· Inimtegevus asutus · veekogude läheduses ja taimestikurohketes kohatades tegevusalad · põllumajandus, turism · Keskkonna probleem ülekarjatamine Loomastik Omapärasest taimestikust veelgi erilisem on siinne loomariik ja seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad alamimetajad pojad sünnivad väga väikeste ja vähearenenutena Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil Karvastik ja okkad Nägemine kehv, haistmine hea Söövad sipelgaid ja termiite
muid pisikesi vidinaid. Tegemist oli üksikisikunäitusega, see tähendab, et galeriis eksponeeriti ainult Navitrolla töid. Eriliselt jäi mulle silma maal ,,Tavaline ime " ja ,,Asjatundmatu mimikriasjatundja". ,,Tavaline ime" oli õlimaal mõõtmetega 50x40cm. Maalil on kujutatud sinist taevast, rohelist aasa, kus on palju kollaseid lilli. Tagaplaanil on kujutatud pisikest kuusemetsa, maali vasakul pool söövad rohtu valged talled ning maali paremal pool on kujutatud metsistunud põõsast. Selle pildi teeb eriliseks see, et esiplaanil on kaks kivi. Alumine kivi on poole suurem ülemisest kivist. Kivide juures on kahtlane see, et kivid ei ole maapinnal vaid on maapinnast kõrgemal nagu mingis vaakumruumis. Kummaline on ka see, et kivide vahel on tühimik. Need kivid tunduvad kosmose päritoluga. Ma kujutasin, et kivid on just kukkumas maapinnale. Mu lemmikmaaliks oli ,,Asjatundmatu mimikriasjatundja" . See on õlimaal. Mulle väga meeldis, et pildil ei oldud
Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville. N: harilik jugapuu, koirohi, sookail. Bioinvasioon Bioinvasioon- võõrliikide laialdane sissetung mingile alale. See on seotud piiride tähtsuse vähenemise ja suurenenud liiklemisega. Pärismaisteks-ehk looduslikeks liikideks nimetatakse liike, mis on antud alale asunud inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid. Näiteks hobusekastan ja mägimänd. · Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk. · Metsistunud taksonid- kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune
Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike. Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasvavad punased moonid (liiv-, põld- ja kukemagun, levinud nii Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kukemagun polegi meil tegelikult looduslik. Metsistunult ja aetades kasvab siin ka peamiselt liivmagun (P. argemone) ja põldmagun (P. dubium). Aedades, parkides ning prahipaikadel võib leida metsistunud kuke- ja unimagunaid. Iseloomustus: üheaastane rohttaim. Vars lihtne või ka oksine, püstine. Lehed piklikmunajad, sinakasrohelised, paljad, serv täkiline või korrapäratult saagjas. Õied korrapärased nelja kroonlehega, kroonlehed alusel tumeda laiguga, õieraag pikk. Õite värvus punakas, violetjas või valge. Vili kupar. Taim sisaldab kõikides osades valget piimmahlvili Kasvukoht: koduaedades, peenramaadel ilutaimena. Metsistunult mõnel pool aiaservades ja prahipaikadel
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Eestis kasvab looduses 11 kibuvitsaliiki, lisaks võib leida mitmeid kultuurist metsistunud liike. Roosiliike on maailmas vaid üle viiesaja, mõnedel andmetel isegi veel kaks korda vähem. Aga kultuursorte võib leida mitukümmend tuhat. Roosid on vanad kultuurtaimed ja roosiaiad on maailmas levinud juba väga pikka aega. Alguse said need Aasiast, Euroopas levisid laiemalt alles möödunud sajandi algul. Tänapäevalgi on suurte kaunite täidisõieliste rooside ilusate värvidega õied ühed enimhinnatud aia- ja lõikelilled. Enamik
Küttimisega koos kujunesid rituaalid, seevastu koos-olekud, mida Ralph korraldas, muutusid lihtsalt kõne-tundideks. Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus.
Põõsasmaran kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas, kuid katkendlikult. Ühe sellise väikese kasvukohajupi moodustavad ka Eestis kasvavad põõsad. Tegelikult ei olegi aga päris kindlalt teada, kas meie põõsasmaranad on ikka Eesti põlisasukad. Tema kasvualad on vähemalt viimase saja viiekümne aasta jooksul pidevalt laienenud ning ta kasvab sageli massiliselt, lausa teisi taimi välja tõrjudes. Nii arvataksegi, et Eesti levila võib olla tekkinud kultuuris kasvanud metsistunud taimedest. Päikest põõsasmaranad armastavad, kuid saavad edukalt hakkama ka poolvarjus kasvades. Õiterohkus võib varjus kasvades väheneda. Lõikamist talub hästi, soovitav on seda teha varakevadel. Enne lehtede puhkemist tuleks pügada ühtlased ümarad mütsakad. Soovitav oleks lõigata igal kevadel või üle aasta. Põõsasmaranad õitsevad sama-aasta võrsetel ja seetõttu lõikus parandab oluliselt õitsemist.
1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid. Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks. Talukohti metsas tähistavad vundamendid, keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed. Uuendused 1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik- modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad
aasta, veidi rohkem ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Loomad Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik Austraalias kasvatatavad kodu loomad on eurooplaste toodud. Metsistunud küülikud on tekitanud suurt kahju karjandusele. Kukkurloomad
mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu. Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli tegelikult endine taluase metsistunud aiaga. Isegi endise talu nimi oli igati sobilik Padasoomäe. Tol hetkel metsajärv küll veel puudus, kuid selle korvasid ilusuti lähedalasuvad allikad ja kinnikasvanud tiik õuel. Esmakordsele Pokumaa ideele tuli tegelikult raamatu enese kirjastaja Ulvi Kuusk. Peale seda on aidanud paljud head inimesed Pokumaa rajamisele kaasa, osad materiaalselt, teised moraalselt, igaüks oma võimetele vastavalt.
Toitumine: Kõik kättesaadavad taimed. Eluea pikkus: 17-30 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kaamellaste (Camelidae) sugukonda kuulub 2 perekonda, kaamel on suguluses näiteks guanaako, laama ja alpakaga. ESINEMINE Oletatakse, et kaamel pärineb Araabiast. Tänapäeval esineb kodustatud kaamelit Aafrika põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias. KAITSE Koduloomana on kaamel arvukas, ent vabas looduses juba tõenäoliselt hävinud. Metsistunud kaamelite populatsioone võib leida veel vaid Austraalias. Kas tead, et... *Kaamelid erinevad muudest imetajatest ka vereliblede ehituse poolest: need pole mitte ümmargused, vaid ovaalse kujuga. *Kaamelitel on rumal komme sülitada vedelat maoeritust kõige peale, mis neile ei meeldi. Sellega üllatavad nad ka loomaaedade külastajaid. *Kaameleid kutsutakse ,,kõrbelaevadeks" nende pisut kõikuva sammu pärast, ent ka seetõttu, et nad on kõrbe ainsaks transpordivahendiks.
võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese KURDKEHINE KIBUVITS Rosa r ugosa · KaugIdast pärinev põõsas, mida hakati Eestis levitama 1960ndatel aastatel; väidetavalt on levinud Tartu botaanikaaia kaudu · Kasutatakse pargitaimena, sest talub saastunud õhku hästi; on metsistunud, moodustades läbimatuid tihnikuid · Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, valgusnõudlik, paljuneb hästi vegetatiivselt, juurestik hästi arenenud · Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, sisaldab Cvitamiini KÄHRIK Nyctereutes procyonoides · Eestis tabati esimene kährik 1938, teine 1947. 1950 lasti Pikknurmee, Põlula ja Lihula metskonda
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Probleem-prügi ja jäätmed Keskkond Koostas: Ain Tuvikene V-06 Prügi ja jäätmed Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõn...
26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29. makroelemendid 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS 30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31. metabolism ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32. metsistunud taimed taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei paljune (nt lehis, sirel) 33. mikroelemendid elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo) 34. mürkaine aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36
Mustang on Põhja-Ameerika preeriates vabalt ringi liikuv metsistunud hobune. Ta kuulub seltsi kabjalised, sugukonda hobuslased ning perekond ja liik on Equus caballus. Ajalugu Mustangid pärinevad XVI sajandil hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest. Osa nendest hobustest pääses vabadusse ja metsistus seal. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17
GRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanu...
HARILIK VAHER 2018 KASVUKOHT Harilik vaher kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Türgi põhjarannikul, Taga-Kaukaasias ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub
magnetpooluste kohal. Viimaste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Elustik LOOMAD MAISMAAL · Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. · PõHJAPõDRAD elavad kõikjal jäävabadel aladel gröönimaal, (kusjuures harva näeb neid karjades). Põhjapõdra kasukas on väga soojusthoidev ja koerarakendiga sõites mässitakse sageli end põhjapõdra nahkadesse. JÄÄKARUD: elavad ülekaalukalt Põhja- ja Ida-Gröönimaal, kuid tulevad
teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku koosolekuid ning mille kandjal oli võim, siis karbi purunemise ja Põssa surmaga algas anarhia. Jacki oli valmis oma võimu näitama. Järgmine ohver pidi olema Ralph, kuid tema õnneks möödus laev, mis nägi saare põlengut ning noored said päästetud. Ootamatu üllatusena oli raamatu lõpp ilus. Hägune meenutus saare algsele võlusärale ning
metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning ldiselt peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Grnimaal ning igilume ja -jga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Phja-Ameerikas ja Lne-Euroopas. Meie looduslikes kooslustes on hunt loomulik lli. Seal, kus ta hvitatakse, hivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad ja metsistunud koerad. Nemad aga ei suuda asendada hunti. Seda teades peame andma rahu telisele hundile ning korraldama tema kaitset nii, et hundilgi oleks kodu koht, kus ta saab les kasvatada oma pesakonna. Peame jtma neile nii palju ja sobivaid paiku, et hundimammi saaks ajada asju hundipapiga ja kummalgi neist poleks vaja minna kla koeri kosima. Kllap ka vhesed hundid hoiavad meie pdra, kitse ja seakarju degradeerumast ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone,
teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku koosolekuid ning mille kandjal oli võim, siis karbi purunemise ja Põssa surmaga algas anarhia. Jacki oli valmis oma võimu näitama. Järgmine ohver pidi olema Ralph, kuid tema õnneks möödus laev, mis nägi saare põlengut ning noored said päästetud. Ootamatu üllatusena oli raamatu lõpp ilus. Hägune meenutus saare algsele võlusärale ning
Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv. Looma: Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Linnud: Linnustikus on rohkesti endeemseid liike ( emu, mustluik, kakaduu). P- Ameerka Reljeef: USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad
Küttimisega koos kujunesid rituaalid, seevastu koos-olekud, mida Ralph korraldas, muutusid lihtsalt kõne-tundideks. Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus.
Peahoone esist väljakut kaunistas historitsistlik väravahoone, mis on kaasajal aga hävinud. Ei ole välistatud, et väravahoone püstitati keskaegse vasallilinnuse väravaehitise kohale. Mõisakeskusest ca kilomeetri jagu loodes, põldude keskel looduskaunil kohal nn Matussaares asus Löwensternide perekonnakalmistu. Kalmistu on ringitaoliselt piiratud kõrge telliskivimüüriga, mida kaunistavad poolringikujulised avaused. Keskel asub tellistest kabelihoone. Tänaseks on koht metsistunud ning kõik hauatähised hävinud. Ümmargune kärnerimaja, mida on nimetatud ka pudelimajaks ja õunaaidaks, on Eesti mõisaarhitektuuris ainulaadne. Koonuskatusega tornilaadsel hoonel on väikeseruudulised aknad ja ukse ees sambad. Peahoone ümbruses on suur park. Park rajati 18. sajandi lõpul. Peahoonet ümbritses ehisaed. 19. sajandi keskel laiendati vabakujulist parki põhja poole ja lõunasse. 19. sajandi lõpus ja 20.
· Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest · Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes 1,5-2 miljonit inimest; tühjenesid linnad, rahvas oli sõjast metsistunud, kõigest oli puudus. 1921 oli täielik ikaldus Volgamaadel, Uuralites, Põhja-Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3-4 miljonit. Näljahäda leevendamiseks rekvireeris riik kirikuvarasid. Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased
mõistetamatuks. Küttimisega koos kujunesid rituaalid, seevastu koos-olekud, mida Ralph korraldas, muutusid lihtsalt kõne-tundideks. Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu....
· Õitseb juuli-september · Kasvab põldudel, jäätmaal, niitudel, metsaservadel, mererannal Arujumikas Centaurea jacea · Perekond jumikas · 20-90 cm · Lehed kuni 2 cm laiused, teravad, pisut karvased. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel ja teeservadel Rukkilill Centaurea cyanus · Perekond jumikas · 10-80 cm · Vars ja lehed ämblikuvõrku meenutavalt karvased. Vahel võib leida metsistunud aedsorte, mille õied on roosad, punakad. · Õitseb juuni-september · Kasvab taliviljapõldudel, teeservadel Põldjumikas Centaurea scabiosa · Perekond jumikas · 40-100 cm · Tugev taim, õisikud 3,5-6 cm läbimõõduga. Lehed on sulgjalt lõhestunud · Õitseb juuni-september · Kasvab niitudel ja teeservadel Harilik sigur Cichorium intybus · Perekond sigur · 20-120 cm · Püstise karedakarvase varrega, lehed pisut vart ümbritsevad
jõudsamalt ning jänes saab uusi kasvanud taimi süüa, teha seejärel oma väljaheiteid, mida saab taas kord kasutada kompostina, ning teisisõnu kokkuvõttes, tekib tõeline eluringlus (Keith 2007 ; Johnson 2009). 3 Kuid lemmikloom ei mõjuta loodust ainult seda saastades. Sattudes kokku vabas looduses elavate loomadega, ristuvad lemmikloomad mõnedel juhtudel metsistunud isenditega, tekitades niimoodi oma järglaste näol hübriide ehk ristandeid. Üheks selliseks näiteks võib tuua kodustatud koerad ning hundid. Harilikult on hundid koerte suhtes vaenulikud ja ka murravad neid. Eestist võib näiteks tuua mitu aastat tagasi toimunud juhtumeid Laekvere kandist, kus hundid murdsid paari aastaga üle poolesaja koera. Ent kui hundiasurkonna arvukus on väike ja sooline tasakaal paigast ära, muutuvad nad koerte suhtes märksa sallivamaks
Küttimine innaperioodil või pärast seda võib põhjustada sigivate paaride ja karjade lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu. Tiinestunud emahunt küll poegib ja kasvatab pojad üles, kuid sellistes pesakondades on suremus suur. Kuna üksik emahunt pole võimeline hankima perele toiduks suuri metsloomi, murrab ta lambaid. Hunt on meie looduslikus koosluses loomulik lüli. Seal, kus ta hävitatakse, hõivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad metsistunud koerad. Nemad on juhuslik nähtus ega suuda hunti vajalikul tasemel asendada.1 1 N. Laanetu, Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel329_2509.html(10.10.08) 10 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli selgitada, kuidas võiksid olla seotud erinevad loomaliigid ning kuidas mõjutab inimtegevus nende liigikust. Vastupidiselt arvamusele, et inimeste
2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd) b) Tulnukad tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk) c) Metsistunud kultuurtaimed kasvavad vahel metsikult, kuid ei paljune looduslikes kooslustes (sirel, lehis) d) Naturaliseerunud liigid levinud looduslikesse kooslustesse ja paljunevad iseseisvalt.
*taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine *sõltub kliimast ja taimestikust *avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul *mereelustiku kujunemine ja muutumine *seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine *karjakasvatus, kalapüük ja jahindus *introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid Eestis on paljud taime- ja loomaliigid oma levikuala piiril. 13 Bioloogia TÜNK MV Liigirikkuse võrdlus mõningates looduslikes vööndites ja riikides: 14
Maailmas ei ole teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond. Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on koduks krokodillidele ja veelindudele. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik
Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva 6 riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on koduks krokodillidele ja veelindudele. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik
saj lõpust paviljonid, sillad, pagood ja uued taimed · Uued seisukohad: 1) Roheline liikumine ja looduseülistamine 2) Ümbrus peab olema looduslik aiad peavad meenutama loodust 3) Loodus peab olema romantiline 4) Kujundus konspektsiooni lõid filosoofid ja maalikunstnikud · Arengu eeldused: 1) Karjakasvatus 2) Tööstus ja agraaelu 3) Säilinud olid mõned renessansi aia pargid, kuid olid juba metsistunud 3) Maastikuaed oli regulaaraiast ökonoomsem majanduslikus mõttes · Kujundus: 1) Park jälgib looduslikku jõekääru 2) Tihedam mets vahetub puisniidulaadse parkmetsaga ja lagedate aasadega 3) Enamus teid on pügatud muruga ja kruusateid on vähe 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil Eklektika on usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav
· Hästiarenenud tugijuurtega puud. · Ajutised liigveed, mida näitavad kõrged tüvemättad ja vallidesse kuhjunud varis. · Tormiheide, tuulemurd, rohke varis, metsakuiv ja mitmetes kõdunemisastmetes lamapuit. · Looduskaitsealused ja Punase Raamatu liigid. Põhirõhk pikaajalistel metsaliikidel, milleks on jugapuu, luuderohi ja metsviljapuud. · Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine. · Metsistunud põlispuud ja taluaiad, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid märkivad vanad puud ja põõsad. · Ebatavalise kasvuvormiga vanad puud( kõverad, lookas, mitmetüvelised). Samuti suurte looduslike kahjustustega puud nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Joon. 1 Tamm Joon. 2 Kopratamm (Savolainen.www) (w-jussikoprad... .www)
väikesi loomi. KULAAN elab Turkmeenia kõrbealadel (Karakumis ja Kõzõlkumis) KeskAasias. Talvel kasvatab ta tiheda kasuka, mis kaitseb pakase eest. Tema lähedane sugulane, khur, elab Indias Thari kuumadel kõrbealadel. Eeslikute sugulaste, ulukeeslite karju võib kohata mõnes paigas Saharas, ent need võivad olla ka metsistunud kodueeslid. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile PRZEVALSKI HOBUNE, kes elas karjadena Mongoolia steppides, on praeguseks looduses välja surnud. Õnneks on järel veel vangistuses peetud loomi, keda paljundatakse ja lastakse tagasi vabadusse.
korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest · Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt · Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes 1,5-2 miljonit inimest; tühjenesid linnad, rahvas oli sõjast metsistunud, kõigest oli puudus. 1921 oli täielik ikaldus Volgamaadel, Uuralites, Põhja-Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3-4 miljonit. Näljahäda leevendamiseks rekvireeris riik kirikuvarasid. Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased 2. nep uus majanduspoliitika, 1921-1927 kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine
jääda näiteks lindude nokkade külge, mistõttu ootab tiivulist olendit näljasurm. Kilekotid on ohuks nii vees kui ka kuival maal. Loomad võivad proovida toidu järele lõhnavat kilekotti süüa ning selle tulemusel surra, sest see võib jääda looma makku või põhjustada sooltesse haavandeid või ummistada üldse soolestiku. Kuigi osa prahist põhjustab hulgaliselt surmasi, on prügi paljudele ka toiduallikaks. Näiteks on metsistunud kasside ja rottide jaoks tavaline söökipaik restoranide prügikonteinerid, kust nad leiavad toidujäänuseid. Mõned loomad on õppinud isegi ninaga konteinerite kaasi lahti tegema, et toiduni jõuda. Prügilate vaenlasteks on ka kajakad, kes kipuvad sealt süüa otsima. Näiteks Tallinna prügilas rullitakse selle vastu prügi prügirullidega, tihendatakse ning kaetakse igapäevaselt kattekihiga, mis vähendab lisaks veel tuleohtu ja haisu levimist (Pilt2). Taaskasutus
Nii elavjõult kui ka relvastuselt ülekaalus olev vaenlane ründas ERNA grupi laagrit korduvalt. Kartes laagri ümberpiiramist, oldi lõpuks sunnitud positsioonidelt lahkuma. 10 tundi kestnud lahingu ajal viidi piiramisrõngast välja naised, lapsed ja relvadeta mehed. Korrapärane taandumine sai võimalikuks vaid üksikute vastupanugruppide ennastohverdava tegevuse tõttu. Kautla piirkonnas toimunud lahingutes langes 29 metsavenda. Vastane kaotas surnute ja haavatutena vähemalt 150 meest. Metsistunud vastased põletasid maha Kautla talu ja viskasid elusalt tulle perepoja, teenijatüdruku ning viis talus olnud metsavenda. Suvesõjas hukkus ca 550 800 meest Saksa okupatsioonivõimud olid rahva relvastumisest ja omavalitsuse taastamisest ebameeldivalt üllatunud ning saatsid Eesti väeosad peagi laiali. Nad säilitasid siiski Omakaitse võitluseks rindest maha jäänud punaarmeelaste masside ja diversantidega. Suvesõjas
loomastikule ning maastikele · Mõjud linnustikule on kirjeldatud alapeatükis 4.8, kuna tegemist on Natura 2000 linnhoiualadega. Mõju maismaataimestikule (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002 ) · Lootsi tänava ja Põduste jõe vahelises nurgas kasvavad mõned puu- ja põõsaliigid: kahevärviline paju (2 tk.), harilik pihlakas (2), noor harilik vaher (1), harilik paakspuu (1), verev kontpuu (1), harilik türnpuu (1), harilik kadakas (6), harilik toomingas (1), metsistunud harilik pirnipuu (1). Jõe kaldaosas kasvab pilliroog koos angervaksa ja hariliku heinputkega; Lootsi tänava serval teetammil tavalised maanteeäärte taimeliigid. · Kokkuvõtteks võib öelda, et mõjutataval rannaalal puuduvad haruldased kaitset väärivad taimeliigid või -kooslused, mida setteväljaku rajamine võiks ohustada (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). 4.7. Mõju piirkonna elanikkonnale (sotsiaal- majanduslikud ja kultuurilis-ajaloolised mõjud
(T. Randla, 1976) talle ette satuvad. Eestis Eesti koguarvukus on ainult 20-100 paari.(eoy.ee) Värbkakk - meie väikseim kakuline: III kategooria kaitsealune liik. Sulestik põhiliselt hall, alapool peaaegu valge, tumedate triipudega. Kõige aktiivsemini tegutseb õhtul hilja. Aktiivne ka päeval. Vibutab sabaga. Hääl peenike vilerida. Ülpikkus 16, 5 cm. Värbkakk on Eestis väiksearvuline paigalind. Asustab kuusa-segametsi, lodusid, metsistunud parke. Põhja-Kõrvemaal on asustustihedus 0,2 paari 1000 ha metsamaa kohta, Eidapere kandis, aga 0,4 paari Neerutis 1 paar 1000 ha kohta. (T. Randla, 1976) Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 300 kuni 800 paari vahel. Talvine arvukus on 600-2500 lindu, sõltuvalt talvest.(eoy.ee) Värbräts: Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka. Kõige väiksen sulgkõrvadekestega kakk. Kivikakust pisut lühem, väiksema peaga. Sulestik tihedalt triibuline, pruunikashall
Kuna S ei tulnud nende laagrisse, läksid PI, R ja M ise tema juurde. PI oli vaadanud R kätt, kuid polnud öelnud, mida ta nägi. R tahtis teada, kuid PI keeldus talle ütlemast. PI rääkis neile, kuidas P oli hukanud sõdureid ja ka inimesi oma kodukohas, kes olid läinud fasistide poolele. Ta oli olnud väga julm ja lasknud neil ükshaaval ülejäänud linnarahva (meeste) eest läbi kõndida ning kõik võisid neid peksta. Seejärel visati nad kurisikku. Selle käigus olid paljud metsistunud ja eriti jubedalt käitusid linna joodikud. Jubedam olevat olnud ainult päev, mil fasistid omakorda nende alevi vallutasid, kuid M keelas tal sellest rääkida. Nad jõudsid S laagrisse. Seal kohtasid nad Joaquin-it, kes rääkis ka oma perekonnast ja fasistide tapatalgutest. Seejärel kohtusid nad S-ga, kes pakkus neile viskit. R rääkis talle oma plaanidest ja S lubas teda aidata. PI ja S hakkasid rääkima, et kuhu peaks pärast silla hävitamist põgenema
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda kuni liiter magusat vahtranestet päevas. 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu. Mets-õunapuu on looduslikult levinud Euroopas, ulatudes Skandinaavia maadeni põhjas ja kuni Krimmini lõunas. Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on pigem kultuurist metsistunud. Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. 16 Mets-õunapuu kasvab 312 meetri kõrguse tihedavõralise puuna, kuid võib olla ka põõsakujuline, ainult kahe meetri kõrgune. Ta on valgusrikaste kasvukohtade taimeliik, laialehistes tamme-, pöögi jt. metsades kasvab teises rindes üksikpuudena, kuid eelistatult metsaservades või lagendikel
TÖÖLEHT LOENDA JA VÄRVI LILLEÕIED- VÄRVI ÕIED SEDA VÄRVI NAGU VÕIB OLLA GRÜSANTEEMI ÕIS (valge, kollane, roosa, purpurjas, oranz, kirju). VASTUS ......................... 1.6 Päevalill Tavaline kultuurtaim Eestis, kasvatatakse põldudel ja aedades, kuid vahel leidub metsistunud taimi prahipaikadel. Pärit algselt Ameerikast. Korvõieliste sugukonnast, üheaastane taim. · Enamasti on õitsvad taimed 1 kuni 2 meetri kõrgused, kuid on ka erandeid, leidub veel madalama kasvuga kui kõrgemaid. · Lehed suured, alates 10 cm kuni isegi 40 cm. · Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel
(erandina 17) poega. Loom on poolveelise ja valdavalt öise eluviisiga väga hea ujuja, sukelduja. Ta asustab mitmesuguseid rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. Mink toitub koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64) Joonis 2. Ameerika naarits (Mustela vison). Allikas: Loodusajakiri Mingi kodumaa on Põhja-Ameerika ning juba 19. sajandi lõpust on teda laialdaselt peetud karusloomakasvandustes. Metsistunud asurkonnad on tekkinud lahti pääsenud või vabastatud isenditest. Mitmetel meil kodunenud minkidel on aretatud puuriloomadest esivanemad. Praeguseks on mink levinud üle kogu Euroopa ning tema levik aina laieneb, arvukus suureneb. 1960ndatel aastatel moodustus esimene teadaolev mingiasurkond Eestis Matsalu lahe piirkonnas ning levis 1980ndatel üle kogu riigi. Nüüdseks on mink meil täielikult naturaliseerunud ja sobivates elupaikades kõikjal sage elanik. (Kangur jt 2005:63-64)
juurde. Pablo naine oli vaadanud Robert Jordan kätt, kuid polnud öelnud, mida ta nägi. Robert Jordan tahtis teada, kuid Pablo naine keeldus talle ütlemast. Pablo naine rääkis neile, kuidas Pablo oli hukanud sõdureid ja ka inimesi oma kodukohas, kes olid läinud fasistide poolele. Ta oli olnud väga julm ja lasknud neil ükshaaval ülejäänud linnarahva (meeste) eest läbi kõndida ning kõik võisid neid peksta. Seejärel visati nad kurisikku. Selle käigus olid paljud metsistunud ja eriti jubedalt käitusid linna joodikud. Jubedam olevat olnud ainult päev, mil fasistid omakorda nende alevi vallutasid, kuid M keelas tal sellest rääkida. Nad jõudsid El Sordo laagrisse. Seal kohtasid nad Joaquin-it, kes rääkis ka oma perekonnast ja fasistide tapatalgutest. Seejärel kohtusid nad S-ga, kes pakkus neile viskit. Robert Jordan rääkis talle oma plaanidest ja El Sordo lubas teda aidata. Pablo
mahedatega ja kurvad rõõmsatega.. pruunikashallid, pugualal on kirju puudetukkades, ookerhall laik. kaldapõõsastikes, metsistunud aedades jm., kus leidub tihedat põõsarinnet. Värvulised Pasknääril on vali ja kriiskav hääl Pasknäär on roosakas-hallikas-pruuni Pasknäär eelistab üldvärvusega lind
õieraagudel, õisikupõhi kuhkjas, seest õõnes. • Õitseb juuni lõpust septembri lõpuni. • Seemnised 1...2 mm pikkused. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. • Idanemiseks vajavad rohkesti niiskust ja valgust. Levik • Kultuurpõldudel metsistunult elamute ümbuses, teeservades, umbrohuna põldudel, aedades ja jäätmaadel. • Eestis pole loodusliku liigina, on kultuurist metsistunud. • Levinud kogu Euroopas, Siberis, Kaug- Idas, Aasias, Põhja-Ameerikas. 23. HARILIK KURGIROHI • Lad. Borago officinalis Botaaniline iseloomustus • Kareleheliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kasvab 30...60 (100) cm kõrguseks, taim väga mahlakas, lehed ja varred on kaetud tihedate, karedate karvadega. • Vars püstine, tugevasti harunenud. Õitseb juunist septembrini. • Paljuneb kergesti isekülvi teel. Kasvatamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
