· Hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad Raamistamine (framing) · Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud Mõtlev aju · Laialt määratletuna on mõtlemine kogu ajutegevuse tulemus.Siiski ilmnenud ka lokalisatsioon: · Mõeldes visuaalselt esitatud materjalidele aktiveerub peamiselt kuklasagar · Tegeledes keeleliste ülesannetega rakendatakse keelekeskusi (Broca ja Wernicke alad) · Prefrontaalse ajukoore tähtsus Kognitsioonid ja teadvus (consciousness) · Teadvuse mõistmiseks tähtis mõista ka seda, mis toimub väljaspool teadvust · Tajumine ilma teadlikkuseta pimenägemine · Ambivalentsuse mõistmine: · Automaatne tegutsemine ukse lukustamine Kas alateadvus või ebateadlikkus? Milleks teadvust ja teadlikkust vaja on?Teadvusevälised toimingud on kiired ja efektiivsed, toimuvad automaatselt · Teadlikkus võimaldab paindlikku tegutsemist, seotud tahtliku käitumisega
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks.
· Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes. · Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist, mis omakorda toob kaasa kognitsioonide ja emotsioonide muutuse. 6) Kes on kognetiivse käitumisteraapia rajaja? A.Beck 7) Kuna võib öelda et teraapiast (kognetiiv käitumisteraapia) oli kasu...? kuna muutuvad kognitsioonid ja emotsioonid.Kuna ei ole automatmõtted, ja kuna muutub käitumine 8) Situacija:Patsiendile on tehtud märkus tema töökohta,hiljem ta kaebab sõbrannale et täna ainult te,male etteheitud tehtud..millega on tegmist? Vältiv. 9) Ili: Naispatsient, kahtlustab oma meest, pikaajaliselt solvub, väga emotsionaalne... Paranoiline. 10) Situacija: patsined on võluv,tahab et teda imetleksid jne....mis häirega on tegemist?Histriooniline
käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond.
käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur.
Juhtteooria kaudu(võetakse üks algteooria ja sellest lähtuvalt), nt et meie käitumine lähtub alateadvusest. Probleemid on sellega, et uurimisel peab olema võimalikult individuaalne, ehk siis võtab kauem aega ja nõuab teistpidi lähenemist, ei saa teha väga üldiseid uuringuid ja loota mõistlike tulemusi, järeldusi. Erinevates religioonides kogetakse ekstaasi erinevalt. 4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Need väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades ja kogemuste kirjeldustest. Nende ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline
1. Mina kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut 2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast. Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....? 4. Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid, emotsioonid. Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)??? 5. Mina kui tegutseja: mina kui planeerija, mina kui otsustaja, mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina. Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
usuliste kogemuste ehtsusest on olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul. ● Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Seepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste kui selle tähenduse tasandil. 4) Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. Ühe levinud käsitluse järgi (Grom 2007) on usulise kogemuse komponentideks kognitsioonid (üldmõiste teadmise ja teadlikkuse kohta. Hõlmab selliseid protsesse nagu nt. mõtlemine, otsustamine, planeerimine.), emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Kognitsioonid väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades, kogemuste kirjeldustes. Nende ül. on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi.
käitumuslikud muutused eesmärgiga mõjutanud stressi tekitanud sündmust või kohaneda selle mõjudega. Stressiallikad Keskkondlikud stressorid- müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid- tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid. Füüsilised ja psühholoogilised stressorid- arengulised kriisid, õnnetused, saavutustega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Stressireaktsiooni füsioloogia Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine läbi sümpaatilis- adrenomedullarse telje- A, NA Iseloomulikud: suurenenud südamelöögi sagedus, hingamise kiirenemind, vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades. A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust.
tunnetusprotsesse muutes. Käitumisteraapia eesmärk on aidata patsiendil üle saada depressiooniga kaasnevast käitumisaktiivsuse vähenemisest. Praktikas kasutatakse tavaliselt mingit segu kognitiivsetest ja käitumuslikest meetoditest, nimetades seda kognitiiv- käitumisteraapiaks. Kognitiivteraapia aluseks on depressiooni kognitiivne seletus. Depressiooni hoiab käigus kognitsioonidest, käitumisest ja meeleolust kujunev nõiaring. Kognitsioonid tähendavad nii 15 mõtteid, kujutlusi kui ka nende aluseks olevaid püsivad hoiakuid ja uskumusi. Inimesele omased uskumused mõjutavad nii seda, mida tähele pannakse, kui ka seda, kuidas sündmusi tõlgendatakse. Kognitiiv-käitumisteraapiaga püütakse muuta kognitsioone ja käitumist. Tegemist on ratsionalistliku ja loogilise psühhoteraapiaviisiga. Kõigepealt juhitakse patsienti oma mõtteid
) . Nõustamise eristamine teistest praktilise psühholoogia valdkondadest on mõnevõrra kunstlik. Nõustamisprotsessi ja seansi struktuur Õpetamise mudel : 1. Eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient 2. Eeldab, et klient SOOVIB informatsiooni 3. Eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid 4. Psühholoogia : kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid 5. Nõustaja-ülesanne: anda täielikku ja neutraalset infot, korrigeerida kliendi vääraid teadmisi 6. Suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina VÕRDSUSELE) 7. = konsulteerimine Nõustamise mudel : 1. Eesmärgiks on mõista teist inimest 2. Turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet 3. Soodustada kontrollitunnet oma elu üle 4. Kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi 5
Tehnikad: genogrammid, empaatia, skulptuurid, rollimängud, pereelu kronoloogia, eneseavamine, vastandumine, piiride seadmine, paradoks, "mitteteadev" positsioon. 11. Nõustamise mudelid. ÕPETAMISE MUDEL (The Teaching Model): eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient eeldab, et klient soovib informatsiooni eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid psühholoogia: kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid nõustaja ülesanne: anda täielikku ja neutraalset informatsiooni; korrigeerida kliendi vääraid teadmisi suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina võrdsusele) NÕUSTAMISE MUDEL (The Counselling Model): Eesmärgid: mõista teist inimest turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet soodustada kontrolli tunnet oma elu üle
pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi
- Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, töömälu, otsustusvõime - Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon - Noradrenalin – sümpaatilises närvisüsteemis hormoon, ärgastus, tähelepanu, käitumuslik reaktiivsus, söömiskäitumine - Glutamaat – erutusaminohape - GABA – pidurdusaminohape - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek) vastus allergiale või vigastusele, G- VALGUGA SEOTUD
American Counseling Association, http://www.counseling.org/ APA Division 17 -Division of Counseling Psychology, http://www.div17.org/ III loeng 22.09.14 Nõustamisprotsessi ja seansi struktuur ÕPETAMISE MUDEL (The Teaching Model) eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient eeldab, et klient soovib informatsiooni eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid psühholoogia: kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid nõustaja ülesanne: anda täielikku ja neutraalset informatsiooni; korrigeerida kliendi vääraid teadmisi suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina võrdsusele) =konsulteerimine NÕUSTAMISE MUDEL (The Counselling Model) Eesmärgid: mõista teist inimest turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet 6 soodustada kontrollitunnet oma elu üle
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud
- …. Ventromediaalne prefrontaalne koor - Seotud assotsiatiivse õppimisega sotsiaalsete/emotsionaalsete Frontaalsagara funktsioonid … Täidesaatvad funktsioonid … - EF lubavad kaaluda vaikuid ja valida kõige spetsiifilisema vastuse mingile stiimulile lähtuvalt situatiivsetest kontekstist, vaasematest teadmisstest… Pooleli!!!! EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU Emotsiooni komponendid - Afekt, jämedalt positiivne või negatiivne afekt - Kognitsioonid - Füsioloogilne eaktsioon – pulss, vererõhk, hingamine, higistamine, pinge, muutused ainevahetuses ja neurotransmitterite tasemes - Käiutmine – nutmine, naermine, kallaletung, vältimine Emotsioonide uurimine - Darwini evolutsiooniline lähenemine - Goltz – kergesti ärritatavad ajukooreta koerad kel raevuhood, justkui neid rünnataks - Bard & Cannon – taalamuse-hüpotaalamuse piirkonna stimuleerimine tekitab kassidel raevupurske
psühhobioloogilise haavatavuse koostoimes. o Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist. o Ravi eesmärgid. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1. Mittesoovitud käitumine. 2. Sarnased õppimisprintsiibid. 3. Käitumuslik hindamine. 4. Käitumise kirjeldatavus. 5. Sekkumisstrateegiad. 6. Instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised on kergemini muudetavad kui kognitsioonid ja afektiivsed kogemused. 7. Kõrvalmõjud. 8. Käitumisteraapia esindab kliiniliste probleemide rakendusteadlikku vaadet. 9. Sekkumine. 10. Käitumuslikud sekkumised ei ole mõeldud insighti loomiseks, vaid käitumise muutmiseks, et tagada kohastumuslik funktsioneerimine. Kasutusvõimalused o Ärevushäired o Depressioon o Seksuaalelu häired o Interpersonaalsed ja abieluprobleemid.
tingivad vastastikku üksteist. KÄITUMINE 17 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © INTERNAALSED FAKTORID EKSTERNAALSED FAKTORID isiklikud eelistused, hüvitused, karistused, kognitsioonid jm. juhutingimused jms. Näiteks kujutame ette tütarlast, kelle uskumused, mõtted jms. internaalsed tegurid teevad tema ärevuse sotsiaalsetes situatsioonides kõrgeks. Muidugi käitub ta selle ärevuse tõttu seltskonnas kohmakalt ning ei saa sealt hüvitusi. Hüvituste puudus mõjutab käitumist nii, et ta hakkab seltskonda vältima. Seega ei saa ta enam üldse hüvitusi (tähelepanu, komplimente, head tunnet meeldiva inimese seltskonnas olemisest), mis võiksid tema
Intelligentsus avaldub produktiivse mõtlemise võimes, oskuses edukalt jõuda ülesannete lahendustele, samuti oskuses rakendada oma teadmisi ja vilumusi ümbrusega edukal kohanemisel. Intelligentsus isiksuse omadusena on lahutamatult seotud kognitiivse arenguga, s.o tähelepanu, mälu, mõtlemise, tegevuse kavandamise ja probleemide lahendamisega. Laias tähenduses kuuluvad kognitiivsete protsesside hulka ka sotsiaalsed kognitsioonid ehk teistest inimestest ja nende käitumisest arusaamine ning keelelised ja kommunikatiivsed võimed.Tänapäevased uuringud näitavad, et madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel on selge ja stabiilne seos. See tähendab, et kui võtta ühte gruppi kõik kurjategijad ja võrrelda seda mittekurjategijatega, saaksime resultaadi, mille järgi kurjategijate keskmine üldine vaimne võimekus on madalam kui seaduskuulekatel inimestel.
Hebb oletas, et neuronaalsete protsesside tugevnemise aluseks on ehituslikud või talituslikud - eristatav motoorne käitumine - näoilme, hääletoon, poosid; võivad mitte sobida selle ümberkõlastused neuronite kommunikatsioonipiirkondades. tundmusega, mida subjekt ise kirjeldab - isekirjeldatud kognitsioonid - feelings ja mõtted, mälestused, plaanid Luria S juhtum (II) - mitteteadvustatud käitumine - “kognitiivsed protsessid mõjustavad käitumist, mis ei ole • Sünesteesia- multisensoorne taju- (nt heli tajutakse värvilisena). Sõna on hääl, värv lõhn, teadvustatud” maitse, tekstuur ja temperatuur.
annaabi.ee 
