Niisamuti ei ole õige paigutada paneel- korrusmajade seintele ronima nõrgakasvulisi õrnu ronitaimi. Küll aga võivad samad taimed mõnikord sobida rõdudele. Kvaliteetsed ronitaimeistikud on potistatud ning kinnitatud ronimistugedele ning etiketitud. Valik ronitaimi: Sugukond viinapuulised -Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus 1) Parthenocissus quinquefolia -harilik metsviinapuu Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele
( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest
(Vikipeedia) Linnuliigid • Kohatud on 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. (Keskkonnaamet) • Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsklaglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. (Vikipeedia) Valgepõsklagle (Branta leucopsis) Kirjuhahk (Polysticta stelleri) Taimeliigid • Soontaimeliike on 520. • Samblikke ja samblaid ligi 500 liiki. • Liaan Luuderohi, orhideeliik Valge tolmpea. (Keskkonnaamet) Luuderohi (Hedera helix) valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) Mereelu • Ligi 80 liiki kalu. • Vähilaadsed ja kalad (räim, tursk) • Limused (rändkarp, söödav südakarp, vesiking) • Hülged (Keskkonnaamet) Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) Söödav südakarp (Cerastoderma glaucum)
hüään puuvillapõõsas, kaktused, piimalille Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm, vihmametsad kliimavööde pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, ( ferralliit- šimpans, tukaan, tapiir, heveapuu, mullad ) tarantel, aara, rododendron orangutang, leemur, piraaja http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/loodusvoondid_tabel_larstrunin.htm
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates
Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, jaaguar, Kookospähklipalm, Maavarade kaevandamine, Metsade liigne vihmametsad kliimavööde pruunmullad anakonda, simpans, tukaan, orhidee, liaan, heveapuu, metsandus, alepõllundus maharaiumine, liigasustus, ( ferralliit- tapiir, tarantel, aara, rododendron vee erosioon, looma- ja mullad ) orangutang, leemur, piraaja taimeliikide hävimine
aladele Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm, Maavarade Metsade liigne vihmametsad kliimavööde ümbrus pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, kaevandamine, maharaiumine, ( ferralliit- simpans, tukaan, heveapuu, metsandus, liigasustus, vee mullad ) tapiir, tarantel, aara, rododendron alepõllundus erosioon, looma- ja
suuremaid tööstusharusid. Viited: http://en.wikipedia.org/wiki/Borneo http://et.wikipedia.org/wiki/Kalimantan http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-51-3.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-51-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-48-2.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-1.htm http://www.klimadiagramme.de/Australien/kuching.html http://www.google.ee/imgres? q=liaan&hl=et&biw=1024&bih=653&gbv=2&tbm=isch&tbnid=WSPFBPsKOS1fAM:&imgr efurl=http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader%3FresourceId%3D1- d91dbc99a39d5293d9a05895a55edf435210953c%26attachmentId %3D3114&docid=F2O1MbHQIuEwYM&imgurl=http://www.schorpioenopreis.nl/suriname/ binnenland/liaan.JPG&w=391&h=600&ei=68_fToa6HMSN-wbn3-SxBQ&zoom=1 http://www.google.ee/imgres? q=kalimantan&num=10&hl=et&gbv=2&biw=1024&bih=653&tbm=isch&tbnid=84YfinNOD IqSyM:&imgrefurl=http://www.embassyofindonesia
2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi. 1994-ndal aastal avastati, et see ei ole fossiilne leid, vaid elus puu. Volleemia kuulub araukaarialiste Araucariaceae sugukonda. Arvamus:
6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks. · Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. · Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid,
A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria F) Taim, kes kogub varre, lehe, juure või vilja sisse vett Sukulent G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab I) Lõuna-Ameerika rohtla Pampa J) vihmametsa ronitaim ehk Liaan K) Tuule-või vee kulutav tegevus Erosioon L) Ala kõrbes, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale Oaas M) Hülge-või morsanahast tehtud paat Kajak N) Euroopa kodustatav põhjapõder Poro O) Tundrarahvas, laplane Saam P) kaksküürkaamel Baktrian R) üksküürkaamel Dromedar S) Austraalia põlisrahvas Aborigeene T) Lumest ja jääst kuplikujuline onn eskimol Iglu
Kuna seal ei ole erinevaid aastaaegu, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsas on kolm rinnet. Kõige kõrgemal on 30- 40 meetrised vihmavarjukujulise võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Keskmisel rindel on 20- 30 meetrised puud. Puud on varju- ja niiskuslembesed ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Osad taimed aga kasvavad teiste peal , et rohkem valgust saada. Selline taim on näiteks liaan. Peale selle on vihmametsades veel palju teisigi taimi. Need on näiteks bromeelia, raitlill, palm, orhidee ja viigipuud. Savann Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta,
sed keskpäeval on päike seniidis. +23 ( ferralliit-mullad ) Toimub sarnaneb eluga linna taimekasvuga. Puud on kaevandamine, vihmametsa kuni +27 kraadi. Sademeid üle 2000 keemiline murenemine. mitmekordsetes majades. igihaljad. Kookospähklipalm, metsandus, d mm. Pinnamoodi kujundab Loomad peavad olema head orhidee, liaan, heveapuu, alepõllundus. veeerosioon. Mullastik ei ole ronijad, linnud okste vahel rododendron Inimesed korjavad viljakas. Toitaineid koguneb vigurlendajad. Tiigrier, metsaande, mulda vähe
pidevalt suure õhuniiskusega alade igihaljas taimekooslus. Vihmamets on tavaliselt liigirikas, eriti palju leidub puuliike. Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30-50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, 5 sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks. Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid, mahagonipuud,
kasutada toatemperatuuril olevat vett. Nefroleebi kasvutingimused Eluks vajab nefroleep valget või poolvarjulist kohta, temperatuuri poolest sobib talle tavaline toatemperatuur. Taim kardab jahedat tõmbetuult, seega lahti käiva akna alla teda mitte asetada. Taimele ei meeldi veega piserdamine ja kardab tõmbetuult! Nõelköis Nõelköie kodumaa on Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia ja Uus-Ginea). Ta on kuni 20 m kõrguseks kasvav liaan ning varre jämedus võib olla kuni 4 cm. Tugitaimedele kinnitub ta õhujuurtega. Südamekujulised lehed on igihaljad ja looduses võivad kasvada kuni meetripikkuseks. Toatingimustes on lehed siiski kuni 20 cm pikkused. Toatingimustes taimed ei õitse. Nõelköis on väga hea ja efektiivne õhupuhastaja. Tänu oma dekoratiivsusele ja vastupidavusele leiab nõelköis tihti kasutamist kaubanduskeskustes ja kontorites. Nõelköie hooldusjuhend
· Sõnajalgtaimede viljastamine on enamasti seotud veega, nende areng viljastamisest täiskasvanuks saamiseni on aeglane; · Sõnajalgtaimede sporofaas* (2n) kestab gametofaasist* (n) kauem (Vt Taimede paljunemisviisid); Epifüüt - teistel taimedel kasvav, kuid mitte parasiteeriv taim. Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Liaan - ronitaim. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus
Võib aga olla ka väikesi, vaid paarimillimeetrilisi õisi. Ka üldsuuruselt on taimed vägagi erinevad. Suurimaks orhideeks peetakse Kagu-Aasias kasvavat Grammatophyllum speciosum'it (foto 1 ja 2) mille 3-4 m pikkused varred kannavad kuni salaõielisi 10-cm läbimõõduga õitega õisikuid. Õisikuid võib seejuures ühel taimel olla väga palju, kuni sadakond. Selle taime lehed on kuni meetri pikkused. Pikim orhidee on Jaaval kasvav kuni 40 m pikkune liaan Galeola altissima. Väiksemad orhideed on vaid mõne millimeetri kõrgused, näiteks Austraalia Bulbophyllum minutissimum (foto 3). Troopiliste orhideeõite omapärane ilu on innustanud neid taimi kasvatama ka kunstlikult loodud keskkonnas. Kuigi esimesed katsed ebaõnnestusid, on troopiliste orhideede kasvatamine levinud peaaegu kogu maailmas. Ja mitte ainult kasvatamine, ka aretustööd tehakse väga laialdaselt, on loodud väga palju dekoratiivsete
Saagikas. Lehevarisemistõvele üsna vastupidav. Hea talvekindlus. 3.2 Ilupuud ja põõsad Mikrobioota (Microbiota decussata) Maapinda kattev madal põõsas. Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel rohelised, talvel pronksjaspruunid.Kõrgus 0,3-0,4 m, laius 1-1,5 m. 8 Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja- Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja
Liaanidel on võitluses valguse pärast eriti otstarbekas taktika: teiste taimede tüvesid kasutades, ronivad nad üles tänu peenikeste varte kiirele kasvule, kulutamata reserve tugikudede ja teiskasvu moodustamisele. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, ronijuured, väänlad, väänduvad võsutipud. Et kiireks kasvuks vajavad liaanid valgust, siis ronivad nad üles häiludes või raiestike serval. Seetõttu on nad sekundaarsetes metsades eriti arvukad. Jõudnud võrasse, jätkab liaan kasvu naaberpuudele, nii et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral. Epifüüdid, taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel (epifüllid), on algusest peale soodsamates valgustingimustes, kuid vee kättesaamine on neil raske. Enamik epifüüte kasutab ainult vihmavett, seega oleneb nende kasv
RONI- JA VÄÄNTAIMED Harilik koeranaeris BRYONIA alba Juulis õied Click to edit Master text styles Köitraagudega kinnitub Second level Päike, poolvari, Third level parasniiske muld Fourth level Fifth level Ängislill THLADIANTHA dubia Köitraagudega Click to edit Master text styles 3m kõrgune liaan Second level Juulist septembrini õied Third level Fourth level Fifth level Harilik humal HUMULUS lupulus Click to edit Master text stylesKahekojaline(vajab Second level emas ja isas taime) Third level Varred väänduvad Fourth level Fifth level Kuni 15m keskmiselt ikka 6m
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma
Aastarõngaid ei esine, puude vanuse ei ületa tõenäoliselt 250 aastat. o Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on plankjuured või õhujuured. Puud toestavad end ka liaanidega. o Sagedane on tüveõiesus ja tüveviljasus. · Liaanid ronivad mööda puutüve üles valguse poole. Kasvavad kiiresti pööramata tähelepanu tugikoele ja teiskasvule. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, väänlad, ronijuured. Kui liaan jõuab tippu, jätkab ta ronimist naaberpuule, et kui esialgne puu peaks murduma, siis see ei tähendaks, et liaan ka kindlapeale hävib. · Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvel, okstel ja isegi lehtedel. Nad on heades valgustingimustes, aga probleeme on veevarustusega. Nad kasutavad peamiselt vihmavett ning sõltuvad suuresti vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks
Kaasaegses tsivilisatsioonis kannavad osalt sama suhtumist tsirkuse ja loomaaia töötajad. Selline austamine ja samastamine võib seega rahulikult koos eksisteerida koos rohkem-vähem teadusliku klassifitseerimisega. Ja mitmed erinevad pärismaalased klassifitseerivad taimia ja loomi väga täpselt ja keerukalt. Dogonid (Sudaanis) jaotavad taimed 22 perekonda, mis on kahes seerias ja konkreetses järjekorras. Mõni perekond on jagatud 11 alagruppi. Kõik 22 jagunevad kolme gruppi - puu, liaan, rohi. Esimeses perekonnaseerias seostatakse meestaimed vihmaste, naistaimed kuivade aastaaegadega (sümboliseerib üksikuid sünde); teises on vastupidi, see sümboliseerib kaksikute sünde. Iga perekond vastab ühele kehaosale / oskusele / ühiskonnaklassile / institutsioonile. Ühed indiaanlased usuvad, et nad teavad loomadest nii palju, kuna kunagi inimesed abiellusid loomadega ja said teada. Navahodel on asi natuke kaugemal zooloogide jaotusest
Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed Roomavad liaanid Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised 6 kroonlehte 6 tolmukat 3 kokkukasvanud viljalehte tiivuline kupar o Dioscorea batatas jamss Looduslikult kasvab Põhja Ameerikas. Kasvab niisketes metsades, soodes, võõsastikes. Mitmeaastane roomav liaan südajate lehtedega. Isasõied ja emasõied on väikesed, rohekaskollased, koondunud õisikutesse. Viljad on tiivulised kuivad kuprad. Mitte segi ajada Ipomoea batatas (Convolvulaceae) bataat ehk maguskartul (igl.k. yams mõlemad)! Selts Pandanales Pandanus pandan ehk kruvipuu o Pandanus odoratissimus - keerdunud tüvega, tugijuurtega puud, viljad söödavad
MAKJA vahemereline võsa Apeniini poolsaarel ja Lõuna Aafrikas FRÜÜGANA - ........ Balkani poolsaarel CHAPARRAL - ....... Pürenee poolsarel, Californias SAVANN puisrohtla LJAANO - ....... Lõuna Ameerikas Orinoco madalikul KAMPO - ............................................. Brasiilia mägismaal BAOBAB ahvileivapuu AKAATSIA vihmavarjukujulise võraga MASAID Ida Aafrika savannide põlisrahvas SELVA vihmamets Amazonase madalikul Lõuna Ameerikas LIAAN puitunud varrega ronitaim EPIFÜÜT pealkasvaja taim,toitub õhujuurte abil SAPROFÜÜT kõdutaim, toitub seente abil lagunevast orgaanilisest ainest HEVEA kautsukipuu BALSAPUU väga kerge puiduga puu KIINAPUU koorest valmistatakse malaariavastast ravimit KOPRA kookospähklite kuivatatud sisu ( tooraine toiduainetetööstusele) BATAAT maguskartul, juuremugulad sisaldavad tärklist MANIOKK troopiline mugulvili KAPIBAARA suurim näriline maailmas
· Indoolalküülamiinid · DMT (N,N-dimetüültrüptamiin) · Teised indooli derivaadid · Harmala alkaloidid · Piperidüülbensülaatestrid! · JB-329 · Fenüültsükloheksüülid! · Fentsüklidiin e PCP · Mitmesugused muud! · Kavaiin, dimetüülatsetamiid, kannabinoidid! Ayahuasca koosneb mitmetest taimedest, sealhulgas Banisteriopsis caapi · Lõuna-Ameerika liaan · Sisaldab erinevaid ß-karboliine (harmaliin jt) · Mõned lisatavad (Psychotria viridis, Diplopterys cabrerana) sisaldavad DMT-d (N,N-dimetüültrüptamiin) · Võidakse lisada nikotiini, atropiini või skopolamiini sisaldavaid maavitsalisi Kultus-ibooga ja ibogaiin · Tabernanthe iboga kasvab Aafrikas, tarvitatud proseksuaalse vahendina kindlates paarisuhetes · LSD-taoline toime, eriti mälujälgede taaselustamine, "reis" võib kesta kauem kui päeva
erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Harilik luuderohi (Hedera helix L.) [héliks] Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised
endospermita ja mikroskoopiliselt väikesed (kõige väiksemad on epifüüdsete orhiteede seemned, sest ainult nii saavad nad tõusvate õhuvooludega suurte troopikapuude võrasse kanduda, et seal uuesti idaneda) * Kuna seemned on toitekoeta, toimub areng aegamööda * Orhideed elavad seentega sümbioosis * Orhideid võib olla nn mm suuruseid ja ka 3-4 m pikkuste vartega, pikim on epifüütne orhidee (40m) liaan * Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas. * Käpalised olevat tekkinud troopilises Aasias, kus ka praegu esineb rohkesti primitiivse ehitusega orhideesid * Kasutusalad: Mehhikost pärit vanilli valmimata viljad on tooraineks vanilliini tootmisel. Dekoratiivtaimed, lõikelilled (eriti kaua õitseb veenuseking, isegi lõigatud õis püsib vaasis paar- kolm kuud)
Eestis kodumaine. 7- 8m kõrgune madal puu või põõsas. Vähenõudlik, külmakindel, linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, terveservalised. Külgroodusi 6-12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Puit habras. Ei kasutata eriti. 62. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu: Parthenocissus quinquefolia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. 20m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan. Külmakindel, linnatingimusi taluv, poolvari või avapäike. Lehed sõrmjad, 5 lehekest, rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume- ja alat sinakasrohelised, 4-10cm pikad. Ronib köitraagudega. Kasutatakse haljastuses. Perekond tamm: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad kõrged puud ja põõsad. Lehed hõlmised, saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied kimpudena rippuvates urbades,
erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Pyramidalis'; 'Silver Umbrella'; 'Variegata'; Harilik luuderohi (Hedera helix L.) Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Tunnused: Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised
Maltspuit kitsas, helekollaka varjundiga, lülipuit kollakaspunane. Puitu kasutatakse joonestussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. · Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. 62. Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) ja perekond tamm (Quercus) Parthenocissus quinquefolia - Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestis kultuuris sage. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. · Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad · Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised · Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel
annaabi.ee 
