Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi päikesekiirgus
arenemist. õie kuid siis on Kuiva ajal tuleks õitsemisperioodi oht, et taim siiski kastmist lühemaks kuivab ära. jälgida, kuigi muutumise. taim pole Päevaliilia on kuivamise suhtes talvekindel. ülitundlik. 2.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu. läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb jugapuud htm seisev. Ei talu korral tõmbuvad kaitsta, liigniisket okkad nö vastasel juhul kasvukohta, kuid krimpsu. liigset soovib päikesekiirgust võrdlemisi saanud kohad
. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Jugapuu kirjeldus Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit, kuid see puu (Fortingalli jugapuu) on südamemädaniku tõttu lõhenenud mitmeks tükiks, mis välisservast edasi kasvavad.Tüve koor on hallikaspruun kuni punakas. Oksad on rõhtsad ja tipuosas veidi tõusvad. Külgpungad on äraspidimunajad, tömbi- või ka teravatipulised. Ladvapungade kuju on varieeruv tervamunajatest kuni kerajateni, kuid suuruselt ei ületa nad külgpungi. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Li...
JUGAPUU (Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level Kõrg...
Jugapuu Egert Pommer 7A Jüri Gümnaasium Sisukord: Lehekülg 2..........................Sisukord Lehekülg 3..........................Sissejuhatus Lehekülg 4..........................Liigikirjeldus Lehekülg 5..........................Jugapuu teised liigid Lehekülg 6..........................Pildid jugapuust Lehekülg 7..........................Kasutatud kirjandus -2- Sissejuhatus Harilik jugapuu ehk "Taxus baccata" on higihaljas okaspuu. Jugapuu kasvab 10-20m. kõrguseks, erandinda kuni 28 meetri kõrguseks. Eestis kasvab jugapuu kuni 11 meetri kõrguseks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Jugapuul on punast värvi mürgiste seemnetega marjad. Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud
2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Kasvavad ka kultuurtaimed: tatar, lääts, artišokk, lina, riitsinust, tubakat, safloori jne. Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Seal kasvab ligikaudu 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. Sinna kuuluvad kuldking (Cypripedium calceolus), harilik jugapuu (Taxus baccata), 4 näsiniin (Daphne mezereum), võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera). Osakond täieneb igal aastal uute loodusest toodud liikidega. Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides) ja erinevaid sammaltaimi.
MÜRKTAIMED Referaat ’ Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11
· Caulanthus inflatus · Dalea searlsiae · Delphinium parishii · Erigeron concinnus · Eriophyllum lanosum · Ferocactus · Ipomopsis arizonica · Larrea tridentate · Linanthus demissus · Lupinus arizonicus · Mimulus rupicola · Monoptilon bellioides · Opuntia bigelovii · Opuntia fulgida · Phacelia calthifolia · Phacelia crenulata · Senna covesii · Washingtonia filifera · Yucca baccata · Yucca brevifolia Loomi on Mojave kõrbes suhteliselt vähe nendest tuntumad on: · Callisaurus · Canis latrans · Crotalus · Sistrurus · Dipsosaurus dorsalis · Gila bicolor · Gopherus agassizii · Heloderma suspectum · Lepus · Oreamnos americanus · Ovis canadensis · Phrynosoma platyrhinos · Puma concolor · Sauromalus · skorpionid · tarantulid · liiva iguaan · Vulpes macrotis
Jugapuu (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus.
................................................................................................13 KASUTATUD MATERJALID.........................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Eestis kasvab looduslikult nelja liiki okaspuid: harilik mänd (pinus sylvestris), harilik kuusk (pisea abies), harilik jugapuu (taxus baccata) ja harilik kadakas (juniperus communis). Käesolevas referaadis on antud ülevaade kõigist neljast Eestis looduslikult kasvavast okaspuust, alustades liigi üldiseloomustusega ning lõpetades erinevate kasutusaladega. Samuti on käsitletud ka liigi levikut, kasvutingimusi ning kohta ökosüsteemis. Referaat on tehtud tuginedes avalikult ilmunud trükistele ning internetiallikatele. Töös on kasutatud 14 erinevat allikat.
mädanikud, soolatüükad, külmetushaigused, peavalu. o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte hoidja. Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka
Valgusnõudlik. Paljuneb hästi TINGIMUSED vegetatiivselt. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. KASUTAMINE Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Aretatud palju kultuursorte. Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Areaal Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Varjutaimed Harilik jugapuu Taxus baccata AREAAL Euroopas Iirimaast ja Pürenee poolsaarest kuni Mandri-Eesti lääneosani, Kaukaasias, Lähis-Ida, Põhja-Aafrikas. SUURUS 10-30 m. VÕRA Vabalt kasvades laikoonusjas, mitmetüvelisena ebakorrapärane. Põhjapoolsetel aladel kasvab tavaliselt põõsakujulisena, oksad pikad, tugevad, horisontaalsed. KOOR, VÕRSED Tüvekoor õhuke, punakaspruun, vanematel puudel eraldub plaatidena või soomustena.
Noored kivisisalikud hajuvad peagi ja hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5...2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Click to edit Master text stylesRIIK Taimed Second level HÕIMKOND Third level Paljasseemnetaimed Fourth level Fifth level KLASS Okaspuud SELTS Okaspuulaadsed SUGUKOND Jugapuulised PEREKOND Jugapuu
.................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6
*Okkad vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. 28) Juniperus communis harlik kadakas *Võrset katavad okkataolised lehed. Võrse 3 tahuline. *Lehed teravatipulised, 3 kaupa männastes, lineaalsüstjad, ilma õlinäärmeteta. Lehe seljal madal renn, all lai hallikas õhulõhetriip. Pealmine külg vahakihi tõttu sinakashall. *Käbi tipus 3 haruline rist. Perekond jugapuu (Taxus) Kõik taimeosad mürgised va. Vilja seemnerüü. 29) Taxus baccata harilik jugapuu *Pungasoomused ümara tipuga ja liibuvad. *Okkad lamedad, pealt tumerohelised, alt helerohelised, ühtlaselt teravneva tipuga. *Viljarüü punane. Kõik MÜRGINE! Va. Viljarüü.
· teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks Juniperus sabina - Sabiina kadakas · võrsed peened , nõrgalt kandilised · okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised · noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad · viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega · kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad Taxus baccata - Harilik jugapuu · kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised · okkad 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga · pealt tumerohelised, alt veidi heledamad tuhmrohelised · okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult · vili on algul õhuke ja roheline, valminult punane, mahlakas ja magusamaitseline,mürgine
Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused · Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega;
Thuja koraensis(korea elupuu), Thuja occidentalis(harilik elupuu), Thuja plicata(hiigelelupuu) Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Mürgised on kõik taime osad. Mürgituse tunnused: okste söömisele järgnevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu, krambid, verine kõhulahtisus, südame-, neeru- ja maksatalituse häired, pupillide laienemine, võib tõusta palavik ning esineda nägemishäireid. Raskematel juhtudel võib mürgitus lõppeda surmaga. Taxus baccata(harilik jugapuu), Taxus cuspidata(ida-jugapuu), Taxus x media(värd- jugapuu). Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned, kuid ka ülejäänud taimeosad(va viljaliha). Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid.
Sobivaks lõimiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib pinnakattetaimeks, kiviktaimlatesse, terrassidele, astangutele, nõlvadele, kividele ja killustikule ning võimaldab luua teiste okaspuudega ja nende sortidega, lillede ning õitsvate põõsastega väga huvitavaid kompositsioone. 3.11. Perekond jugapuu - Taxus Jugapuu perekonda kuulub 8 liiki, neist üks harilik jugapuu Taxus baccata kasvab Eestis (läänesaartel) looduslikult.. Et ta on ka seal hävimisohus, on harilik jugapuu võetud looduskaitse alla. Eraldi areaalina võib teda leida ka Kaukasusest, Krimmist jm. Lisaks looduslikule, harilikule jugapuule, kasvatatakse Eestis ka ida-jugapuud (Taxus cuspidata) ning värd-jugapuud T. x media´t (T. baccata x T. cuspidata), mida tuntakse vanemas kirjanduses keskmise jugapuu all. Kollektsioonides esineb ka kanada jugauud (T. canadensis).
Harilik kadakas Kadakas Küpressilised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Juniperus communis Juniperus Cupressaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae Harilik jugapuu Jugapuu Jugapuulised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Taxus baccata Taxus Taxaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae KATTSEEMNETAIMED Kaheidulehelised Rohurinne Kõrvenõges Nõges Nõgeselised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae
Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena. väga mürgised! Väga pikaaeline 20004000 aastat. Hävimisohus ja vähese leviku tõttu Looduslikult kasvab peamiselt Lääne kaitse all. Eesti saartel. Väga hea hekitaim. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Puit sobib nikerdustöödeks. Okkad pealt tumerohelised ja läikivad,
Kuusepuidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kergemini kui männipuit. Samas pole ta nii vaigune ja ei lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Tänapäeval valmistatakse kuusepuidust majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samuti muusikariistade, nagu kannelde ja viiulite, kõlalaudu ning ka vineeri ja paberit. Kuusk on meie tavaline jõulupuu. Kuusk valiti 1997. aastal Eesti aasta puuks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Harilik jugapuu on igihaljas okaspuuliik jugapuu perekonnast. Jugapuu kasvab 1020, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit. Taimed on harilikult kahekojalised, mõnikord ka ühekojalised. On täheldatud kojalisuse muutumist taimel elu jooksul. Eesti suurim jugapuu kasvab Saaremaal Tagamõisa poolsaarel. Puu kõrgus on 12 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt 104 cm
õhulõhe laikudega (õhulõhed nagu liblikad) Käbid (ümmargused, kui on oksa küljes siis rohelised kui üksikult siis pruunid õõnsad, pisikesed) Juniperus sabina sabiina kadakas ( kahte sorti , üks on okkaline (teeb haiget) , teine pehme, hästi tugeva lõhnaga, mürgine Juniperus communis harilik kadakas ( hästi torikv, kole, nagu nutsakas, kole roheline) Taxaceae- Jugapuulised Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised
kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusk on levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. (9.) (Vt. Pilte Lisa3) 7 4.HARILIK JUGAPUU Hariliku jugapuu ladina keelne nimetus on Taxus baccata. Jugapuu on igihaljas Eesti pärismaine okaspuuliik. Ta on Eestis looduskaitse all (II kategooria). Jugapuu valiti 2008.aasta Eesti aasta puuks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja- Iraanini. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Jugapuu kasvab 10-20 m kõrguseks, erandina 28 m kõrguseks. Suurim tüve ümbermõõt on 16 m. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega
riitsinust, tubakat, safloori jt. 2.2 Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas süstemaatikaosakonna kõrval. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Siin kasvab ligikaudu 300 liiki ehk ligi 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. Kõige uhkem on orhideede hulka kuuluv kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), samuti kuulub kaitstavate hulka harilik jugapuu (Taxus baccata). Osakond täieneb igal aastal uute liikidega. 5 Foto 1: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) 2.3 Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides). Ida- Aasia kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused
Karukolla kuivanud eostel on haruldane võime mitte kokku kleepuda. Nii on neid kasutatud ravimpillide ja tehnikas metallivalamise vormide katmiseks. Kuna eoste vahele jääb palju õhku, siis on need väga kergesti süttivad ja plahvatusohtlikud. Seda omadust kasutati varem teatrites välgu ja muude valgusefektide saavutamiseks. Kuid eoseid kogudes ei tohi unustada, et lahtist tuld ei tohi ruumis olla, sest lendunud eosed on plahvatusohtlikud Jugapuu (II KATEGOORIA) (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus.
künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi ,,jalakasurm". Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli
(Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond Diploxylon Koehne harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae) euroopa lehis (Larix decidua) lehis (Larix) männilised (Pinaceae) harilik jugapuu (Taxus jugapuu (Taxus) jugapuulised (Taxaceae) baccata) raudnõges (Urtica urens) nõges (Urtica) nõgeselised (Urticaceae) mets-tähthein (Stellaria tähthein (Stellaria) nelgilised (Caryophyllaceae) holostea) põldtulikas (Ranunculus tulikas (Ranunculus) tulikalised (Ranunculaceae) arvensis) harilik hiirekõrv (Capsella hiirekõrv (Capsella) ristõielised (Brassicaceae) bursa-pastoris) ojamõõl (Geum rivale) mõõl (Geum) roosõielised (Rocaceae)
...............................................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu....................................................................................................49 32.1 Harilik jugapuu.......................................................................................................................49 32.2 Hooldus...................................................................................................................................50 33.Thuja - perekond Elupuu...........................................................
kg/m3. Puidus on maltspuiduosa väga kitsas ja valkjas, lülipuit punakas-, oranz- või Kõik taimeosad sisaldavad Pärit Euroopast, tumepruun. Kõva, sitke, mürgist alkaloidi taksiini, mida Aasiast, Põhja- Harilik jugapuu (Taxus baccata); Idajugapuu painduv, tihedusega 670 leidub veel eriti närbunud ja Aafrikas, Põhja- (Taxus cuspidata) kg/m3. Poleeritav, lõhestatav, vanades lehtedes. Punases Ameerikast.
Harilik kadakas Juniperus communis Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, 3-kaupa männaseis. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, kasvab edukalt teiste liikide turbe all. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav.
Käbid rippuvad, ümarovaalsed 0,5cm, pruunikasmustad. Kasutatakse haljastuses. 21. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu: Jugapuude okkad on rohelised, lamedad, lineaarsed. Puit on pruun, kõva, sitke ja painduv. On igihaljad, ühekojalised. Perekonda kuulub 8 liiki (harilik jugapuu). Pärit Ida-Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna- Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakat mulda. Soojalembene, väga varjutaluv. Talub hästi linnaolusid. Okkad tumerohelised, läikivad 2-3cm pikad, terava tipuga. Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks
10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest. Väga aeglase kasvuga. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Pikaealine 2000-(4000)a. Hästi varju taluv (Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam). Soojalembene
Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), (vesihernelised) LK2 Villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 Põhja-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 Mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), (lõikheinalised) LK2 Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), (roosõielised) LK2 15 Jugapuu (Taxus baccata), (jugapuulised), LK2 Pihkane põisrohi (Silene viscosa), (nelgilised), hävinud Müügikeeld: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), (käpalised) LK2 Siberi võhumõõk (Iris sibirica), (võhumõõgalised) LK3 Näsiniin (Daphne mezereum), (näsiniinelised) Talvik (Chimaphila umbellata), (kanarbikulised) Karukold (Lycopodium clavatum), (kollalised) LK3 Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised) LK2 16. Kaitsealused taimeliigid ja nende kategooriad 2004. Aastast
Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud
Noortel põõsastel ja vanade põõsaste alumistel viljatutel okstel on okkad nõeljad, 0,3...0,8 cm pikad, pehmed. Noortel seemikutel on okkad kolmekaupa männases · Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikasmustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. 21. Perekond jugapuu (Taxus) ja harilik jugapuu (Taxus baccata) Taxus - Perekonda kuulub 6...10 (8) liiki, mis oma morfoloogiliste tunnuste poolest on üksteisele võrdlemisi lähedased. · Jugapuude okkad on lamedad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele spiraalselt (kas radiaalselt või kaherealiselt). · Kõva, sitke ja painduv puit on hästi lõhestatav, peitsitav ja poleeritav, mistõttu seda kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm.
mullastik Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks, linnahaljastuses. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/laikiv_hobepuu.html http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12392 4.3 Õunapuu (Malus) Konkreetne liik: Ida-mariõunapuu (Malus baccata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 8m, Taime välislaadi kirjeldus: laiuva, oksliku, küllaltki ümara võraga, tüvekoor pruunikas, vanemas eas lõhestunud. Noored võrsed oliivpruunid või punakad, peenikesed. Lehed: vahelduvad lihtlehed. Elliptilised või munajad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, kuni 8 cm pikad, läikivad. Leheroots kuni 5 cm pikkune Õied või õisikud: õitseb mais. Õied valged, 4-8 kaupa sarikõisikutes, tavaliselt õitsemine väga rikkalik
jugapuulaadsed (Taxales). (62)60 igihaljas ja 5 suvehaljas (ebalehis - Pseudolarix, glüptostrobus - Glyptostrobus, lehis - Larix, metasekvoia - Metasequoia ja sooküpress - Taxodium) perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012.
Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Muide, suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimust (Seenemaailm 2011). 51 HARILIK JUGAPUU Iseloomustus ja kasutus Harilik jugapuu (Taxus baccata) (joonis 13) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljasokaspuu.Meie oludes moodustab ta harilikult üsna laia põõsa.Ta on jäänuk soojemast atlantilisest kliimaperioodist ning tunneb ennast looduses hästi vaid läänesaartel. Joonis 13. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe
Puukoor on enamasti punakas. Maailmas eristatakse ligikaudu 7 liiki jugapuid. Näiteks harilik jugapuu, lühiokkaline jugapuu, kanada jugapuu, hiina jugapuu, tiibeti jugapuu, värd-jugapuu, sumatra jugapuu. Need eristuvad oma vähekattuvate areaalide poolest, kuid on morfoloogiliste tunnuste osas võrdlemisi sarnased. Väga palju on aga jugapuude aretatud vorme ehk kultivare. Eestis kasvab siia perekonda kuuluv harilik jugapuu (Taxus baccata). Harilik jugapuu Harilik jugpuu (Taxus baccata) onjugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiku veel leida võib on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Haljasaladeel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes, see pole talle vastumeelt, kui elukeskond just elu jooksul väga palju ei muutu. Jugapuu levikut piirab talvekülm
valmistamiseks. Jugapuu perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt. Isasõied asuvad okaste kaenlas, neid on rohkesti, emasõites vaid üks seemnealge, milline valmib sama-aasta sügisel, kaetud roosa seemnerüüga. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Harilik jugapuu (Taxus baccáta L.) Baccata marjadele sarnanev, marju kandev; viide jugapuu viljade sarnasusele marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid. Pungad: väikesed, ovaalsed 1...2 mm pikad, helerohelised. Okkad: 1,5...3 cm pikad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised alt heledamad, läikivad. piki
Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Huvitav on seegi, et männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda. Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. 81. Harilik jugapuu Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud on kollakad, kerajad,
kevadel. Surnud oksi tuleks kärpida kuni järgmise elusa külgharuni. Enamasti vabalt kasvavaid okaspuid ja põõsaid pole vaja lõigata. Eemaldamist vajavad just talvekahjustused, kuivanud oksad ning kuuskede puhul ka kaksiklatv (Harju leht). 3.3. Taxus Jugapuu 3.3.1. Kirjeldus Jugapuuliste (Taxaceae) sugukonda kuulub 5 perekonda, jugapuu perekonnas (Taxus) on 8 liiki puid Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Euroopas levib harilik jugapuu (Taxus baccata). Jugapuud pärinevad tertsiaarajastu põhja-poolkeralt ja on ühed vanimad puuliigid Euraasias. Enamik jugapuudest on kahe-, harvem ühekojalised. Harilik jugapuu levib Euroopas looduslikult Iirimaa ja Pürenee poolsaare lääneosast kuni Mandri-Eesti lääneosani, areaali kaguosa ulatub Aasiasse ning Põhja-Aafrika loodeossa (Laas 2004). Hariliku jugapuu loodusliku genofondi säilitamiseks on moodustatud kaitsealasid kogu
perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt. Isasõied asuvad okaste kaenlas, neid on rohkesti, emasõites vaid üks seemnealge, milline valmib sama-aasta sügisel, kaetud roosa seemnerüüga. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Harilik jugapuu (Taxus baccáta L.) Baccata marjadele sarnanev, marju kandev; viide jugapuu viljade sarnasusele marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid. Pungad: väikesed, ovaalsed 1...2 mm pikad, helerohelised. Okkad: 1,5...3 cm pikad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised alt heledamad, läikivad. piki
valmimiseni 18 kuud. Käbid 3-7 cm pikad, Perekonda kuulub 8 liiki, 1 liik kasvab läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või looduslikult Eestis. hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Harilik jugapuu - Taxus baccata Seemnete varisemine algab aprillis. Viljakandvus Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või puistus algab 25-35 a. Seemneaastad korduvad 3-4 põõsas. Eesti kõrgeim jugapuu kasvab (7) a. tagant. Laia areaaliga, kasvab väga suurel Saaremaal, Tagamõisa poolsaarel ja on 12 maa-alal Euroopas ja Aasias
vanuselt ainult 40-50 cm kõrge. Harilikul kadakal on mitmeid vorme: iiri, rootsi, sammasjas, roomav jne. Talub kärpimist, kasutatakse haljastuses. Kadakad võivad olla vaheperemeestaimed roosõielistel levivale roosteseenele. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses ja maitseainena (liharoogade juures). Harilik jugapuu (Taxus baccata) Eestis kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Eesti kõrgeim jugapuu kasvab Saaremaal, Tagamõisa poolsaarel ja on 12 m kõrge. Okkad pealt tumerohelised, 1,8-3,5 cm pikad, püsivad puul 4-8 aastat. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi)
annaabi.ee 
