·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest teha...
Õied valged õitseb mais juunis, vili valge. Levib juurevõsudega, võib muutuda metsikuks. Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv. Külmakindel põõsas. Kirss-kontpuu (Cornus) Tihe, kuni 2m kõrgune põõsas. Põõsa koor on soomusjas. Lehtede mõlemal küljel on liduskarvad. Õitseb kevadel enne lehtimist. Õied on kollased. Vili on tumepunane, söödav, magushapu maitsega ja valmib hilissuvel. Varjutaluv, põuakindel. niiskem pinnas, poolvari. Villane lodjapuu ( Viburnum) Põõsa kõrgus 2-3m. Lehed ovaalsed või munajad. Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja hallikasrohelised Õitseb mai juunis, valged poolkumerad õisikud. Mustade mittesöödavate viljadega. Võrdlemisi kiirekasvuline, väga põuakindel. Annab kännu- ja juurevõsusid. H. lodjapuu ( Viburnum) 2-4m kõrgune kohalik liik Õitseb mais juunis. Õied on valged, äärmised õied steriilsed. Lehed 3-hõlmalised, alt enamasti tihedalt karvased. Viljad punased ja söödavad
Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja ümardunud Alt tihekarvane Leherootsul mitu paari suuri näärmeid · Harilik lodjapuu · Viburnum opulus Ovaalselt munajad Ümara südaja alusega Peensaagja servaga Pealt tume, alt heleroheline Tihedalt karvane Kare · Villane lodjapuu · Viburnum lantana Lehed 5 või 7 lehekesega Peaaegu rootsutud, elliptilised Pika terava tipuga, Teravsaagjad Alt hallikasrohelised, hõrekarvased 4... cm pikad · Punane leeder · Sambucus racemosa Paaritusulgjad liitlehed 5-12 cm pikad Saagja servaga
43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana
43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana
Sugukonda kuuluvad 20 perekonda ja 450 liiki kasvavad enamasti põhjapoolkere parasvöötmes, mõned liigid ka lõunapoolkeral. Liike kasutatakse valdavalt ilutaimedena, vähem söödavate viljade pärast või ravimtaimena. Eestis on neist haljastuses võimalik kasutada 10 perekonda: abeelia (Abelia), diervilla (Diervilla), [dipelta] (Dipelta), harakkuljus (Linnaea), kolkvitsia (Kolkwitzia), kuslapuu (Lonicera), leeder (Sambucus), lumimari (Symphoricarpos), lodjapuu (Viburnum) ja veigela (Weigela). Lähemalt tutvustan kahte meie haljstuses liigirohkemat perekonda kuslapuu (Lonicera) ja lodjapuu (Viburnum) ning veel kahte mulle huvi pakkuvat perekonda lumimari (Symphoricarpos) ja veigela (Weigela). [9] Tabel 2.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [6, 9] Perekond Lehed Õied Vili
Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sorte, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged
Kui õisi kinnises ruumis kuivatada või tuppa vaasi tuua, on peavalu kindlustatud. Küpsetest leedrimarjadest saab head mahla, siidrit ja moosi, kui suured luuseemned välja sõeluda. Ametlikult kasutatakse leedri õisi, kuivatatud vilju ja koort. Kuivatatud õitest teed kasutatakse külmetushaiguste ja kõha vastu, ning higileajava vahendina. Koort ja sellest valmistatud ekstrakti kasutatakse higileajava, lahtistava ning uriini eritust soodustava vahendina neeru ja põiehaiguste puhul. Viburnum lantana(villane lodjapuu), Viburnum opulus(harilik lodjapuu) Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Marjade külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib. Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks orgaanilisi happeid, parkaineid, pektiinaineid, karotiini, fütontsiide, eeterikku õli, viburniini,
44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu 49 50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask
Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga. All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega. 48) Viburnum lantana villane lodjapuu Leht alt ja pealt kaetud villakate karvadega. Lehed ovaalsed kuni munajad. Alus ümberdunud/südajas. Korrapäraselt saagja servaga. Ka lehe roots kaetud villakate karvadega.
Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. · Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu, leedripuu · Lodjapuu on tuntud juba ammust ajast ka ravimtaimena. Kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Kõige rohkem just koort ja marju. Sinilill (Hepatica nobilis)
* Lonicera xylosteum - harilik kuslapuu - leht kitsam/laime - ovaalne, laimunajas või elliptiline - leht terve, ripsmeline - lühike roots hallide karvadega - 3-6 cm pikad * Lonicera caerulea - sinine kuslapuu - ??? * Symphoricarpos albus - harilik lumimari - ovaalne või laimunajas - terve servaga - sageli ebakorrapärased sisselõiked või hõlmaline - lühike roots (väga kahtlased lehed, lombakad hõlmad, pealt tumeroheline, alht tuhm hele, nagu konn) * Viburnum opulus - harilik lodjapuu - leht kolme hõlmaline, tugev basaalroog - teravad tipud - teravad hambad - pealt tumeroheline, alt karvane tihedalt - roots rennijas (meenutab vahtra lehte, kolm hõlma, teravad piklikud saelehed, kollane lumepall, tuhmim beez rohekas) * Viburnum lantana - villane lodjapuu - lehed ovaalsed, peaaegu munajad - alus kas ümardunud või nõrgalt südajas - serv korrapäraselt peen saagjas - pealt tumeroheline, tähtkarvane
..10 cm pikad, 2...7 cm laiad. Cornus sanguinea– verev kontpuu Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad. Viburnum opulus. – harilik lodjapuu Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Viburnum lantana – villane lodjapuu Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt helerohelised, tihedalt tähtkarvased, 6...12 cm pikad ja 4...9 cm laiad. Sambucus racemosa – punane leeder
b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valkudega annavad sademeid, mõjuvad kinnistavalt (soolesisu muutub tahkemaks). 5. Kaks peamist rohttaime, mis sisaldavad K-vitamiini ja on seetõttu kasutusel verejooksu peatava vahenendina. a) taimede nimetus eesti keeles b)nimetus ladina keeles c)mis on droogiks? Urtica dioica kõrvenõges, urticae folium. Capsella bursa pastoris - Hiirekõrv , ...................... Viburnum opulus lodjapuu, viburni cortex. Zea mays mais, maydis stigmata et stylii. 6. Pladerjan a) taime nimetus ladina kees b) mis on droogiks c) droogi spetsiifiline farmakoloogiline toime d) peamised TA, millest selline toime oleneb e) mis aineterühma TA kuuluvad? a) Valeriana officinalis b) Rhizoma cum radicibus c) rahustava toimega e sedatiivse toimega d) valepotriaadid e) iridoidsete terpenoidide rühma +-7. Missuguste haiguste raviks ei saa ravimtaimi rakendada?
....................................................... 84 Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86 Leeder (Sambucus).................................................................................................................... 88 Enelas (Spiraea) ........................................................................................................................ 90 Lodjapuu (Viburnum)................................................................................................................ 92 Sarapuu (Corylus) ..................................................................................................................... 94 3 ILUPUUD ..................................................................................................................................... 96 Vaher (Acer).....
serphyllum) harilik näsiniin (Daphne näsiniin (Daphne) näsiniinelised (Thymelaeaceae) mezereum) harilik sarapuu (Corylus sarapuu (Corylus) kaselised (Betulaceae) või avellana) Corylaceae harilik porss (Myrica gale) porss (Myrica) porsalised (Myricaceae ) punapaju (Salix purpurea) paju (Salix) pajulised (Salicaceae) harilik lodjapuu (Viburnum lodjapuu (Viburnum) kuslapuulised (Caprifoliaceae) opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae) punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae)
..............................................................................................44 3.9Leeder (Sambucus)...........................................................................................................45 3.10 Enelas (Spiraea).............................................................................................................46 Konkreetne liik: Kaselehine enelas( Spiraea betulifolia)......................................................46 3.11 Lodjapuu (Viburnum)....................................................................................................48 3.12 Sarapuu (Corylus).........................................................................................................49 4.ILUPUUD..............................................................................................................................50 4.1Vaher (Acer)...........................................................................................................
....................................................................... 66 HARILIK SIREL (Syringa vulgaris)........................................................................................ 66 Iseloomustus..........................................................................................................................66 Hooldus................................................................................................................................. 67 HARILIK LODJAPUU (Viburnum opulus)............................................................................. 67 Iseloomustus..........................................................................................................................67 Tagasilõikamine.................................................................................................................... 68 Hooldus isekülvil või levimisel.............................................................................................68
......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................17 5.7. Hall lepp (Alnus incana)..............................................................................................18 5.8. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)............................................................................18 5.9. Paju (Salix)...................................................................................................................19 5.10. Harilik pihlakas (Sorbus acuparia)...............................................................................22 5.11. Harilik pärn (Tilia cordata)...........................................................................................22 5.12
Luuderohi - Hedera helix Panax quinquefolium zensenn (rohttaim) «zen» inimene, «senn» juur Selts Dipsacales - uniohakalaadsed Iseloomulikud on vastakud lehed ja tsümoossed liitõisikud (ebasarikõisikud) . Õie ehitus on varieeruv aktinomorfsetest kuni sügomorfseteni Sug. Adoxaceae muskuslillelised o p. Sambucus leeder Sambucus racemosa punane leeder o p. Viburnum - lodjapuu Viburnum opulus f. roseum lumepall Sug. Caprifoliaceae kuslapuulised o p. Valeriana palderjan Valeriana officinalis - h. Palderjan o p. Lonicera kuslapuu Lonicera caprifolium lõhnav kuslapuu o Linnaea borealis h. Harakkuljus KARL LINNE LEMMIKLILL Selts Asterales astrilaadsed Iseloomulikud on omapärased õietolmuterade väljapaneku mehhanismid
.....................................................................50 33.1 Tagasilõikamine......................................................................................................................51 33.3 hooldus...................................................................................................................................51 33.4 Pinnase ettevalmistamine istutamiseks...................................................................................52 34.Viburnum opulus - harilik lodjapuu..............................................................................................53 34.1. Liigi lühikirjeldus..................................................................................................................53 34.2. Tagasilõikamine.....................................................................................................................53 34.3 Hooldus.......................................................................
Enelas Symphoricarpos albus Harilik lumimari Syringa josikaea Ungari sirel Syringa vulgaris Harilik sirel Viburnum opulus Harilik lodjapuu 2. LEHTPUUD 2.1. Elaeagnus commutate Läikiv hõbepuu 2.1.1. Kirjeldus Kasvab kuni 3m kõrguseks. Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate Lehtedega põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Juunis väga tugeva lõhna ja kollaste õitega. Annab palju juurevõsusid ja on üks hõbedasema lehestikuga põõsaid (Tuulik et al, 2012).
teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline) Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane) Kuslapuulised- Caprifoliaceae Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised, ovaalsed, laimunajad, terve servaga) Viburnum opulus harilik lodjapuu(leht on kolme hõlmaga, kujult laimunajas, hõlmadel on jämedad hambad, alus on südajas, nõrgaltsüdajas või ümardunud, leht altküljelt heledam ja sametjalt tihedalt karvane, lehe rootsul pealküljel esineb mitu paari näärmeid) Vuburnum lantana villane lodjapuu(lehelaba on ovaalse või munaja kujuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, pealt tumeroheline alt kollakas, leht nagu villane)
Mujal pargis esineb puude tüvede alaosas niitmise tagajärjel tekkinud kahjustusi. Üksikutel puudel on näha põlemise jälgi, mis võivad olla tekkinud, kui lehtedekoristuse järel on neid pargis põletatud. Esineb vanale puistule tavapäraseid dendropatoloogilisi kahjustusi: mädanikku, kuivaladvalisust, seenhaiguste sekundaarseid tunnuseid jm. Lisaks pargis olevale kõrghaljastusele, on pargi territooriumil hulgaliselt erinevaid põõsaid. Suuremaarvuliselt on esindatud villane lodjapuu (Viburnum lantana) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia), leidub ka suurt läätspuud (Caragana arborescens), kuslapuud, erinevaid kibuvitsasid, sarapuud ja selle punaselehine sort (Corylus avellana forma rubra), punast leedrit (Sambucus racemosa), ebajasmiine ja sõstraid. Põõsastikud moodustavad hea ülemineku alleelt ümbritsevatele põllumaadele. Kohati kipuvad nad aga alleesiseselt piirama vaateid ning nendest kohtadest tuleks põõsad eemaldada. Pargiplaanide alusel
Õied- viietised, lehterjad või kellukjad, valged, roosad, kollased või purpurjad Viljad- kahe poolmega kupar KONTPUU Cornus Mullastik- viljakat Niiskus- eelistavad niiskemaid kasvukohti Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- hekitaimenam suure haljastiku väärtusega perekond Puu võra- Lehed- heitlehised, vastakud, harva vahelduvad, teravaservalised liitlehed Õied- väikesed, khesugulised, neljatised, valged, Viljad- lihakas luuvili, must, valge või sinakas LODJAPUU Viburnum Mullastik- niiskemaid viljakaid muldi Niiskus- niiskuslembesed Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- paljud liigid dekoratiivsed Puu võra- Lehed- heitlehised, sulgjad või sõrmroodsed, vastakud, teravaservalised või saagja servaga Õied- viietised, väikesed, valged või roosakad, pööristes Viljad- marjataoline, luuvili, ühe lapiku luuseemnega, punane, must või sinine 1
Musta lepa juured aitavad reovetel kiiresti haihtuda. Lepp on parim puu kala ja liha suitsutamisel. Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat. Tõmmis aitab kõhulahtisuse korral ja muude kõhuhaiguste korral(200g vee kohta 1 teelusikas käbisid) Sobib veel suuloputuseks igemepõletiku korral ja kompressiks silmapõletiku korral. 13) Lodjapuu (Viburnum opulus) Harilik lodjapuu ainus looduslik liik. Kõige sagedamini kasvab salumetsades, puisniitudel ja lodudes (põõsas sirug 2-4m kõrguseks). Sügisel värvuvad lehed leekivpunaseks. Viljad küpsevad septembris. Viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini ja muud kasulikku. Kuivatatud marjadest tõmmis on tõhus higistama ajav vahend külmetuse korral. Segatuna meega on hea kõharohi ja vererõhu alandaja. Õitest valmistatakse
Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. · Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. · Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. · Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. 36. Perekond lodjapuu (Viburnum) ja villane lodjapuu (Viburnum lantana) Viburnum - perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad puud. Perekonnas on u. 200 liiki põhjaparasvöötmest troopikani. Eestis kasvab looduslikult niiskematel viljakamatel muldadel alusmetsapõõsana harilik lodjapuu (V. opulus). Introdutseeritud 8 liigist tuntuimad on Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast ja Väike-Aasiast pärit, meil täiesi külmakindel, kollakasvalgete, algul punaste ning hiljem
Tuhkur enelas 'Grefsheim' (http://www.lubera.com/de/shop/spierstrauch-silver- wedding_produkt-889893.html) Joonis 85. Tuhkur enelas 'Grefsheim' Kasutatud kirjandus: Hortes. Tuhkur enelas 'Grefsheim'. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/tuhkur-enelas-grefsheim-1. 24.09.2013. Neeva aed. Tuhkur enelas 'Grefsheim'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/tuhkur-enelas-grefsheim/? category=7&panel=. 24.09.2013. 3.11 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joon. 87, joon.88) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: ümmargune kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti.
keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas; Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid. Perekond kuslapuu Lonicera Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad vastakuti. Heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad Perekond kikkapuu Euonymus
Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) [vibúrnum] Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate lodjapuu liikide võrsed on painduvad ja kasutati varem laialdaselt punumistöödel, Perekonda kuuluvad suvehaljad ja harva igihaljad vastakute harva ka männasjate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud. Lehed terved kuni hõlmised lihtlehed, paljudel liikidel talipungad ilma pungasoomusteta. Õied koondunud sarikjatesse või kännasjatesse õisikutesse,
põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. Perekonnas 200 liiki (harilik, villane). Levinud Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kasutatakse haljastuses ja mõningad on ravimtaimed. Mõningate liikide vilju kasutatakse toiduks. Villane lodjapuu: Viburnum lantana Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasia. Eestisse sissetoodud. Suvehaljas, kuni 4m kõrguseks kasvav põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, põua ja saastekindel. Valguslembene. Lehed ovaalsed, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt tihedalt karvased, 6-12cm pikad. Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses.
Hydrangea Syringa vulgaris paniculata H. sirel Aedhortensia Weigela praecox Kolkwitzia Varjane veigela Kolkvitsia Viburnum opulus Laburnum H. lodjapuu 9 10 SIBERI KONTPUU Lühiiseloomustus Siberi kontpuu (Cornus alba) kõrgus on kuni 3 meetrit, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni
................................................................................. 13 Harilik sirel ...................................................................................................................13 Symphoricarpas albus .............................................................................................................. 15 Harilik lumimari ..............................................................................................................15 Viburnum opulus ...................................................................................................................... 15 Harilik lodjapuu ...............................................................................................................15 Puud ................................................................................................................................................... 17 Buxus semprevirens .......................................................
Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate lodjapuu liikide võrsed on painduvad ja kasutati varem laialdaselt punumistöödel, kuid on teada varasemast, et juba rooma luuletaja Virgilius (Vergilius) oma poeemis ,,Georgica" kasutas lodjapuude nimetamiseks sõna viburnum. Perekonda kuuluvad suvehaljad ja harva igihaljad vastakute harva ka männasjate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
Lehed lineaalsüstjad, 5-15 cm pikad, 0,7-2,0 cm laiad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased, pearood tugev. Õitseb lehtede puhkemisel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest. Üheaastasi võrseid kasutatakse punumistöödel. Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m), leiab kasutamist energiavõsa liigina. Annab rohkesti hübriide. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Põõsas, 2-4 m kõrge, rohkesti hargnev. Õitseb mais-juunis, õied valged. Viljad punakad, lihakad luuviljad, söödavad. C- vitamiin. Valmivad sept. Külmakindel, varjutaluv. Kasvab viljakatel, niisketel muldadel. Sage raiesmikel. Haljastuses Viburnum opulus ‘Roseum’ – lumepall (valged, steriilsed õied). Harilik vaarikas (Rubus idaeus) Püstine põõsas, 1-1,5 m kõrge
Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Lodjapuu on meie niiskema ja viljaka mullaga metsade üks kaunimaid põõsaid. Kevadel mai lõpul ja juuni algul õitsemise ajal jääb ta võib-olla veel veidi teiste varju, kuid hilissügisel on ta ilmselt võistlejateta metsakaunitar. Kevadel on lodjapuu äratuntav suurte, vahel inimese käest suuremate õisikute tõttu. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Huvitav on seegi, et suures õisikus ei arene kõikidest õitest vilju, servmised õied on lihtsalt
Suvel kannatab taimestik liigkuivuse tõttu, mikroreljeefi madalamatel osadel ka liigvee all. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Levinud on männi-kuuse segapuistud. Kui kuusk esineb II rindes, on männid korralikult laasunud. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem, tüved kõverad. Alusmetsas domineerivad h. sarapuu (Corylus avellana), h. kadakas, mage sõstar (Ribes alpinum), h. lodjapuu (Viburnum opulus), h. kuslapuu, h. tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus), Keila-Joa ümbruses põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein (Festuca rubra), longus helmikas (Melica nutans), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), lubikas jt., nendega koos kasvavad vesihaljas tarn (Carex flacca), mägitarn (Carex montana), verev kurereha, angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h
annaabi.ee 
