Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992. Aastal Poolast. Kevadel on noorte võrsete okkad kreemikasvalged, muutudes hiljem sinakashalliks. Võib 30. Aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 2m lai. 2 Picea pungens ' Iseli Fasitigate'- leitud 1981. Aastal USAst. Kitsassammasja võraga sinakashallide okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 5m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Globosa'- leitud 1964. Aastal Suurbritanniast. Kääbuskasvuline laikoonusja või kuhikja kujuga, hallikassiniste okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Pendula'- leitud 1891. Aastal Hollandist. On rippuvate okstega, kõrguskasvuta või nõrga kõrguskasvuga puu. Kasvukõrgus sageli sõltuvuses pookekohast. Võib kasvada laiusesse kuni 3m 30 aasta jooksul. Picea pungens ' Hoopsii' leitud 1958. Aastal Saksamaalt
A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh aed-õunapuu Laurus nobilis harilik loorberipuu Actinidia kolomikta südajas aktiniidia Rheum tibeticum tiibeti rabarber Vitis amurensis amuuri viinapuu Festuca glauca hall haruhein Vicia tenuifolia Roth peenelehine hiirehernes Petroselinum crispum aedpetersell Achillea millefolium harilik raudrohi Physalis alkekengi harilik füüsalis Stipa capillata juus-stepirohi Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Lathyrus pisum sativum söögihernes
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
Männilised Harilik kuusk abies Kesk-Euroopa 1 igi (Picea) karvane kuni Kaug-Ida Kanada Põhja-Ameerika glauca 1 igi Helepruun, paljas kuusk põhjaosa Helepruun, paljas, Torkav kuusk pungens USA edelaosa 1 igi vanematel
. - -- , -, . : . - , +25°C, . . - , . : - . .. , 0,2% . : - . 5-10°C, . : . : , , . , . . : · Citrus aurantifolia -- , · Citrus maxima -- (, ), · Citrus medica -- , 2 · Citrus reticulata -- , · Poncirus trifoliata -- , · : o Citrus australasica -- o Citrus australis -- o Citrus glauca -- · , - · : o Citrus halimii, o Citrus indica -- , : · Citrus aurantium -- · Citrus bergamia -- · Citrus bigarradia -- (. ) · Citrus chrysocarpa -- · Citrus combava -- · Citrus deliciosa x C. salicifolia -- · Citrus grandis -- · Citrus hassaku -- · Citrus ichangensis -- · Citrus jambhiri -- · Citrus junos -- · Citrus karna -- · Citrus limetta -- · Citrus limon -- · Citrus meyeri --
saviliivmuld Douglasi leeklill Phlox douglasii ´Daniel´s 10-15 cm juuni-august roosad Kuivem päikseline Cushion´ tavaline muld Hall kunigakepp Oenothera fruticosa ssp. glauca 30-40 cm juuni-juuli kollased Vett hästi päikseline ´Sonnenwende´ läbilaskev lubja ja huu- musrikas
Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev
Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline · võrse heledam, paljas · okas murdub koos näsaga · okkad ei torgi, pehmemad ja heledamad (hallimad) · okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas · soomuse servad ümarad, terved · käbid avanevad kiiresti Picea mariana - must kuusk · võrse vars tumepruun, karvane · punga soomused pikad, kitsad, natuke lahtised (basaalsoomused)
Harilik ebatsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta...
) Picea omorika P. sitchcensis (harvaes.) (küllalt sage haljastuses) Võrsed: Okkad: Okkad: Paljad Karvased * pikalt ahenev nõelterav tipp; * lüheldased, jässakad; Picea glauca, P. pungens P. engelmannii, P.mariana läikivrohelised, alt sinakad; lühidalt teritunud tipp: sirpjalt kõverdunud; võrse õlgkollane: P.jezoensis P.omorika Okkad: Okkad:
Click to edit Master text stylesPäike kuni poolvari Second level Kuivale Third level 50 130 cm Fourth level Fifth level Ametüst aruhein Festuca amethystina Click to edit Master text styles Valguselembeline Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 45 cm Fifth level Hall aruhein Festuca glauca Click to edit Master text styles Valget , sooja Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 40 cm Fifth level Atlasen aruhein Festuca mairei Täisvalgust , poolvarju Click to edit Master text styles Kuivale Second level 70 90 cm Third level Fourth level Fifth level
Harilikul ebatsuugal eristatakse vastavalt okka värvile, kasvukiirusele ja käbide kujule ka kolm teisendit: var. menziesii (sün. var. viridis [Schwer.] Franco) alamliigina roheline e. rannikuebatsuuga; suurimate mõõtmetega teisend, kuid samas ka kõige külmahellem. Kasvab piki Vaikse ookeani rannikut, Briti Columbiast kuni California osariigini, ulatudes ka Kaskaadide ja Sierra Nevada mäestikeni. Meil talviti külmahell ja hukkub varem või hiljem. var. glauca (Beissn.) Franco (sün. P. glauca [Schwer.] Mayr) alamliigina sinihall ebatsuuga; see alamliik kasvab hariliku ebatsuuga areaalis, Kaljumäestiku kesk- ja lõunaosas, tungides üles kõrgele mägedesse. Nii okkad kui käbid on põhiliigist väiksemad, okkad kaetud tugeva vahakihiga, käbidel kattesoomused tavaliselt tagasikäändunud. On aeglasekasvulisem ja külmakindlam põhiliigist. var. caesia Schwer. (sün. P. caesia [Schwer.] Flous) alamliigina hall ebatsuuga;
Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim leiti loodusest) nime ja registreerib selle rahvusvahelises registris. Hübriidliigid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristamisel. Hübriidliigi nime ees näidatakse ristlusmärk (´): Abies ´ phanerolepis (Abies balsamea ´ A. fraseri). Teaduslikus kirjanduses lisatakse ladinakeelsele liiginimele alati ka esmakirjeldaja(te) ehk autori(te) nimi või nimelühend
Harilik ripssamblik kasvab enamasti lehtpu,ude (haava, saare, tamme, vahtra) tüvel või suurematel okstel nii laialehises kui ka segametsas, aga ka parkides, alleedel, taluõuedes. Eelistab toitainete- ja valgusrikkaid kasvukohti, talub tolmusaastust, kuid on tundlik õhu happelise saastumise suhtes 11 Hall hõlmasamblik Platismatia glauca Tallus: lehtjas, diameeter kuni 20 cm; ülapool hall, alapool keskosas must, servaosas pruun; hõlmad lapikud, otstes tõusvad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga) ja soreedid (ümmargused terakesed) hõlmade servas. Viljakehad enamasti puuduvad. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Halli hõlmasambliku nimi viitab otseselt selle samblikuliigi kõige
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune)
tööstuses. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Põhjas- Euroopas jõulupuu. 6. Kanada (Picea glauca) ja must kuusk (Picea mariana) Picea glauca - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa 45...70° põhjalaiuskraadi vahel. Kõrgus 20...25 m. Meie kliima ja pinnas sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mulla suhtes, talub hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Ta kasvab saviliiv- ja kergetel liivsavimuldadel, kuid lepib ka kuivade liivmuldadega. Esineb rohkesti parkides. · Okkad võrsel poolviltu ettepoole ligihoidvalt asetunud, neljakandilised, 1...2 cm
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
5) ajutised või püsiparasiidid selgroogsetel toituvad verest Süstemaatiliselt jaotatakse lutikalised kahte rühma. I Rühm: Veelutikalised Cryptocerata Tundlad lühikesed, peidetud silmade alla. Sugukond selgsõudurlased - Notonectidae. Peaaegu silindrilise, külgedelt veidi kokkulitsutud, kumera selja ja punaste silmadega putukad. Selgsõudurlased ujuvad kõhupool ülespoole, sellepärast on nad seljapoolt heledamad kui kõhupoolt. Üks tavalisemaid liike on selgsõudur Notonecta glauca. Sugukond harklutiklased Nepidae. Oma välimuse poolest meenutavad nad troopilisi putukaid kojuselisi. Nende hulgas on lühikesi, laia ja väga õhukese kehaga ning pikki ja oksaraagu meenutava kehaga vorme. Tagakeha tipus asub pikk ja tugev hingamistoru. Röövtoidulised, esinevad röövjalad. tavalisemateks liikideks on vesihark Nepa cinerea ja nõelhark Ranatra linearis. Sugukond vesijooksiklased Gerridae. Suuremad vee pindkilel elavad röövtoidulised lutikad
Puud kasvavad 15...25 m kõrgeks, tüveläbimõõduga 0,5 kuni 1 m. Haabitus enamasti koonusjas kuni silinderjas, tüve koor hallikas ja pikuti lõhestunud, juurestik maapinnalähedane. Tsoon II. Harilik elupuu oli ilmselt üks esimesi võõrpuuliike, milline toodi Ameerikast Euroopasse ja see toimus aastal 1545 (1536). Areaal: Hariliku elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga.
eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Jõulupuu ja parkides ning aedades kasvatatav ilupuu. Kuuseokstest pärjad. 6. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk: Picea glauca Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad poolviltu ettepoole, neljakandilised, hallikasrohelised. Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses, muusikainstrumentide valmistamiseks ja jõulupuuna. Ilutaimena parkides ja aedades ning tuuletõkke hekkidena. Must kuusk: Picea mariana Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
