PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad Tänapäeval suurem osa preeriaid on põllumaadeks tehtud KASUTATUD MATERJALID Pildid · https://media1.britannica.com/eb-media/10/89910-004-41 FE8D31.gif · http://animalfactguide.com/wp-content/uploads/2013/01/ worldmap_prairiedog.png · https://vignette.wikia.nocookie.net/raamaturott/images/ 8/8d/American_bison_k5680-1
3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks. Laiemalt hakkavad levima hilise arenguga liigid, kelle arvukus oli niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5
Niit on rohumaa, kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina . Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma. Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik. Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut. Looniidud-kuivadel paepealsetel, mis ei metsastu selle pärast,et mullakiht on seal puude ja põõsaste jaoks liiga õhuke ja kuiv. Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniid...
moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad. Mets katab üldise umbes 30% riigi pindalast; üle kolmandiku metsadest kuulub riigile. Ülekaalus on okaspuud (eelkõige mänd), kuid leidub ka kase-, tamme ja pähklipuumetsi. Tähtsaim metsaal on Scwarzwald Edela-Saksamaal. Seal leidub ka päris palju mineraalveeallikaid. Saksamaal kasvab rohkesti õistaimi- neid on vähemalt 2500 (!) liiki. Saksamaa loomastik ei ole kuigi mitmekesine; pole säilinud ka selle põlisliike.
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel.
Lõhnana: Maarjahein riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti. Sookail kirbu- ja koitõrje. Ravimtaimed Suurtakjas on ravimtaim.Villtakjast ei loeta ravimtaimek, sest sel aja kui teadus saksamaal arenes seda seal erti ei kasvanud. Tegelikud sarnased ja lähedased iigid omavad sarnased tunnuseid. Liskas on harudasi liike,mille kohta ei saanud infot edasi anda, sest neid oli nii vähe. Lisaks puuduvad kasutusalad väga tavaliste liikidekohta tavalised rohtaimed. Mingites tingimustes, mingits olukordades on kõik taimed kuidagi ravimtaimed. 1.viis: Need on bioloogiliselt aktiivsed ained,mis on enamasti kellegi tõrjumiseks. Põletike vastu on hea võtta naistepuna (bakterite vastu) 2.viis: Ravib / ergutab uinunud organismi. Akaloidid on närvisüsteemile mõjuvad mürgid. Nõrkaderavimtaimede puhulon rakse saadaüledoosi. Tugevatoimeised taimedon sama pulga tabelttidega. Ka ravimtaimedega võib harjuda, inimene võib saada mürgiusekakõrvalainetest
ökoloogiliseks tolerantsiks. Igal liigil on on iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem. Pilet 25 Sugukond Rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Lehed vahelduvad liht- või liitlehed, kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili. Taimed enamuses putuktolmlejad. Roosõielised ei ole niivõrd tuntud puiduandjad, kuivõrd aga paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond
Ta kasvab samas kohas kus sinilill. See on 1.5 m pikkune roosade õitega. 3. Poolpõõsad need on taimed milledel maapealse lähedane osa talvitub, ja maa pealne osa talvel hävib. Puitunud osa pungadest arenevad kevadeti uued võrsed. Neid esineb eestis niisketel looduslikel rohumaadel. Nt küüvits, sinikas, mustikas. Selle kolme liigiga kasvad mürgine taim sookail. Need taimed söödana tähtsust ei oma. 4. 4 aastased rohtaimed peamised rohusöötade tootmise taime liigid. Looduslikul rohumaal on leitud eestis üle 300 rohtaime liigi ja see on suht haruldane. Sellised on enamsti lääne-eestis ja saartel .Mitme aastastel rohtaimedel eristatakse väikeste ja suur elutsüklist. Väike kestab kevadest sügiseni ja pikk elütsükkel. Seemne tärkamisest kuni välja suremiseni. Eluea pikkuse järgi jagatakse rohttaimed jagatakse rohttaimed 4 rühma. 1
· Pöögipähklid sisaldavad kuni 50 % rasvu, neist pressitud õli kautatakse toiduainetööstuses ja tehnikas. Praetult kasutatakse pähkleid ka söögiks. · Haljastuses kasutatakse perekonna liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. 65. Sugukond roosõielised (Rosaceae) Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks (Spiraeoideae enelalised, Prunoideae ploomipuulised, Pomoideae õunapuulised, Rosoideae kibuvitsalised). Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. · Lehed vahelduvad liht- või liitlehed · kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili
annaabi.ee 
