel just varases, tüdrukutel hilises noorukieas. Oraal-genitaalne stimulatsioon. Õpitakse füüsilise seksuaalse erutuse kulgu . Nii poistele kui tüdrukutele on esimene vahekord tähtis aspekt, tuntakse end täiskasvanulikumana. Tüdrukute jaoks esmane seksuaalne vahekord enamasti seotud negatiivsete tunnetega. Poisid tunnetavad end maskuliinsemana, teatava sotsiaalse staatuse omandamine enda jaoks, sellest ka räägitakse.
  
• Täiskasvanuiga – Erik Erikson (1902-1997). Varajane täiskasvanuiga – intiimsus versus isolatsioon . Tähtsad on armastus, võrdsus lähedastes suhetes. Keskmine/ hiline täiskasvanuiga – generatiivsus versus stagnatsioon . Elukutset, elukaaslast vahetatakse (generatiivsus). Jõupingutused järeltulevate põlvede aitamises. Altruism , lahkus, hoolitsus . Stagnatsiooni tunnusjoon on isekus. Pikaajalised suhted baseeruvad parterite sarnasusel. 20-39 aastased valivad tihti endale sellise vormi, et nad ei abiellu, pühendutakse karjäärile. Ka lähisuhetes võib olla üksildane, kui ei saavutatakse teatud soovitud lähedust, üksikud seevastu isegi ei pruugi enda üksildastena tunda. Rahulolu seksuaaleluga on kooselavatel paaridel uuringute järgi suurem kui abielus olevatel paaridel. 3 erinevat kooseluvormi. Abielus olevate paaride seksuaalsust puudutavad probleemid – privaatsuse puudmine, probleemide, mis seonduvad vastutusega – abieluvälised suhted jne. Abielu – seksuaalne rahulolu abielu algul (3. aastal) on seotud sellega, kuivõrd kohustused omavahel võrdselt ära jaotatakse. Pikaajalise abielu tunnused: suhtumine, et inimene, kellega abielluti, on ainus abikaasa. Lojaalsus ja sõprus suhetes. Tugev moraalne ja hingeline seotus ning hoiak, et vanemsus on tähtis. Pidev vastastikune väljenduslaad, et teha teine õnnelikuks. Mõtteviis, et andestatakse partnerile ekslikkus. Kooselavate paaride kohta taolisi uurimusi ei ole. Abieluvälised suhted – ajast aega on sellega seoses eriti naisi hukka mõistetud. Topeltstandard mõjutab meid tänini. Abieluvälised suhted meestel seonduvad eelkõige sellega, et seksuaalsuhted ei paku vajalikku naudingut ja enamik mehi on abieluvälistes suhetes seetõttu, et otsitakse suuremat seksuaalset erutust. Oma partneriga on igav. Naiste puhul on motiivid seotud rahulolematusega abielu suhtes, tunnetatakse tunnete/armastuse puudumist. Emotsionaalne distress oma abikaasa suhtes.
  
• Vanuriiga – stereotüüp ühiskonnas – vanurid on aseksuaalsed. Seksuaalsus väljendub tegelikult ka selles eas. Privaatsusprobleem. Haigused. Partneri olemasolu. Puudutused , kallistused, käest kinni hodmine, masturbeerimine. Seos sellega, kui aktiivsed oldi nooremana . Seksuaalse aktiivsuse tase varieerub vähe.
  

13.10.08
SOOROLLID ja – IDENTITEET
I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt
II Neli teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel
I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt
Inimese primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed sugutunnused
Sugu, kui bioloogiline konstrukt
Primaarsed sugutunnused
Sekundaarsed sugutunnused
Sugutunnused arenevad kõigepealt seesmised suguorganid
Enne 7-t elunädalat on looted ühesugused, peale seda hakkavad hormoonid muutuma ja siis hakkavad arenema seesmised suguelundid. Alates 7-st hakatakse tootma testosterooni. Kuni 6-7-da ndl-ni on Mülleri struktuur ja siis hakkab arenema Wolffmiani struktuur.
12-ks ndl-ks on poiste ja tüdrukute suguorganid selgelt välja arenenud.
Eristage kromosomaatilist, anatoomilist ja bioloogilist sugu.
Anomaaliad seoses sugulise eristumisega
Kaasasündinud androgenitaalne sündroom - -sünnib küll naisloode, kuid testosterooni ületootmine toimub.
Kaasasündinud mittesensitiivsus androgeenile – poiste puhul, kui testised hakkavad loote staadiumis eritama androgeeni ja testosterooni, kuid ei reageeri testosteroonile, kuid jäävad nii mees, kui naissuguhormoonid ?
Dihüdrotestosterooni defitsiit – testosteroon meesembrüo puhul tekib dihüdrotestosterooni. Poisil loote staadiumis ei arene välja munandikotid ja arenevad välja naise sisemised suguorganid. Last kasvatatakse kui tüdrukut ja alles puberteedi eas ei toimu naissugutunnuste areng vaid hakkavad arenema meessugutunnused, alles siis saadakse aru, et tegu on poisiga, keda on kasvatatud, kui tüdrukut. Ja kliitorist saab peenis.
Klenefelter`i sündroom ja Turner `i sündroom – kui poisid ja tüdrukud kasvatatakse valesti oma soost. Neil on kromosomaatiliselt valesti nt. sünnib poiss, kellel on üks üleliigne x- suguhormoon –xxy kromosoom . Poisid on hormonaalselt ka tasakaalust väljas. Sellega kaasneb tavaliselt tõsine vaimne alaareng ja on ka tugevalt vaimselt alaarenenud. Tüdrukutel on ainult üks sugu määrav kromosoom – x kromosoom üksinda. Puberteedieas sekundaarsed ja primaarsed sugutunnused.
Hermafodism ja pseudohermafrodism.
b) sugu, kui psühholoogiline konstrukt
Soorolli omandamine toimub kolmel viisil sotsiaalse õppimise kaudu:

Juhtimine, suunamine – 1-päevase tüdruku kohta öeldakse, et on ilus ja õrn, poisi kohta, et tugev. Samamoodi riietusega suunamine.

Modelleerimine – esmatähtis vanemad. Imiteeritakse samast soost vanemat. Enne 5-t eluaastat ei ole lapsele tähtsad vastassugupoole tunnused.

Kinnitamine – „tüdrukud ei mängi autodega“ – negatiivne tunnustamine tüdrukule. „tüdrukud mängivad nukkudega“ – positiivne kinnitamine tüdrukule
Sooroll – käitumine ja hoiakud, mida kultuuris peetakse sobivaks meestele ja naistele
Soostereotüüp – käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta
Sooidentiteet – oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollakse mees või naine.
Identifitseerimine „täiendamine“
Identifitseerimine on protsess, kus inimene omandab teise inimese või grupi hoiakud väärtused , käitumise, karakteristika, suhtumiste käitumise.
Kuni 5nda eluaastani pööratakse tähelepanu omasoolise lapsevanemale – identifitseerib ennast temaga ja siis hakkab ka vastassugupoolset lapsevanemalt täiendama ennast.
Sooidentiteedi areng

Kahe kuni kolme aastane laps vastab esimest korda, kas ta on poiss või tüdruk. Vastab väliste tunnuste najal. Poisid kannavad pükse ja tüdrukud kleiti.
Kolmandal – neljandal eluaastal identifitseeritakse ka onusid ja tädisid.

Neljas eluaasta – eelistatakse asju ja objekte, mis on seotud tema sooga. Poisid mängivad autodega

Viies eluaasta kuni eelkooliea lõpp – identifitseeritakse ennast oma esivanemaga – poiss isaga, või sellega, kellega ta on pikaajalises kontaktis – mudel on autoriteet. Kasvõi onu või vanaisa. Kui ei olda püsisuhtes, siis ei ole ka mudeliks.

Kainikuiga – (6-7 eluaastat – kuni 10-11) ja murdeiga
Kainikuiga
Poisil tugevneb identifitseerimine samasoolise soorolliga
Tüdrukul nõrgeneb identifitseerimine samasoolise soorolliga

• tüdrukud androgüünsemad
  

Murdeiga
Poisil nõrgeneb sooline identifitseerimine samasoolise soorolliga
Tüdrukul tugevneb sooline identifitseerimine samasoolise soorolliga

• Poisid androgüünsemad.
  

Ülikooliaastail väheneb tendents rohkem naistel võrreldes meestega.
Sooidentiteet – oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollaks mees või naine ja ka kas homo- v. heteroseksuaalne
c) Sugu kui sotsiaalne konstrukt
SOOIDENTITEET
Orienteerumine soorollidele
Sooeelistus – kas ollakse homo- või heteroseksuaalne
Noorukiea küsimus
Häired sooidentiteedi omandamises
Transvestism
Transseksualism
SOOSTEREOTÜÜP
Käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta – mõjutab sotsiaalkultuuriline käitumine.
Traditsioonilised soorolli stereotüübid
Ekspressiivsed instrumentaalsed
omadused
Hoolitsemine domineerimine
Kooperatsioon võistluslikkus
Soostereotüüpide omandamine
Soostereotüüpide erinevad valdkonnad
Isiksuse omadused / Õppeainete eelistused / Tegevused
Isiksuse omadused – tulevad välja kainikueas - kultuuriuniversaalsed
Õppeainete eelistused – kultuuriuniversaalsed
Tegevused ka kultuuriuniversaalsed
Androgüüne inimene mängib vastavalt situatsioonile maskuliinseid kui ka feminiilseid soorolle
II Neli erinevat teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel

Sigmund Freud
Freudi järgi on 3-6 aastane laps . Põhimärksõnaks sooidentiteedi määramine. “Oidipuse kompleks “ ( Oidipus tapab oma isa ja abiellub oma emaga). 3-6 aastane poiss tunneb seksuaalset iha vastassugupoolest lapsevanema vastu. Tahab oma samast soost vanemat tappa, et teda eemaldada. Kastratsiooni kompleks – poiss kardab, et tüdrukutel on peenis ära lõigatud ja siis hakkab kartma, et ka temal lõigatakse ära. Elektra kompleks – tüdrukud on kiindunud isasse ja siis kui Elektra kompleks avaldub, siis surutakse maha oma soov samasoolise vanemaga võidelda – peenise kadedus.

Albert Bandura
Enne laps imiteerib käitumist samasoolise vanema käitumist – käitumine eelneb soorolli omandamisele.

Lawrence Kohlberg
Enne sooroll ja siis käitumine

soo nimetamine – laps nimetab sugu (2-3 aastane laps).

Soo stabiilsus -

Soo konstantsus – 6-7 aastat – sugu on püsiv.

Sandra Bem
Skeem.
Kelle jaoks? --> Sooskeem: poistele -> sooroll: Mina olen tüdruk
--> Sooskeem: tüdrukule -> sooroll: Mina olen tüdruk ---->
Ei sobi mulle: -> vältida : tõrje
Sobib mulle: -> toetada: meelde jätta
KOKKUVÕTE
27.10.08

Seksuaalne erutus:

Personaalne ja sotsiaalne perspektiiv

Veel 19 saj. arvati, et kui naine saab orgasmi siis ta ei rasestu ja samal ajal veel arvati, et kui naine saab rahulduse seksist, siis sünnivad puudega lapsed.
Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt.
Seksuaalne erutus – füsioloogiline akt.
Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud , kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam.
William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel – baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline.
Helen Singer Kaplan - tema räägib esimest korda, et seksuaalse erutuse tekkeks on esmalt soov. Soov –> erutus –> orgasm . Esimest korda tulevad psühholoogilised aspektid kõne alla.
David Reed . Soov - > erutus - > „võrgutamine“ - > „taju“ -> orgasm („allaandmine“) - > „ reflektsioon “
Taju – seostub vaid seksuaalsusega. Taju fookus seksuaalsele stiimulile.
Victoria ajastul oli „taju“ lõppfaasiks, kuna seks oli tabu.
„reflektsioon – reflekteeritakse seda, mis toimus. Subjektiivne hinnang sellele, kuidas seksuaaltoiming toimis. – soovitatakse ka partnerile teada anda, milline seksuaalne erutus oli.
Reed ei tõestanud seda seksuaalse erutuse mudelit
Uskumine , et inimene on füsioloogiliselt erutatud mõjus erutavalt, tekitades erutust ka siis, kui inimestel tegelikult ei olnud füsioloogilist erutust. (naiste puhul – näidati erootilist filmi ja tehti pärast seda uurimust .) Mehed on teadlikud, kuna nad on erutatud.
Faktorid, mis on seotud seksuaalerutusega:
Turvaline psühholoogiline kliima. – hinnanguvaba positiivne vastastikune aktsepteerimine.

Psühholoogilised faktorid
Flirtimine: proaktiivne – sündmuse etteennustav. Mitteverbaalne käitumine, avalik, mängulisus (ka siis kui öeldakse ära, et ei olda huvitatud, ei saada haiget).
Sõnaline kommunikatsioon: homoseksuaalsed indiviidid kasutavad rohkem erootilist eneseväljendust kui heteroseksuaalsed indiviidid.
Seksuaalfantaasiad: kõigil on neid. Loovamatel inimestel on seksuaalfantaasiaid rohkem.
Seksuaalsed kogemised: kui on tegemist lühikeste suhetega , siis seksuaalerutus tuleb kauem. Aktiivne seotus stimuleerib seksuaalerutuse tekkimist, eriti kehtib see orgasmi kohta – orgasm saadakse samaaegselt. Paljud mehed omastavad kogemuste käigus oma füsioloogilise erutuse allasurumise oskuse. Mõned mehed õpivad ära ka tahtliku seksuaalerutuse tekitamise .
Harjumus: käitumuslik reaktsioon. Harjumus tekib väga kiirseti korduva erootilise stiimuli nägemisel. Juba 18-l korral ei teki sama seksvideo (60 sek.) vaatamisel füsioloogiline erutus.
Emotsioonid : viha, ängistus ja hirm pärsivad seksuaalse erutuse tekkimise. Depressioon surub meestel maha nii füsioloogilise kui ka emotsionaalse erutuse. Naiste puhul võib seksuaalne erutus depressiooniga ka tõusta.

Bioloogilised faktorid:
Hormoonid: naistel mens . tsükkel hormonaalsed muutused ei mõjuta, küll aga emots. Muutused.. Erutus mõjutab naistel eelkõige emotsioonidest. Raseduse ajal märgatavalt väiksem seksuaalhuvi- hormoonid mõjutavad.
Uimastid : alkohol väikestes annustes vähendab piiranguid, aitab tunda teise inimesega lähedust ja suurendab seksuaalset erutust ja pikendab ka seksuaalakti pikkust. Kokaiin – piirid vähenevad, emotsionaalne lähedus suureneb. Korduv tarvitamine seksuaalne erutus langeb. Marihuaana esile erutust ei kutsu, kuid pikendab seksuaalset erutust. Ecstasy seksuaalne erutus suureneb eufooriat tekitab üldise heaolu taustal.

Sotsiaalsed faktorid
Privaatsus: hinnang oma vabadusele, seoses ruumiga. Privaatsus on laiem, kui suletud uks. On võime piire kontrollida ruumiga seonduvalt ja võime reguleerida ka informatsiooni andmisega seosega endalt teistele andmisega. Privaatsusel on 4 erinevat komponenti:
Alan Weistein (1987)

Üksindus

Intiimsus

Anonüümsus

Psühholoogilised takistused
Meelte roll seoses seksuaalsuse erutusega
Visuaalsed stiimulid on olulised seoses erutuse tekkimisega. Sekundaarsete erogeensete katmine , osaliselt katmine. Põhiline on nägemine-visuaalsed märgid, mis erutust tekitavad. Naistel on visuaalne erutus madalam, kui meestel.
Puudutused. Freud jagas primaarseteks ja sekundaarseteks erogeenseteks tsoonideks.
Kuulmine . Komplimentide kuulmine kehtib ka seksuaalsuse vallas. Tähtis, milliste sõnadega ja kuidas sellest räägitakse.
Lõhnad. Erutust tekitab puhtus! Puhtust peetakse seksuaalsuse puhul kõige olulisemaks. Kaenlaalused feromoonid tekitavad eritust, mõnedel lõhnaõlidel on seda ka lisatud. Meeste hinnangutel on naistel kõige parem lõhn ovulatsiooni ajal.
Mõned küsimused seoses seksuaalse erutusega.
1.Kas naistel on olemas g- punkt? Mõne cm kaugusel tupeavast. Ei ole teaduslikult tõestatud, et see olemas oleks.
2.Tänapäeval on tõestatud, et osad mehed on multiorgasmilised. Need mehed on ära õppinud eristamise kahte osa orgasmist. Väljastamise perioodi - seemnejuhasse seemne tuleku ja seemnejuhast väljavoolu – kui seemnevedelik väljub toimub. Selle on ära õppinud mehed, kellel on pikaajaline suhe oma partneriga.

Seksuaalsuse ja erootilisuse füüsiline väljendumine

Kui lapsepõlves seostub lapsele negatiivne emotsioon , siis võib alguse saada probleem.
Mitu korda on normaalne olla seksuaalvahekorra? Desmond Morris „the naked ape“ enamikul loomadel eelistatakse tagantpoolt asendid.
Seksuaalsuse ja erootilisuse füüsiline väljendamine
1.Vahekord
Oleneb vanusest, vanusega vahekordade arv väheneb.
Kooselus olevate paaride seksuaalvahekordade arv on tihedam, kui abielus olevatel.
Suhete pikkusest. Kui teadlik ollakse teise inimese seksuaalsetest faktoritest.
Peamine faktor, mis seksuaalvahekordade sagedust mõjutab on süütunne.
Tsölibaat – või on olemas ka tavalise inimese puhul. Aseksuaalsuse puhul on tegemist inimese vaba valikuga. Osaline tsölibaat – seksuaalvahekorrast keeldutakse, kuid masturbatsioon on lubatud. Täielik tsölibaat. Põhjusi: enne abiellumist tahetakse süütud olla. Kui inimest on väärikoheldud. Mõnedel on hirm intiimsuse ees. Rasestumisvastased vahendid ei ole kättesaadavad. Kardetakse AIDSI jääda.
2.Seksuaalsed unenäod
Erootilised ja seksuaalsed unenäod on tavalised . Ei peegelda, et on probleeme seksuaalsuse vallas. Peaaegu kõik mehed ja 70% naistest näevad seksuaalse sisuga unenägusid. Pooltel juhtudel seksuaalsete unenägude käigus saadakse ka orgasme. Noorukieas iseeneslikud seemnepursked on põhjused ka füüsilised – soe tuba, liiga ümber pidžaama jms. 20-25 aastased noormehed ja ka neiud näevad seksuaalse sisuga unenägusid. Hilisemas eas seksuaalse alatoonige unenägude protsent langeb. 50 aastased näevad vaid 50% ja 60 aastased juba vaid 14%.
Naiste puhul on unenägude seos rahuldustpakkuva seksuaaleluga on leidnud empiirilist tõestust.
3. Seksuaalfantaasiad
Võivad korduda ja seetõttu olla ka häirivad. Nüüd oleme juba teadvusel ja ka lapsepõlves on olemas fantaasiad. Funktsioonid on tõsta seksuaalsed erutust, ängistuse ja süü välja elamine. Nn. kontrollitud peaproov – uute pooside proovimiseks, valmistada ennast ette uueks seksuaalseks kogemuseks.
Tavalised teemad: fantaasiad tuntud või võõra inimesega, kujutletakse erootiliste filmide stseene, kujutletakse oraalgenitaalset stimulatsiooni, kujutletakse grupiseksi. Meestel on seksuaalsed fantaasiad seotud sellega, et mees on aktiivsem ja naistel, et naised on passiivsed. Mehed visualiseerivad rohkem naiste kehale. Naistel on seotud interpersonaalsete romantiliste emotsionaalsete suhetega. Meeste puhul on seksuaalfantaasia mitme partneriga. Naised niivõrd ei fantaseeri mitme partneriga seksuaalvahekorrast.
3.11.08

Suhted – püsisuhe ja lähedane suhe

Suhe: lühi- ja pikaajaline

Suhete tunnusjooned – lähisuhe

Teooriad suhete kohta
Suhted – puudutab indiviidide vahelist vastastikku mitmekordset mõju nii, et iga interaktsiooni mõjutab minevikus toimunud nende inimeste vaheline interaktsioon ja / või ootused tulevikus asetleidva interaktsiooni kohta.
Suhted arenevad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes tunnevad üksteist.
Suhe – inimeste vastastikkune mõju, kui inimesed tunnevad üksteist ja mõjutavad üksteist korduvalt.
Eeltingimused:
Füüsiline distants määrab ära, kas suhe saab tekkida või ei saa. Teiseks ka sotsiaalset kontakti võimaldavad tingimused.
Suhe
Atraktiivsus; Lähedus; Vastastikune meeldivus -> Lühiajaline suhe-> Pikaajaline suhe
Sarnasus-> Pikaajaline suhe
Suhete tekkimised seotud faktorid

Inimese füüsiline atraktiivsus – luuakse suhteid sama atraktsiooniga indiviidide vahel. Soovitakse küll atraktiivsemaga suhet luua, kuid luuakse ikka samasugusega. Atraktiivne on see, mis rõhutab soolist kuuluvust. Meestele on eriti oluline füüsiline atraktiivsus. Silmside , pupillide suurus, poosid, pilkkontakt ja ka distants .

Füüsiline lähedus – need, kes füüsiliselt lähemal (ühikates, kortermajades füüsiliselt lähedal elavad) loovad kergemini suhteid. Väike distants mõjutab nii suhte tekkimist kui ka meeldimist.

Vastastikkune meeldivus – meile meeldivad inimesed, kellele meie meeldime. On olemas tajutud vastastikune meeldimine . Mida intensiivsem on füüsiline lähedus ja meeldimine, seda tõenäolisem on vastastikune meeldimine. Familiaarsus ja avameelsus suurendavad meeldivust!
Tajutud ekslikkus – väga edukate inimeste meeldimisel tuleb kõne alla tajutud ekslikkus. Kui väga edukas inimene teeb aeg-ajalt vigu, siis ta meeldib. Vigu teinud poliitik meeldib teistele inimestele (kuid väga kõrge ja väga madala enesehinnanguga inimesed seda meeldimise teed ei lähe).
Interpersonaalne meeldivus versus võõrandumine ja vaenulikkus
Faktorid, mis on seotud interpersonaalse meeldivusega:

Juhuslikud sündmused (head/õnnelikud – halvad/ õnnetud)

Kohtlemine (õiglane - ebaõiglane)

Tasu – karistus

Stress ja ängistus – (meeldivus suureneb)

Sotsiaalne isolatsioon – lähedus (lühiajaline isolatsioon on meeldiv, pikaajaline on ebameeldiv (selle pärast ka rebase nädal))
Faktorid, mis on seotud interpersonaalse võõrandumise ja vaenulikkusega
Kui inimesele ei ole kaasarääkimise õigust, nt pole kompetentne - tekib võõrandumine.
Võistluslikkusega seotud, kui on suurem võistluslikkus, siis vaenulikkus suureneb. Võistluslik situatsioon vähendab meeldimise tekkimist.
Eeltingimused:
Suhe
Atraktiivsus; Lähedus; Vastastikune meeldivus -> Lühiajaline suhe –> eneseavamine -> Pikaajaline suhe
Sarnasus-> Pikaajaline suhe
Eneseavamine on enesekohane informatsiooni andmine.
Endale tundmatu, teistele teada – pime ala
Endale teada, Teistele teada– avatud ala
Teistele tundmatu, enesele teada –
Teistele teada, endale tundmatu -
Suhete alguses liialt suur eneseavamine ei ole kohane.
Sarnasus on pikaajalise suhte alus! See on müüt, et vastandid tõmbuvad.
Suhte kestvusega seotud faktorid
Üldiselt luuakse suhteid sarnaste inimestega
See kehtib nii füüsilise atraktiivsusega kui ka teiste tegurite puhul nagu haridus , IQ, kultuurilise tausta ja religiooni kohta.
KOLM FILTRIT (Kerkoffi järgi)

sotsiaalne filter – nähtavad kuuldavad ja ka katsutavad tunnusjooned, millest tuleneb sarnasus

psühholoogiline filter – testima hakkame põhiväärtusi (2-7 kohtumisel). Kui saadakse aru, et väärtused on sarnased, siis see teema unustatakse ära – sellest rohkem ei räägita.

emotsionaalne filter – (8-9 kohtumine ) rolliomadused – nt tööjaotuste jagamine kodus , kuivõrd kaitstud me oleme jms.
Mida kauem suhe kestab, seda sarnasemaks kujunevad isiksuseomadused
Kuid rahuldustpakkuvates ja väga lähedase suhte korral otsitakse lisaks sarnasusele mõningast erinevust indiviidide vahel. Ülekaalukaks jääb siiski sarnasuse faktor.
Suhe
Füüsiline atraktiivsus -> suhte
Loomine – suhte säilimine- suhte katkemine
Agressiivsus - suhte säilimine- suhte katkemine
1. TASAKAAL –( sarnasus, uudsus ja hinnangud)
Kõige tähtsam faktor suhte lagunemisel on agressiivsus.
Selleks, et suhet säilitada, siis tuleb kõrgel hoida välist atraktiivsust ja vältida agressiivsust
Tegelikult on PÕHILISEKS suhte hoidmiseks TASAKAAL.
Mida sarnasemad on inimesed, seda püsivamad on suhted!
Mida rohkem õnnestub partneril muuta juba väljakujunenud stereotüüpseid käitumisviise, seda püsivamad on suhted. Vastastikkune
Mida positiivsemalt hinnatakse partnerit, seda püsivam on suhe. Ka see peab olema vastastikkune.
Sellist seletus suhete püsimise kohta
VÕRDSUSTEOORIA – käsitleb tasakaalu, mida suhetes on vaja tasakaaluks.

Eneseavamine – vastastikkune eneseavamine, ajaliselt sobiv ja sobiva sisuga. Seotud olevikuga. Toimub väikestes annustes.

Intiimsus – suhetes toimuv protsess, kui inimene hakkab tundma oma partnerit. Jälle vastastikune.

• vastastikkune sõltuvus – lepivad kokku teatud aspektides millised on tegevused teatud asjades
  
• Pühendumine - -teevad jõupingutusi suhte jätkamiseks – motivatsioon suhte hoidmiseks
  
• Hoolitsemine – teise inimese suhtes hoolimise üles näitamine.
  

afektsioon ja kaasatus - positiivsed tunded teise vastu (afektsioon) on väljendatud. Kaasatus on sobiv sotsiaalne aktsioon teise vastu. Nt kui mees, on halvas tujus , siis naine küsib, et kas midagi on juhtunud

domineerimine ja staatus - staatus teise indiviidiga – peaks olema võrdne.

SOTSIAALSE VAHETUSE TEOORIA
Kasum = tulud – kulud
Kulu on karistus ja allaheitlikkus. Tulu on sotsiaalne heakskiit . Kui palju teine inimene mulle tähelepanu pöörab, kuivõrd ta tagab minu turvalisuse, kui palju ta energiat kulutab , kuidas ta lapsi kasvatab, ka seks on väga oluline.
Thibaut & Kelley:
Neli astet suhete arengus

tulud kulud – proovitakse, millised need tulud ja kulud on – kiindumus , usaldus jms

katsetakse tingimistega – eri tüüpi hüvitiste ka maj.

tekib kohustus – seotakse ennast teise inimesega

saab normiks kalkuleerida – minule niipalju, sinule niipalju – kehtestatakse vastastikkuse staatused – palju kulutatakse või saadakse.
2. Suhete tunnusjooned
I Kontekst
Füüsiline kontekst
sotsiaal- psühholoogiline kontekst:

• kinnitamine – mittekinnitamine (positiivne kinnitus – peab olema kohene ja tekitama partneris positiivseid tundeid. Mittekinnitamine – faktor, mis lõhub suhteid – mitte personaale, sobimatu nii verbaalselt kui ka see, et verbaalne ja mitteverbaalne poole ei sobi kokku. )
  
• toetus – kaitse
  

II Aeg
Aja jooksul tekib selline psühholoogiline kliima – keskmeks on ma- ei- tea – kõike
Hävitavaks on suhtumine – ma- tean - kõike.
Ka suhete intensiivistumisel on ajaline teema tähtis
III Info jagamine
Oleneb milline on teemade mitmekesisus ja suhte tase
IV Usaldus
Uskumus , et teine inimene, kellest me sõltume täidab meie ootusi. Uskumus, et suhetes ei saa haiget. Usaldus on kõikide suhete element, olgu siis pinnapealsed või sügavamad.
Võistluslikkus pärsib suhet. Kui suhetes võetakse eksperdi roll(mistahes valdkonnas), siis usaldus suhtes kaob.
V Afektsioon ja kontroll
Afektsiooni dimensioon :
Armastus/ kooperatiivsus/õrnus versus sarkasm / vaenulikkus/ agressiivsus
Mida vaenulikum ma olen seda vaenulikum on partner
Kontrolli dimensioon:
Sõltuvus /alistuvus/ sõnakuulelikkus versus võistluslikkus/ omavoliline ärakasutamine
Mida sõltuvam ma olen , seda vähem sõltuvam on teine – siin on vastupidi
Kontrolli dimensioon on see, mille tõttu suhted katkevad.
Millised on intiimsed suhted?
Miller ja Steinberg (1975) (põhjalik uurimus pikaajaliste suhete põhjal)

info inimese kohta pigem psühholoogiline kui kultuuriline ja sotsioloogiline

Reeglid pigem individuaalsed kui traditsioonilised

Rolle määravad pigem personaalsed kui situatsiooni karakteristikud

Põhirõhk pigem individuaalsetes valikutes kui grupi valikutes
Suhete püsimiseks on vaja:

Tunnete avaldusi ja pidevaid intiimseid märguandeid

Sotsiaalse toe ja seltsi pakkumine ning raskuste ja murede jagamine

Ühiste eesmärkide seadmine ja saavutamine, kokkukuuluvuse tunne, seksuaalsus.

Pikaajalistes suhetes seksuaalsus on seotud spontaansusega, kasutatakse erinevaid seksuaalkäitumise liike. Variatiivsus seksuaalsuses( mitte ainult seksis), tunne, et ka partner on seksist huvitatud.
Suhete katkemisega seonduvalt on põhiliseks põhjuseks see, et ei väljendata armastust. Partnerid vajavad armastuse ja afektsiooni väljendumist üksteise suhtes, siis on suhted püsivad. Konfliktid suhtes ei ole põhjuseks. Just see on peamine lahkumineku põhjus, et ei väljendata emotsionaalset lähedust.
10.11.2008
Armastus.
Zick Rubin – esimene uurija, kes 1968 armastust uurima hakkas (publitseeris esimese teadusliku artikli).
Romantiline armastus kui hoiak, millel 3 komponenti a) kiindumus – vajadus olla partneriga koos b) hoolitsus – vajadus hoolitseda partneri heaolu eest c) lähedus – vajadus olla partnerile avatud ja olla aktsepteeritud partneri poolt.
Armastust on psühholoogias käsitletud 3 moodi

Z. Rubin – armastus on hoiak

Emotsioon

Käitumisaktide kogum
Armastus kui emotsioon, millel on rida eelnevaid sündmusi ja vastureaktsioone. Turvalisuse tunne, teisele inimesele parima soovimine, soov olla teisele füüsiliselt lähedal, teine inimene tagab usalduse ja turvalisuse, lähedane tutvus
Armastus kui käitumisaktide kogum – käitumisaktid, mille eesmärk on suunatud teise inimese heaolu suurendamisele; mille eesmärk on olla armastatud teise inimese juures, omada võimalust pidevalt suhelda teise inimesega; mis on suunatud sellele, et armastatud inimene pakuks toetust – emotsionaalne, materiaalne, intellektuaalne ; mis on suunatud seksuaalvajaduste rahuldamisele
Ühine: armastust vaadeldakse tänapäeval suhete kontekstis, taandub sellele, et inimesel on vajadus armastada ja olla armastatud. Omamise -andmise armastus.
B. Murstein (1988) armastuskäsitluste neli gruppi:
a) isiksuse ebaadekvaatsus – armastus on midagi patoloogilist, psühhoanalüütilised kontseptsioonid – armastuse puhul põgenetakse iseenda eest. Inimese vabaduse piiramine ja sõltuvuse suurendamine .
b) isiksuse küpsus – armastus on võrdsete inimeste eneseteostus (E. Fromm )
c) sotsiaalsed normid – ühiskonnas luuakse teatud institutsioonid , et inimene saaks ühiskonnas eekõige järglasi taastoota
d) füsioloogiline erutus – inimene arnnab sugulisele erutusele armastuse hinnangu.
Armastuse areng. Kaks käsitlust.
Ira Reiss (1980) – armastuse tsirkulaarne mudel. Armastus algab tihedast vaimsest sidemest – vastastikune eneseavamine – vastastikune sõltuvus – vastastikune vajaduste rahuldamine, see loob taas tiheda vaimse sideme.
Robert Crooks ja Clara Brown - armastuse järjestikuste astmete mudel

enesearmastus – positiivne suhtumine endasse

kaasamine – üks inimene laiendab oma seotust teise inimesega – ühe poole initsiatiiv – sisaldab endas mitteverbaalset komponenti

vastus – teine inimene vastab samaga samuti mitteverbaalselt

hoolitsus – mis juba puudutab suhteid

usaldus

afektsioon – positiivsed emotsioonid

mäng – tagaajamine, üksteise tassimine jne

genitaalne – armastuse tipp ja sellega lugu ka lõppeb
Armastuse liigid.
John Alan Lee
Robert J. Sternberg
Philip Shaver
David M. Busss
S. Peele
John Alan Lee – vaatles armastust kui hoiakut.
Armastuse stiil – hoian, mis tähendab arvamuste ja hinnangute süsteemi.
Arvamused ja hoiakud peegeldavad seda, mida peetakse lähisuhetes oluliseks (seks, truudus, avatus ) või seda, mida peetakse armastuses oluliseks.
Primaarne ja sekundaarne armastus
Primaarsed:
Eros – füüsiline veetlus
Stroge – õrnus, kaasaelamine, sisemine põlemine
Ludus – tähendab paljusid erinevaid partnereid ja vaheldust.
Primaarsete lõikumisel tekivad sekundaarsed:
Mania
Pragma
Agape
Kõige püsivamad on armastussuhted, mis põhinevad strogel. Meenutab sõprussuhteid.
Kõige ebapüsivam ludus. Mida sarnasemad on kahe inimese armastusstiilid, seda püsivamad on tõenäoliselt nende suhted.
Robert J. Sternberg
Armastus koosneb lähedusest, mis on armastuse käitumislik aspekt. Geomeetriline lähenemine ( kolmnurk , lähedus tipus, kirg ja kohustus all nurkades ).
Lähedus – vastastikune arusaamine, emotsionaalne tugi, avameelsus, eneseavamine, partneri aktsepeerimine.
Suhete loomisel eneseavamine määrava tähtsusega. Eneseavamine peab olema vastastikune.
Naised hindavad suhteid läheduse terminites
Kirg – armastuse seksuaalne komponent – seksuaalsus, atraktiivsus, vajadus allutada ja olla allutatud, kehaga seotud
Kirg on esmatähtis armastuse komponent meestele.
Kohustus – hoiak – millised on partneriga seotud mõtted. Vabatahtlikult loobutakse isiklikust vabadusest, et teisest inimesest sõltuda, see toob kaasa suurema turvalisuse kui isiklik vabadus. Kognitiivne komponent.
Kohustust interpreteerivad mehed ja naised erinevalt.
Vastavalt selline, milline komponentidest kõigepealt esineb, saab määrata armastuse liike
Lähedus – meeldivus
Kohustus – tühi armastus
Kirg – kirglik armastus, armastus esimesest pilgust, ainult füüsiline veetlus, veetlus tekib ja kaob ruttu
Kirg+lähedus= romantiline armastus. Partneri idealiseerimine, milliseks partner võib muutuda. Otsitakse partneri käitumises uudsust ja ebamäärasust. Eelkõige noorulitel.
Lähedus+kohustus= liitlaslik armastus
Kirg+kohustus=sisutu armastus – konfliktid arusaamatused
Lähedus+kohustus+kirg= täiuslik armastus
Armastuseta suhted – tutvussuhted, suhetes puuduvad 3 põhikomponenti.
Kõige püsivamad on suhted, kui mõlemad partnerid tähtsustavad lähedust, kõige ebapüsivamad, kui mõlemad tähtsustavad kirge.
Mehed hakkavad armastust hindama hariduse kasvuga seoses, naised hakkavad hindama kirge.
Sternbergi järgi stabiilsed armastussuhted – kahe armastuspartneri „armastuskolmnurgad“ on ühesugused. Mida sarnasemad, seda paremad suhted. Igal kolmel komponendil on erinev arengudünaamika. Kirg kiire kasvu- ja kahanemistendentiga. Kohustus suureneb aeglaselt, tekkimine võtab aega, vaja on pikaajalisi suhteid. Lähedus vajab suurenemiseks aega ning seda, et vajab suhetes ajutisi katkemisperioode (abielupuhkus – läheduse komponent kasvab vaid siis, kui suhted on ajutiselt katkestatud). Sternbergi järgi kohtus saab ka kahesugune olla: kui mõeldakse pika- ja lühiajalistest tagajärgedest. Püsivamad pikaajaliste tagajärgedega.
George Levinger analüüsis Sternbergi armastuse kontseptiooni. Levingeri järgi on lähedus võimalik ainult siis, kui suhted muutuvad sümmeetriliseks. Võrdsus. Armastussuhteid vaatles laiemas kontekstis, teiste suhete taustal. Vaadelda barjääri armastussuhete ja teiste suhete vahel.
Phillip Shaver jt – tema käsitlus põhineb John Bowlby käsitlusel. Al 1989 – Bowlby teooriast lähtumine. Armastus kui käitumisakt Shaveri järgi. Täiskasvanud isiksuse jooned. Suhete muster pärineb väga varajasest lapsepõlvest, ema ja lapse lähedastest suhetest. Kiindumuskäitumine lapsed. Shaveri käsitlus täiskasvanud armastuse kohta – täiskavasnud kaldauvad armastuskäitumises kaasa võtma lapsepõlves omandatud armastuse jooni.
Mary D.S.Ainsworth – Bowlby õpilane, määras kindlasks võõras situatsioonis selle, et imikud võivad erinevalt käituda. Imiku käitumisviiside kogum võetakse täiskasvanuikka kaasa.

Turvaline kiindumus – kui ema on kohal, asub laps rõõmsalt ümbrust uurima. Kui ema lahkub , siis laps mõõdukalt häiritud.

Tõrjuv kiindumine – võõras ümbruses ei tee emast väljagi. Kui tuleb võõras lapse juurde, käitub seltsivalt. Kui ema lahkub, ei tee sellest väljagi

Ambivalentne kiindumus – häiritud juba enne ema lahkumist . Häiritud, nutavad. Väga häiritud, kui ema lahkub. Kui ema tagasi tuleb – käituvad tõrjuvalt, agressivselt.
Suhete loomise ja säilitamise aluseks täiskasvanueas. Kiindumus võib muutuda kogemusega seonduvalt. Kogemus saab tekkida, alles siis, kui asju teadvustada.
Bowlby – kiindumus e seotus – emotsionaalne seos, mis tekib ema ja imiku vahel, kusjuures seda seost tuleb mõista kui interaktsiooni (koostegevusi, koostööd).
Kiindumus on emotsionaalne seos, naudingut pakkuv suhe kahe inimese vahel, mida iseloomustab soov säilitada lähedus teineteisega, kusjuures inimeste vastastikune seotus suurendab ja võimendab vastastikuseid seoseid .
Shaver – täiskasvanu armastusstiilid (kiindumustüüp) on imikueas ja täiskasvanues on need sarnased.
Täiskasvanute armastus jaguneb samuti 3 rühma:
Turvalisus – õnnelik, sõbralik, kindel.
Tõrjuv armastus - armastavad tõrjuvalt ( armukadedus ), hirm läheduse ees.
Ambivalentne armastus – armukadedus ja soov vastastikuse mõistmise järele – ei saavutata ja jälle pettutakse.
Kiindusmustüüp võib muutuda kogemusega seonduvalt.
Shaveri järgne koolkond – täiskasvanud armastuses peavad olema kiindumus, hoolitsus, seksuaalsus (ka selles järjekorras). Kiindumuse kvaliteet määrab ära ka teiste komponentide kvaliteedi.
David M. Buss – sotioloogiline käsitlus. 1988 „Armastuse teooria“. Armastus on seotud vaid reproduktsioonivõimega. Ka käitumuslik. Selleks, et teada saada, kui suur on tõenäosus partneriga järglasi saada, siis armastuses 7 eesmärki.

ressursside eksponeerimine. Naiste jaoks oluline meeste staatus. Mehed võimelised looma laste kasvatuseks tingimused. Meeste jaoks märgid, mida peetakse seksuaalseks, et naised on võimelised järglasi saama.

Truudus ja partneri valvamine – mehed peavad hoidma partnerit seetõttu, et hoida reproduktiivseid ressursse endale. Naised aga seetõttu, et tagada heaolu laste kasvatamisel.

Kohustus suhete hoidmiseks ja abielu.

Seksuaalne lähedus, seksuaalsus – seksuaalakt iseenesest

Reproduktsioon – laste saamine

Ressursside jaotamine

Vanemlik hoolitsus
Evolutsiooni käigus kujunenud käitumuslikud mehhanismid järglaste saamisel on subjektiivsel tasemel interpreteeritavad kui armastus.
S. Peele – armastus kui narkootikum
17.11.2008
Intiimsus ja seksist kõnelemine
Intiimsuse mõiste: kõige sisemine, sügavaim (ld. Intimus)
Interaktsiooniline kahe inimese (düaadi või duaadi) vaheline protsess, kus inimesed jagavad nii palju kui võimalik oma tundeid, mõtteid ja tegevust. Intiimsust iseloomustavad hoolitsus ja jagamine, usaldus, kohustus ning ausus, empaatia ja õrnus.
Intiimsus on düaadi suhtes väljenduv vastastikune mõju – ei ole romantiline armastus, ei ole ainult eneseavamine, vaid palju mitmekesisem suhe. Niisuguses suhtes on olemas ka kohustus, usaldus, empaatia ja ausus.
Intiimsus eeldab indiviidilt seda, et ta ennast realistlikult aktsepteerib ning tal peab olema ka adekvaatne enesehinnang. Kellel on negatiivsed tunded endaga seonduvalt, ei oska ka intiimseid suhteid luua. Intiimsus ei pruugi olla pikaajaline. Ka nendes suhetes, kus see on välja kujunenud, võib see olla ajutiselt madalseisus. Ängistus ja depresseeritus blokeerivad intiimsete suhete loomise. Intiimsetes suhetes olemine eeldab aega endasse vaatamiseks, enda reflekteerimiseks. Intiimsust võib lõhkuda võim. Teiselt poolt, lühiajalises suhtes ei saa intiimsust olla, kuna see eeldab pikaajalist vastastikust eneseavamist. Intiimsust lõhub ka geograafiline pikaajaline eraldatus.
8 müüti intiimsuse kohta:
1) intiimsus tähendab oskust lugeda teineteise mõtteid
2) romantilisusel on keskne koht
3) intiimsus tekib automaatselt
4) seksuaalsus avaldub automaatselt
5) i tähendab, et teatakse teineteise kohta kõike
6) ainult siis tekib, kui on ühised huvid
7) ollakse alati ühel meelel
8) i on õnne allikas
Intiimsuse baaselemendid
Hoolitsus ja jagamine
Hoolitsus on positiivne hoiak teise inimese suhtes, samuti see, et teisele osutatakse tähelepanu.
Jagamine – tunnete, mõtete jagamine. Selleks on vaja aega. Jagamine toimub eneseavamise käigus, mis peab olema vastastikune. Jagatu ei pea olema vaid positiivne, vaid ka ebameeldivuste jagamine on osa intiimsusest.
Usaldus
Uskumus, et see inimene, kellest sa sõltud, täidab su positiivseid ootusi. Teise inimese käitumise etteennustamine. Usaldus suhetes on kahepoolne . Avatus, jagamine – aktsepteerimine, toetus, kooperatiivsus. Kõige tähtsamaks usaldussuhetes on kooperatiivsus, algataja poolt avatus. Võistluslikkus suhetes pärsib usaldust.
Kohtustus
Samuti pikaajaliste suhete komponent. Uskumus, hoiak seoses sellega, et kui on püsiv suhe, siis inimesed võtavad vastastikku kohustuse olla üksteisega. Iseseisvus vahetatakse välja vastastikuse sõltuvusega.
Teised: ausus, empaatia, õrnus
Ausus ei tähenda täielikku avameelsust, valetamine aga on kahjulikum kui miski muu. (pigem „ma ei taha sellest rääkida“ vms).
Empaatia – võime saada aru teise inimese mõtetest, tunnetest ja oskus panna end teise inimese rolli.
Õrnus – saavutatakse füüsilise kontakti ja rääkimisega.
Soolised erinevused intiimsuses
Üldiselt on tüdrukutel ja naistel sõprussuhted intiimsemad kui meestel. On mõningaid erinevusi eneseavamises: naised räägivad rohkem hirmudest , tunnetest vanemate vastu, lähedasest sõbrast. Mehed räägivad asjadest, mida nad on teinud, mis neile partneri puhul kõige enam meeldib ning poliitilistest vaadetest. Mehed on intiimsemad, sellest rohkem huvitatud, kui nad on üle 40-aastased.
Probleemid seoses intiimsusega
Kärsitus – intiimseid suhteid tahetakse luua ruttu. Hirm intiimsuse ees – ebaturvalisele kiindumustüübile omane. Teeseldakse intiimsust, manipuleeritakse parteriga. Valitseb lõhe räägitu ja tehtu vahel. Võistluslik suhe. Kui üks intiimsuhte komponentidest on puudu, siis intiimsust ei ole.
Seksist kõnelemine
Miks seksist rääkimine on raske?
Müüdid: seksuaalelu sujub iseenesest; partner peaks olema piisavalt teadlik ja tähelepanelik teadmaks, millised on teise seksuaalsed vajadused (partner ei ole mõtete lugeja); seksist rääkima ei pea.
Sotsialiseerumine : kuidas lapsest peale seksist räägitud on. Imiku jaoks on väljaheidetele negatiivse hinnangu andmine ka negatiivne hinnang tema keha kohta. Varajasest lapsepõlvest võivad olla tabud, psüühilised konfliktid.
Puudub sobiv sõnavara: meditsiiniline terminoloogia kõlab liialt teaduslik, kohatu , samas on ka tavaterminid (keppima jms) liiga labased ja samuti kohatud.
Hirm eneseavamise ees: hirm, et partner võib tõrjuma hakata.
Meeste ja naiste suhtlemismustrite erinevus: tuleb sotsialiseerumisest lapsepõlves. Kui naised räägivad seksuaalsusest seoses tunnetega, intiimsusega, on see nende jaoks seotud emotsioonidega. Komunikatsioon on tsirkulaarne – emotsioonid, tunded, intiimne suhe, emotsioonid, tunded jne. Mehed heidavad naistele ette, et nad liialt kirjeldavad tundeid. Mehed on orienteeritud lineaarsele kommunikatsioonile, mis on loogiline, otsene. Naised heidavad meestele ette, et nad on liialt ratsionaalsed . Teine erinevus seoses sooliste erinevustega: kuidas mehed ja naised räägivad oma sõpradele oma seksuaalpartneritest. Naised räägivad väga intiimseid üksikasju, mehed aga arvavad , et see on tühi kuulujutt . Naised aga vajavad detailide jagamist. Kolmas erinevus: mehed naudivad (seksuaalset) suhtlemist puudutavaid konflikte, mis näitavad nende kõrgemat staatust ja võimu. Nad väljendavad sellega oma sügavaid tundeid. Naised ei tohiks neid agressiivsetena interpreteerida.
Edukas kõnelemine seksist
Rääkimise alustamine: rääkimine rääkimisest (miks sul on sellest raske rääkida). Lugemine rääkimisest (artiklid, raamatud, materjalid ja selle koos arutamine ). Erootilised stiimulid (filmid, raamatud ja selle üle arutlemine). Seksiga seotud minevikukogemuste jagamine („minu seksuaalkasvatus koolis oli küll väga hea..“ vms).
Kuulamine ja tagasiside: silmside – silmad väljendavad tundeid. Tagasiside. Toetus („tänan, et sa rääkisid mulle oma tunnetest ja mõtetest...“). Tingimusteta positiivne suhtumine. Ümbersõnastamine aktiivse suhtlemise võttena.
Partneri vajaduste arvestamine : küsimused. Oluline on, kuidas küsida. Küsige avatud küsimusi (kuidas? mida? miks?). Kui kas? küsimus, siis anna juurde ka alternatiiv („kas sulle meeldib, kui me seksides tule põlema jätame või mitte?). Vastastikune eneseavamine. Jagatud mõtted. Loa andmine.
Palvete esitamine: mina-teade  spetsiifiline palve . (nt „ma tahan, et sa katsuksid mind õrnalt“, mitte „ma tahan, et eelmäng kestaks kauem“). Inimene muudab oma käitumist järk-järgult ja mida väiksem on palve, seda tõenäolisemalt see täidetakse.
Kriitika esitamine: konstruktiivne. Ole teadlik oma motiividest (mis peaksid olema hoolimine , jagamine ja teise mõistmine). Leia õige aeg ja koht. Esita mõõdukas kriitika koos komplimendiga. Väikeste sammude abil muutuste poole. Väldi miks-küsimust (inimene hakkab end õigustama ja valetama). („Miks sa iga päev minuga ei seksi? Miks sa minu vastu nii ükskõikne oled?“). Negatiivsete tunnete väljendamine mina-teatega (mitte „Sa ei armasta mind!, vaid „Ma olen natuke solvunud ja tunnen , et sa mind ei armasta“).
Ei ütlemine. Kolmeosaline teade. 1) teise inimese väärtuslikuks pidamine ja hindamine 2) ei ütlemine 3) alternatiivi väljapakkumine. „Sa oled mu vastu väga kena, aga täna ma sinuga seksida ei taha, võib-olla teeme seda mõni teine kord“.
Efektiivne seksuaalne kommunikatsioon – lisaks olulised kolm asja.

Teadlikkus suhetest st suhete tunnusjoontest. Gergen (1986) – suhtlemine seoses: võrdne panus suhetesse, usalduse ja meie tähtsustamine, suhetega seonduvate reeglite läbidiskuteerimine, võrdsus otsustamisel

Seksuaalne eneseavamine: räägitakse hirmudest, enda sotsiaalsest taustast, fantaasiatest, kõigest, mis puudutab seksuaalsust laiemalt.

Käitumuslikud atributsioonid – tajume suhteid kas adekvaatsetena või mitteadekvaatseneta. See sõltub sellest, milline on suhete iseloom. Mingite põhjuste omistamine teatud käitumisele. Suhteid õhutav – adekvaatsed.

(stressi säilitav – suhtega seonduv on moonutatud. Mitteterve.)
Edukas seksist kõnelemine ei hõlma vaid verbaalset aspekti. Silmside, näoilmed, distants, puudutused, häälitsused – paralingvistika. Kõige kujukam on distants ja kõige selgem väljendus on silmside – pupilli suurus, mis näitab otsest füüsilist atraktiivsust.
Intiimne kommunikatsioon

risk läbi eneseavamise

aktsepteerimine ja toetus

vabadus areneda ja säilitada oma mina
24.11.08

SEKSUAALSED SIGNAALID

SEKSUAALSED SIGNAALID:

Indiviidi tase

Ühiskonna tase
1.1. Seksuaalse käitumise tekkemehhanism
1.2. Erinevad seksuaalsed: verbaalsed ja mitteverbaalsed
Tekkemehhanism
(Psühholoogiline ) ja füsioloogiline: kui inimene on depresseeritud (seksuaalsus kõrge), siis on raskusi seksuaalelus. Vägistajad, kõrge psühholoogiline ja madal füsioloogiline erutus.
(feromoonid) kujutluslik: erutus kõrge: nt poisid puberteedieas erootilisi (unenägusid),(mälestusi ja kujutletav mäng), kas masturbeerimised
Stiimul--> erutus-->
Tingitud -> nt keemiline reaktsioon, inimene tunneb lõhnu hästi (seksuaalne erutus, m puudutused)
Tingimatud -> õpime elu käigus (erootiline telefoniliin, erootilised pildid= tekib erutus)
Erutus--> vahepealsed parameetrid
Emotsioonid (pos. Ja neg.) meeldiv v ebameeldiv
Afektiivne vastus
Hinnanguline reaktsioon
Informatsiooniline vastus
Ootuslik vastus
(Terminites „tohib“ “ei tohi“) kujutab ette tagajärgi – meeldiv v ebameeldiv
Meeldiv v ebameeldiv – Inimesed, kes on olnud vähe seksuaalvahekorras, nendel neg suhtumine.
Terminites „tohib“ „ei tohi“ – nt. kui vanemad on ära keelanud seksuaalvahekorra enne mingit vanust siis see pärsib seda. -> Moraalse käitumise dimensioon.
Ootuslik vastus – kujutab ette seksuaalvahekorra tagajärgi, kas on meeldiv ( nauding ) v ebameeldiv.
NEED PARAMEETRID MÕJUTAVAD ÜKSTEIST

• SEKSUAALKÄITUMINE
  

Seksuaalobjekti valik:

Sooroll

Sooidentiteet

AT

Seksuaalobjekti valik: meeldivuse järgi: 1) füüsilised karakteristikud (tervis, puhtus, vanus). Et järglasi saada.
2) suhtelised karakteristikud: reproduktiivsuse alla: meestele meeldivad atraktiivsed naised, naine aga hindab mehe kõrget staatust, vanemad mehed. Naised on partneri suhtes valivamad, kui mehed.
Valiku kriteeriumid (armastuse suhtes):
1. Ideaal: 1) armumine kellessegi, kellel on ideaalkarakteristik olemas. 2) Armuma inimesse ja omistama talle ideaalikarakteristikad 3) Pärast armumist me idealiseerime karakteristikud ideaalis.
2. Atraktiivne välimus: Neid peetakse soojemateks paremateks jne. Öeldakse palju positiivset . Atraktiivsust mõjutavad situatsioonilised tegevused. Mõjutab ka hirm ja äng.
3. Sarnasus: siis kui suhted muutuvad tõsiseks. Valitakse partner, kes sarnaselt atraktiivne. Hiljem: väärtused, hoiakud, taust ja huvi. Siis valitakse partner välja. Sarnasused loovad aluse õnnelikule suhtele.

Verbaalsed: 1. Neutraalne ettepanek-> nt laps kõnnib lumes , isa tema ees ja laps ütleb:“ isa ära kõnni nii kiiresti“ /
Sõnad varjavad tähendust sõnadel, millel on seksuaalne taust.
2. Seksuaalse sisuga naljad -> /tänapäeval enam ei ole/ mehed kontrollivad, kas naised on valmis seksuaalkäitumiseks. Mees tegi nalja ja kui naine naeris, siis on valmis.
3. Hääletoon-> lahke, kudrutav lapsele, näitab soojust jne.
Häälekvaliteeti mõjutavad armastust.

Mitteverbaalsed:

Selged, mitteverbaalsed märgid -> homodel kõrvarõngas. Keskajal nt kui naine läks mehele külla ja võttis kingad ära, siis näitas, et on valmis. Kui jalga, siis mitte.

Kehakeel –> (nim. flirtimiseks)

Naeratus -> peab olema kahepoolne, et midagi areneks. Naeratust võib erinevalt interpreteerida.

Pilkkontakt -> näitab staatuse domineerimist (pikk) ja näitab ka seksuaalset huvi. Pupilli läbimõõt. Suured pupillid näitavad otsest seksuaalset atraktiivsust.

Ruum - > erinevad tsoonid – distants, kui on meeldiv, siis nihkutakse teineteisele ruumis lähemale.

Riietus -> kõrge konts, liibuv särk jne naiste puhul. Meeste puhul lahtine riietus, varietaane riietus, pehmest materjalist liibuv pluus + püksid.

Puudutused-> naine ei oska puudutada – kardavad. See tuleb lapsepõlvest. Nt kui talle pole füüsilist kontakti antud. Käte puudutamine on meeldivam puudutada. Naudingu puudutused naine- nägu ja käsi, mees- väliseid genitaale.= rinnapiirkonda mõlematele.

erinevat puudutamise tähendust: mängulisus, sõprus, seksuaalsus, liikideks jagamine.
Flirtimine: minevikus alustasid mehed flirtimist, nüüd ka naised. Mänguline, sõbralik huvi vastassoo vastu. Flirtimist on 3 tüüpi:

uurimuslik -> kindlaks teha, kas sinul on huvi

meelelahutus -> tööalane flirt

manipulatsioon-> finantsilist abi, personaalset abi jne. nt naine flirdib politseinikuga.

Naistel pilkkontakt, naeratamine, juuste taha viskamine , poos, suu katmine. Meestel- sirge selg, rind ees, naeratavad .
5 astet flirtimisel:
1. pilkkontakt – kaasneb lähenemine ( distantsi vähenemine)
2.Rääkimine (small talk )- küsitakse midagi, üldiselt mehed. Kui vastust naiselt ei tule, siis katkeb. Kui aga vastab, siis tekib...
3. Pöördumine- üksteise poole, nii et pilgud kohtuvad
4. Puudutus - algatab naine tavaliselt (õrnalt käest kinni jne)
5. sünkroniseerimine – liigutused muutuvad paaril sünkrooniks. Nt tõstetakse klaase koos. PEAB OLEMA LOOMULIK.
2. Ühiskonna tase.
Pornograafia – tähendab kujutusi prostituutidest. Seksuaaltoimingud, mille eesmärk on tekitada seksuaalerutust. Öeldakse, et nilbe sisuga.
Vahet teha: pornograafilise tagajärg on kahjulik. Sest lapsi/täiskasvanuid alandatakse, häbistatakse, tehakse ohvriks, kasutatakse ära. Erootika tagajärg ei ole kahjulik. Pildid on soojad , sensuaalsed. Õpetab empaatiat, vastutust Erootika puhul on naine subjekt , pornograafilises aga objekt. Porno: roppus , rõvedus. Vastik meeleliselt tajuda.
Erootika->
Pornograafilise materjali vaatlemine lapseeas põhjustab tulevikus antisotsiaalsust. Aga samas mõjutab see nii mehi kui naisi erutavat. Kriminaalseid tegevusi see ei mõjuta. Küll porno materjalide vaatamine mõjutab see kujutust oma kui ka partneri kehast. (negatiivselt)
8.12.08

Seksuaalne varieerumine ja parafiilia

Sissejuhatus:
Atüüpiline – pole iseloomulik enamikule inimestele (termis hinnanguvaba)
Varieerumine – vähemuses olevad indiviidid. (terminina sisaldab negatiivset tähendust)
Hälbivus – (selge negatiivne tähendus) puudutab seda, mida rahvusvaheliste haigust diagnoositakse .
Parafiilia – ()seksuaalse erutuse tingitus millestki muust , kui normaalseks peetud objektist. Rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonide järgi diagnoositakse.
Ajalooline taust
Parafiilia – paljudes riikides on kirjeldatud sellist seksuaalset käitumist. Esimest korda kirjeldas Richard von Krafft- Ebing. Kirjeldas, zoofiiliat, sadomasot jms. Kirjutatud ladinakeeles ja negatiivses toonis.
Markii de Sade ( 1740 - 1814 ) – kirjeldas, kuidas piinamisest saadakse seksuaalset naudingut. Kirjeldas sekundihaaval, kuidas seda piinamist läbi viiakse. Sõna sadism tema nimest.
Leopold von Sacher- Masosh – kirjeldas oma raamatutes, kuidas mees oli alandamise objektiks. Raamatus kirjeldas, kuidas sai naudingu alandamisest, piinamisest. Siit ka sõna masohhism.
Hirschfield – kirjutas teadustöö homoseksualismist ja võttis kasutusele termini trantsveditism.
Ellis – ütles, et homoseksuaalsus ega ka masturbatsioon ei ole perverssus – enam seda terminit ei kasutata (liiga negatiivne termin.) Kutsus interpreteerima, et ei kasutatakse hälbivuse terminit.
Ellise lähenemisest sai inspiratsiooni Freud – avaldas psühhoseksuaalse raamatu. Esimest korda ütles, et seksuaalne hälbivus on pärit lapsepõlvest.
Kinsey – empiirilised uurimused – tuhandete seas. Inimesed said teada, kuivõrd varieerub seksuaalharjumused ja hinnangud hakkasid hajuma.
RHK-10
Parafiilia F65
Korduv, tugev seksuaalne erutus, mis tekitab fantaasiaid, seksuaaliha või käitumist mis puudutavad
1) mitteinimlikke objekte
2) teisi või enda kannatusi ja alandust
3) lapsi ja teisi mittetäiskasvanuid.
Sunniviisiline käitumine. Vuriearistil on sunniviisiline käitumine – loovad olukorra, lausa kogunetakse grupiti. Need, kes seksuaalselt käituvad, neid vaadatakse esimeste teadmata.
Homoseksuaalsus võeti rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonist välja 1972 aastal.
Siia alla kuulub Vuriearism, pedofiilia , fetišism jms.
F52,7 Kõrgenenud libiido e. „seksuaalne sõltuvus“ Nümfomaania(naistel) v satüraas(meestel).

Seksuaalvägivald:

Ahistamine, väärkohtlemine, vägistamine, intsest (paljundatult)
Legaalne aspekt: seadustega defineeritud riiklikul tasandil.
Vägistamine – Kriminaalkoodeks , 2001 paragrahv 115 nüüd – 2002 paragrahv 141. sõnastus on muutunud ja kaasatud ka meeste vägistamine.
Vägistamine
Vägivald seksuaalse rünnakuna puudutab mitte ainult naisi vaid ka mehi. Motivatsioon ei ole seksuaalne iha, neil on madal impulssi kontroll seoses seksuaalihaga. Kontrollimatus seksuaalsete tunnetega seonduvalt. Neil on ja ejakulatsiooniprobleeme. Ühed on vihased , teised tahavad võimu näidata. Frustratsioon ei ole eelkõige seksuaalse käitumisega. K a kõnepruuk on ründav, agressiivne. Need kellel on viha ei valmista vägistamist ette. Viha provotseerivad vägistatava vastu. Teised tahavad näidata võimu – planeerivad pika perioodi vältel sellist käitumist ette. Tahavad kogeda kontrolli ohvri üle. Ohver peab tema seksuaalsetele ihadele alluma vastu hakkamata . Vägistajad ei tunne süüd tehtu eest ja ei õpi oma vigadest. Tavaline on sõja ajal vägistamine. >Sõjaväelased vägistavad vallutatud territooriumil naisi. Vägistamine on võimas relv sõjas, et alandada elanikkonda. Mitte ainult minevikusõdades vaid ka nüüd õhutavad ülemused alluvaid, et alandada allutatud maad. Naised tavaliselt ei räägi vägistamisest. Vägistamine on sõjas relv, et alandada elanikkonda. Naistel on häbi, süü, viha, raev, ängistus, depressioon. Reaktsioonid võivad olla nii ... Need, kes aktiivset vastupanu osutuvad pärast vägistamist – neile jäävad väiksemad psühholoogilised armid . Õhutatakse „ KARJU APPI“ . Aidatakse inimest tulevikus sellest raskest psüühilisest asjast üle saada. Naistel eitamine . Oleneb milline on vahetu reaktsioon
Psühholoogiline aspekt:
Ahistamine (harassment) – tavaliselt peetakse silmas naiste ahistamist.
Väärkohtlemine (abuse)
KESKKOND
Kahju
TAHTLIKKUS füüsiline, psühholoogiline, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine
Aktiivsus
KÄITUMINE lapse väärkohtlemine, lapse hooletussejätmine
Suhted
EMOTSIOONID minimaalne, keskmine, tõsine, eluohtlik
Vasakul peresisene ja paremal pereväline
Agressiivse käitumise kolm komponenti J. Archer ja K.
Kõiv, 2006
KAHJU – lapsele kahju tekitamine. Kahju käsitletakse sageli riski terminites.
PEREVÄGIVALD – Lapse väärkohtlemine
Elukaaslase väärkohtlemine
Vanuri väärkohtlemine
Lapse väärkohtlemine
Elukaaslase väärkohtlemine
Vanuri väärkohtlemine
Õdede-vendade väärkohtlemine.
TÄISKASVANUTE VÄGIVALD PERES
Elukaaslase väärkohtlemine-> Lapse väärkohtlemine-> Õdede-vendade väärkohtlemine-> vanuri väärkohtlemine
LASTE VÄGIVALD PERES
Ülekandumine ühelt generatsioonilt teisele. (vanuri korral ka majanduslik väärkohtlemine )
Naiste seksuaalne ahistamine
Mudelid, mis seletavad naiste ahistamist

• bioloogiline
  
• organisatsiooniline
  
• sotsiokultuuriline
  
• soorolli mudel
  

Organisatsiooniline – kõrgemal kohal tööl on mehed, kes kasutavad on kõrgemat rolli ära, et rahuldada oma seksuaalsust – väärkohtlevad oma alluvaid.
Sotsiokultuuriline – Ühiskonnas võetakse soostereotüübid omaks.
Soorolli mudel – domineerivad mehed ja naisi vaadatakse kui unikaalseid ja toimubki väärkohtlemine.
Mudelid aitavad teha kindlaks MOTIIVID miks seksuaalselt naisi ahistatakse.
Jõuähvardused, sadistlik vorm. Ahistamine on ülemaailmne probleem.
Lapse seksuaalne väärkohtlemine

Agressiivne käitumine

Asümeetria võimusuhetes

Korduv aja jookul.
Psühholoogiline väärkohtlemine toimub enne seksuaalset väärkohtlemist. Seksuaalse väärkohtlemisega käib kaasas füüsiline väärkohtlemine.
Lapse väärkohtlemise korral on tegemist korduva väärkohtlemisega.
Koolikiusamine (i.k. bullynig) eakaaslastevaheline
Laose väärkohtlemine (abuse) pereliikme ja lapse vaheline.
Kes on ahistaja – kaks liiki: peresisene ja pereväline.
Insest , kui seksuaalne väärkohtleja on lähedane sugulane. Ohver on alla 18 aasta vanune.
Tavaliselt on täiskasvanu, kes on peresõber v tuttav – naaber õpetaja, huvijuht, ema elukaaslane , võõrasisa, isa. Tavaliselt on mees. Kuid ka seksuaalne väärkohtleja saab olla ka naine – tavaliselt ema. Oraalne stimulatsioon, lapse seksuaalne kallistamine v laps vaatab ema seksuaalkäitumist peal, ema stimuleerib poja suguorganeid.. Ohver tavaliselt arvab , et see on normaalne, tavaliselt alles täiskasvanuna saab aru, et teda on väärkoheldud. Algab mänguliselt – müramine, suudlemine. Hiljem silitamine jms. Tavaliselt väärkohtleja ütleb, et õpetab midagi uut ja tähtsat. Kasutab ära oma autoriteetsust, mängib armastuse vajadusega, tavaliselt saladus ahistaja ja lapse vahel. Sageli ohver teeskleb passiivsust – teeskleb magamist (eitab kõike) Ahistaja ähvardab – tegelikult meelitab, et laps ei räägiks sellest kogemusest. Tavaliselt usaldab laps seda inimest – austab, armastab . Tulevikus on sellel ohvril raskem kedagi usaldada . Ahistaja teeb ohvrile kingitusi – tähelepanu armastusena on ka selle privileeg .
Täiskasvanutel on tendents mitte uskuda seksuaalväärkohtlemist. Tavaliselt usuvad emad lapse juttu . Kui räägib teismeline , siis tõenäosus, et teda usutakse kahaneb. Väikemaid usutakse.
Kahesugused tagajärjed – lühiajalised ja pikaajalised. Mõlemad väga tõsised. Posttraumaatiline stress.
Lapsel peegeldub see lapse mängudes ja joonistustes.
Teraapia väga pikaajaline ja kognitiivne.
35