ÜLANE (Anemone) Kuulub tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda Ülaseperekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkeral Ülaseidvõib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased Eestiskasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed
SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal „Hariliku männi puidu omadused“. Mänd on Eesti kõige tavalisem puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Puidu normaalseks arenguks ja produktsiooniks on ka männil, nagu kõikidel taimedel, omad nõudmised toitainete kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise suhtes (Mandre, 2000). Männi puidu omadused erinevad säsist kuni kooreni ning juurtest kuni ladvani. Puidu kudede ja
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips auplicatus), väike- kooreürask (Ips amitinus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus), niineüraskid (Polygraphus spp.) jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse- kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. (Vikipeedia, 2014) Anzelika Künnap 2 HARILIK MÄND Joonis 2. Harilik mänd Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik (vt Joonis 2). Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks, Eesti metsamaa pindalast hõlmasid nad 2009. aastal 719 800 hektarit. 2.1 Leviala ja alamliigid Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni (8° lp kuni 140° ip)
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.
Laanemets Rinded Laanemetsas Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas
Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm Latania verschaffelti kollane laatanpalm Oryza sativa harilik riis Cocos nucifera kookospalm Troopika kasvuhoone: Ananas comosus harilik ananass Saccharum officinarum suhkruroog
Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puumetsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond,
sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks. Aed-õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) ja kitaikal e ploomilehisel õunapuul (Malus x prunifolia). [2] Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest kasvatatakse Eestimaa aedades tänapäevani 'Valget Klaarõuna', 'Martsipani',
and gray-green to purple, blue, and sometimes pale yellow. The flowers are white to purple. • Most mints grow best in wet environments and moist soils. Mints will grow 10–120 cm tall and can spread over an indeterminate area. Species •Mentha aquatica – water mint, marsh •Mentha laxiflora – forest mint mint •Mentha longifolia (syn. Mentha •Mentha arvensis – corn mint, wild sylvestris) – horse mint mint, Japanese peppermint, field mint, •Mentha piperita – peppermint banana mint •Mentha pulegium – pennyroyal •Mentha asiatica – Asian mint •Mentha requienii – Corsican mint •Mentha australis – Australian mint •Mentha sachalinensis – garden mint •Mentha canadensis – American wild •Mentha satureioides – native mint pennyroyal
Laanik samblikke lainjas kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/sammal/laani http://www.ahaco.de/bild%20des k.htm %20tages/moose.htm Mustika kasvukohatüüpi on eriti märkimisväärselt Kagu-Eestis. • sügavama leedemulla all võib olla lubjavaest moreeni, muld tugevalt happeline • puurindes valitseb harilik mänd Pinus sylvestris, harvem harilik kuusk Picea abies, leidub arukaske Betula Mustika- palumets Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.Väike pendula ja harilikku haaba vääriselupaikade galerii. Populus tremula, eriti pärast http://www.elfond.ee/vep/150024g.jpg raiet taastuvates paludes Põõsarindes kasvavad – harilik pihlakas Sorbus aucuparia – harilik kadakas Juniperus communis harilik paakspuu – pajud Salix sp
Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu
Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid. Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige
idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid • Vahemere-äärne taimestus on äärmiselt liigirikas. • Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus ka mirt), roosid, liiliad, iirised jt. • Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni
· Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm · Brachychiton discolor mitmevärviline pudelpuu · Phoenix reclinata tara-datlipalm
Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas. Harilik kuusk (Picea abies) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.Harilik
kaunilt esile intensiivselt tumepunase triibustiku taustal. Paljude sortide õied on mitmevärvilised: sagedamini punastes toonides õielehtedel hakkavad silma kollased või valkjad servad. Aedades kasvatatakse veel teisigi väga erineva õiekuju ja õitsemisajaga liike, mida enamasti iseloomustavad väikesed, sageli mitmekaupa varrel paiknevad õied. Tuntuimad on kollaste tähtjate õitega hilistulp (T. tarda) ja kohati isegi metsistuv kollane metstulp (T. sylvestris). Batalini tulp (T. batalinii) on väga madal. Tulbilummus haarab kaasa Mai esimesel poolel hakkavad tavaliselt õitsema varased lihtõielised ja varased täidisõielised tulbid, viimased on üsna madala kasvuga. Samal ajal õitsevad ka suurte, päikesepaistel laialt avanevate õitega darvinhübriidtulbid, millest levinumad on leekivpunaste ja kollaste, vähem valgete, roosade või kirjude õitega sordid. Enamasti on nad vastupidavad ja hästi paljunevad.
..................................12 KOKKUVÕTE..................................................................................................................13 KASUTATUD MATERJALID.........................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Eestis kasvab looduslikult nelja liiki okaspuid: harilik mänd (pinus sylvestris), harilik kuusk (pisea abies), harilik jugapuu (taxus baccata) ja harilik kadakas (juniperus communis). Käesolevas referaadis on antud ülevaade kõigist neljast Eestis looduslikult kasvavast okaspuust, alustades liigi üldiseloomustusega ning lõpetades erinevate kasutusaladega. Samuti on käsitletud ka liigi levikut, kasvutingimusi ning kohta ökosüsteemis. Referaat on tehtud tuginedes avalikult ilmunud trükistele ning internetiallikatele. Töös on kasutatud 14 erinevat allikat.
kuivem Männas-neiusilm Coreopsis verticillata `Ruby 45-55 cm juuli- Tumepunased Tavaline päikseline Red'® september kollase muld südamega metsülane Anemone sylvestris `Machranta' 35 cm mai-juuni puhasvalged Kuiv poolvarjuli- lubarikas ne muld Must lumeroos Helleborus niger 20 cm märts-aprill valged Huumus- ja varjuline
Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Algupärane metsataimestik lehtmets moodustas peaaegu 80 % metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.). Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks. Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %. 6 KOKKUVÕTE
poole, lühivõrsel 25-50 kaupa kimbus. *Käbi seemnesoomused hästi laialihoidvad, lusikjad. Kattseoomused pole nähtavad. 16) Larix decidua euroopa lehis *Võrse hallikashelekollane. *Okas(1,5-3), lühivõrsel 40-70 kaupa kimpus. *Käbi(valminud 2-4) seemnesoomuste tagant paistavad välja teravate tippudega kattesoomused. Seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad. Perekond mänd (Pinus) Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare). 17) Pinus sylvestris harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga
(17.saj John Ray -> 18.saj Karl von Linné liikide koondamine taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates) Takson (kr.k taxis asetus, korrastus) ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Hierarhiline süsteem. Liikide binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis, esimene sõna tähistab perekonda ja teine on liigi epiteet (nt Pinus sylvestris harilik mänd) Taksonid: (domeen e ÜLEMRIIK (bakterid, arhed, eukarüoodid)-molekulaargeneetilises süstemaatikas) RIIK (loomariik, taimeriik, protistid, seeneriik, bakterid) HÕIMKOND (Loomariigis: keelikloomad ehk selgroogsed, selgrootud; Taimeriigis: paljasseemne-, katteseemne-, sõnajalg-, sammaltaimed) KLASS (Loomariigis: selgroogsed - imetajad, putukad, linnud, kahepaiksed, roomajad, kalad JA
Harilik mänd tolmleb juuni algul. Käbid on algul 1cm läbimõõduga ja punased käbide kasvamine, ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab tavaliselt varakevadel ja kesta kevade lõpuni. Hariliku männi eluiga ulatud 500 eluaastani. Raieküpseks saab mänd 90-110 aastaga. Viljakamal pinnal kiiremini, kuid viljakal pinnal ei pruugi mänd raieküpseks saada, kuna enne võivad haigused männi tappa. Hariliku männi ehk Pinus sylvestris levikuala: Männi mehhaanilised omadused: Puidu mehaanilise omaduse määravad tema vastupidamisvõime väliste jõudude ehk koormuste mõjul. Välisjõud võivad olla staatilised, dünaamilised, vibratsioon ja pikaajaliselt mõjuvad. Puit on antistroofne materjal, see tähendab, et omab erisuundades erinevaid omadusi. Soojaga paisub mänd vaid 1/3 terase ja betooni paisumisest. Puit paisub ainult niiskusega ja kahaneb kuivamisega. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm
Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Algupärane metsataimestik, lehtmets, moodustas peaaegu 80% metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaa metsaalad jaotada järgmiselt: 1) Põhja-Saksamaa- valdavalt männikud 2) Lõuna-Saksamaa- valdavalt kuusikud 3) Mäestiku piirkond- lehtpuude piirkond Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.) Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks. Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %. Globaalne soojenemine, eriti aasta keskmise temperatuuri tõus, mõjutab ka metsaökosüsteeme
· noored võrsed kahvatukollased · okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised · pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes · käbi natuke väiksem kui euroopa lehisel · käbisoomused suuremad kui euroopa lehise käbil · soomused lusikakujulised ja karvased · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punakasvioletjad või kahvaturohelised · valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised · käbi munaja kujuga, hallikaspruuni värvi · seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd · noored võrsed rohekas- või punakaspruunid · pungad tume- või punakaspruunid, suured
engelmannii MÄNNILIIKIDE MÄÄRAMINE OKASTE JÄRGI Okkad 2-kaupa 5-kaupa, okka ristlõige 3-kaupa kolmnurkne (vt.joon.2) Pinus sylvestris, P.mugo, Pinus ponderosa (haruld.) P.nigra, P.contorta jt. Pinus cembra, P.peuce, Okka pikkus 10...20 cm P.strobus, P.koraiensis, P.pumila (põõsas)
Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane-, suga-, naiste-, soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused
sambliku kasvukohatüübi kirjeldusega. Joonis . Kauksi puhkekeskus nõmmemetsas (OÜ Kauksi rand). Taimestik nõmmemetsas on kidur ja liigivaene ebasoodsate mullatingimuste tõttu. Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, mets- vareskold. Sambla- ja samblikurinne on pidev, palju esineb samblikuliike, nagu näiteks alpi- põdrasamblik, harilik põdrasamblik, mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik ja islandi
korral. Segatuna meega on hea kõharohi ja vererõhu alandaja. Õitest valmistatakse külmetushaiguste vastaseid ravimeid, koorest verejooksu peatavat rohtu. Lodjapuu-õunavõie 1kg õunte kohta 0,5 kilo lodja marju. Segu keedetakse pehmeks ja surutakse läbi sõela. Saadud püreele lisatakse lodjapuu marjade kaalu jagu suhkrut, keedetakse ja segatakse, kuni on ühtlane ja pisiavalt tahke. 14) Mets-õunapuu (Malus sylvestris) Leidub kõige rohkem Saaremaal. Vajab kasvamiseks viljakat pinnast ja palju valgust. Tüve koor hallikaspruun ja rõmeline. Vanad kuivanud võrsetetipud teravad kui ogad. Õied puhkevad mais-juunis. Aedõunapuul on lehe altpoolt karvane, mets-õunapuul sile. Viljad valmivad septembris-oktoobris. Viljad on 3cm läbimõõduga, punased. Puit on kõva, raske ja sile, vanasti valmistati tuulikute hammsrattaid, höövlipakke. (tänapäeval on raiumine keelatud )
muld Nipponi dioskoor DISCOREA nipponica Kahekojaline Click to edit Master text styles 2-4 m kõrguseks Second level Third level Juulist augustini õitseb Fourth level Päike- poolvarjuline Fifth level Viljakat ja mitte liiga kuiva mulda Mets-seahernes LATHYRUS sylvestris 1,5 m kõrgune Click to edit Master text styles Second level Õied juunist septembri Third level Fourth level Fifth level Südajas aktiniidia ACTINIDIA kolomikta Kõrgus u 6m Click to edit Master text styles Kahekojaline Second level Third level Väänduvatega
koosneb sügavale ulatuvast peajuurest ja paljudest horisontaalselt paiknevatest Harilik mänd külgjuurtest. Niiskema pinnasega aladel on juurestik (Pinus Sylvestris) pinnalähedane. Mänd on laialdaselt levinud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sookasel on puutüvi aluseni
(Abies balsamea ´ A. fraseri). Teaduslikus kirjanduses lisatakse ladinakeelsele liiginimele alati ka esmakirjeldaja(te) ehk autori(te) nimi või nimelühend. Kui esmakirjeldaja on eksinud ja mõni hilisem botaanik on taime nime (taime süstemaatilist kuuluvust) muutnud lisatakse uue autori nimi ja esmakirjeldaja nimi näidatakse mõnikord sulgudes autori nime ees. Näiteks, on Carl v. Linne (C. Linnaeus) poolt nime saanud liikidel liigi nimetuse järel autorit tähistav lõhend L. (Pinus sylvestris L.). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 3 Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Põhja-raunjalg Traunjalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Kilpjalg Kilpjalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed PALJASSEEMNETAIMED Harilik mänd Mänd Männilised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Pinus sylvestris Pinus Pinaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae Harilik kuusk Kuusk Männilised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Picea abies Picea Pinaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae
), hobukastan (Aesculus hippocastanum) jne. Looduslikud hariliku kastani (Castanea sativa) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas. Montaansed okasmetsad. Ulatuslikud okasmetsad, milles domineerivad kas must mänd (Pinus nigra) või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel mägedel. Samas vöötmes rammusamatel ja paksematel muldadel on laialehiste liikide, näiteks hariliku saare (Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid. Kõrgemal kui 1 800 m on haisva kadaka (Juniperus foetidissima) ja soomusmänni (Pinus heldreichii) metsad. Kreeka põhjapiiril võib keskmistel kõrgustel leida metsi, kus liikidest on esindatud arukask (Betula pendula), euroopa lehis
ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Levik Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas. Männi levik Eestis (roheline). Kasvutingimused
....................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides)..................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3
Tartu. 3. Eesti Energiast. Juubeli aastad. Eesti Energia kodulehekülg. – Eesti Energia kodulehekülg [online] https://www.energia.ee/et/juubel/balti-elektrijaam-55 (15.05.2015). 4. Kaasik, M., Ploompuu, T. (2005). Põlevkivimaa rabad kasvavad metsa. – Eesti Loodus. Nr. 1. 5. Kaasik, M., Ploompuu, T., Ots, R., Meier, E., Ohvril, H., Okulov, O., Teral, H., Neiman, L., Russak, V., Kallis, A., Post, P. (2008). Growth acceleration of pinus sylvestris in bog stands due to intensifield nutrient influx from the atmosphere. – Oil Shale. Nr. 1, lk 75–93. 6. Kaasik, M., Ploompuu, T., Sõukand, Ü. (2003). Leelissaaste mõju Kirde-Eesti suurrabade ökosüsteemile ja atmosfäärse süsiniku sidumise võimele. – Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu, lk 64-71. 7. Kalm, V., Kohv, M. (2009). Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. (Aruanne)
Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani.
· taim on parkaineterikas, temast on saadud musta värvi · ravimtaimena rahvameditsiinis naistehaiguste puhul HARILIK SAAR Fraxinus excelsior L. · kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar · mitmeaastane heitlehine lehtpuu · ühekojaline · kõrgus 25...35 (40) m · saab 150...200 (300) a vanaks · viljad on söögiks mõningatele lindudele · puit väga väärtuslik HARILIK MÄND Pinus sylvestris L. · kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd · on kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu · vanus võib olla 300...400 (kuni 600) aastat · ühekojaline · leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades · mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik · levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus · puit on väga laia kasutusalaga KANARBIK Calluna vulgaris
kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem. Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline, okkad on lapikud, okkad keerdunud, punga värvus on oranzikapruun ja valge vaiguga kaetud). Käbid (suured soomused, värvus on kollakaspruun, tipust vaadates tumepruun , 4-5 cm) Pinus contorta keerdmänd ( okkaid kimbus 2, okas on keerdunud, värvuselt roheline väikeste kollaste plekikestega, punga värvus on oranzikaspruun ja pung on hästi suur ja kaetud valge vaiguga)
Ristikukimalasel (Bombus distinguendus) on tiibade vahel must vööt kuid ülejäänud värvus on oliivkollane. Samblakimalane (Bombus muscorum) ja jaanikimalane (Bombus humilis) on värvuselt üleni pruunid. 2. Hallid kimalased Eestis leidub neist kahte liiki. Hallkimalane (Bombus veteranus) on värvuselt valkjas- või kollakashall. Metsakimalane (Bombus sylvestris) on kollakashalli rindmikuga, tema tiibade vahel on must vööt, tagakeha esimesed kaks lüli on rohekaskollased, kolmas enamasti must, neljas ja viies kollakaspunased ning kuues keskelt paljas ja ääristatud punaste karvadega. 3. Mustad kimalased Eestis leidub kolme liiki. Musta värvi kimalastel on tagakeha tipp punane. Kivikimalasel (Bombus lapidarius) on suirakorvikest ümbritsevad pikad karvad süsimustad. Tumekimalasel
k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND Harilik mänd on igihaljas okaspuu liik. Harilik mänd on Eesti pärismaine puu. Harliku männi ladina keelne nimetus on Pinus sylvestris. Harilik mänd on kõige levinum puu Eestis. Mänd katab 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige rohkem on kaetud Hiiumaa. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle männi kõrgus on 43 meetrit, aga mõned uurijad on selle kõrguseks saanud 46 meetrit. Eesti männid kasvavad umbes 30 50 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakuselt parimad männimetsad Põlva- ja Võrumaal.
Achillea millefolium – harilik raudrohi Lathyrus pisum sativum – söögihernes Physalis alkekengi – harilik füüsalis Laurus azorica – assoori looberipuu Phyllostachys aureosulcata – triibuline lehistähikbambus Põllumajanduslikud taimed siseruumides: Cocos nucifera – harilik kookospalm Brachychiton discolor – mitmevärviline Phoenix sylvestris – mets-datlipalm pudelpuu Phoenix roebelenii – laose datlipalm Phoenix reclinata – tara-datlipalm Brahea edulis – söödav brahheapalm Chamaeropis humilis – kääbuspalm Phoenix dactylifera – harilik datlipalm Sabal – saabalpalm Dracaena draco – draakonipuu Trachycarpus – karuspalm Oryza sativa – harilik riis Aloaceae – aloe
rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3..
Tubakas (Nicotiana) -lilltubakas e.lõhnav tubakas (N. alata sün. N. affinis) Eelistab päikeselist kasvukohta, viljakat niisket mulda. Meeldib niiskus, kuid talub ka kuiva. Taim on vähenõudlik, kuid kuna tal on suur lehemass, vajab ta kuival ajal kastmist. Kannatab kergeid öökülmi. Efekttaim. Joonis 50. Lilltubakas (http://images.whiteflowerfarm.com/76795a.jpg) -metstubakas (N. sylvestris) (Argentiin) Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, mõõdukalt viljakat ja niisket mulda. Taim armastab küll niiskust kuid on ise küllaltki kuivakindel. Vajalik regulaarne kastmine. Kannatab väiksemaid öökülmi. Kasvatatakse lillepeenras ja gruppidena. Aktsenttaim, fookus. Joonis 51. Metstubakas (http://www.mooseyscountrygarden.com/dog-garden-path/nicotiana- sylvestris.jpg)
koosnevad mitmest ühetaoliselt arenenud varrest, mille eluiga on üsna erineva pikkusega, ulatudes mõnekümnest kuni mõnesaja aastani. Puudel on üks, vahel mitu võrdselt arenenud tüve, millede eluiga võib ulatuda mitmekümnest aastast tuhandete aastateni. Puittaimede tüvi on kujult enamasti ühtlaselt ahanev koonus, v.a paksenditega haiguslikud erisused, mis vahel on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest
suurim. Üle 78% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit on kaetud metsaga. Kogu Soome metsamaast on 71% eraomanike käes (sealhulgas metsatööstusettevõtted) ja 29% metsadest on riigi käes. 8.2. Metsa jätkusuutlikus Aastane metsa juurdekasv ulatub Soomes 206 miljoni kuupmeetrini. Keskmine aastane juurdekasv Soomes on umbes 5 kuupmeetrit/ ha/ aastas. Aastane juurdekasv on aga 100 miljonit kuupmeetrit. Pool metsa juurdekasvust moodustab harilik mänd (Pinus sylvestris), 30% harilik kuusk (Picea abies) ja 20% lehtpuud (peamiselt kask). Joonis 3. näitab Soomes olevate puuliikide aastast toodangut. Joonis 3. Pine (mänd), Spruce (Kuusk), Drain (metsa kasutus), Total increment (Kogu juurdekasv) 8.3 Metsade kooslus Soomes on vaid neli looduslikku okaspuuliiki, vähem kui 30 lehtpuu- ja puukujulist põõsaliiki. Enamus Soome metsadest on okaspuupuistud, lehtpuud kasvavad peamiselt segametsas
Nõmmeveskil. Oandu matkaraja lähedal on võimalik näha orhideesid nagu näiteks vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad. Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris). Üks haruldasemaid taimi, kelle hea käekäigu eest Eestis Lahemaa rahvuspark hoolt kannab, on siberi piimikas. Liigi kolmest leikohast asuvad kaks siin, kusjuures üks neist on Eesti suurim ja parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas üsna silmatorkamatu, meenutades põdrakanepit või põldohakat. Ka siinne soomuraka populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis vaid üks suur ja kolm pisemat leikohta, millest üks asub Lahemaal.
- imetajaid (10 liiki); - linde (10 liiki); - kahepaikseid/roomajad (4 liiki) - putukaid (5 liiki) Tutvustuses too välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - eluviis; - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - legendid, uskumused. 1. Taimeriik 3 1. Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) Rahvakeeles pedajas ja pedak. Harilik mänd on Eestis pärismaine puu. Ta on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Ta kasvab nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Muldadest on
annaabi.ee 
