SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Õpetaja ja õpilane: Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju Füüsilise maailma taju võib illu tõttu ollamoonutatud, rääkimata sotsiaalse maailma taju moonutatusest. Taju mõjutavad õppimine, isiksus, … Taju on moonutatud, sest: Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte lii...
Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi saavutamine, vastastikune sõltuvus ja koostöö; Sotsiaalne interaktsioon isikute vastastikune mõjutamine. Suhtlemisstiilid: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud
kuulmisoskused, enesekehtestamine, Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 10 Kas suhtlemisoskus on vajalik? konflikte lahendamine või siis lähtudes erinevatest suhtlemise komponentidest nagu Kommunikatsioon ehk infolevi Pertseptsioon ehk isikutaju Interaktsioon ehk vastastikune mõjutamine Käesolevas raamatus on struktuuri loomisel kasutatud mõlemat. Usun, et pole niivõrd tähtis teada, mis just toimib, peaasi, et toimib. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 11 Kontakt KONTAKT
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse:
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka")
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus.
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
Niisiis, lisaks kaemustele kui vahetutele ettekujutustele, toetub inimtunnetus veel vahendatud ette- kujutustele – nende suhe kaemustesse on vahendatud mälu, kujutlusvõime, võrdluse alusel teostatud üldistustega jt. subjekti toimingutega. Ilma selliste “ettekujutamisteta” oleks mõtlemine ilma sisuta, esemetu. Kanti üldine teadvuselementide iseloomustus on järgmine: “Soomõisteks on ettekujutus üldiselt (repraesentatio). Selle alla kuulub teadvustatud ette- kujutus (perceptio). Pertseptsioon, mis seostub üksnes subjektiga kui selle seisundi modifikatsioon, on aisting (sensatio), objektiivne pertseptsioon on aga tunnetus (cognitio). Viimane on kas kaemus või mõiste (intuitus vel conceptus). Esimene neist on esemega vahetus suhtes ja üksik, teine on aga esemega vahendatud suhtes – nende tunnuste vahendusel, mis saavad olla ühised paljudele asjadele” (B376-377). Filosoofia traditsioonist oli Kantile hästituntud ka intellektuaalse kaemuse mõiste.
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid
meeleelundite kaudu või sisemiste mentaalsete operatsioonide kaudu. Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri George Berkeley (1685-1753) Opositsioneeris materialismi – maailm eksisteerib vaid siis, kui me seda tajume. Eksisteerivad ainult teisesed kvaliteedid – aistingud, pertseptsioonid, kuna füüsilist maailma pole olemas. Väline maailm ei koosne mateeriast vaid on jumala pertseptsioon – soovis religiooni ja moraali kaitsta. David Hume (1711-1776) Religioon on ebapraktiline ja irratsionaalne. Kõik teadused on seotud inimese loomusega ja peegeldavad seda. Ainult kogemus ja vaatlus annavad teadusele usaldusväärse tagapõhja. Tahtis luua moraalifilosoofia revolutsiooni – laias laastus sotsiaalteadustes – see peaks olema eksperimentaalne teadus, mis tähendas tema kontekstis kognitiivset eksperimenti, kus
· Meediasuhted Teabematerjalid (trükised/veeb, kliendileht, aastaraamat) Personaalne suhtlemine Tähtsündmused Ettevõtete ühisüritused Klienditeenindus Turunduskommunikatsioon Sotsiaalpoliitiline suhtekorraldus (public affairs) Kohalikud suhted (community relations) Heategevus ja sponsorlus Imago mõiste 6.4 Sünonüümid: · Reputatsioon Pertseptsioon Kognitiivne pilt Hoiak Uskumus Skeem Stereotüüp Ettekujutus Mulje 9 Imago ei peegelda org või isiku kõiki omadusi Imago ja maine Ettevõtte puhul korrektne: · maine (e reputatsiooni) kujundamine org-i tegevus imago (e kuvandi) kujunemisel Organisatsiooni imago 6.4/II
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
Nad moodustavad maksimaalselt korrapärase terviku. Mis iseloomustab monaade? Jagamatus, ei koosne teistest substantsidest - tal on oma sisemine struktuur- n.ö. terve oma maailm.Monaadid moodustavad astmestiku.Nad on oma võimetelt erinevad, olgugi et neil on põhimõtteliselt ühesugused hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on oma maailm. Monaadid on hingelist laadi, nende sisemist loomust iseloomustavad pertseptsioon (taju e. tegelikkuse peegeldus) ja püüdlus Ainult inimese hingele on omane mälu, teadvus, ja eriline taju täpsus. Püüdlus on monaadidele loomuomane teatud põhienergia. Kuidas monaad muutub? See on monaadi isiklik omadus ja selle määrab tema ,,püüdlus". ,,Püüdlus" näitab suuna mille poole monaad hakkab muutuma. See on deterministlik seisukoht. Püüdluste ja taju muutuste järgi on moodustunud monaadide hierarhia: alumisel
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
Hingede hulk on lõpmatu. Monaadi vaatenurk võib ajaga muutuda. Igal monaadil on oma maailm. Samuti on olemas lõputu hulk erinevaid maailmu. Monaad võib vaadelda tegelikkust rohkem või vähem selgesti. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Osad monaadid tunnetavad koguni maailma ennast. Leibniz tahab säilitada substantsi mõiste sõltumatuse. Iga monaad väljendab tervet maailma. Igale monaadile on omane pertseptsioon ja püüdlus. Kõik monaadid tajuvad. Monaadide muutumised ei ole juhuslikud. Kõik muutused määrab eranditu determinism. Hierarhia kõige kõrgem monaad on Jumal. Erinevalt teistest monaadidest on Jumal lõpmatu. On olemas vaid vaimsed põhisubstantsid. Iga monaadi ja tema käitumise taga on Jumal. Iga sisemise muutuse aluseks on tema eelnev seisund. "On lihtne järeldada, et kõigi hingede terviku peab moodustama Jumala linn, see on kõige täiuslikuma valitseja kõige täiuslikum riik."
tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda. Selleks, et olla enda isiksuse sära väljatoomisel edukas, loeb seegi, et hea ja isikupärane suhtlemisoskus annab soovitud efekti saavutamisel suuremad plussid. Suhtlemine on ju see infovahetusprotsess, mille käigus toimub nii vastastikune mõjutamine kui ka üksteise tähtsustamine. Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine. Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas. Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis: 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms;
Samas on mehed pidanud ka huulepulka kasutavaid naisi kergemeelsemateks. Tüdrukud näitavad hullepulga kasutamisega varjatult (nad ise ei teadvusta seda) oma kuuluvust sellesse soogruppi, millesse nad kuuluvad. Kuna eakaaslaste grupp on puberteedieas mõjutav, siis tähendab, et kui enamik hakkavad kasutama huulepulka, ei ole tegemist enam oma soogrupi märkimisega vaid eakaaslaste survega. Inimene kui sotsiaalse taju objekt. (PILT- kas on vana või noor naine) Sotsiaalne pertseptsioon Hinnanguline ja ebatäpne (taju efektid) Vastuoluline informatsioon (kui inimesel on endal teistsugused hoiakud, siis on kalduvus nähtut eirata, infot moonutada jne). Kui kaugelt tajutakse inimest? Inimfiguuri eristatakse kilomeetri kauguselt. 400m kauguselt hakatakse eristama, mis tal peas on. 300m kauguselt seda, mis värvi riideid ta kannab. 200m kauguselt tema nägu ja 60m kauguselt tema silmi. Alles lähedalt tema individuaalsust.
Maitsmismeel on oluline, kuna selle abil on võimalik hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. 4. Haistmine - inimene suudab eristada tuhandeid lõhnu ning haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti. Haistmisaistingud on tugevalt seotud emotsioonidega. 5. Kompimine ehk puudutamine - võimaldab kindlaks teha esemete kuju, suuruse, materjali jne. Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. 64. Mis on taju? Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine tesdvuses tervikliku meelelise , mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil. 65. Mis on taju omadused? * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (voi selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e
1) kindlad mõeldavad loogilised ühikud, lõputu kontiinuum (enne lausungit); 2) sooritatud lausungite (“kahtlased”) varjud (pärast lausungit). 35. Millised on teadmise allikad (teadasaamise viisid) ning millisel alusel liigitatakse need kahte rühma? Kuidas teadmise allikad (teadasaamise viisid) on seotud teadmise mõistega? A) mittejäreldusliku (ehk vahetu ehk otsese) teadmise allikad: 1) meeleline kaemus ehk pertseptsioon – laiemalt tuleb seda võtta. Teadmiste saamisel kasutame mitut meelt, tunnetame sünergeetiliselt, kasutades meeli, mitte vaid nt üht. 2) tunnistus (mitte juriidilises tähenduses) – see igasugune vahendatud teadmine, mida teine subjekt edastab tingimusega, et eeldame, et tal on olemas teadmine mingist tõesest allikast. Kui edastab, siis tunnistuslik teadmine. Kohtus tunnistusliku teadmise kaudu kohtunik võtab vastu enamasti. (kui
- Vähemalt 10%l õpiraskused, 5% ei sobi tavakoli - Verbaalsed ja mitteverbaalsed õpiraskused - Mitteverbaalsed – Ath, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea - Vanusega nõrgeneb kuigi ka täiskasvanuna jääknähud Mida lugema õppimiseks vaja on? - Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratndmine ja eristamine - Nägemine – tähtede äratundmine, sarnastel tähtedel vahe tegemine - Pertseptsioon – hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine - Mälu – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista - Tähelepanu – detailide märkamine, olline igasuguse ppimise juures - Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine Palju viise kuidas lugema õppimine ja lugemine võib häiritud olla 1. Fonoloogiline lugemine – tähed või tähtede grupid häälikueks-helideks, raskused lugema õppimise alguses 2
Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). • Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratundmine, sarnaste häälikute eristamine, häälikute järjekorda, rõhud, välted • Nägemine – tähtede äratundmine, sarnaste tähtede vahel vahet tegemine (d vs b), tähtede järjekord, sõnade äratundmine, rea hoidmine. • Pertseptsioon - hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine, aluseks häälikuanalüüsile. • Mälu (nii lühi kui püsi-) – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista, ka elukogemuste meenutamine. • Tähelepanu – detailide märkamine, oluline igasuguse õppimise juures. Tähtede vahelejätmine nii lugemisel kui kirjutamisel samuti tähelepanu probleem. • Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine, eesmärkide seadmine kirjutamisel
- Vähemalt 10% õpiraskused, 5% rasked. - Diagnoosi kriteeriumiks 2 aastane mahajäämus; - Verbaalsed (90%) ja mitteverbaalsed (ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea) - Vanusega nõrgeneb. Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). Mida vaja on: kuulmine, rütmitaju, nägemine, pertseptsioon, mälu, tähelepanu, analüüsivõime. - Magnotsellulaarne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad ringi. Kui ühe silmaga lugeda või värvifiltrit kasutada on parem - Väikeaju teooria – väikeaju on liikumisega seotud, aga osaleb ka kõrgemates kognitiivsetes funktsioonides nagu ajastus, koordinatsioon ja tähelepanu mis lugemisel olulised.
suhtlemist võõraste inimestega (1,2 3,5 m) Intiimne suhtlemisdistants on kuni 0,5 m ja selliselt vahemaalt suhtlevad väga lähedased inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
