Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas)
Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: Mullale on iseloomulikud: kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Viljakus Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: Mullateadus Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi,
Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Mullateaduse ajaloost meil ja mujal? Uurimissuunad XIX sajandi algul:
Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateaduse ees seisavad ülesanded:*muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks. *mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine. *mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest. 5. Kivimite klassifikatsioon.
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
B 77...99 cm üleminek väga aeglane ja katkendlik, värvus punakaspruun, lõimis kerge ja keskmine liivsavi C 100.....< punakaspruun värvus, kollakaspruunid laigud, kerge liivsavi lõimis (lähtekivim) KASUTATUD KIRJANDUS: 7 1. Rein Kask ,,Eesti mullad", Tallinn, 1996 2. L. Reintam ,,Mullateadus", Tallinn, 1962 3. Raivo Aunap ,,Eesti Atlas" , 2004 8
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas.
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks a...
moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04.2017) 6. Astover, A. 2005
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks k...
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...
mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - ...
pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas 3) mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist 4) mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehitus Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnnik...
protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia murenemine,mullageograafia paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse
Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja tolmuosakesed osaliselt ümber paigutatud järgnevasse tekstuursesse sisseuhtehorisonti. (Mullateadus 2012) Leostunud muld – Ko
Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske). 1.4. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks, kuna on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole väga veidra kujuga. Gleistunud leetjas muld (KIg) – Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El) (Mullateadus 2012). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC – horisondis ehk 5 sügavusvahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade lisatunnuseks on profiili alumise osa gleistumine (Cg- või BCg – horisont). Ajutise liigniiskuse tõttu on nende profiilis sageli ka Btg – horisont. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele
Antud mulla rühma levik kogu maafondil on 519,6ha, protsendina on see 13,1. Haritaval maal on see pindala 101,2ha ning protsendina on see 9,4. Kokku haritava maa osakaal protsendina mullarühma üldpindalast on 19,5%. Antud muld on enamlevinud Hiiumaal. Kasutatud kirjandus http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU38&user_id=at&bbox=409295.80853722,6485079.24294666,410509. 94754809,6485733.97493393&LANG=1 http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/muld/estomuld.html Põllumaade metsastamine, 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Metsamajanduse alused, 2011. Koostajad: E. Laas, V. Uri, M. Valgepea Mauri Otsus Keskkonnakaitse I kursus 29.04.2015 Tartu
1. µ µ µ. µ µ µ , µ µ µ µµ µ µ µ . µ: ( 45%), (5%), (25%), (25%). 2. . (µ) µ. µ µµ. µ µ : µ, µµ µ µ µ; µ; µ; ; ; µ 3. , , . µ µ µµ µ. µ µµµ, µµµ. (µ) µ µ , µ µ µ. µ -, -, µ- . 4. , . µ µµ µ µ µ. 1. , µ µ µ () 2. µ ( , , µ µµ; ) 3. µµ µ (, - µ) 4. (, , ) 5. (, , , ) 6. µ µ µ µ µ µ µ -µ . µ µµ µ µ µ (. µ, , , ), µ (µ, ) (µ) . 5. µ . µ µ µµ µ µ . : µ- µ µµ µ µ (µ) µ (µ). µ . , , µ, , . µ- , µ µ µµ , µ µ µ. µ ( , µ), µ(, ) (, , ). µ - µ µ µ, µ µ. , , µµ 6. µ µ µµ. µ µ µ, µµ µ. µ µ µ µ µµ µ µµ. µµ µ- µ µ µ µ µ µµ . µ µ µ. µ µ µ. µ µ µ µ µ µ µ. µ µµ . µ- µ µ µ µµ (2, 2, 2) µ, µ µ. µ µµ µ µµ : µ [434+2=623 (µ....µ)] µ- µ , . - µ µ (µ---µ) - µ µ . µ µ µ . µ- µ. , , µ, . µ . µµ- µ µ- µµ µ. µ µµ µ µ µµ. µ µ µµ , ...
GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhtelis...
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn-
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3
Novembri sessil esitletakse oma töö kursuse ees ettekandena. SOOVITATAV KIRJANDUS Eesti metsakasvukohatüübid. Koostanud E. Lõhmus. Tallinn, 1984. Eesti metsad. Koostajad: U. Valk, J. Eilart. Tallinn, 1974. Eesti taimede määraja. Toimetanud M. Leht. Tartu, 1999. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, 1978. Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996. Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn, 1987. Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse
taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees – mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia – murenemine,mullageograafia – paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb:
kasvupotentsiaalideks. Selles töös on analüüsitava põllumassiivi number 42446979424. See asub Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas. Töös on kirjeldatud antud põllu mullatüübid, antud tabelina nende sifrid, lõimised, boniteedid, huumuskihi paksused, kivisuse astmed ja pindalad. Samuti on ära toodud taimestik, mis antud mullatüüpidel end kõige paremini tunneks ning mille kasvatamine sellel alal kõige rohkem ära tasuks. Kasutatud on kõrgkooli õpikut "Mullateadus" ning ka geoportaali kodulehte 3 1.PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas.. Põllumassiivi pindala on kokku 10.36ha. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 42446979424 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Põld on kolmnurkse kujuga, millest oleks nagu parempoolsest äärest ringi taoline kujutis ära lõigatud (joonis 1).
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha %
väätiste, lisaainete ja mürkide kasutamist. Põllumajanduses on võimalik kõikide lisaainete koguste välja arvutada ja tänapäevane infühiskonna areng on selle arengule palju kaasa aidanud ning kergemaks muutnud. Põllumajandus on palju arenenud ja see hõlmab mitmeid teaduslikke valdkondi nagu keemia, füüsika, tehnoloogia. Kasutatud materjal http://e- ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonn ale.html MULLATEADUS JA MAAVILJELUS uurimustöö: AGRONOOMIA 2013 JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. KARTULIMARDIKA (LEPTINOTARSA DECEMLINEATA SAY) POPULATSIOONI ARVUKUSE PROGNOOSI VÕIMALIKKUS EESTIS Külli Hiiesaar, Viacheslav Eremeev, Ingrid H. Williams Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kreutzwaldi 5, Tartu 51014 https://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.taskutark
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214] Metsakasvukohatüübid [http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf] Eesti mullastiku ja muldade kasutussobivus [http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. 7
SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõr...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus horisondi Kivisuse Pindala Siffer Lõimis Lihtlõimis Osatähtsus % tüsedus, aste ha cm Go1; M' t330-40/s t3/s t320-25 6,1 52,8 70%/30% s Go ls2 ls ...
Looduslikest taimedest on aretatud rohkesti ilu- ja toidutaimede erinevaid sorte. Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida eeskätt vajab tekstiilitõõstus. Taimekasvatus kui teadus toetub taimede, sealhulgas ka kultuurtaimede kohastumisele kasvutingimuste mõjul, mis on kujundatud paljude põlvkondade jooksul. Taimekasvatus toetub ka paljudele teistele teadusharudele: botaanika, taimefüsioloogia, agrometeoroloogia, mullateadus, maaviljelus, entomoloogia, fütopataloogia, sordiaretus, seemnekasvatus. Tänapäeva taimekasvatus toetub ka keemia, füüsika saavutustele, samuti tehnika- ja majandusteadusele. Kokkuvõte Taimekasvatus on kasulik mitte ainult elanikkonna jaoks, vaid ka majanduse jaoks. See sektor põllumajanduses toob palju eeliseid ja kasu. Taimed on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasvatusest. Taimed on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul
kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja nüüdisaegset dünaamikat Glatsioloogia-jää uurimine Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Maastikuteadus käsitleb maastikke kui looduskomplekse Okeanograafia uurib maailmamerd Mullateadus käsitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, reziime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes. Paleogeograafia uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikuid tingimusi Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi,
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika) Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega. Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru.
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDZ Mullastikukaardi analüüs õppeaines "Mullateadus ja maakasutuse ökonoomika" PK.0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö
14%. Levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kasutatud kirjandus: 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 09.05.2015) 2. 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 02.05.2015) 3. Alar Astover.,Mullateadus. Tartu 2012 4. Alar Astover,. Muldade väliuurimine. Tartu 2013
PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine).
toorhuumuslik horisont on 10 cm sügav. Erinevusena võib välja tuua põllukaevel El ehk väljauhte horisondi, kust on lessiveerumise tulemusena peene tolmu ja savi osakesed laskuva veega allpool asuvasse horisonti. Selline eluvioakumulatiivne protsess saab toimuda ainult neutralsetes tingimustes. Lessiveerumise tagajärjeks on pindmise kihi vaesumine ibest ja tolmuosakestest ning rauast ning sisseuhtehorisondi rikastumine nende osakestega. (Mullateadus) El-horisondi tüsedus on 32 cm. Põllumullal on sisseuhtehorisondiks illuviaalhorisont, (16 cm) mis on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel väljauhtehorisondi alla. Värvuse poolest on horisont, kas kakao- või šokolaadipruun. Kahes järgnevas sügavkaeves - rohumaa ja metsa omas esineb Bw horisont (viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa
09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet:
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vab...
annaabi.ee 
