Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita kuigi suuri kahjustusi. Enamasti põhjustab haigus
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast
valget mädanikku. Noortel kaskedel võib Kaselehekärs sageli silmata umbes akad poole sentimeetri pikkusi rohekaid saledaid mardikaid. Need on kaselehekärsakad, kes toituvad lehtedest närides neisse auke. Tihti võib puukeste okstel või lehtedel rohkesti, Lehetäid kolooniatena koos tegutsemas näha väikseid rohekaid, pruunikaid või musti lehetäisid. Lehetäid kurnavad noori puid, imedes taimekudedest mahla ning kandes edasi viirushaigusi. Mõnikord saadakse häid tulemusi ka bioloogiolise tõrjega-lepatriinulaste
Minu rahu, vaikus Paik, mida külastada, kui vajan eemaldumist sotsiaalelust asub vaid nelja kilomeetri kaugusel kodust. Kohake on vaikne, mere kohin paitab kõrvu, linnud siristavad kõrgel okstel, päike loojub punktipealt samast kohast ning juuksed lendlevad õrnast tuulest. Kui sattuda õigel ajal, peatub aeg, kaovad mured, tekib võimalus olla õnnelik. Tahtmine on jätta kõik seljataha, alustada uut elu. Piirkonnas elab vähe inimesi. Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata. Pole vajadust käia armastatud kohas igapäevaselt, muutub igavaks ja ei paku
inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saamiseks tehtu muutus kasutuks, kuna teine osapool nõudis muudkui lisa. Näiteks võib tuua Lämminkäineni, kes pidi Põhjala neiu kosimiseks püüdma kinni nii Hiiu Hirve, kui vahuslõualise ratsu. Pärast kahe
Põdra karmiharjalise pealiskarva all oli pehme ja soe eluskarv. See hoidis põdra suure keha ka lumelohus sooja. Ruttamata astus põder mööda metsateed. Majalähedasi põõsastikke külastas ta ikka pimedas. Lumekoormas lepalatvu rinnaga laiali lükates kahlas ta otse võrkaia taha, küünitas üle aia ja asus üle pealisaia ulatuvaid õunapuuoksi nosima. Aeg-ajalt heitis põder pilku lumme mattunud maja otsaaknale. Sealt paistis kuusk, mida ennist oli metsateel kantud. Kuuse okstel sätendas jälle valget, justkui oleks toas sinna uut lund sadanud. Okste peal ja vahel vilkusid pisikesed tähesilmad. Põdra kõrvu ulatusid hääled, mida ta varem ei olnud kuulnud. Toas lauldi ja mängiti pilli. Kui põder varasematel aegadel oli inimeste eluasemetele lähenenud, olid koerad aegsasti kisa tõstnud. Nüüd olid õued vait, nagu oleks koeradki seal toas kuuse ümber. Jalgu kõrgele tõstes astus põder piki aeda, igati rahul vaikse öö ja õunapuukoore maitsega suus.
d Viigipuu Palmipuu Eebenipuu Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. <--LIAANID--> Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Saprofüüt Epifüüt Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad
siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes. Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad. Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Madu puuoksal puhkamas Kagu-Aasia vihmametsades elav võrkpüüton on maailma suurimaid madusid, kes kasvab kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kaaluda 100 kg. Võrkpüüton Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu
jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades: · Vihmametsi hävitatakse väga palju, sest inimesed rajavad sinna põllumaid, karjamaid ja kasutavad puitu. · Taimedest saadakse palju erinevaid ravimeid. · Samuti kasvavad seal kakaopuud,
kadakamarjadel Okka- ja lehekahjurid: Punakas männivaablane (Neodiprion sertifer vastsed söövad seltsinguna vanemaid okkaid), Harilik männivaablane (Diprion pini, vastsed Mänd: Männiokka-pahksääsk (Thecodiplosis brachyntera) vastsed okkatupes, söövad okkaid), Nõmme-võrgendivaablane (Acantholyda posticalis, vastsed söövad okkad kuivavad okkaid, okstel võrgendid), Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina, vastsed toituvad noortel okastel, kuusehekkides), Kase-harivaablane (Arge pullata, vastsed lehtedel, vahel söövad puud raagu), Kirju-lehisevaablane (Pristiphora wesmaeli, Nulg: Must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae) valgete vahakarvadega täid okaste vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel
ja vanemad seltsiks, tihedalt üksteise kõrval. Kõik tahavad elada ja kasvada. Muidugi tüvi ,,võtab juurde" iga aasta ka paksuses. Sellest võib jutustada huviatavaid lugusid iga värske männi- ja kuusekänd, isegi puuhalu ots. Vahtra ladvast pääseb lahti üks leht. Liueldes hakkab ta allapoole langema. Riivas möödudes teist lehte. Seegi murdus oksalt lahti. Ja nende järel juba päris lehtede sadu. Nii nõrgalt püsivad okstel sügislehed. Hüvasti, kuldsed, purpursed, rohekad ja paunakad lehekesed! Lühike on teie elu, kuid siiski kaunis!... Lindude suur rännak on sügisel. Hulgani rändavad meilt linnud oma talvituspaikadesse soojale maale. Ei tahaks õuest lahkuda. Tahaks veelgi kuulata lindude salapäraseid hääli. Kuid sügisene niiskus ajab siiski tuppa tagasi. Ja kõrvust kostavad veel kaua öised hüüded ja hääled. Tuhandeid linnukesi hukkub Itaalias. Väga
Geograafia Nõmmemets 2009 Nõmmemetsa iseloomustus hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku vähe rohttaimi nendel aladel on põhjavesi sügaval pindmised kihid on väga kuivad puurindes domineerivad männid on madalakasvulised põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla kadakat) alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne (Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu võib kasvab seal kus teisi puid ei esi...
Euroopasse jõudis kuldsõstar 1806.aastal. Kuldsõstar jaguneb kolmeks : 1. Ribes aureum var. Aureum levinud enamjaolt Lääne pool . 2. Ribes aureum var. Gracillium levinud California osariigis ( enamasti mere ääres ) 3. Ribes aureum var. Villosum levinud kesk ja kirdepõhja osas . Sõstarde perekonda kuulub enam kui 100 liiki . Eestis kasvab neist peamiselt 5 : must, harilik ehk punane, karvane, mage ja kuldsõstar . Välimus : Vanematel okstel on koor hallikaspruun , noored oksad on peened , pruunikad ja lühikarvased . Lehtedeks on sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed, mis on 35 tömpja hõlmaga ja kuni 5 cm pikad . Lehed on helerohelised ja ripsmeliselt jämedalt saagja servaga . Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks . Kuldsõstar õitseb mais .Õied on kollased või oranzid ning paiknevad 515 kaupa kuni 7 cm pikkustes rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib
veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt üles nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt tõustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jälitamise eest ei põgene teder kunagi joostes, vaid tõuseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rõhtsalt. Teder oli postmargi peal ka vahepeal Mida kasutasin ● http://et.wikipedia.org/wiki/Teder ● http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETTET2.htm ● Google
Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning kärarikkalt paarilisi püüdma. Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd. Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit. Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel. Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevadel: ( kuusk ja muus okaspuud, kased jne.) Viud munevad kõik aprillis. Olenevalt saagi rohkusest on pesas kas kolm-neli muna või kõigest üks-kaks. Hiireviu haudevältus on 33-35 päeva. Enamasti otsib hiireviu saaki avaratel rohuväljadel ja viljapõlduldel vahest ka metsas. Hiireviu sööb harilikult pisiimetajaid (hiired jne.), ei ütle ära ka konnadest ja roomajatest, võib süüa ka teite lindude poegi.
Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinik...
http://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaalv%C3%B6%C3%B6de http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.htm Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on
Teen matka Amazonase vihmametsas Lõuna-Ameerikas. Amazonase vihmamets jääb enamuses Brasiiliasse, osa on ka Colombias, Peruus ja Boliivias. Amazonas on üks maailma pikim jõgi, tema jõgikond ja vooluhulk on maailma suurimad. Kõigepealt on vaja jõuda Amazonase äärde. Ookeani lähedal, kus soolane vesi kaldad üle ujutab, kasvab mangroovvõsa. Neil on tugevasti hargnev õhujuurestik ja nad oskavad elada soolases vees. Amazonasel on 500-1000 lisajõge. Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks kirevavärvilist ingelhaid. Jões elavad veel piraajad, kes ründavad suure parvena. Ujuma ei maksa minna, kuigi on väga soe. Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja erinevad maod. Kõige suurem neist on anakonda, kes oma saagi kägistab ja neelab tervelt alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See...
emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm. Paradiisilindude tiivad on ümarate otstega, jalad on tugevad ning kohastunud okstel istumiseks. Enamikul paradiisilindude liikidel on erinevate sugupoolte värvus erinev. Emaslinnud on harilikult tagasihoidlikuma välimusega , et nad munade haudumise ajal poleks liialt silmatorkavad.
Vidrik ei soovinud tulla enda mugavustsoonist välja ega näind selleks vajadustki. Nii saigi Leeni haiget. Õpetussõnana võib võtta – nagu meie idanaabritel kombeks öelda – „Думать надо не прыгать“ ehk enne tegutsemist on kasulik mõelda, kas ja kuidas teha. Pealkirja ja Leeni tunnete vahel võib tõmmata võrdusmärgi. Leeni loodab, et poiss tunneb tema vastu samu tundeid, mis neiul südames kogunevad, mis justkui nagu heledad toomehelbed kõrgel okstel on nii helged ja ülendavad. Juhtub aga nii, et Vidrikul tüdruku vastu kiindumust ei teki ning koheselt langevad toomingaõied koos leeni tuju ja lootustega. Analoogne on Aadama ja Eeva lugu piiblist, kus Eeva hammustab keelatud õuna ning sulgeb seeläbi enda ja Aadama jaoks paradiisiaia uksed ja peab edasi elama tavamaailmas.
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaev...
● Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud). Silmi katavad poolkerajad laud, ● milles on ainult väike ava. ● Haardsaba soodustab liikumist puudel ja põõsastel. Toitumine ● Kõik kameeleonid püüavad putukaid. ● Saba kasutavad kameeleonid vahel ka haardeorgina saagi tabamiseks. ● Kameeleon liigub okstel ülimalt aeglaselt. Näpitsakujulised varbad võimaldavad tal hästi oksast kinni hoida. Nad püüavad putukaid kiiresti väljapaiskuva pika kleepuva keele õõnsasse tippu. Keel võib pikeneda kuni kuus korda ja liikuda kiirusega ligi 10 m/s. Munemine Emane muneb 20 kuni 30 päeva pärast paaritumist. ● Munemise algusest saab aru emase rahutuks muutumisest. ● Emane muneb 30 kuni 60 ovaalset muna, mis kaaluvad 1-1.5 grammi. ●
Chondrostereum Lehtedel hõbedane varjund, hiljem võivad lehekoed lõheneda ja Hõbelehisus purpureum servad ning keskroo piirkond pruunistuda. Haigus lööbib suve keskel, esialgu üksikutel okstel, aastate jooksul progresseerub ja võib puu tappa. Viljakehad arenevad surnud okstel koorikja lillakaspurpurse kirmena. SIRELITE KAHJURID Eriophyes loewi Pungad deformeerunud, ei avane või arenevad Sireli-pahklest
Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Kolm põhilist tee kategooriat on: mustad teed ( kääritatud), oolongid (mitu korda kääritatud) ja rohelised teed (kääritamata). Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse nad vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed on peamiseks saagi allikaks ning neid ka kasutatakse teepuru valmistamiseks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Teepõõsa õied on valget või roosat värvi, lõhnavad, üksikud või 2-4 kaupa kobaras. Teepõõsast on kaks varianti :Hiina tee ja assami tee. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi.
JUGAPUU (Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level Kõrg...
valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi nagu näiteks: nõelköis ja kannatuslill, siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt
Põõsas on talvekindel. Marjad ümmargused ja suured, mille värv meenutab kalliskivi, millest ka sordi nimi. 'Polli Esmik'- vääriks hea kohaliku sordina senisest laiemat levikut. Tema üsna suured punased marjad on karvased ja ümmargused. Lehed hallikasrohelised ja laiusesse sirutavuvate hõlmadega. 'Rae I'- tumepunased ja siledad marjad on väikesevõitu, kuid väga maitsvad. Põõsas on talvekindel. Kahjuks on okstel tugevad ja pikad ogad. Allakaarduvad oksaladvad juurduvad kergesti ja see raskendab põõsaste hooldust. 'Russki'- sileda väliskestaga piklikud punased marjad on suured ja maitsvad. Põõsas on kergelt allapoole kaarduvate okstega ja väiksem kui teised sordid. Lehed on tugeva soonestusega ja sageli ümardunud alusega. 'Smena'- väikesed tumepunased siledad marjad ei haigestu kunagi jahukastesse. Okstel onväikesed ja üsna pehmed ogad. Põõsas on suur, talvekindel ja saagikas
teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundlikud kõrvad ja nina, Sageli vees toituvad, Tihe karvkate, Öölomadel on suured silmad, Linnud on kärarikkad, Paljud liigid on värvikirevad, Mardikad helendavad öösel Taimed Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks osaks. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi-kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks.Puud ja taimed kasvavad rinnetena. St, et kõige kõrgemal on 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskel 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katavad maapinda õhukesed lehekihid.Vihmamets on tihe,lopsakas ja liigirikas. Taimede ja puude kasutamine Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi.
Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus. Ronijalg- võimaldab tüvel igas suunas liikuda nt. rähn, pikk terav nokk Kõnnijalg- lindudel, kes liiguvad vaid maas, puu okstel ei saa istuda. Nt. põldleoke Haardjalg- on hea oksast haarata nt. kuldnokk, nokk pikk ja terav Röövjalg- sobib saaklooma haaramiseks, pikad küünised nt. kanakull, terav kõverataoline nokk Ujujalg- veelindudel nt. part, nokk ümar 8. Milliseid loomi nimetatakse selgrootuteks? Neil loomadel puudub selgroog. 9. Milliseid loomi nimetatakse püsisoojasteks? Neil on püsiv kehatemperatuur, mis ei sõltu välistemperatuurist nagu kõigusoojastel .
Sisukord Elupaigad lk.3 Välimus lk.4 Toitumine lk.5 Kodus kasvatamine lk.6 Kokuvõte lk.7 Kasutatud materjal lk.8 Elupaigad Iguaan kuulub sisalikude sugukonda. Nende seas kohtab hulgaliselt metsa-, põõsastiku-, mäestiku-, kalju-, kõrbe-, stepi-, ja poolveelisi liike. Sugukond hõlmab umbes 50 perekonda kes enamus on levinud Lõuna-Ameerika vihmametsades. Nad elutsevad enamjaolt veekogude lähedal kasvavatel puudel. Hädaohtu tajudes kukutavad nad end vette ja sukelduvad kiiresti rannaäärsetese taimedesse peitu. Enamik iguaanlasi on väga liikuvad. Puudel elavad liigid jooksevad oma pikkade jalgade haakuvate küünistega varvaste abil kiiresti puutüvedel ja okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale. Osad iguaanlased kasutavad vaenlaste ja halva ilma eest peitu pugedes teiste loomade urge. Välimus...
Uuristatud käigu pikkuseks on kuni 1 meeter. Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind toitu hangib võib olla kuni 1 km kaugusel pesast. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja
viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest. Elupaik. Metsis on taigametsadele iseloomulik lind. Eestis on metsis ühtlaselt levinud, saartel on teda vähe. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad. Eelistab niiskemaid metsi. Nagu ka teder, nii muudab ka metsis vastavalt elutsüklile oma elupaika. Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Paaril viimasel aastakümnelon lindude arv siiski jäänud pidama2000-3000 linnu piirile. Pesaelu Metsised on tuntud oma pulmamängude poolest, mis toimuvad aprillis.Õhtul saabuvad mängupaika vanemad kuked, kes valivad endale sobiva puu ning jäävad sellele ööbima. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused. Metsis on looduskaitsealune liik.
Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. * Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. *Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.
Tee aseainena on kasutatud ka noori lehti. Huvitav on ka viirpuu puit. See on kollast või punast värvi, kõva ja raske, mistõttu on viirpuu osa rahvapäraseid nimesid luupuust ja kontpuust lähtuvad. Puit sobib hästi väikeste iluesemete nikerdamiseks ja jalutuskeppideks. Koort, lehti ja juuri võib edukalt kasutada riide kollaseks värvimisel. Viirpuu omab peamiselt tähtsust ilupuuna. Teda võib istutada nii üksikuna, rühmana kui ka hekina. Ta laseb end vabalt pügada ja suured astlad okstel muudavad heki läbimatuks kaitsemüüriks. Astlad on tekkinud varrest. Selles võite veenduda, püüdes ühte neist ära tõmmata: ta tuleb koos koore ja puiduga. Eriti ilusad on viirpuud kevadel õitsemise ja sügisel viljade valmimise ajal. Õied on sagedamini valged, kuid iluvormidel ka kollased, roosad, punased kuni peaaegu mustad, sageli täidisõielised ja alati suurtes kobarates. Viljad võivad olla punased, mustad või kollased. Viirpuul on ka kaunis
Füüsika tund!!! Mis on rõhu valem? (Vastus: p= F/S) Geograafia tund!!! Millises maailmajaos asub Tasmaania? (Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse revolutsiooni põhitegelane? (Vastus: Napoleon) Kunsti tun...
viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Loomastik- Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kelly Ilp Lindudest on levinumad papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jne. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Inimtegevus-
on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( väljasirutatud või vastu kõhtu tõmmatud jalgadega). Pesi ehitavad võra keskossa. Päevaseks puhkuseks rajatakse pesa maapinnale või puu otsa. Šimpansid tegutsevad rühmadena, milles loomade arv on ebastabiilne. Igasse rühma võib kuuluda 2 kuni 25 või rohkemgi isendit . Ka karja koosseis pole stabiilne. Sinna võib kuuluda
tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tüvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tüüka pikkuse hulka.
Juniperus communis - Harilik kadakas · võrsed kolmekandilised, punakaspruunid · okkad 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad · pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad · teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks Juniperus sabina - Sabiina kadakas · võrsed peened , nõrgalt kandilised · okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised · noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad · viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega · kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad Taxus baccata - Harilik jugapuu · kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised · okkad 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga · pealt tumerohelised, alt veidi heledamad tuhmrohelised
Tänapäeval kasutatakse seda sünagoogis. Menoraad on kasutatud ka Iisraeli vapil. Ilmapuu Selle igikestva loomispuu juured on allilmas, tüvi maises ilmas ning oksad sirutuvad taevasse. Ilmapuu on universaalne sümbol, mis tähistab usku, et inimesed võivad oma madalast loomusest kõrgemale tõusta ning saavutada vaimse teadlikkuse ja taevaliku ühenduse. Tuntud ka kõiksusepuuna, kujutatakse selle okstel sageli sõõre, valgust, vilju või tähti mis sümboliseerivad kuu ja päikesetsüklite planeete Mezuza Mezuza on väike pärgamendirull kui ka karp, milles see asub. Pärgamendirull on tavaliselt kästitsi kirjutatud ja sellel on kaks lühikest lõiku toorast, mis algavad sõnadega "Kuula, oo Iisrael, Issand, meie Jumal, Issand on üks...". Mezuza tuletab meelde jumala kohalolekut. Talismaniks peetav
Ranniksekvoia Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit. Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel. Teadaolevalt kõrgeim elus sekvoia on 2006. aastal mõõdetud Hyperion, mille kõrgus on 115,55 meetrit. Puu võra on koonilise kujuga, oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Tüve läbimõõt võib ületada 4,5 meetrit. Koor on kuni 30 sentimeetri paksune, pehme ja kiuline. Koorele annab tema punase värvuse parkhape. Paksu koore happelisus kaitseb puud putukate, haiguste, seente ja tule vastu. Intensiivne tuli võib koore siiski läbida ja puu seest õõnsaks põletada. Kui vähegi elusat kudet säilib, taastab puu oma jõuvarud ja põlemishaavad armistuvad. Võra ülaosas ja päikese käes on okaste pikkus 5...10 millimeetrit; noorematel puudel ja varjulistel okstel aga 15...25 millimeetrit. Albiino-puudel puudub klorofüll ning need toituvad,...
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel.
veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katab maapinda õhuke lehepuru. Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas
Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad neid märkaksid. Puude lehed on paksud ja tugevad, selleks et vihm neid puruks ei peksaks. Vihmametsa taimestik pakub ka palju elupaiku erinevatele loomadele. Enamik loomi elavad puudel ja on head ronijad
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas.
Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna. Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool, samuti võib otsida söödavat maapinnalt. Toitu eelistavad otsida vanematelt, sammaldunud puudelt. Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud toidupoolis kätte saada.Tema menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse
Kuivaks sügaval paiknevast vihmaveest.Paljud perjoodiks koonduvad jõgede ja järvede puud langetavad oma lehed juurde kus leidub pisutki eluks vajaliku põuaperioodiks maha. vett. 9.Ekvatoriaalsed Epifüüdid ja liaanid kasvavad Ahvid ,laisikud ja kameelionid on abiks vihmametsad puutüvedel ja okstel kuna metsa all tugevad küünised ja pikk saba.Laisikutel napib valgust ja mullas on toiteelemente on karv suunatud kõhult selja poole,et vähe.Vett ja toiteelemente hangivad vihmavesi kiirelt ära voolaks.Kameelonil need õhust varisest ja on erakordne võime kiiresti värvi sademeteveest.Sama taime erinevad muuta.Naad on kohastunud eluga puude oksad võivad õitseda ja viljuda eri otsas. ajal.Puud kasvavad mitme rindena.
Haub emaslind üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesa hoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Keskmine eluiga 1,2....1,6 aastat . Maksimaalne eluiga 10aastat ja 4 kuud. Sootihane piirab sega-ja lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Sabatihane Suuruselt Eoroopa pisimaid linde. Iseloomulikuks tunnuseks on pikk saba. Tuule käes võngub saba harakalikult üles-alla, kui lind ise osavasti okstel turnib. Toiduks väikesed putukad ja ämblikud; linnumajatoidukesi ei külasta. Meisterlikult ehitatud pesa on väljast kaetud samblikega, sissepääsuava asub küljel. Sabatihase pere on väga arvukas, kuni 13 hinge, kes kasvades paisutavad pesaseinad rebenema. Tekkinud aukudest torgatakse siis sabad välja. Pesitseb leht-ja segametsades. Inimest või muud tülitajad võtavad sabatihased vastu kareda tserriri häälitsusega. Eestis ebaühtlaselt levinud väikearvuline haudelind
läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2] Harilik vaher on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega. Õitseb enne lehtimist aprillis-mais 7-10 päeva. Rohekaskollased õied on kahesugulised, püstistes kännastes. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. [2] Rohttaimed
Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik lihakvili (mari) 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
