Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline ma olen inimese enesekohast suhtumist Ma suhtun endasse hästi Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse hinnang võib olla pos või neg Kognitiivne - ratsionaalne Mille suhtes?
  • Kuidas ma seoses endaga end tunnen?
  • Mitu enesehinnangut?
  • Kuidas eneseh tekib?
  • Miks on enesehinnang tähtis?
29.03
Kristi Kõiv
Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana
Lastel pos mina-pildi kujundamine.
Küsimused:
Ma olen …
Ma tunnen
Ma suudan …
Ma loodan …
Sotsiaalne kontekst
Lapse mina-konts
Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek
Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid
…….
Mina- käsitlus e mina-konts
On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet.
On psühholoogiline tervik
, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti.
Sotsiaalsed võrdlused
Mina konts koosneb hinn ja kirj .
a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen!
b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab inimese enesekohast suhtumist – Ma suhtun endasse hästi!
Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla pos või neg.
Kognitiivne – ratsionaalne: Mille suhtes? Afektiivne – seotud tunnetega: . Milline +/-
Kuidas mina-konts kujuneb?
1. sotsiaalne võrdlemine
2. oma käitumise vaatlemine
3. mõtted ja tunded (need in ke soma mina kirjeldamise kasut ka seda, et väljendavad oma minaga seotud mõtteid ja tundeid hindavad positiivsemalt mina konts üldse. Need kes kirjeldavad käitumisega, need neg.)
4. teiste reaktsioonid (lapeeast sisse harjunud )
C.Rogers Tingimusteta positiivne suhtumine Rogers rõhutas, et peaks olema lapsel ka olema skeegi, kes rõhutab positiivset suhtimist lapse vasdtu, sest siis kujun pos mina-konts. Tingimuslik suhtumine. Hinnangud omaminale langevad kokku sellega kuidas teised mind hindavad.
Teadmiste allikas: Käitumine / Mõtted / Teiste reacts / sots võrdlemine
Ma käin teistega väljas/ tunnen piinlik suheldes/ … / …
Järeldus: Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi/ Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi
Enesehinnang – pos või neg hinnang enda kohta.
Kuidas ma seoses endaga end tunnen?
Kas nõustud järgmiste väidetega?
Ma tunnen, et olen väärtuslik inimene.

Enesehinnang
  • eristatav üldine enesehinnang
  • palju valdkondlikke v spetsiifilisi enesehinnanguid

Eri tüüpi enesehinnangud mood hierarhilise struktuuri.
Üldine  Mina kui tervik – Eneseh.
Spetsiifiline  Mina kui õppija Mina …
Eristatav on üldine enseh ja palju valdkondlikke enesehinnanguid.
Akadeemiline eneseh.(lugemine, mata, teised ained) Sotsiaalne eneseh.(suhted vanemat. Suhted eakaasl.) Füüs eneseh.( füs välimus, f võimed)
Üks või mitu enesehinnangut?
Arenguline perspektiiv
Eelkooliiga – 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents
Varajane kainikuiga – 3: akad , füs, sots
Hiline kainikuiga – üldine enesehinnang
Kuidas eneseh tekib?
Sündmus  Enesehinnangu allikas kogemus või sotsiaalne võrdlus  tulmus mada, kõrge  võimalused eneseh tõsta – eneseparandamine, kaitse stressi ja ähvarduse vastu(sõbrunen nendega kel madalad hinded)
Eneseh – in füs, sots ja psühho mina, mida ta on saanud oma kogemustest ja interaktsioonist teiste inimestega (sots võrdl + oma kogemus)
Mina konts dimensioonid:
Eksistentsiaalne mina, kategoriaalne mina
Alguses eksistent, hiljen hakkan kategoriseerima, veel hiljem panen need erinevad aspektid hierarhias (oluline, vähem oluline).
Sots mina mitmetahulisus. Üldine areng suundub sinna, et kõik muutub abstraktsemks. Oskan äelda endal eisiksuseomadusi.
Miks on enesehinnang tähtis?
Pos üldist enesehinnangut seostatakse nt in pos tunnetega ,suurema rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusega. Harvem esinevate depressionni sümptomitega.
Üldist neg eneseh seostatakse kiusamine , kuritegevuse, neurooside ja teiste antisots käit liikudega.
Eneseh tõstmise võimalused:
1. eneseparandamine oskuste läbi võimete, oskuste, eneseregulatiooni
2. eneseväärtustamine – pos seose märkamine oma mina ja pos emo vahel
3 kompenseerimine – tähelepanu teistele valdk või oskustele, kus tegevus on olnud edukas ja seotud pos emoga.
Enesehinnang võimaldab in kohaneda kk varieerides oma läitumist
Motiveerib väärtustatud valdkondadega rtegelemist
Eneseh muutumine kaitseb nn psüühilise valu eest ja jagab motivatsiooni konlreetses olukorras.
Spetsiifiline eneseh seostub in käitumise ja selle tulemusega
Üld, spetsiif ja käitumine
eneseväärt tagasiside
Mina standardid
Eesmärgid
eneseregulatsioon
Üldine ja spetsiif eneseh kajastavad psüühikas mõneti erinevadi asju
Spetsiif: kajastab enam inimese väärtusi ja võib reguleerida motivatsiooni  ebaadekvaatne tagasiside ja tunnustus võivad isegi takistada õppimist ning hoopis tatava puudujäägi kogemine kannustab pingutusi. Üks eneseh kui motivatsiippni sisendi käivitaja on antud tegevse v valdkonna olulisus lapsele. Lisaks peab laps tundma, et see ….
Tagasiside on me sõnaline v mittesõnaline reaktsioon teiste in käit.
Tagasiside pole info sellest mida kujutab endast see v teine inimene.
Efektiivne verbaalne tagasiside on:
1. in peab kasutama pos ja neg kuid dom pos
2. efektiivne tagasiside on kirjeldav mitt ehinnanguline
3. vahetu tagasiside on efektiivsem kui edasilükatud
4. efektiivne tagass on pigem spetsiifiline kui üldone
5. ef tagass on konstrutiivne mitte destr , mida motiveerib soov aidata teist.
6. ef tagass ei korma suhtlemist üle.
Enseseregulatsioon oma mina nisemiste standardite võrdlus
Võrdluse tagajärjel olen ma motiveeritud teisiti käituma.
Tegelik mina – pos eesm mill epoole in püüdleb
Peaks mina – neg eesmärgid, mida in püüab vältida
Üpil eneseh mõj peamised faktorid
1. olulised teised – need kelle suhtumine, tugi, arvamus jne korda läheb, selle frupiga in identifitseerib ennast
2. referentgrupid
3. nn rolli mängimine ja rolli võtmine – tegevuslik läbi mängimine.
4. situatsioonid, kus on välides reeglid versus sisemiselt omaksvõetud reeglid.
Üpil eneseh mängib võtmerolli õppimisel
Tõsta nende enesehinnangut, sest see on kooperatiivste suhete aluseks
Loo kliima kus õpil tunnek end turvaliselt
Enesehinnang tõuseb läbi eduVäärtusta õpilasi seoses nende edusammudega
Õpilasi tuleb katsepteerida sellisena nagu nad on.
Ma olen hea üpetaja ;)
Vasakule Paremale
Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana #1 Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana #2 Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana #3 Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hrl1505 Õppematerjali autor
Kuidas mina-konts kujuneb?
1. sotsiaalne võrdlemine
2. oma käitumise vaatlemine
3. mõtted ja tunded (need in ke soma mina kirjeldamise kasut ka seda, et väljendavad oma minaga seotud mõtteid ja tundeid hindavad positiivsemalt mina konts üldse. Need kes kirjeldavad käitumisega, need neg.)
4. teiste reaktsioonid (lapeeast sisse harjunud)

C.Rogers Tingimusteta positiivne suhtumine Rogers rõhutas, et peaks olema lapsel ka olema skeegi, kes rõhutab positiivset suhtimist lapse vasdtu, sest siis kujun pos mina-konts. Tingimuslik suhtumine. Hinnangud omaminale langevad kokku sellega kuidas teised mind hindavad.

Teadmiste allikas: Käitumine / Mõtted / Teiste reacts / sots võrdlemine
Ma käin teistega väljas/ tunnen piinlik suheldes/ … / …
Järeldus: Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi/ Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi

Enesehinnang – pos või neg hinnang enda kohta.
Kuidas ma seoses endaga end tunnen?
Kas nõustud järgmiste väidetega?
Ma tunnen, et olen väärtuslik inimene.

Sarnased õppematerjalid

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
49
docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele) Intra-/interpersonaalne dimensioon. Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega. Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses: PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides.. Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Erinevad mõisted?

Inimeseõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun