Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Dendroloogia eksami konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ökoloogiline tolerants ?
  • Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi ?
  • Kuidas jagatakse puittaimed soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi ?
  • Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi ?
 
Säutsu twitteris
1. Perekond nulg ( Abies ) ja kuusk ( Picea )
Picea – ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) – nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca ), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika).
  • Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas.
  • Võrsed vaolised ja piklikkühmulised.
  • Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel.
  • Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga.
  • Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt.
  • Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara -, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid , küte jm.
  • Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina .
Abies – ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba ), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor ), siberi nulg (Abies sibirica )
  • Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda.
  • Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel.
  • Võrsed siledad.
  • Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja.
  • kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli.
  • väärtuslikud ilupuud , mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks.


2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba)
Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure . Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m.
  • Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud ( varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened . Alt valkjasrohelised.
  • Pungad munajad , tugevasti vaigused, pruunikashallid.
  • Käbid 5…9 cm pikad, läbimõõt 2…4 cm, suvel tumerohelised.
  • Seemnesoomused valminult pruunid , sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad.
  • Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena sünteetilise kampri valmistamiseks
Abies alba - Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, peamiselt mägedes. Nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Väga varjutaluv. Eestis võib kasvatada saartel. Kõrgus 30...60 (65) m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.
  • Okkad kammitud kahele poole, tipus vähe ahenevad , sisselõikega, pealmised alumistest sageli poole lühemad, läikivad, tumerohelised, alt rohekasvalged.
  • Võrsed on hallikaspruunid, kaetud tihedalt ruugete karvadega.
  • Pungad on munajad, helepruunid, vaiguta
  • Käbid on tömpsilinderjad 10…15 (20) cm pikad, diameeter 3…5 cm, punakaspruunid (noorelt rohelised). Nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja ning on tagasipööratud.
  • Puitu kasutatakse sae- ja paberitööstuses, saadakse ka resonantspuitu muusikariistade valmistamiseks. Koorest saadavast vaigust valmistatakse strassbouri tärpentini (palsamit), mis sisaldab ~1/3 tärpentini. Lääne-Euroopas rajatud ka jõulupuuistandikke.
3. Palsamnulg (Abies balsamea) ja hall nulg (Abies concolor)
Abies balsamea - Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Kõrgus 20 (26) m.
  • Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt.
  • Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased.
  • Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid
  • Käbid ovaalsed 5…10 cm pikad, valminult sinakas -tumehallid.
  • Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne.
  • puit on kreemikaskollane kuni helepruun , kerge, küllaltki pehme. Peamiselt kasutatakse tema puitu tselluloosi tootmiseks ja saematerjalina. Veel leiab ta kasutust kergkonstruktsioonides ja väikemajade ehitusmaterjalina. Temast saadakse nn kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks.
Abies concolor - Levinud Ameerika Ühendriikide lääneosas Washingtoni osariigist Mehhikoni, peamiselt mäestikes 1000-3000 m kõrgusel. Kõrgus 25...40 (60) m. Tüve läbimõõt u 1 (1,8) m. Eestis kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi kõige paremini, kuid samas on ta ka üks valgusnõudlikumaid, kuna varjus kasvades jääb võra hõredaks. Kõige paremini kasvab meil parasniisketel viljakatel muldadel, kuigi lepib ka väheviljakate liivmuldadega. Leidub vanades parkides.
  • Okkad on pikemad kui teistel nululiikidel (4…8 cm), kaarjalt ülespoole suunatud, sinakashallid kuni hallikasrohelised, tipus tömbilt teravnevad, sisselõiketa, õhulõhed peal- ja allküljel kogu ulatuses.
  • Võrsed kollakasrohelised, peaaegu paljad
  • Pungad piklikud, vaigused
  • Käbid silinderjad, ümardunud tipu ja alusega, 7…12 cm pikad, hallikaspruunid, kattesoomused lühemad seemnesoomustest.
  • Seemnesoomused väga laiad (pikkusest laiemad), ümardunud servaga.
  • puit on kerge, pehme ja kergesti töödeldav. Puitu kasutatakse peamiselt saematerjali tootmiseks, vineeritööstuses, vähemal määral ka tselluloosi valmistamisel. USA kaguosas on hall nulg ka üsna populaarne jõulupuu. Dekoratiivset ja küllaltki külmakindlat puud kasvatatakse parkides ja aedades ilupuuna
4. Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana)
Kaukaasia nulu põhialamliik (subsp. nordmanniana) kasvab Musta mere ida- ja lõunaranniku mägedes ( Kaukasuse lääneosas ja Pontosel) 900–2100 m kõrgusel üle merepinna , peamiselt silikaatsetel muldadel. Levila kliima on soe ja sademeterohke, aastas esineb sademeid keskmiselt 1000–3000 mm. Kasvukohas talub ta küllaltki hästi varju, kõige paremini kasvab värsketel ja sügavapõhjalistel liivsavimuldadel. Ei talu seisvat vett. Külmakraade talub kuni –15...–25 °C. Puu kasvab tavaliselt kuni 50, harva kuni 70 m. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 (2,0) m. Eesti sisemaa talved on soojalembelisele kaukaasia nulule mittesobivad, karmimatel talvedel külmub ta kuni lumepiirini, kasvab peamiselt dendroloogilistes kollektsioonides.
  • Pung vaiguta, suured, soomused näha
  • okkad pikad, laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, paiknevad võrsel tihedalt kammitult või võrse tipu poole suunatult
  • võrsed oliivpruunid, karvased
  • käbid suured (...20 cm)
  • kasutatakse peamiselt tselluloosi valmistamiseks, Lääne-Euroopa parkides populaarne ilupuu . Samuti kasvatatakse teda laialdaselt jõulupuude istandikes ja metsakultuurides puidu saamiseks.

5. Harilik kuusk (Picea abies)
Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast. Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel. Kuusk talub edukalt isegi väga madalaid temperatuure (isegi –60 °C), kuid on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning ka kevadiste hiliskülmade suhtes (eriti areaali lääneosas), mis esinevad peale pungade puhkemist. Varjutaluv.
  • Okkad 1,5…2,5 cm pikad, värvuselt rohelised. Varjuokkad ebaselgelt kaherealised, peaaegu lamedad, õhulõheread vaevalt märgatavad. Valgusokkad 4-kandilised, ristlõikes ruudu- või rombikujulised, tugevad, asetsevad radiaalselt, hästi jälgitavate õhulõheridadega.
  • Pungad vaiguta.
  • Võrsed roostepunakas- kuni kollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või karvased.
  • Noored käbid on tumepunased (violetsed) või helerohelised, valminud käbid on kas punakas- või helepruunid, rippuvad (5) 8...13 (16) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, (nähtav) väljaulatuv osa on pika kitsa tipuga, kolmnurkne või kaarjas, lainja või täkilise, mõnikord ka sileda servaga või pügaldunud tipuga.
  • Hariliku kuuse puit on valkjas, harvem kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv ja kerge ning pehme. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste , voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Põhjas-Euroopas jõulupuu.
6. Kanada (Picea glauca) ja must kuusk (Picea mariana)
Picea glauca - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa 45…70˚ põhjalaiuskraadi vahel. Kõrgus 20...25 m. Meie kliima ja pinnas sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mulla suhtes, talub hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Ta kasvab saviliiv- ja kergetel liivsavimuldadel, kuid lepib ka kuivade liivmuldadega. Esineb rohkesti parkides.
  • Okkad võrsel poolviltu ettepoole ligihoidvalt asetunud, neljakandilised, 1…2 cm pikad, hallikasrohelised, tömpja tipuga, püsivad puul 5…7 aastat
  • Võrsed paljad, helepruunid (violetjad)
  • Käbid väikesed, 3…6 (7) cm pikad, avanenud käbi läbimõõt 2…2,5 cm, hele- kuni kollakaspruunid. Seemnesoomused tervekumera servaga.
  • kasvatatakse nii ilutaimena kui ka tuuletõkke hekina. Kanada kuuse puit on pehme, väikese vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses tselluloosi saamiseks, muusikainstrumentide puitosade valmistamiseks, jõulupuuna jms.
Picea mariana - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Kõrgus 10...20 m. Ta on meil täiesti külmakindel, kannab rikkalikult käbisid ning seemnete kvaliteet on väga hea (idanevus kuni 80%). Mulla kuivust ei talu, kuid kasvab soostunud aladel, eelistab niisket õhku. Aeglasekasvulisena ta meie metskultuuri ei sobi, kuid väärib kasvatamist parkides ja haljasaladel oma ilusa sihvaka võra ja sinakasrohelise okastiku tõttu.
  • Okkad neljakandilised 0,6…1,2 cm pikad, sinakasrohelised, lühidalt teravnenud või tömbi tipuga
  • Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid.
  • Käbid munajad kuni munajasümmargused, hallikas- kuni violetjastumepruunid, 2…3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5…2,0 cm. Seemnesoomuse väljaulatuv osa kolmnurkne, serv ebaühtlaselt saagjas ning laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti. Seemned väikesed, mustad.
  • Pungade alumised (basaal-)soomused pikalt teritunud tipuga, mis ulatuvad üle punga.
  • Musta kuuse puit on helekollase tooniga, kerge, keskmise elastsuse ning tugevusomadustega. Kanadas on musta kuuse puit kõige olulisem tooraine tselluloosi valmistamisel. Puitu kasutatakse veel ehitusmaterjalina ja kasvatatakse jõulupuuna. Okastest saab valmistada eeterlikku õli.
7. Torkav (Picea pungens) ja serbia kuusk (Picea omorika)
Picea pungens - Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kõrgus 20...30 m. Eestis leidub pea kõigis linnades. Sagedased on nad maaparkides ja aedades. Põhiliik kasvab Lääne-Eestis kuni 18 m kõrguseks ja kannab sageli käbisid. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid.
  • Okkad neljakandilised, 2…3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu.
  • Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgalt läikivad.
  • Pungad suured
  • Käbid on 5…10 cm pikad, läbimõõt 3…4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega.
Picea omorika - Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tšernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Kõrgus alla 30 m.
  • Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1…2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad , vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud
  • Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid.
  • Käbid piklikmunajad, 4…6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga.
8. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja kanada tsuuga (Tsuga canadensis)
Pseudotsuga menziesii - Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas. Esineb teisendeid: hall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kõrgus 40...60 m. Sinihall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku lõunaosas, kõrgus 30...40 m. Roheline ebatsuuga kasvab Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani kaldal , kõrgus 50...75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad , veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele. Harilik ebatsuuga kasvab hästi täisvalguses ja poolvarjus, kuid täisvarju ta ei talu. Tihedamas puistus laasuvad alumised oksad üsna kiiresti. Harilik ebatsuuga õitseb meil mais, seemned valmivad septembri lõpus või oktoobris . Heitgaase ja tahma talub ta peaaegu samahästi kui torkav kuusk, mistõttu sobib kasutamiseks linnade ja tööstuspiirkondade haljastuses.
  • Okkad on püstiselt ettepoole suunatud, varjus asetsevad poolkamjalt, kinnituvad ahenenud rootsuga madalale näsakesele spiraalselt 1-kaupa. Nad on lamedad, sisselõiketa, tömpterava tipuga, allküljel õhulõheribad.
  • Pungad on suured, piklikkoonilised.
  • Käbid rippuvad, kattesoomused tugevalt arenenud, seemnesoomuste vahelt pikalt väljaulatuvad. Seemned ümar-kolmnurksed, mõlemast otsast teravad , helepruunid, lennutiib beež, sageli pruunide kriipsukestega. Seemned valmivad sept. lõpul - okt. algul.
  • üks maailma tähtsamaid ja väärtuslikemaid puuliike – moodustab Põhja-Ameerika lääneosa puiduvarudest 60%
  • Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas - või kollakaspruun. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks.
Tsuga canadensis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist SuureJärvistu ümbruseni ja Apalatšid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes. Kõrgus 18...20 m. Levila kasvupinnastest domineerivad parasniisked või märjad hästi vett läbilaskvad mullad. Õitsemine toimub aprilli lõpust kuni juuni alguseni , sõltuvalt kasvukohast ja ilmastikutingimustest.
  • Okkad 1…1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga.
  • Madalate tugevusomaduste ja rohkete oksakohtade tõttu ei hinnata puitu kuigi kõrgelt ning seda kasutatakse peamiselt kergemates ehituskonstruktsioonides, tselluloosi, taarakastide, voodrilaudade, põrandalaudade jm valmistamisel. Hinnatud ilupuu.

9. Perekond lehis ( Larix ) ja euroopa lehis (Larix decidua )
Larix – suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Perekonda kuulub ca 10 (20) liiki Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas – nt euroopa lehis (Larix decidua), siberi lehis (Larix sibirica), kuriili lehis (Larix gmelinii var japonica ). Lehis on väga valgusnõudlik. Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Meil on püütud lehiseid nende kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu ulatuslikult kultiveerida, rajatud on puistuid peaaegu tuhandel hektaril. Tähtis koht on lehistel haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes.
  • Okkad kitsaslineaalsed 1…5 cm pikad, pehmed.
  • Võrsed vaolised ja piklikkühmulised, mistõttu võrse näib kaetud piklike soomustega. Külgpungad laikoonilised, võrsega peaaegu risti, vaigused. 2-aastastel võrsetel esinevad lühivõrsed, mis näivad suurte pungadena.
  • Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni lülipuiduga, aastarõngad on noores eas laiad.
  • Lehise puitu kasutatakse saematerjalina ehitustel, välis- ja siseviimistluses, põrandalaudadeks ja parketiks, aia- ja sisemööbliks, laevaehituses, vineeriks, liipriteks, ümarmaterjalina laevamastideks, postideks, vesi- ja sillaehituses, palkmajade ehitamiseks jm. Lehisepuitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine välistatud, nagu kasvuhoonekonstruktsioonid, sadamasillad, aiainventar jm. Puidu kõvaduse tõttu saab lehises häid põrandalaudu ja trepiastmeid. Koorest saadakse park- ja värvaineid.
Larix decidua - Kasvab looduslikult Kesk-Euroopa mägedes − Alpides, Karpaatides ning Sudeetides. Eestis kasvab paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus alla 40 m.
  • Okkad 40…70-kaupa kimbus, 1…4 cm pikad, 0,5…1,5 mm laiad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpul ja varisevad oktoobri lõpus-novembri alguses.
  • Käbid ovaalsed 2…4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5…2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad.
  • Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais.
10. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica) ja siberi lehis (Larix sibirica)
Larix gmelinii var. japonica - Areaal Lõuna- Kuriilid , Sahhalin, Kamtšatka. Kõrgus 25...30 m. Ei ole kasvupinnase suhtes eriti nõudlik, kuid kasvab kõige paremini hästi vett läbilaskvatel ja viljakatel karbonaatsetel muldadel. Mullatüüpidest on levinud kuivad liivmullad, happelised leetmullad, parasniisked pruunmullad, raskemad gleimullad ja veega küllastunud turvasmullad.
  • Okkad 20…40-kaupa, paiknevad lamekiirjalt 1…2,5 (4,5) cm pikad, alt sinakasrohelised.
  • Võrsed tume-punakaspruunid kuni violettpruunid, osaliselt valkja härmatisega, pungad tumeviolettpruunid, 2.a. võrsed hallikaspruunid.
  • Käbid munajasümmargused 1…2,5 cm pikad, alaosas väljaulatuvate tumepruunide kattesoomustega. Seemnesoomused lainjad tipust kumerad, sirged või nõrgalt pügaldunud, valminud käbidel tugevasti laialihoidvad.
Larix sibirica - Areaal: Venemaa Euroopa osa kirde- ja idaosa, Uraalid, Lääne- ja Ida- Siber . Kõrgus alla 40 m. Koos euroopa lehisega on siberi lehis meil kõige levinum lehiseliik. Vanemad puistud kasvavad endise Vigala mõisa maadel , Sangaste lossi parkmetsas ja endistes Sangaste mõisa metsades. Puistutena kasvab siberi lehist veel Järvseljal, Antsla ja Õisu metskonnas jm. Siberi lehis õitseb meil aprilli lõpus või mai alguses. Okkad puhkevad euroopa lehisest umbes nädal aega varem.
  • Okkad pehmed, 20…45 tk. kimbus, 2…3,5 cm pikad, 0,6…1,0 mm laiad, rohelised
  • Käbid 2…4 cm pikad, seemnesoomused pruunid, alaosa tihedalt karvane , kattesoomuseid pole näha, valminud käbidel hästi laialihoiduvad.
  • Võrsed läikivad, õlgkollased
  • Puit väga heade mehaaniliste omadustega, ületab selles suhtes teisi lehiseliike.
11. Perekond mänd ( Pinus ) ja harilik mänd (Pinus sylvestris )
Pinus - Perekonna esindajad on ühekojalised, tuultolmlejad peamiselt suured, kõrged puud (vähem esineb madalaid puid ja põõsaid). Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki – nt harilik mänd (Pinus sylvestris), mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo), keerdmänd (Pinus contorta), makedoonia mänd (Pinus peuce), valge mänd (Pinus strobus), siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica). Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes.
  • Okkad on pikad, kitsaslineaalsed, lameda ja kumera küljega (2- ja 3-okkalised) või kolmetahulised (5-okkalised) ning neid läbivad vaigukäigud. Vaigukäigud on mändidel ka puidus ja koores
  • Käbid (seemned) valmivad järgmise aasta sügisel (mõnedel liikidel aga ka kolmandal aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud , paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata (seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes.
  • Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri.
  • Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas - või punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Käikudes liikuv rõhu all olev vaik kaitseb puud haiguste ja kahjurite vastu.
  • Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja –plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide , laudade, kirstude jms materjaliks . Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm. Männikoorepulbri abil puhastatakse merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena.

Pinus sylvestris - Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Šotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Männikud katavad 33,0% Eesti metsamaadest. Kõrgus 40...50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5m. Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Harilik mänd õitseb okaste intensiivseima kasvu perioodil – mai lõpul, juuni algul.
  • Okkad on 4…7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud , karedate servadega , sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3…5 aastat.
  • Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid.
  • Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranžpruunid, vaigused
  • Käbid on valminult 3…7 cm pikad, läbimõõt 2…3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel ja talvel pruunid ja läikivad või varisenult hallid ja läiketud.
  • Apofüüs rombjas, tömp või teravatipuline
  • Puit väga heade tehniliste omadustega. Kuiva lülipuidu värvus on helepunakaspruun, maltspuit on valkjas kuni kollakas. Seistes puidu värv tumeneb. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad. Pehme ja kerge hariliku männi puit on keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele.
  • Dekoratiivne pargipuu just liivastel muldadel. Eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad õhku kahjulikest mikroobidest ja tuberkuloosipisikutest.
12. Mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo) ja keerdmänd (Pinus contorta)
Pinus mugo subsp. mugo - Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel . Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses. Kõrgus 0,5...3 (4) m.
  • Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3…6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3…6 aastat.
  • Pungad munajad, pruunikasoranžide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk.
  • Käbid 2,5…4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas.
  • Koor mustjas
Pinus contorta - Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast ( Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10…15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Kõrgus 10...30 m.
  • Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5…7(9) cm pikad, keerdunud, karedakarvalised, püsivad võrseil 5… 9 aastat, tupp 0,4…0,6 cm pikk.
  • Pung on 1,5…3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud .
  • Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3…5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga.
  • Noored võrsed kollakaspruunid, paljad.
  • Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd
13. Makedoonia (Pinus peuce) ja valge mänd (Pinus strobus)
Pinus peuce - Kasvab exJugoslaavias (Tšernogoorias, Makedoonias ), Bulgaarias, Ida-Albaanias, Põhja-Kreekas 750- 2200 m kõrgusel mägedes. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis , Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA-s jm. Kõrgus 20...25 m.
  • Okkad 7…10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5…1,0 mm.
  • Käbid 8…15 (20) cm pikad, läbimõõt 3…4 cm, avanenult 5…7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv ).
  • Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad), okkakimpude all pikad pruunid soomused
  • Seemned oranžpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad
  • Rumeelia männi puit pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi ilupuuna parkides ja koduaedades.
Pinus strobus - Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli , Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Kõrgus 40...50 m.
  • Okkad 7…12 cm pikad (5-kaupa), kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline (kumer) tahk roheline, külgmised valkjamate õhulõheridadega. Okkad peened, läbimõõt 0,5 mm. Okkad kinnituvad võrsetele pintslina ning püsivad 2 (3) aastat
  • Käbid võrsel üksikult või 2…3-kaupa, õitsemisel punakad, hiljem rohelised, valminult roosakas- või punakaspruunid, sageli vaigused, 8…15 (20) cm pikad, läbimõõt 2…3 (4) cm, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga.
  • Võrsed hallikaspruunid, peened, kaetud hõredalt lühikeste hallide karvadega.
  • Pungad munajad, vaigused
  • Seemned 0,5 … 0,6 cm pikad, koos tiivaga kuni 2 cm pikad.
  • Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne

14. Siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica)
On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Kõrgus 20...25 m. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ning saviliivmuldi, ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel. Ta on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid.
  • Okkad on kolmetahulised, karedad (okaste servas võib näha hõredaid hambakesi), 5-kaupa kimbus, kinnituvad võrsele tihedalt, 5…14 cm pikad, püsivad puul 3…6 aastat. (Vaigukäigud (3) asuvad okka parenhüümis.) Okaste läbimõõt 0,8…1,2 mm
  • Käbid on 5…10 (15) cm pikad, läbimõõt 5…8 cm, tömpmunajad. Seemnesoomused tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karvadega, lõpevad väikese rombja apofüüsiga, mis on nõrgalt väljapoole hoiduv.
  • Võrsed on jämedad ja kaetud (tihedalt) roostepruunide (ruskete) karvadega
  • Seemned tiivata. 0,7…0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60…70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad (burundukk, orav, soobel jt) ning linnud (seedrimänsak ja metsis).
  • Väärtuslik on ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem, pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja –pastat. Kasutatakse haljastuses.
15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata)
Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga , nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas ( Juniperus ) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi – Thuja , Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus.
Thujopsis dolabrata - Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas. See on ilusa laikoonilise kujuga puu, kelle kõrgus ulatub kaugelt üle inimese väljasirutatud käe kõrguse. Hiibapuu kasvamine oleneb tema saamisloost - seemnest kasvatatud puu sirgub kiiremini, pistoksast paljundatud taim kasvab aeglaselt. Eesti päritolu puud on paljundatud pistokstest. Kasvab 1…3,5 m kõrguse põõsana.
  • Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt (tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad
  • Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2…1,8 cm pikad, 6…10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga.
  • Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei vilju , paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale.
16. Perekond elupuu (Thuja)
Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad – nt harilik elupuu (Thuja occidentalis), hiigelelupuu (Thuja plicata ). Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna.
  • Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti
  • Käbid on väikesed, munajasovaalsed, valmivad õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2…4 keskmisel soomustepaaril on 1…2 (atroopset) seemnealget
  • Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad
  • Paljundatakse seemneist, pistikuist ja ka pookimise teel
  • Puit on kerge, pehme, lõhnav ja vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemiskindel
17. Harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja hiigelelupuu (Thuja plicata)
Thuja occidentalis - Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa, kus kasvab jõgede kallastel ja soostuvatel aladel. Kõrgus 15...20 m. Võra koonusjas-munajas kuni kitsassilinderjas. Noortel tüvedel koor õhuke, sile, punakaspruun , vanematel tüvedel on koor aga pikuti lõhenenud. Latv püstine. Eesti suurimad puud kasvavad kalmistutel ja mõisaparkides
  • Okkad soomusekujulised, võrsed koos soomustega 0,3…0,4 cm laiad, pealt tumerohelised, alt hele- või kollakasrohelised, ilma valkjate laikudeta. Keskmine soomus külgmistest laiem, tipud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Dendroloogia eksami konspekt #1 Dendroloogia eksami konspekt #2 Dendroloogia eksami konspekt #3 Dendroloogia eksami konspekt #4 Dendroloogia eksami konspekt #5 Dendroloogia eksami konspekt #6 Dendroloogia eksami konspekt #7 Dendroloogia eksami konspekt #8 Dendroloogia eksami konspekt #9 Dendroloogia eksami konspekt #10 Dendroloogia eksami konspekt #11 Dendroloogia eksami konspekt #12 Dendroloogia eksami konspekt #13 Dendroloogia eksami konspekt #14 Dendroloogia eksami konspekt #15 Dendroloogia eksami konspekt #16 Dendroloogia eksami konspekt #17 Dendroloogia eksami konspekt #18 Dendroloogia eksami konspekt #19 Dendroloogia eksami konspekt #20 Dendroloogia eksami konspekt #21 Dendroloogia eksami konspekt #22 Dendroloogia eksami konspekt #23 Dendroloogia eksami konspekt #24 Dendroloogia eksami konspekt #25 Dendroloogia eksami konspekt #26 Dendroloogia eksami konspekt #27 Dendroloogia eksami konspekt #28 Dendroloogia eksami konspekt #29 Dendroloogia eksami konspekt #30 Dendroloogia eksami konspekt #31 Dendroloogia eksami konspekt #32 Dendroloogia eksami konspekt #33 Dendroloogia eksami konspekt #34 Dendroloogia eksami konspekt #35 Dendroloogia eksami konspekt #36 Dendroloogia eksami konspekt #37 Dendroloogia eksami konspekt #38 Dendroloogia eksami konspekt #39 Dendroloogia eksami konspekt #40 Dendroloogia eksami konspekt #41 Dendroloogia eksami konspekt #42 Dendroloogia eksami konspekt #43 Dendroloogia eksami konspekt #44 Dendroloogia eksami konspekt #45 Dendroloogia eksami konspekt #46 Dendroloogia eksami konspekt #47 Dendroloogia eksami konspekt #48
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristinK Õppematerjali autor

Mõisted

picea, abies, kattesoomused, abies sibirica, abies alba, abies balsamea, abies concolor, kaguosas, levila kliima, kuusk, harilik kuusk, valgusokkad 4, picea glauca, kasvab saviliiv, picea mariana, käbid, picea pungens, picea omorika, sügavapõhjalistel saviliiv, seemned ümar, tsuga canadensis, larix, tähtis koht, tervishoiutingimuste tõttu, larix decidua, japonica, mullatüüpidest, larix sibirica, pinus, paljudele männiliikidele, mugo, mägimänd, pinus contorta, keerdmändi, pinus peuce, pinus strobus, roosakas, maltspuit, cupressaceae, thujopsis dolabrata, thuja occidentalis, võra koonusjas, thuja plicata, chamaecyparis, soomused, juniperus, marikäbid, primaarsed lehed, juniperus communis, harilik kadakas, kasvab kesk, noortel seemikutel, taxus, kasutatakse treimis, taxus baccata, kõrgeim puu, isaspähikud, eesti lääne, philadelphus coronarius, acer platanoides, eesti metsades, salumetsi, vaher, acer pseudoplatanus, alt sinakas, acer ginnala, acer tataricum, iluaianduses, betula, vineer, samuti ehitus, saviliiv, suveniiri, betula pubescens, betula nana, alnus, kasutatakse mööbli, carpinus, alnus glutinosa, linna majad, carpinus betulus, vanades parkides, suurt kulumis, kasvatamist mandri, kasutatakse mööbli, corylus, pähklid, corylus avellana, parasniisketel huumus, sambucus, alusmetsapõõsana kesk, punane leeder, symphoricarpos, viburnum, viburnum lantana, kevadel aprillis, 175 liiki, grandifolia, crataegus rhipidophylla, peamiselt lääne, õitsevatel okstel, lehe pikkus, cornus, cornus sanguinea, kodumaise liigina, levinud lääne, divaricata, leheroots, leheroots, caragana, caragana arborescens, robinia pseudoacacia, abilehed, caragana frutex, ribes alpinum, enam lääne, perekonna liigid, physocarpus opulifolius, cotoneaster, cotoneaster lucidus, pyrus, malus, suuremaviljalisi hübriide, sorbus aucuparia, harilik pihlakas, lehekesed, sorbus intermedia, crataegus, crataegus submollis, leheroots, rubus idaeus, potentilla fruticosa, viimased, rosa rugosa, linnatingi, rubus nessensis, rosa pimpinellifolia, viimased, lehe pikkus, leheroots, lehtpuuna, tilia platyphyllos, leheroots, daphne mezereum, phellodendrion amurense, rhamnus catharticus, frangula alnus, parthenocissus quinquefolia, väänlad 5, quercus, tammedele, valmistatakse sise, rohkesti laeva, haljastuses, quercus robur, quercus rubra, pöögiliigid, roosõieliste sugukond, roosõielised, juglans cinerea, juglans mandshurica, fraxinus excelsior, kõrgeimad saared, salu, punakaslillasid õisikuid, sorte, õitseb mai, ulmus glabra, võra, lülipuit punakas, ulmus laevis, pungad tumepruuni, populus tremula, viljakatel saviliiv, külmadel kevadetel, haavakooreteed, populus alba, perekonnas 300, pajud, sõna dendroloogia, dendroloogia, liigisisesed üksused, igale liigile, alamliik, teisendid, hübriidliigid, taksonoomilised üksused, areaal, mõjutamata areaali, areaalikaart, introdutseeritud liike, adventiivfloora või, puittaimi, aklimatiseerumine, paaritusulgjad liitlehed, lehetipp, keskkonnatingimused, miinimumreegli laiendamisel, langust kuni, liikideks, pinopsida, okaspuud, emaskäbid, katteseemnetaimed, õitel, seemnealgmed, üheidulehelisi taimi, lehtedel, pärislehed, abilehed, taiga

Kommentaarid (1)

Keivin profiilipilt
Keivin Kivimägi: väga kasulik
14:04 24-12-2012


Sarnased materjalid

12
doc
Dendroloogia eksami piletid
32
docx
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
50
pdf
Okaspuude luhikonspekt 2012
73
doc
Dendroloogia
74
odt
Ökoloogia konspekt
49
doc
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
48
doc
Dendroloogia lehtede-arvestuse-konspekt
5
docx
Dendroloogia - okaspuud



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun