Niisamuti ei ole õige paigutada paneel- korrusmajade seintele ronima nõrgakasvulisi õrnu ronitaimi. Küll aga võivad samad taimed mõnikord sobida rõdudele. Kvaliteetsed ronitaimeistikud on potistatud ning kinnitatud ronimistugedele ning etiketitud. Valik ronitaimi: Sugukond viinapuulised -Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus 1) Parthenocissus quinquefolia -harilik metsviinapuu Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele
Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd )
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
hüään puuvillapõõsas, kaktused, piimalille Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm, vihmametsad kliimavööde pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, ( ferralliit- šimpans, tukaan, tapiir, heveapuu, mullad ) tarantel, aara, rododendron orangutang, leemur, piraaja http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/loodusvoondid_tabel_larstrunin.htm
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates
Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, jaaguar, Kookospähklipalm, Maavarade kaevandamine, Metsade liigne vihmametsad kliimavööde pruunmullad anakonda, simpans, tukaan, orhidee, liaan, heveapuu, metsandus, alepõllundus maharaiumine, liigasustus, ( ferralliit- tapiir, tarantel, aara, rododendron vee erosioon, looma- ja mullad ) orangutang, leemur, piraaja taimeliikide hävimine
aladele Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm, Maavarade Metsade liigne vihmametsad kliimavööde ümbrus pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, kaevandamine, maharaiumine, ( ferralliit- simpans, tukaan, heveapuu, metsandus, liigasustus, vee mullad ) tapiir, tarantel, aara, rododendron alepõllundus erosioon, looma- ja
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliit...
2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi. 1994-ndal aastal avastati, et see ei ole fossiilne leid, vaid elus puu. Volleemia kuulub araukaarialiste Araucariaceae sugukonda. Arvamus:
Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks. · Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. · Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid,
A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria F) Taim, kes kogub varre, lehe, juure või vilja sisse vett Sukulent G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab I) Lõuna-Ameerika rohtla Pampa J) vihmametsa ronitaim ehk Liaan K) Tuule-või vee kulutav tegevus Erosioon L) Ala kõrbes, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale Oaas M) Hülge-või morsanahast tehtud paat Kajak N) Euroopa kodustatav põhjapõder Poro O) Tundrarahvas, laplane Saam P) kaksküürkaamel Baktrian R) üksküürkaamel Dromedar S) Austraalia põlisrahvas Aborigeene T) Lumest ja jääst kuplikujuline onn eskimol Iglu
Kuna seal ei ole erinevaid aastaaegu, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsas on kolm rinnet. Kõige kõrgemal on 30- 40 meetrised vihmavarjukujulise võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Keskmisel rindel on 20- 30 meetrised puud. Puud on varju- ja niiskuslembesed ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Osad taimed aga kasvavad teiste peal , et rohkem valgust saada. Selline taim on näiteks liaan. Peale selle on vihmametsades veel palju teisigi taimi. Need on näiteks bromeelia, raitlill, palm, orhidee ja viigipuud. Savann Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta,
sed keskpäeval on päike seniidis. +23 ( ferralliit-mullad ) Toimub sarnaneb eluga linna taimekasvuga. Puud on kaevandamine, vihmametsa kuni +27 kraadi. Sademeid üle 2000 keemiline murenemine. mitmekordsetes majades. igihaljad. Kookospähklipalm, metsandus, d mm. Pinnamoodi kujundab Loomad peavad olema head orhidee, liaan, heveapuu, alepõllundus. veeerosioon. Mullastik ei ole ronijad, linnud okste vahel rododendron Inimesed korjavad viljakas. Toitaineid koguneb vigurlendajad. Tiigrier, metsaande, mulda vähe
pidevalt suure õhuniiskusega alade igihaljas taimekooslus. Vihmamets on tavaliselt liigirikas, eriti palju leidub puuliike. Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30-50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, 5 sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks. Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid, mahagonipuud,
kasutada toatemperatuuril olevat vett. Nefroleebi kasvutingimused Eluks vajab nefroleep valget või poolvarjulist kohta, temperatuuri poolest sobib talle tavaline toatemperatuur. Taim kardab jahedat tõmbetuult, seega lahti käiva akna alla teda mitte asetada. Taimele ei meeldi veega piserdamine ja kardab tõmbetuult! Nõelköis Nõelköie kodumaa on Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia ja Uus-Ginea). Ta on kuni 20 m kõrguseks kasvav liaan ning varre jämedus võib olla kuni 4 cm. Tugitaimedele kinnitub ta õhujuurtega. Südamekujulised lehed on igihaljad ja looduses võivad kasvada kuni meetripikkuseks. Toatingimustes on lehed siiski kuni 20 cm pikkused. Toatingimustes taimed ei õitse. Nõelköis on väga hea ja efektiivne õhupuhastaja. Tänu oma dekoratiivsusele ja vastupidavusele leiab nõelköis tihti kasutamist kaubanduskeskustes ja kontorites. Nõelköie hooldusjuhend
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
Võib aga olla ka väikesi, vaid paarimillimeetrilisi õisi. Ka üldsuuruselt on taimed vägagi erinevad. Suurimaks orhideeks peetakse Kagu-Aasias kasvavat Grammatophyllum speciosum'it (foto 1 ja 2) mille 3-4 m pikkused varred kannavad kuni salaõielisi 10-cm läbimõõduga õitega õisikuid. Õisikuid võib seejuures ühel taimel olla väga palju, kuni sadakond. Selle taime lehed on kuni meetri pikkused. Pikim orhidee on Jaaval kasvav kuni 40 m pikkune liaan Galeola altissima. Väiksemad orhideed on vaid mõne millimeetri kõrgused, näiteks Austraalia Bulbophyllum minutissimum (foto 3). Troopiliste orhideeõite omapärane ilu on innustanud neid taimi kasvatama ka kunstlikult loodud keskkonnas. Kuigi esimesed katsed ebaõnnestusid, on troopiliste orhideede kasvatamine levinud peaaegu kogu maailmas. Ja mitte ainult kasvatamine, ka aretustööd tehakse väga laialdaselt, on loodud väga palju dekoratiivsete
Saagikas. Lehevarisemistõvele üsna vastupidav. Hea talvekindlus. 3.2 Ilupuud ja põõsad Mikrobioota (Microbiota decussata) Maapinda kattev madal põõsas. Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel rohelised, talvel pronksjaspruunid.Kõrgus 0,3-0,4 m, laius 1-1,5 m. 8 Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja- Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja
Liaanidel on võitluses valguse pärast eriti otstarbekas taktika: teiste taimede tüvesid kasutades, ronivad nad üles tänu peenikeste varte kiirele kasvule, kulutamata reserve tugikudede ja teiskasvu moodustamisele. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, ronijuured, väänlad, väänduvad võsutipud. Et kiireks kasvuks vajavad liaanid valgust, siis ronivad nad üles häiludes või raiestike serval. Seetõttu on nad sekundaarsetes metsades eriti arvukad. Jõudnud võrasse, jätkab liaan kasvu naaberpuudele, nii et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral. Epifüüdid, taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel (epifüllid), on algusest peale soodsamates valgustingimustes, kuid vee kättesaamine on neil raske. Enamik epifüüte kasutab ainult vihmavett, seega oleneb nende kasv
RONI- JA VÄÄNTAIMED Harilik koeranaeris BRYONIA alba Juulis õied Click to edit Master text styles Köitraagudega kinnitub Second level Päike, poolvari, Third level parasniiske muld Fourth level Fifth level Ängislill THLADIANTHA dubia Köitraagudega Click to edit Master text styles 3m kõrgune liaan Second level Juulist septembrini õied Third level Fourth level Fifth level Harilik humal HUMULUS lupulus Click to edit Master text stylesKahekojaline(vajab Second level emas ja isas taime) Third level Varred väänduvad Fourth level Fifth level Kuni 15m keskmiselt ikka 6m
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma
Aastarõngaid ei esine, puude vanuse ei ületa tõenäoliselt 250 aastat. o Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on plankjuured või õhujuured. Puud toestavad end ka liaanidega. o Sagedane on tüveõiesus ja tüveviljasus. · Liaanid ronivad mööda puutüve üles valguse poole. Kasvavad kiiresti pööramata tähelepanu tugikoele ja teiskasvule. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, väänlad, ronijuured. Kui liaan jõuab tippu, jätkab ta ronimist naaberpuule, et kui esialgne puu peaks murduma, siis see ei tähendaks, et liaan ka kindlapeale hävib. · Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvel, okstel ja isegi lehtedel. Nad on heades valgustingimustes, aga probleeme on veevarustusega. Nad kasutavad peamiselt vihmavett ning sõltuvad suuresti vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks
Kaasaegses tsivilisatsioonis kannavad osalt sama suhtumist tsirkuse ja loomaaia töötajad. Selline austamine ja samastamine võib seega rahulikult koos eksisteerida koos rohkem-vähem teadusliku klassifitseerimisega. Ja mitmed erinevad pärismaalased klassifitseerivad taimia ja loomi väga täpselt ja keerukalt. Dogonid (Sudaanis) jaotavad taimed 22 perekonda, mis on kahes seerias ja konkreetses järjekorras. Mõni perekond on jagatud 11 alagruppi. Kõik 22 jagunevad kolme gruppi - puu, liaan, rohi. Esimeses perekonnaseerias seostatakse meestaimed vihmaste, naistaimed kuivade aastaaegadega (sümboliseerib üksikuid sünde); teises on vastupidi, see sümboliseerib kaksikute sünde. Iga perekond vastab ühele kehaosale / oskusele / ühiskonnaklassile / institutsioonile. Ühed indiaanlased usuvad, et nad teavad loomadest nii palju, kuna kunagi inimesed abiellusid loomadega ja said teada. Navahodel on asi natuke kaugemal zooloogide jaotusest
Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed Roomavad liaanid Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised 6 kroonlehte 6 tolmukat 3 kokkukasvanud viljalehte tiivuline kupar o Dioscorea batatas jamss Looduslikult kasvab Põhja Ameerikas. Kasvab niisketes metsades, soodes, võõsastikes. Mitmeaastane roomav liaan südajate lehtedega. Isasõied ja emasõied on väikesed, rohekaskollased, koondunud õisikutesse. Viljad on tiivulised kuivad kuprad. Mitte segi ajada Ipomoea batatas (Convolvulaceae) bataat ehk maguskartul (igl.k. yams mõlemad)! Selts Pandanales Pandanus pandan ehk kruvipuu o Pandanus odoratissimus - keerdunud tüvega, tugijuurtega puud, viljad söödavad
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
· Indoolalküülamiinid · DMT (N,N-dimetüültrüptamiin) · Teised indooli derivaadid · Harmala alkaloidid · Piperidüülbensülaatestrid! · JB-329 · Fenüültsükloheksüülid! · Fentsüklidiin e PCP · Mitmesugused muud! · Kavaiin, dimetüülatsetamiid, kannabinoidid! Ayahuasca koosneb mitmetest taimedest, sealhulgas Banisteriopsis caapi · Lõuna-Ameerika liaan · Sisaldab erinevaid ß-karboliine (harmaliin jt) · Mõned lisatavad (Psychotria viridis, Diplopterys cabrerana) sisaldavad DMT-d (N,N-dimetüültrüptamiin) · Võidakse lisada nikotiini, atropiini või skopolamiini sisaldavaid maavitsalisi Kultus-ibooga ja ibogaiin · Tabernanthe iboga kasvab Aafrikas, tarvitatud proseksuaalse vahendina kindlates paarisuhetes · LSD-taoline toime, eriti mälujälgede taaselustamine, "reis" võib kesta kauem kui päeva
erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Harilik luuderohi (Hedera helix L.) [héliks] Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised
endospermita ja mikroskoopiliselt väikesed (kõige väiksemad on epifüüdsete orhiteede seemned, sest ainult nii saavad nad tõusvate õhuvooludega suurte troopikapuude võrasse kanduda, et seal uuesti idaneda) * Kuna seemned on toitekoeta, toimub areng aegamööda * Orhideed elavad seentega sümbioosis * Orhideid võib olla nn mm suuruseid ja ka 3-4 m pikkuste vartega, pikim on epifüütne orhidee (40m) liaan * Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas. * Käpalised olevat tekkinud troopilises Aasias, kus ka praegu esineb rohkesti primitiivse ehitusega orhideesid * Kasutusalad: Mehhikost pärit vanilli valmimata viljad on tooraineks vanilliini tootmisel. Dekoratiivtaimed, lõikelilled (eriti kaua õitseb veenuseking, isegi lõigatud õis püsib vaasis paar- kolm kuud)
Eestis kodumaine. 7- 8m kõrgune madal puu või põõsas. Vähenõudlik, külmakindel, linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, terveservalised. Külgroodusi 6-12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Puit habras. Ei kasutata eriti. 62. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu: Parthenocissus quinquefolia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. 20m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan. Külmakindel, linnatingimusi taluv, poolvari või avapäike. Lehed sõrmjad, 5 lehekest, rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume- ja alat sinakasrohelised, 4-10cm pikad. Ronib köitraagudega. Kasutatakse haljastuses. Perekond tamm: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad kõrged puud ja põõsad. Lehed hõlmised, saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied kimpudena rippuvates urbades,
erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Pyramidalis'; 'Silver Umbrella'; 'Variegata'; Harilik luuderohi (Hedera helix L.) Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Tunnused: Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
