Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Dendroloogia eksami konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ökoloogiline tolerants?
  • Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi?
  • Kuidas jagatakse puittaimed soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi?
  • Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi?
Vasakule Paremale
Dendroloogia eksami konspekt #1 Dendroloogia eksami konspekt #2 Dendroloogia eksami konspekt #3 Dendroloogia eksami konspekt #4 Dendroloogia eksami konspekt #5 Dendroloogia eksami konspekt #6 Dendroloogia eksami konspekt #7 Dendroloogia eksami konspekt #8 Dendroloogia eksami konspekt #9 Dendroloogia eksami konspekt #10 Dendroloogia eksami konspekt #11 Dendroloogia eksami konspekt #12 Dendroloogia eksami konspekt #13 Dendroloogia eksami konspekt #14 Dendroloogia eksami konspekt #15 Dendroloogia eksami konspekt #16 Dendroloogia eksami konspekt #17 Dendroloogia eksami konspekt #18 Dendroloogia eksami konspekt #19 Dendroloogia eksami konspekt #20 Dendroloogia eksami konspekt #21 Dendroloogia eksami konspekt #22 Dendroloogia eksami konspekt #23 Dendroloogia eksami konspekt #24 Dendroloogia eksami konspekt #25 Dendroloogia eksami konspekt #26 Dendroloogia eksami konspekt #27 Dendroloogia eksami konspekt #28 Dendroloogia eksami konspekt #29 Dendroloogia eksami konspekt #30 Dendroloogia eksami konspekt #31 Dendroloogia eksami konspekt #32 Dendroloogia eksami konspekt #33 Dendroloogia eksami konspekt #34 Dendroloogia eksami konspekt #35 Dendroloogia eksami konspekt #36 Dendroloogia eksami konspekt #37 Dendroloogia eksami konspekt #38 Dendroloogia eksami konspekt #39 Dendroloogia eksami konspekt #40 Dendroloogia eksami konspekt #41 Dendroloogia eksami konspekt #42 Dendroloogia eksami konspekt #43 Dendroloogia eksami konspekt #44 Dendroloogia eksami konspekt #45 Dendroloogia eksami konspekt #46 Dendroloogia eksami konspekt #47 Dendroloogia eksami konspekt #48
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 227 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristinK Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

12
doc

Dendroloogia eksami piletid

Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesear

Dendroloogia
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 ­ 2012 © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud

Dendrofüsioloogia
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia
48
doc

Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt

Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris ­ Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum ­ Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum ­ Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum ­ Mage sõstar - le

Dendroloogia
5
docx

Dendroloogia - okaspuud

Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus ­ Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra ­ koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor ­ õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad ­ vaiguta, väga väikesed. Käbid ­ väikesed, rippuvad. Puit ­ küpspuiduline. Liikide arv ­ u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) ­ Okkad ­ lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra ­ tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus. Abies ­ pk üldiseloomustus ­ Okkad lamedad, tömbi või teravnenud tipuga, mille tipus paljduel

Dendroloogia



Märksõnad

Mõisted

picea, abies, kattesoomused, abies sibirica, abies alba, abies balsamea, abies concolor, kaguosas, levila kliima, kuusk, harilik kuusk, valgusokkad 4, picea glauca, kasvab saviliiv, picea mariana, käbid, picea pungens, picea omorika, sügavapõhjalistel saviliiv, seemned ümar, tsuga canadensis, larix, tähtis koht, tervishoiutingimuste tõttu, larix decidua, japonica, mullatüüpidest, larix sibirica, pinus, paljudele männiliikidele, mugo, mägimänd, pinus contorta, keerdmändi, pinus peuce, pinus strobus, roosakas, maltspuit, cupressaceae, thujopsis dolabrata, thuja occidentalis, võra koonusjas, thuja plicata, chamaecyparis, soomused, juniperus, marikäbid, primaarsed lehed, juniperus communis, harilik kadakas, kasvab kesk, noortel seemikutel, taxus, kasutatakse treimis, taxus baccata, kõrgeim puu, isaspähikud, eesti lääne, philadelphus coronarius, acer platanoides, eesti metsades, salumetsi, vaher, acer pseudoplatanus, alt sinakas, acer ginnala, acer tataricum, iluaianduses, betula, vineer, samuti ehitus, saviliiv, suveniiri, betula pubescens, betula nana, alnus, kasutatakse mööbli, carpinus, alnus glutinosa, linna majad, carpinus betulus, vanades parkides, suurt kulumis, kasvatamist mandri, kasutatakse mööbli, corylus, pähklid, corylus avellana, parasniisketel huumus, sambucus, alusmetsapõõsana kesk, punane leeder, symphoricarpos, viburnum, viburnum lantana, kevadel aprillis, 175 liiki, grandifolia, crataegus rhipidophylla, peamiselt lääne, õitsevatel okstel, lehe pikkus, cornus, cornus sanguinea, kodumaise liigina, levinud lääne, divaricata, leheroots, leheroots, caragana, caragana arborescens, robinia pseudoacacia, abilehed, caragana frutex, ribes alpinum, enam lääne, perekonna liigid, physocarpus opulifolius, cotoneaster, cotoneaster lucidus, pyrus, malus, suuremaviljalisi hübriide, sorbus aucuparia, harilik pihlakas, lehekesed, sorbus intermedia, crataegus, crataegus submollis, leheroots, rubus idaeus, potentilla fruticosa, viimased, rosa rugosa, linnatingi, rubus nessensis, rosa pimpinellifolia, viimased, lehe pikkus, leheroots, lehtpuuna, tilia platyphyllos, leheroots, daphne mezereum, phellodendrion amurense, rhamnus catharticus, frangula alnus, parthenocissus quinquefolia, väänlad 5, quercus, tammedele, valmistatakse sise, rohkesti laeva, haljastuses, quercus robur, quercus rubra, pöögiliigid, roosõieliste sugukond, roosõielised, juglans cinerea, juglans mandshurica, fraxinus excelsior, kõrgeimad saared, salu, punakaslillasid õisikuid, sorte, õitseb mai, ulmus glabra, võra, lülipuit punakas, ulmus laevis, pungad tumepruuni, populus tremula, viljakatel saviliiv, külmadel kevadetel, haavakooreteed, populus alba, perekonnas 300, pajud, sõna dendroloogia, dendroloogia, liigisisesed üksused, igale liigile, alamliik, teisendid, hübriidliigid, taksonoomilised üksused, areaal, mõjutamata areaali, areaalikaart, introdutseeritud liike, adventiivfloora või, puittaimi, aklimatiseerumine, paaritusulgjad liitlehed, lehetipp, keskkonnatingimused, miinimumreegli laiendamisel, langust kuni, liikideks, pinopsida, okaspuud, emaskäbid, katteseemnetaimed, õitel, seemnealgmed, üheidulehelisi taimi, lehtedel, pärislehed, abilehed, taiga

Kommentaarid (1)

Keivin profiilipilt
Keivin K: väga kasulik
14:04 24-12-2012





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun