Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/- SitVdqWxWRE/TpwAK8HPmPI/AAAAAAAAAO0/fpNNlkOGEQs/s1600/PICT10 72.JPG http://www.kuivaleski.ee/arles_gallery/images/lumine%20kuusk.jpg http://upload.wikimedia
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad.
Ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Rõivad Toit Mahlade, kissellide, soustide ja kaljade valmistamine kohalikest viljadest ja marjadest. Lodjapuumarjad Rohkesti kasutatakse odra-, nisu- ja tatrajahu Pliinid. Liha värskelt või soolatult. Ka kala söödi kõige rohkem keedetult Seened ja vaarikad, maasikad ja murakad. Kasutatud kirjandus • http:// www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Udmurdid • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • https:// www.google.ee/search?q=udmurdid&sa=X&espv=2&biw=1 366&bih=667&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ved=0CCoQs ARqFQoTCIC72d_tisgCFYEOLAods1gA7Q Tänan kuulamast ja vaatamast
Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. Puuviljadest ja marjadest ananass, aprikoosid, greip, jõhvikad, kirss, murakad, mustikad, ploom, rosin, sidrun ja viigimarjad. Maitsetaimedest ingver, küüslauk, melissid, odralinnaseekstrakt, sojakaste. Vürtsidest ja lisanditest sinep. Taimeteedest aaloe, zhennzhenn, ingver, jalakas, kibuvits, kummel, nurmenukk, palderjan, päevakübar, roheline tee, takjas, viirpuu. Jookidest kohv ja punane vein. B veregrupp B veregrupiga inimesed peaksid sööma väga mitmekesiselt, igale veregrupile mõeldud toitudest varieeritud toitu, kaasaarvatud liha
· Punane · Kõrvits · Pal-oad · Mustikad · Riisivahvel rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid · Tursk · Nuikapsas · Punased · Kuivatatu · Vikerforell · Okra sojaoad d ploomid · Porgandid · Pohlad
2 tomativiiluga, kruusitöis marju, tass kohvi •Suupiste (279 kalorit) 1 tass Kreeka jogurtit, ¾ tassi viilutatud maasikaid, ¼ tassi müslit. •Lõuna (643 kalorit) 1 suur täistera tortilla, ½ tassi pruuni riisi, ¼ tassi musti ube, ½ tassi maisi, ¼ tassi hakitud Mehhiko juustu, 4 supilusikatäit salsat, 1 õun •Suupiste 1 tass porgandeid •Õhtusöök (593 kalorit) Lihalõik, spinatisalati ja ahjukartulitega Toidud mida sportlased peaksid sööma Marjad Murakad, vaarikad ja mustikad on vaid käputäis maitsvaid marju, mis on rikkad antioksüdantide poolest ja mida tuleb pärast kehalist aktiivsust täiendada. Tumedamad marjad sisaldavad fütokemikaale ja muid kaitse elemente, mis hoiavad ära oksüdatiivse stressi, mis ilmneb kehas pingelise tegevuse ajal. Lõhe See õline kala on pakitud lihaseid arendava valgu ja oomega-3 rasvhapetega, mis mõjutavad pideva sportliku aktiivsuse korral tekkida võivaid põletikke. Pasta
Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks Nt: tupp villpea, rabamurakas. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nt:Valgejänes, mäger Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom,
Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6. Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad kadakatäks Soo-uruhiir osjad põder sääsed murakad Pohlad soo-liugur rabakonn sookurg pruunkaru rästik nastik rebane Kui toiduahelas üks lüli näiteks hukkub, siis võib juhtuda, et väheneb ka temast toituva liigi arvukus 7. Rästikute populatsioon Rästik on levinud väga laialt: elutseb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Põhja-Aasias, Inglismaast kuni Sahhalini ja Koreani
(Pappel, J. (2015), Inkubaator) 1.1. TurBliss’i äriidee sünd TurBliss loodi 3. juulil 2014. aastal Jane Pappeli, Sirli Manguse ja Margit Naptali poolt. Pappel, Mangus ja Naptal olid juba enne puutunud kokku turbarabade ja sealsete tegemistega ning teadsid, et turvas on Eestis alati olnud tuntud kui klassikaline maavara – kütteallikas ja kasvupinnas. Eestlaste peas ja südames on turvas alati eksisteerinud – päikesetõusud rabas, pohlad, jõhvikad, murakad, sookailud ja turbasammal, ilus ja puutumatu loodus, hõiklevad sookured, romantilised rabajärved. Nad hakkasid uurima kättesaadavat kirjandust ja uurimistöid, milles selgitati kosmeetilise turba omadusi. Põnevatest uurimustest innustatuna katsetati puhta turba mõju nahale ning nad üllatusid positiivselt – turvas mõjus nahale sügavpuhastavalt, pehmendavalt, värskendavalt, pani naha õhetama ja tervisest pakatama. (Naptal, M., Pappel, J., Mangus, S. (2014), TurBliss)
7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin teada, mis taimed kasvavad meie soodes ? Loodan leida vastuse, seda referaati tehes. Väikest eeltööd tehes, sain teada, et Eestis on võrreldes teiste riikide soodega väga palju erinevaid taimi ning puid
Rebase toitumine Rebane on nii taime kui ka loomatoiduline. Ta ohvriks langevad enamasti närilised, jäneselised ja teised väikese ja keskmise suurusega selgroogsed (ka oravad, okassead, teod, vihmaussid ja 5 putukad rohutirtsud, põrnikad, kilgud). Rebane sööb ka parte, kanalisi ja laululinde ja nende mune. Vähesel määral sööb taimset toitu nagu puuviljad, marjad (eriti murakad), rohi, pähklid ning terad (tavaliselt mais ja nisu). Selgroogseid sööb rebane tavaliselt talvel, kui muu toidu hankimisega esineb raskusi. Näljaga sööb ta ka loomade jäänuseid. Linna sotsib rebane toitu maast ja aitab tühjendada ka prügikaste, linnumajasid ja kompostihunnikuid. Erinevalt maarebastest murravad linnarebased palju väikesi linde ja metsikuid tuvisid. Rebase päevane toiduhulk on 0,5 kuni 1 kg. Rebase paljunemine
tihti rabadess ja sööb seal jõhvikaid. Jänes külastab tihti toiduotsingutel rabasaari, kes toitub puukoorest(nt. kask), kõrrelistest ja teistest rabades kasvavatest taimedest. Lehetäi elutseb kõikjal, kus leidub söögiks kõlblikke taimi, sealjuures ka vanemates rabades, kus on kuivem ja leidub piisavalt taimi, näiteks kõrrelisi. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine toitumisastmetel Tootjaid on rabades palju, paljudel neist puuduvad vaenlased ja nende levikut takistavad vaid kliima olud ja toitainete vähesus. Osad neist on mürgised (sookailud) ja herbivooridele sobilikke taimi on vähe. Peamised produtsendid on turbasamblad, tarnad, kõrrelised, ja puhmad. Herbivoorid rabades aastaringselt ei ela peamiselt vähese toidu ja sobivate elupaikade puuduse tõttu
Avokaadoõli stimuleerib organismis kollageeni 11 tootmist. Viiluta avokaadot oma hommikuvõileivale või tükelda värsketesse salatitesse. Peale avokaado sisaldab rohkelt C-vitamiini ka kiivi. 4.2. Mustikad See mari on tõeline antioksüdantide varamu. Kõigest 100 g mustikaid päevas paneb keha uusi rakke tootma, hoiabnägemise ja mälu korras. Mustikas leiduvad ained varustavad nahka hapnikuga, tugevdavad kapillaare ja südant. Peale mustika on kõrge antioksüdantide sisaldusega ka murakad, mustsõstrad, tumedad viinamarjad. 4.3. Kala Rasvases kalas sisalduvad oomega-3-rasvhapped, kõige enam on neid lõhes, makrellis ja forellis. Eriti kasulik on lõhe, sest see sisaldab peale oomega-3-rasvhapete võimsat antioksüdanti, mis on hea nahatoonuse saladus. Söö kala vähemalt kaks korda nädalas. 4.4. Täisteraleib Täisteraleivas sisalduv seleen aeglustab naha vananemist, säilitab kudede elastsust, toetab
veenilaiendeid halvendada. Ta soovitab süüa päevas vähemalt 30gr kiudaineid: võtta menüüsse võimalikult palju täisteratooteid, kaunvilju, juur- ja puuvilju. Soovitab süüa rohkelt murakaid ja kirsse, sest need sisaldavad rikkalikult ühendeid, mis hoiavad ära veenilaiendite tekkimise või leevendavad nende põhjustatud vaevusi. Toorest puuviljamahlast võib veenilaiendite puhul palju kasu olla, ütleb dieetraviarst Cherie Calbom. Tumedad marjad, näiteks kirsid, murakad ja mustikad, sisaldavad antiotsüniine ja teisi aineid, mis tugevdavad veresoonte seinu. Peale selle sisaldab ananass rikkalikult bromeliini, mis takistab vereklompide moodustumist. Ta soovitab juua suure klaasitäie värsket marja- või ananassimahla 1-2 korda päevas. APTEEGIST SAADAVD RETSEPTIVABAD RAVIMID. · Lioton 1000 Gel- peetakse tõhusaimaks retseptita ravimiks veenilaiendite puhul · Pinaster strong · Ginkor fort kapslid · Aescuven tabletid
tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?) Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele vastamata vangutas ta vaid pead. Sama moodi ka des-, maks- ja tuna-lauselühendid. kui, otseku, nagu, kuni Selliseid mehi nagu Mats võiks rohkem olla. Ta on tugev kui karu. Sadas vihma, kui tagasi tulin. Kõndisime, kuni jõudsime raudteejaamani. Metsamarjad, nagu [= näiteks) maasikad, mustikad ja murakad, on väga vitamiinirohked. AGA Niisuguseid/selliseid/sääraseid torumehi nagu Juhan ja Peeter Vääri on raske leida.
Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda (ikkagi on murakad). Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik
Programmi sihtgrupiks on nii tarbijad, gurmaanid, tootjad kui ka toitumisspetsialistid. Soome köök jaguneb geograafiliselt kaheks: lääneosa toidukultuuris on tähtis roll kalal ja lihal, samas kui riigi idaosa roogades annavad tooni ka juurviljad ja seened. Soome toidukultuurile on suurt mõju avaldanud Rootsi köök, kuid eeskätt Karjalas on tunda ka Vene köögi mõju. Olulisel kohal on teraviljatoidud ja metsamarjad (näiteks mustikad, pohlad, murakad ja astelpaju). Nii joogina kui ka toiduvalmistamisel kasutatakse piima ja muid piimatooteid. 18. sajandil leidis soomlaste toidulauale tee kartul, tõrjudes kõrvale naeri.[11] Maitseainetest on põhiliselt kasutatud soola, levinud on ka till, aedpetersell, sibulapealsed ja köömned. Harva tarvitatakse ka küüslauku ja sinepit. Traditsioonilised Soome road on riisi või kartulitäidisega karjala pirukas (karjalanpiirakka), taignas küpsetatud kala ja seapekk (kalakukko) ja juustupätsike
Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, 10 täisterarukkileib Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, 8 kuiv.ploom Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, 7 mandlid Keedetud oad & herned, murakad, 6 pärm India pähkel, sarapuupähkel, 6 päevalilleseemned Kuivatatud ananass, dattel & pirn, 6 suhkruherned Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, 6 kaerahelbed Maisihelbed, sepik, pop corn, 5 tomatipaste Kreeka pähkel, maisimanna, 5 mustsõstrad
želatiin, jahvatatud kaer, looduslähedased lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator naatriumtsitraat, jogurti juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Jogurtis on 2,8% rabarberit ja 0,6% kaera. 12 Hellus jogurt õuna-muraka-mee Koostis: piim, suhkur, õunad, murakad, mesi, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator naatriumtsitraat, toiduvärv beeta-karoteen, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3(lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Jogurtis on 1,7% õunu, 1,1% murakaid ja 1,1% mett. Hellus metsamarja jogurt Koostis: piim, suhkur, metsamarjad (põldmarjad, mustikad, vaarikad), paksendaja modifitseeritud
Mahl aitab lõhustada rasvarakke. Punapeedil on hea toime köha ja nohu vastu. Redis puhastab suuõõnt, kõri ja nina. Sageli süües aitab vältida külmetushaigusi ja toimib väsimuse vastu, hea toime südamele ja närvidele. USA teadlased soovitavad: kaunvilja söömine toimib hästi rasva põletamisele pähklid väikeses mahus langetavad meie söögiisu mustikad, sõstrad, vaarikad, murakad teevad meid saledamaks, pärsivad söögiisu ja toimivad ülekaalu vastu hea toime on ka viiel redisel päevas kurgid teevad meid saledaks, igal nädalal süüa ühe päeva jooksul vaid kurke vedelikku juua iga tunni järel – üks klaas koos vähese sidrunimahlaga, nii langeb meie söögiisu kiiresti. Kollane ja oranž laudlina suurendavad kehakaalu langetada soovijatel hoopis söögiisu. Hästi toimib sinine
Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid) 25. soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud... Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast. Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid) 26. soome sümboolika Suomen neito, Maamme laulu, Itämeren tytär,
Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid) 25. soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud... Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast. Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid). Kombed: täpsus ülimalt tähtis, juuakse palju kohv, kõik koosolekud algavad alati
Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates
Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15
JÕHVIKAS Vererõhku alandava ja seedimist soodustava toimega. Jõhvikas leiduvad happed (oblik- ja sidrunhape) annavad marjadele hapuka maitse. Jõhvikad sisaldavad C-vitamiini, kaaliumi. Septembris valminud marju võib rabast korjata aastaringselt. Süüakse toorelt (suhkruga). Lisatakse küpsetistele (saiad, koogid). Jõhvikatest valmistatakse: keedist, zeleed, mahla, siirupit. Kasutatakse napsude maitsestamiseks 23. Metsamarjade (pohlad, murakad, mustikad, jõhvikad) kasutamisvõimalused. Mahlad Siirupid Moosid Keedis Kompott Sügavkülmutatud Toorelt 24. Suhkrupeedi olulisus, toiteväärtus. Suhkrupeedi juurikad sisaldavad keskmiselt: 1620% suhkrut (sahharoosi), 22% kuivainet (põhiosa moodustab sahharoos - 7580%) Suhkrusisaldus (%) suhkrupeedi juurika erinevates osades. Suhkrupeedist toodetav suhkur moodustab 30% maailma ja 98% Euroopa Liidu suhkrutoodangust.
- mahla, - siirupit, - keedist, - toormoosi, - zeleed, - likööri jm. Toiduainetööstuses leiavad pohlad laialdast kasutust: - erinevate jookide valmistamisel: - alates pudeliveest, - lõpetades kangema alkoholiga. Väärtuslik marjataim, hea meetaim. Lehed sobivad rahvameditsiinis ravimiks (põie- ja neeruhaigused). 25. Murakas väärtus, kasutamine. Murakad sisaldavad: - 3 4 korda enam C-vitamiini kui apelsin, - apelsinist kuni 10 korda rohkem beetakaroteeni, - parkaineid, - pektiinaineid, - sidrun- ja õunhapet, - suhkruid (3-6%), - pektiinaineid, - mineraalaineid (mangaani, vaske, kroomi, alumiiniumi, räni, kaaliumi), - rohkesti lenduvaid eeterlikke õlisid (tugev mikroobe hävitav toime). Murakavili on parim värskelt.
Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15
Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15
30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80
Jõhvikad 31 0,4 0,2 0,07 0 6,7 0 3,3 3,6 0 0,99 0,03 0,02 0,1 0,07 0 0,22 14 0,18 0,9 25 13 8,5 14 1 0,73 Pohlad 48 0,7 0,8 0,28 0 9,3 0 2,5 1,5 0 1,57 0,05 0,04 0,6 0,01 0 0,12 11 0,26 0,2 86 21 8,8 17 1 0,39 Murakad 70 1,3 0,9 0,27 0 14 0 6,3 29 0 3,08 0,06 0,07 0,5 - - - 63 0,46 1,5 170 16 29 36 1 0,74 Värsked marjad, keskmiselt 48 0,9 0,6 0,13 0 9,5 0 3,3 6 0 1,1 0,02 0,04 0,61 0,06 0 0,3 58 0,6 1 210 31,9 15,9 33 2 0,7
suurenenud aktiivsuse korral. 20 2. Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius) Tema rahvapärased nimetused on marivars, põldvääne ja karumarjad. Kõige sagedamini kasvab põldmari tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palumetsade läheduses. Ta eelistab lubjarohket pinnast. Vili on söödav inimestelegi, kuid küpseid vilju on väga raske korjata ilma neid purustamata. Vili on väga mahlane, kuid halvemate maitseomadustega kui teised murakad, teised samasse perekonda kuuluvate liikide viljad. Põldmuraka luuviljades on ka kivid suhteliselt suured[1]. Ometi on nii mõnegi arvates põldmarjad meeldiva maitsega ning nende korjamine väärib sellega kaasnevaid kriimustusi ja plekke. Viljadest valmistatakse hoidiseid, näiteks moosi, keedist, mahla ja marmelaad. Põldmuraka preparaatidel on haavu parandav, röga lahtistav, põletiku ja köhavastane, bakteritsiidne, higileajav, kuseeritust soodustav ja rahustav toime.
Karusmarjad 44,9 187,7 88 0,9 0,6 0,07 0,06 Mustikad 48,6 203,29 85 0,7 0,8 0,03 0,02 Mustikad, külmutatud 51,3 214,5 88 0,5 0,5 - - Jõhvikad 30,7 128,3 87 0,4 0,2 0,01 0,01 Pohlad 47,9 200,4 85 0,7 0,8 0,03 0,02 Murakad 70,3 294,3 84 1,3 0,9 0,08 0,06 Värsked marjad, keskmiselt 47,7 199,6 87 0,9 0,6 0,05 0,03 Kibuvitsa-marjad 97,5 408 60 3,6 0 0 0 Õunatäismahl 46,7 195,5 89,3 0,5 0 0 0 Apelsini-täismahl 43,2 180,78 90 0,5 0,06 0,01 0,01
Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus. Pärmide ei suuda näiteks enam suhkruid kääritada, ATP hulk rakus langeb. Bensoehape on toksiline ka mõnedele bakteritele. Aga reeglina bakteritele ei meeldi nii happelises keskkonnas kasvada, kus bensoehapet konservandina kasutatakse. Bensoehape on looduslik konservant. Seda sisaldavad näiteks jõhvikad, pohlad, murakad, küüslauk, ploomid ja õunad. Seetõttu säiluvad neist tehtud hoidised väga hästi. Ka kaneel sisaldab bensoehapet. Keskkonna reaktsioon mõjutab ka rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab pH rakku näiteks ainete lahustuvuse kaudu. Madalal pH-l väheneb CO2 lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu2+, Mo2+, Mg2+ ja Al3+ lahustuvus aga suureneb happelises keskkonnas ja nende kontsentratsioon muutub mikroobile toksiliseks
ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.) Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, kasvab kõikjal Eestis, üldlevik Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis
400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. · Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. · Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja · Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal · Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad) Rubus idaeus - Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, mis levinud Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Kasvab kõikjal Eestis. Väga palju kultuursorte. · Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. · Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis 55
- 0,25 0,25 0,26 KOOBALT, µg 0,25 - 10 5 3 NIKKEL, µg 10 - 3 2 1 KROOM, µg 2 - 20 10 5 FLUOR, µg 5 - 0,5 0,5 0,5 JOOD, µg 0,5 - 0,7 0,1 0,4 SELEEN, µg 0,2 - 0,9 0,7 0,2 ALUMIINIUM, mg 0,4 Mustikad, Jõhvikad Pohlad Murakad Värsked marjad, Kibuvitsa- külmutatud keskmiselt marjad 51,3 30,7 47,9 70,3 47,7 97,5 214,5 128,3 200,4 294,3 199,6 408 88 87 85 84 87 60 0,5 0,4 0,7 1,3 0,9 3,5 0,5 0,2 0,8 0,9 0,6 0 - 0,01 0,03 0,08 0,05 0
neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.)Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, kasvab kõikjal Eestis, üldlevik Kesk-Euroopast kuni Ida-Siberini. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis. Väga palju
annaabi.ee 
