Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid
harunemiskohtade vahele jääb mõnus istumispaik. Sinna on meeldinud mulle alati vahel kurjana näiva maailma eest pageda- sealt saan jõudu, et edasi tegutseda ja rahu. Referaadi eesmärgiks ongi leida veidikene materjali selle kauni puu kohta, otsides erinevatahulisi fakte ning täiendada nii enda teadmisi kui ka neid teistelegi jagada. 3 3. Hariliku tamme kirjeldus Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv
muudest sellistest asjadest, mida tegelikult polnud siis olemas. Jules Verne'i teoseid "Cinq semaines en ballon" ("Viis nädalat õhupalliga") (1863) "Vingt Mille Lieues sous les mers" ("Allveelaevaga ümber maakera") (1870) "Les tribulations d'un chinois en Chine" ("Hiinlase eksirännakud Hiinamaal") (1879) "Le Maison à vapeur" ("Aurumaja") (1880) "La Jangada" ("Jangada") (18801881) "Le rayon vert" ("Roheline kiir") (1882) "Robur le conquérant" ("Vallutaja Robur" (1886) "Deux ans de vacances" ("Kaheaastane puhkus") (1888) "Le Château des Carpathes" ("Karpaatide loss") (1892) "Le village aérien" ("Õhuküla") (1901) "Maître du Monde" ("Maailma isand") (1904) Tsitaadid "Mida üks mees suudab ette kujutada, seda teine oskab luua." "Vabadus on väärt maksmist ..." "Teadus, mu poiss, on tehtud vigadest, kuid need on vead, mida on kasulik teha, sest nad juhivad sind tasapisi tõeni." "Meri on kõik
Laanemets Rinded Laanemetsas Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas
Võsapuuk Puuk Puugid Nugilestalised Hulkjalgsed Lülijalgsed Loomad Ixodidae Ixodida Parasitiformes Myriapoda Arthropoda Animalia Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Quercus robur Quercus robur Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Koorikloomad Keldrikakand Kakandilised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad Porcellio scaber Porcellio Porcellionidae Isopoda Malacostraca Artropoda Animalia Harilik jõevähk Jõevähk Jõevähklased Kümnejalalised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad
· Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik tamm Quercus robur L. · Lehelaba kuju-hõlmine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-lainjas · Lehelaba-lihtleht Harilik pärn Tilia cordata · Lehelaba kuju-südajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-hambuline · Lehelaba-lihtleht Harilik haab Populus tremula L. · Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas
hippocastanum) Eestisse toodud XVIII sajandil, 25-30 m, Koor hallikaspruun, Õitseb mai lõpus, Leht koosneb 5 osast, Leht 10-12cm, Õied valged, punaste ja kollaste laikudega, Vili kuni 6 cm, Seeme pruun, Seemet ümbritsev kest mürgine, Peaaegu külmakindel, Puit kerge, pehme Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel, Nende all olid kogunemised ja rituaalid, Peamine levitaja pasknäär, 30-35m,
55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis
55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis
56. Betula humilis schrank Madal kask 56 57. Alnus glutinosa Sanglepp 57 58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar
pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm ·Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. · Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. · Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks
La journée d?un journaliste américain en 2889", 1889), ning seda ainult juhtudel, kui ta tahab inimkonda hoiatada, et teaduse ja tehnika saavutusi võidakse kasutada kuritegelikult üksikute rikaste või militaristide huvides. Ühiskonna areng oli veennud vananevat kirjanikku selles, et üksnes tehnika progress ei tarvitse veel inimkonna tulevikku kindlustada, et kapitalistlikus ühiskonnas võidakse seda kasutada üldsuse kahjuks. Selles mõttes on tähelepanuväärne ka romaan "Vallutaja Robur" ("Robur le conquérant", 1886), mille kangelane, kes on ehitanud õhust raskema lennumasina "Albatross" ning sooritab sellega ümbermaailmareisi, lausub teose lõpus: "Minu leiutis on enneaegne, rahvad pole veel küpsed üldiseks vennalikuks liiduks. Lahkun ja võtan kaasa oma leiutise." Aasta enne surma aga avaldab ta Roburi loole järje "Maailma isand" ("Le maltre du monde", 1904; eesti k. 1908), milles egoistlik kangelane, kellel puudub kapten Nemo õilsus, otsustab siiski
Tööõpetus PUIT IGAPÄEVA ELUS Referaat Harilik tamm (Quercus robur) Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid
Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Mee produktiivsus on kuni 50 kg/ha kohta. 1.9 Aedõunapuu ladinakeelne nimetus: Malus domestica. Õitsemise aeg: 15. mai - 5. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Õunapuu on tähtsaim viljapuu liik. Õitseb mai keskelt kuni juunini. Meeproduktiivsus ca 15-30 kg/ha. Õunapuu mesi on helekollane ja aromaatne. Õietolm on määrdunudkollane. 1.10 Harilik Tamm ladinakeelne nimetus: Quercus robur. Õitsemise aeg: 20. mai - 5. juuni Meeproduktiivsus: kuni 10 kg/ha. Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. Tamme lehemesi on tumeda värvusega, rikas parkainete poolest. Ei tohi sattuda mesilastele talvesööda sisse.
"Allveelaevaga ümber maakera" (1870) "80 päevaga ümber maailma" (1872) "Saladuslik saar" (1874) "Tsaari kuller" (1876) "Must India" (1877) "Viieteistkümneaastane kapten" (1877–1878) "Hiinlase eksirännakud Hiinamaal" (1879) "Begumi 500 miljonit" (1879) "Aurumaja" (1880) "Jangada" (1880-1881) "Roheline kiir" (1882) "Lõunatäht" (1884) "Mathias Sandorf" (1885) "Vallutaja Robur" (1886) "Kaheaastane puhkus" (1888) " "Karpaatide loss" (1892) "Draama Liivimaal" (1893) "Isamaa lipp" (1896) "Õhuküla" (1901)" "Maailma isand" (1904) 3. Pealkirja tähenduslikkus Raamatul on selline pealkiri, sest selle peategelane on viieteistkümneaastane poiss nimega Dick Sand. Algul oli ta laeval nimega ,,Pilgrim’’ lihtsalt õpipoiss, kuid hiljem sai laeva kapten
Lehed elliptilised/piklikmunajad. Lühidalt terava tipuga. Alus nõrgalt kiiljas/südajas. Pealt külgrood sissevajutatud. Roodude nurkades karvad. 59) Corylus avellana - harilik sarapuu Lehed ümarmunajad/äraspidi laimunajad. Lühidalt teravnenud tipuga. Serv kahelisaagjas. Leheroots näärmeliselt karvane. 60) Quercus rubra - punane tamm Lehed äraspidised, hõlmised. Hõlma tipud teravad. Hõlmadel taravatipulised hambad. Alus kiiljas. Sügisel punased. 61) Quercus robur harilik tamm Lehed hõlmised, äraspidimunajad. Tömbitipuliste hõlmadega. Rootsu ümbert sisselõigatud alusega. 62) Fagus sylvatica harilik pöök Lehed elliptilised/munajad/ovaalsed. Serv terve/üksikute hammastega/hambuline. Servas pikad hallid karvad. 63) Robinia pseudoacacia harilik robiinia Lehed paaritusulgjad 9-19. Karvased. Serv terve, nõelja teravikuga. Kinnituvad lühikese rootsuga pearootsule. 64) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu
kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiesmikel ja põlendikeskasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Harilik Tamm Foto 8 Page 11 of 14 Tallinna Ehituskool Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis Kirjeldus Foto 9 Tamme lehed ja tõrud Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam
· Corylus avellana Äraspidised, 7..11 teravatipulise hõlmaga Hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik Lehealus kiiljas Lehed pealt tumerohelised Läikivad 8...20 cm pikad · Punane tamm · Quercus rubra Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga Rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad · Harilik tamm · Quercus robur Lehekesi 11...19 Keskosas pikalt paralleelsete servadega, Madalad hambad Ripsmelise servaga Alt hallikad Lehekesed ja leheroots näärmekarvased Lehed kuni 1 m pikad. · Mandzuuria pähklipuu · Juglans mandshurica Lehekesi 11...19 Piklikmunajad Peensaagjad Alt hallikad Lehekesed ja leheroots tugevalt näärmekarvased Lehed 50...70 cm pikad. · Hall pähklipuu · Juglans cinerea Leht paaritusulgjas
* Carpinus betulus - harilik valgepöök - lehed elliptilised või piklik munajad - nõrgalt südamja alusega - pealt külgrood tugevalt sissevajutatud - roodudel pikad karvad - lehed kortsulised (diagonaalsed siserood, piklik) * Corylus avellana - harilik sarapuu - leht äraspidi lai munajas või laimunajas - südamja alusega - lehe rood on karvane - rootsul näärme karvad (suur leht, lai, ümar roheline, saagjad) * Quercus robur - harilik tamm - lehed hõlmised - äraspidine - tömbiline - alumisel roosu ümbert sisselõige - paks/nahkne (nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam !
Venemaa lõunaosas, nõrgalt südaja alusega , nõrgalt saagja servaga , pealt rood sissevajutatud, all on pikad üksikud karvad, leht võibolla ka kortsus) Corylus avellana harilik sarapuu(tahab viljakat mulda, leht on ümarmunajas või äraspidilai munajas, südaja alusega , servast kahelisaagjas , leht on katsudes karvane, lühike leheroots, terava tipuga) Pöögilised- Fagaceae Quercus robur harilik tamm(äraspidimunajas, hõlmad, tömbitipuga, lehe alus on rootsule sisselõigatud Quercus rubra punane tamm( äraspidine leht , teravate hõlmadega , hõlmadel esinevad teravatipulised suured hambad, kiilja alusega, pealt tumerohelised sügisel värvusid punaseks) Fagus sylvatica harilik pöök(Lääne Kesk Euroopa, ellpitiline leht , terve servaga , nõrgalt laineline serv, lehe rootsul ja servas on karvad , pealt läikiv nahkne leht)
alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. Corylus avellana – harilik sarapuu Lehed ümarmunajad kuni äraspidilaimunajad, lühidalt terava tipu ja südaja alusega, kahelisaagjad, rood karvased, 6...12 cm pikad, 4...10 cm laiad. Leheroots 1...2 cm pikk, näärmekarvane. Quercus robur – harilik tamm Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga, rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad. Quercus rubra – punane tamm Punase tamme lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. Fagus sylvatica – harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt
..............................................................................................19 5.10. Harilik pihlakas (Sorbus acuparia)...............................................................................22 5.11. Harilik pärn (Tilia cordata)...........................................................................................22 5.12. Harilik saar (Fraxinus excelsior)..................................................................................23 5.13. Harilik tamm (Quercus robur)......................................................................................23 5.14. Toominga (Prunus padus).............................................................................................24 5.15. Harilik türnpuu(Rhamnus catharticus).........................................................................24 5.16. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla)...................................................................24
(Küpse pähkli toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme kroda suurem kui piimal, neliteist korda suurem kui õunal. Pähkleid hävitab kõige aktiivsemalt pähklikärsakas(mardikas). 23) Sõstrad (Ribes) Eesti looduses leidub 3 põhilist sõstraliiki. Must sõstar, Karvane sõstar ja Mage sõstar. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis. 24) Tamm (Quercus robur) 5000 aastat tagasi olid peaaegu pooled Eesti metsad tammikud. (vähenemist põhjustas kliima jahenemine ja inimene). Tamme eluiga võib ulatuda 1500 aastani. Tamme levikule aitab kõige rohkem kaasa Pasknäär, kes peidab tõrusid maa sisse. Tamm loob algul endale korraliku juurestikku ning alles siis hakkab kõrgusesse kasvama. Suurem osa maailma 450-st tammeliigist asub lähistroopikas või troopikas. Tammepuit on väga vastupidav. (puit muutud seda tugevamaks, mida kauem vees
(Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm (Malus x purpurea f. eleyi) 30 – 50 8. Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corylus avellana f. fuscorubra) 60 – 70 9. Hariliku tamme püramiidvorm (Qercus robur f. fastigiata) 15 – 20 10. Hariliku elupuu sammasjas vorm 2 (Thuja occidentalis f. fastigiata) 50 – 75 Saadud seemikud istutatakse puukooli (koolitatakse) kiirekasvuliste liikide korral 1 aasta pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 – 3 aastaselt. Kui seemikuid on välja tulnud rohkesti, siis
Harilik haab Populus tremula Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Lehed peaaegu ümmargused Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peamiselt viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused. Tuletikke, katuselaaste, saetööstuses, paberitööstuses. Harilik tamm Quercus robur Tamme perekond on väga liigirikas. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Valgusnõudlik. Üldiselt külmakindel. Tundlik ka hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. On väga võimsa juurestikuga. Puit on väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse
Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6. Kasvunõuded: külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi arenenud tihe juurestik. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit, kasutatakse mööblitööstuses, masinaehituses. Levinud ka haljastuses. Harilik Tamm (quercus robur) TA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-50 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laikuhikjas, tugevate pikkade okstega, puistus hästi laasuv, vabalt kasvades võra peaaegu maani. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega
Ka sügisel on lehed punased, eriti noortel puudel. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis paljuneb peamiselt juurevõsude abil, juurevõsu annab väga rikkalikult. Noorelt kiirekasvuline. Vanus 80-100a. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peam viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega. Harilik tamm Quercus robur 30-40m kõrgune puu. Laikuhikja võra ja tugevate okstega. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu
lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea)
(hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea)
välismööblit, parkettpõrandaid, vaate ning valmistatakse msg. tarbe- ja kunstiesemeid. Puitu kasut. rohkesti laeva- silla- ja vesiehituses. · Parkaineid sisaldavast tüvekoorest (sisaldab kuni 10% parkaineid) toodetakse parkaineekstrakti, mida kasut. nahatööstuses ja meditsiinis. · Paljud tammeliigid ning nende vormid on tähtsad ilupuud. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete tammeliikide ja sortidega. 63. Harilik (Quercus robur) ja punane tamm (Quercus rubra) Quercus robur - Meil tavalise, kodumaise puuliigina kasvava h. tamme areaali põhjaserv on Soome, Rootsi ja Norra lõunaosas, areaali idaserv ulatub Uuraliteni ja lõunaserv Balkanimaadeni, Kaukaasia ja Väike-Aasiani, läänes Briti saared. Eestis (eriti lääneosas) sage. Harilik tamm vajab viljakat kasvukohta, seetõttu on selle liigi kasvatamine kõikjal kaugeltki võimatu. On sagedasti kasutatud pargipuuna, alleepuuna ja üksikistutustena. Tamm on väga
Saare puit on ilusa tekstuuriga, mistõttu kasutatakse seda laialt mööbli valmistamiseks, vineeri, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks, on ka kõrge kütteväärtusega. Puidul on veel üks eriomadus: seda saab kergesti koolutada. Saare (koor, seemned ja lehed) leiab kasutust ka rahvameditsiinis eelkõige temas sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Harilik tamm (Quercus robur). Tammikud on veel vähesel määral säilinud Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal on tammi üksikutena segametsas või väikeste saludena, moodustades Eesti metsade üldpindalast vaid 0,5 %, tamme enamusega puistutest on 16 % puhtpuistud. Ainult 1/7 meie tammikutest on vanemad kui 100 aastat. Tamm on lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja kollakasvalge, lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav.
igihaljad kõrged puud ja põõsad. Lehed hõlmised, saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied kimpudena rippuvates urbades, emasõied ühe kaupa lehekaenlas. Vili üheseemneline tõru. Puit kõva ja raske, vastupidav. Liike 200-800 (harilik, punane, valge, must). Levinud põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Haljastuses. 63. Harilik ja punane tamm Harilik tamm: Quercus robur Levinud Euroopas, Balkanil, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 30m. Valguse ja kasvukoha suhtes nõudlik, põua ja õhusaastekindel, hiliskülmaõrn. Punane tamm: Quercus rubra Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30m. Lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. 64. Sugukond pöögilised
Vastupanu mädanikule on väike. Tihedus 300..570 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 86 Mpa Survetugevus pikikiudu 43..52 MPA Kõvadus radiaalpinnal 330 Janka Pärnapuidu rnapuidu kasutusalad: Kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks : mänguasjad, majapidamisesemed, pliiatsid. Kasutatakse muusikariistade detailide valmistamiseks. Rõngassoonelised llehttpuud Tamm (Quercus robur) Värvus : kollakasvalge maltspuit, hallikaspruun lülipuit Tamm on rõngassooneline Suured sooned asuvad kevadpuidus ja on palja silmaga selgesti eristatavad, sügispuidus on sooned peened ja neid on vähe. Säsikiired on selgesti eristatavad kõigis lõigetes. Puit on tihe, kõva, heade tugevusnäitajatega. Kergesti töödeldav. Aurutatult kergesti painutatav
Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega. Ilu lisab seegi, et iseloomuliku lõhnaga mahla tõttu ei ole tal peaaegu kahjureid olemaski. Isegi seeni esineb tal vaid harva. Mõnikord võib kurja teha siiski talve käre pakane või kevadine hiliskülm. Uutel linnade haljasaladel ta hästi ei kasva, sest latv võib varakult kuivada kahjulike gaaside ja tahma tõttu. 87. Harilik tamm Harilik tamm (Quercus robur) Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid
Prioriteetsed elupaigatüübid kaitse alla võtmiseks Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia cordata), vahtra (Acer platanoides), jalaka (Ulmus glabra) ja saare (Fraxinus excelsior) puistud, põlismetsad ja lodumetsad on määratletud kui kõrgeima prioriteediga elupaigad, mida tuleks kaitsta, säilitada ning majandada väga hoolikalt. Tänapäeval peavad näiteks kõik metsakuivenduse projektid läbima keskkonnamõjude hindamise, et vältida loodusväärtuste, sealhulgas haruldaste ja ohustatud metsakoosluste edasist hävimist
44 Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Tamm on läbi aegade olnud püha puu, tammesaludes toimetasid muistsed esivanemad omi kombetalitusi. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete tammeliikide ja sortidega. 58. Harilik ja punane tamm Harilik tamm (Quercus robur L.) [róbur] Oleme harjunud h. tamme nägema suure, tugeva, laiavõralise ja jämedatüvelise puuna seismas keset välja. Meil tavalise, kodumaise puuliigina kasvava h. tamme areaali põhjaserv on Soome, Rootsi ja Norra lõunaosas, areaali idaserv ulatub Uuraliteni ja lõunaserv Balkanimaadeni, läänes Briti saared. Noortel puudel on koor sile, vanemas eas aga paks, sügavate pikilõhedega korp. Võrsed: punakaspruunid, heledate lõvedega.
jooksul (1999-2003) 1,7 haljastuses: püramiidtamm lõhislehine teiste puuliikidega (kuusk, kask, lepad). milj. taime, so. 1000 1500 ha. Alustati tamm, leinatamm jne. Harilik tamm on Suhteliselt harva moodustab ka 1999. a. kevadel, kui istutati 130 Harilik levinud pargipuu, laialt kasutatav puhtpuistusid. tamm - Quercus robur haljastuses. Harilik saar - Fraxinus Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450- excelsior 500 erinevat tammeliiki. Kõrge puu 25-35 m. eesti kõige kõrgem saar Harilik vaher Acer platanoides 6. Metsa kasvukohatüübid
Keskmine juurdekasv aastas 11 – 16 m3/ha, max - 25 m3/ha. Keskmine raiering 20 – 25 aastat. Aretuseks kasutatakse vegetatiivset paljundamist, peamiselt meristeempaljundust. Eestisse planeeriti kultiveerida 5 a. jooksul (1999-2003) 1,7 milj. taime, so. 1000 – 1500 ha. Alustati 1999. a. kevadel, kui istutati 130 ha. Praeguseks ca 1000 ha kultuure. Harilik tamm (Quercus robur) Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450-500 erinevat tammeliiki. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Eesti teadaolevalt kõrgeim puu kasvab Sagadi mõisapargis ja on 32,6 m kõrge. On laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega
mustad e. punased tammed. Alamperekondades olevad tammed erinevad teineteisest nii puidu ehituse, lehtede kuju, kui ka tõrude idanemise ja maitse osas. Mõnedele tammedele on iseloomulik kolletanud lehtede jäämine talveks puudele ja säilumine seal kevadeni. Tamm on läbi aegade olnud püha puu, tammesaludes toimetasid muistsed esivanemad omi kombetalitusi. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete tammeliikide ja sortidega. 58. Harilik ja punane tamm Harilik tamm (Quercus robur L.) Oleme harjunud h. tamme nägema suure, tugeva, laiavõralise ja jämedatüvelise puuna seismas keset välja. Meil tavalise, kodumaise puuliigina kasvava h. tamme areaali põhjaserv on Soome, Rootsi ja Norra lõunaosas, areaali idaserv ulatub Uuraliteni ja lõunaserv Balkanimaadeni, läänes Briti saared. Noortel puudel on koor sile, vanemas eas aga paks, sügavate pikilõhedega korp. Tunnused: Võrsed: punakaspruunid, heledate lõvedega.
N2 IFA MULTICAR 2512HK N2 IFA MULTICAR 2512HK N2 IFA MULTICAR 2512HK N2 IFA MULTICAR 2519/23 N2 IFA MULTICAR 2530DL N2 IFA MULTICAR 2533UM (UM-12) N2 IFA MULTICAR 2533UM (UM-12) N2 IFA MULTICAR 2548 N2 IFA MULTICAR 2548/22 N2 IFA MULTICAR 2548/22 N2 IFA MULTICAR 2548/22 N2 IFA MULTICAR 2577KO N2 IFA MULTICAR 2577KO N2 IFA MULTICAR 2577KO N2 IFA MULTICAR 2586 N2 IFA MULTICAR 2586 N2 IFA ROBUR LD 3000 N2 IFA W50 N2 IFA W50/LSP N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L N2 IFA W50L/IS N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/K N2 IFA W50L/W
annaabi.ee 
