Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 ...
·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena
harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna.Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt
neid jahtidel loomade tapmiseks ning asjade purustamiseks. Vasar oli valmistatud siis kivist ja puutoikast. Hiljem kui inimene õppis kivi paremini raiuma ja kividesse auke puurima, puuriti kivisse auk ning pandi varre otsa. Mõiste Vasar ehk haamer on tööriist, materjali või objekti löögiga töötlemiseks. Lukksepa tööriist löökide andmiseks meisliga raiumisel, õgvendamisel, neetimisel jne. Omadused Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Terasest plekksepa vasarad Pleki õgvendamise jaoks kasutatakse plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalise lukksepa vasarast oma “keerulisema” kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindadel töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Terasvasaratega õgvendatakse plastseid
3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. · Alustas kokkutõmbumist udukogu. · Pilve kokkutõmbumine suurendas sisemuses asuvate osakeste kiirust (suureneb gravitatsioonijõud, omandab lapiku kuju) · Gravitatsioonijõu tulemusena surutakse aines järjest rohkem kokku -> temperatuur suureneb - >termotuumareaktsioonid ->protopäike. · Protopäikese ümber tiirlev aine kondenseerub tahketeks osadeks, mis omavahel põrkuvad ja liituvad ->planetesimaalid.(100m läbimõõduga) · Planeteimaalid põrkuvad, liituvad->moodustuvad planeedid.
LEST Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele
Lest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad apri...
juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil . Kasutamine: Marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on
kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli LEST Lest on kuni 50 cm pikk Elutseb kuni 40 m sügavusel Elavad üksikuna Süvikulestad, kes koevad Gotlandi sügaviku piirkonnas Rannikukudulestad, kes koevad 4-22 m sügavusel Sööb merikarpe ja väikesi kalu Laia ja lapiku, veidi pikliku kehaga Lesta silmad on ühel küljel Tal on väga maitsev liha, mida suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse Meriforell ehk iherus Meriforell võib kasvada umbes 80 cm pikkuseks Siirdekala, veedab enamuse oma elust meres, aga läheb kudema jõkke Toitub selgrootutest, konnadest, vihmaussidest ja isegi oma liigikaaslastest Ta on ohus kudemispaikade hävimise tõttu Jässaka kehaga ja suure peaga kala
Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. Keha võimas, lapiku kujuga, kohanenud kiireks lennuks. Emased isendid toituvad verest, nende suised on võimsamad kui sääskedel ja võivad tungida läbi paksu naha. Sääsed Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. Verest toituvad vaid emased, isased imevad vaid taimemahlu. Sääsed levitavad mitmesuguseid nakkushaigusi. Keemilised sääsetõrjevahendid
Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja
• Astronoomia ja meditsiini teadlaste nimed ja saavutused Mikolaj Kopernik (1473-1543) (astronoomia) 1543. aastal väitis, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Galileo Galilei (1564-1642) (astronoomia) Esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi. Avastas, et Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased. Johannes Kepler (1571-1630) (astronoomia) Arvutas lõpuks välja, et maa ja teised planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on õige. William Harvey (1578-1657) (meditsiin) Esitas 1628. aastal esimesena tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi ajab. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) (meditsiin) Kudede uurimiseks kasutati mikroskoope ning tema avastas selle abil punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. • Usuline tagakiusamine
lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii ini- mestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi.
juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub. Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed). 3.Välimus Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul). Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna. 4.Kalastamine Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid,
Õhtu lähenedes algas isa matmine. Inimesi oli kokku tulnud palju. Isa elutu keha lebas pikliku augu kõrval, mille ma ise olin vahepeal kaevanud. Laip tõsteti aeglaselt auku. Panin isale hauda kaasa tema lemmikkirve ja põdrasarved, mis olid talle alati väga tähtsad olnud. Ka teised lisasid omalt poolt midagi, mida nad arvasid isal vaja minevat. Nüüd hakati auku kinni ajama. Kui auk sai lõpuks kinni aetud, tõin juba varasemalt välja valitud suure lapiku kivi haua peale, et oleks kõigile selge, et selle koha peal lebab ühe tähtsa mehe elutu kest. Peale matuseid liikusin tagasi oma maja juurde. Viskasin oma asemele pikali ja sinna ma uinusingi kuni järgmise hommikuni.
Xuni heli esindab eelkõige ilu, mis ühendab üksinduse, eraklikkuse ja elegantsi. See on kehastus ainulaadsest Hiina esteetilisest viljastumistest. Traditsioonilises hiina orkestris mängib xun tähtsat osa alto hääles. Selle pehmet ning rasket häält saavutab suure tooni ja madala tooni harmooniline osa. Teatud mõttes on xun hea harmoonia idee, mis on üks peamistest osadest traditsioonilise hiina väärtustes . Kirjanduses Erya (): "Suur xun on nagu hane muna - lapiku põhjaga ja kuue auguga; väike on nagu kana muna" Shijing (): "Vanem vend mängib xuni noorem vend mängib chid [põikflööt]" Sarnased instrumendid Korea samaväärne pill on hun (hangulist: ; hanja: ). Jaapanis sama tüüpi instrumenti nimetatakse tsuchibue (hiragana: ; kanji: , kirj "savi flööt").
Tõmbumist iseloomustab gravitatsioonijõud. Selle suurus oleneb: 1. kehade massidest 2. kehade vahelisest kaugudest F= G*m1*m2/ r2 F=gravitatsioonijõud, m= kehade massid r-kehadevaheline kaugus Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht- üheks kehaks on maa. Seljuhul nimetatakse gravitatsioonjõudu raskusjõuks 1) lapiku maa puhul g ei olene kõrgusest ( 9,8) 2) ümmarguse maa puhul oleneb g kõrgusest ja väheneb kõrguse kasvades g= GM/(R+h)2 Keha kaal- jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kui alus on paigal siis kehakaal võrdub raskusjõuga P=Fr Kui alus liigub alla kiirendusega a, siis on keha kaal väiksem raskusjõust P= Fr=ma. Erijuht- kui keha liigub alla kiirendusega g siis on ke kaal null ELASTSUSJÕUD Deformatsioon- keha kuju või muutmist
Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega
Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Mullastik: Nõrgalt arenenud, sest igikelts ei lase sügaval mullal kujuneda ja taimestik ei anna ka
Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. · Kolmas Hubble'i klass, varbspiraalsed galaktikad, on põhijoontes sarnane tavaliste spiraalidega. Ainsaks ja otsustavaks erinevuseks nende kahe klassi vahel on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras", harudest tavaliselt tuhmim, samuti tolmuribasid sisaldav moodustis. Spiraali otsad on ühenduspunktis varvaga risti, ulatudes varasematel tüüpidel (SBa, SBb) mõnikord sellest isegi üle
· Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. · Elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. · Temast tehakse konserve ja teda süüakse ka praetult. · Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast
1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES · Kütusepaagi luuk · Kardaani muhv · Esi ja taga tiivad · Rattad · Käigukasti · Kardaani muhv · Uksed · Peeglid · Kapott · Pagasiluuk · Esi-ja tagustange 2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestad...
MINU ISIKLIK PLEKKSEPA TÖÖRIISTAKAST Andri Põldsepp Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 VASARAD (HAAMRID) Pleki õgvendamiseks kasutame plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalisest lukksepa vasarast oma „keerulisema“ kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindade töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Vastavalt töödeldava pinna kujule, asukohale ja õgvendamise suunale tuleb teha valik erinevate vasarate seast. Erinevast materjalist vasaratel on ka veidi Terasest plekksepa vasarad erinevad omadused ja kasutusotstarve. VASARAD (HAAMRID)
Kui toorhuumuslik metsakõdu või turbakiht on tüse ja mineraalmuld on sügaval, tuleb külvatud seemnete katteks võtta labidaga kõrvalt või tuua kohale katteliiva. Esimesel sügisel tehtud lapil kobestatakse ja tasandatakse muld enne külvi. Külvivõtteid on seejuures mitu. Hajalikülvil külvatakse 20...30 männiseemet peaaegu kogu lapi pinnale, rehitsetakse õrnalt umbes 1 cm sügavuselt sisse ja tallatakse jalaga kergelt kinni. Lapi lõunaserva kplvamisel tõmmatakse sinna lapiku pulgaga umbes 1...1,5 cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15...20 männiseemet, mis aetakse renni serva liivaga kinni ja tallatakse kergelt või patsutatakse käega kinni. Kasutatakse kuivematel liivmuldadel. Männi istutamine: Potitaimed Istutamisel vajutab töömees toru lõhikuga koonilise tervaiku maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis moodustab istutusaugu. Siis pannakse torusse potitaim, mis vajub lävi toru auku. Taim peab jääma 1..
jahu,magustoite,püreesid ja rühma vitamiine. maroonkastanid. Väiksed, hautisi.Võib süüa toorelt, muna- või lisada riivituna salatitele südamekujulised, nagu kõiki pähkleid, kolmnurkse lapiku alusega. kohupimma,kodujuust või Söögi e vääriskastan- jogurti segatuna. rasked,läikivad ja sitked( hoida kuivas ja
Võistluskuul on siledapinnaline metallkera. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega toetuda tõukepaku siseküljele, kuid ei tohi puudutada tõukepaku pealispinda ega tõukeringi äärise ülaserva. Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m
Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- kui ka lehtpuude puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. 5 Majasikk Täiskasvanud putukas on 1-2,5 cm pikkune, musta või pruuni värvi kehaga, mis on kaetud hallikate karvadega. Nad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Lihav kollaka lapiku kehaga vastne võib kasvada väljaarenenuna kuni 3,5 cm pikkuseks. Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 2-12 aasta jooksul. Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida on juba kahjustanud seened. Majasikk asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid ja kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib 4 mõjutada ka lülipuitu
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...
väga populaarne ja on ainult väike grupp inimesi, kes on sellel alal tuntuks saanud. Isikuks, kes selle alaga tegeleb ja kellest põhjalikumalt räägin valisin Gerd Kanteri, kes on üks parim Eesti kettaheitja. Ta on tänu oma suurtele saavutustele toonud Eestile palju au ja kuulsust. 2 1. Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. 3 1.1. Kettaheite ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult
kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku “jumalavastaste” iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist (maa, õhk, tuli, vesi) ning pürgivad oma “loomuliku” koha poole. Näiteks, mida
oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku "jumalavastaste" iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist (maa, õhk, tuli, vesi) ning pürgivad oma "loomuliku" koha poole. Näiteks, mida
Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e lapikusse kontserdisse e kontserti ohtlikku kontsertide ohtlike (-likkude) lapikute kontserte ohtlikke lapikuid kontsertidesse ohtlikesse (-likkudesse) lapikutesse VÕRDLUSASTMED õnnelik, õnnelikum, kõige õnnelikum e hall, hallim, kõige hallim
Keskaegse maailmapildi järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Oldi väga usklikud ja usuti, et kuningas saab oma võimu jumalalt ja seega kannab oma tegude eest vastutust üksnes jumala ees. Aeg- ajalt üritati ka viimsetpäeva ennustada. Ajaarvamisi levis keskajal mitu erinevat varianti - ühed lugesid ajaarvamise alguspunktiks Kristuse sündi, teised aga maailma loomist, mis olevat toimunud aastal 5508. Keskajal arvati, et Maa on lapiku leivapätsi suurune ning ujub ookeanis, toetudes vaaladele või hiiglaslikele kilpkonnadele. Üle maailmaserva kukkumise ohtu peeti väga võimalikuks. Kirik oli keskajal väga tähtis organisatsioon. Koguduseliikmetelt võeti kirikukümnist. Kirik hoidis oma kontrolli all kogu ühiskonda. Kolmanda peatüki sisuks on feodaalid ja rüütliväed. See teema mind muidu eriti ei huvitaks, aga siin raamatus oli kirjutatud kõigest väga huvitavast küljest. Feodaalide peamine tegevus keskajal
Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega · Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk · Tursasaak on kõikuv · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest Lest · Laia ja lapiku kehaga põhjakala · Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees · Sööb merikarpe ja väikesi kalu 2)Linnud Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. Läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres
raadio(tavaliselt on selleks spetsiaalsed koksud uue raadioga kaasas). Nüüd, kui makk on armatuurist väljas tuleb selle tagant kõik juhtmed lahti ühendada. Kui vanamakk on käes, siis tuleb ära vahetada ISO pistikud, selleks, et uus makk saaks ühendatud vooluvõrku ning, et helisignaal raadiost edasi läheks. Kui kaabeldus on korras, tuleb ära vahetada raadio raam. See võib olla tülikas töö. Autor kasutas väikest lapiku peaga kruvikeerajat, et kinnitus nagad tagasi väänata. Kui vana raam on käes tuleb panna uus, ühendada makki taha kõik vajalikud juhtmed ja kontrollida, kas raadio töötab. Helikõlarite paigaldus Autori puhul olid vahetust vajavad kõlarid paigaldatud auto tagumise aknalaua peale, mis tegi kõlarite vahetuse väga lihtsaks. Tal oli vaja lahti keerata kõlari kinnitus kruvid, vana element eemaldada ja uus element kõlarijuhtmetega ära ühendada ja tagasi kinni keerata.
Võsu Kool Lendorav Referaat Koostaja: Marit Nõmme 6. klass Juhendaja: Ly Ammussaar Võsu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 Välimus.................................................................................................................................................2 Leviala..................................................................................................................................................3 Arvukus.................................................................................................................................................4 Eluviis.............................................................
Nõo Põhikool REFERAAT Haug ja haugitoidud Annika Adder 8b 07.03.07 Haugide bioloogiast. Harilik haug kuulub lõheliste seltsi sugukonda hauglased. Seda sugukonda iseloomustab suur, tugevasti väljavenitatud, vertikaalsuunas lapiku ninamikuga pea. Hambad on paljudel suuõõne luudel: ees-ülalõualuudel, sahkluul, suulaeluudel, alalõual ja isegi keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug. Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad
Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk Tursasaak on kõikuv Elab merepõhja lähedal Kasvab kuni 110cm pikkuseks Toitub kaladest, selgroogsetest Lest Laia ja lapiku kehaga põhjakala Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees Sööb merikarpe ja väikesi kalu Siirdekalad Angerjas, meriforell, lõhe Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes Angerjas Lõhe Meriforell Loomastik Läänemere imetajad Viigerhüljes Hallhüljes Pringel Viigerhüljes Ujuvad osavasti loibadega sõudes
Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4. Tõuge- Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt, kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s (50km/h). Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr.
bulge), on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad täiesti. Klassid Sa - Sd omavad selget, tuumast algavat spiraali. Klass Sa on kõige "toekama" mõhnaga ning kõige tihedamalt keerduva spiraaliga. Järgmiste klasside juures sfäärilise
tulemusega 8.95m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Galina Tšistjakovale (NSV liit) tulemusega 7.52m. Eesti meeste rekord on 8.10m, mille püstitas Erki Nool ja naiste rekord on 6.87m, mille püstitas Ksenija Balta. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 5.47m (Kristiina Pärn) ja poiste rekord on 6.74m (Sven Filatov) 5 Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Kettaheide koosneb neljast faasist: hooliigutused, pööre, äraheide ja heitja tasakaalustamine. *Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. *Pöördefaasis kogub ketas kiirendust ja heitja puusa- ja õlavöö pöörlevad vastassuunas, tekitades selliselt vajaliku lihaspinge. *Äraheitefaasis luuakse täiendav kiirus, mis edastatakse kettale enne väljalendu.
on see küll esinenud, kuid mitte nii mahukalt. Vahemere valdkondades on elanud tuntud kirjanikud ja rändurid, kes on jätnud märkimisväärseid kogumeid. Vana-Egiptuse paadid on kõige vanemad hooned. Läbi Niiluse jõe möödunud mere laevad: alguses olid puidust ja papüürusest paadid, hiljem suuremad laevad, millega oli võimalik teha pikki sõite. Kuid merendus sel ajal oli väga napil tasemel, kuna kõik laevad olid nende aastate jooksul lapiku põhjaga ja see takistas rannikust kaugemale reisimist. Enamus laevu juhtis üks inimene, peale seda olid laevas ka meremehed, kes tegid peamist ülesannet, milleks oli aerutamine ja mootori rolli täitmine. Laevas oli 21 sellise tööga isikut, enamasti orjad ning üks juht, kes viis marsruuti. Sel laeval puudus mastil kangas, mishiljemnimetatipurjeks. Kaubandus- ja sõjalaevad muistsel ajal visuaalselt ei erinenud, kuid sõjalaevad olid kiiremad kui kaubalaevad
Vesilikke saab eristada ka vastete järgi. Harivesiliku vastse saba tipus on iseloomulik niitjas jätke, sabauimel on mustad täpid. Tähnikvesiliku vastse saba on ühtlaselt hallikas. Kärnkonnad: Kärnkonnadele on iseloomulik sarvestunud nahk, kus on palju mürginäärmeid. Pea piirkonnas asuvad suured parotiidnäärmed. Peamiselt öösel tegutsevad loomad. Isased häälitsevad sigimise ajal, et emaseid meelitada. Kudu on nöörikujuline, kullesed tumedat värvi, lapiku kehakujuga. Talvituvad maismaal. Eestis leidub kolm liiki kärnkonnasid. Harilik kärnkonn on levinud üle kogu Eesti. Kõre ehk juttselg-kärnkonn on levinud Lääne-Eestis ja rohekärnkonn Lõuna-ja Kagu-Eestis. Video – isane harilik kärnkonn viljastab mune: http://www.arkive.org/common-toad/bufo-bufo/video-09b.html Mudakonn: Mudakonn on Euroopa üks kõige ürgsemaid kahepaikseid. Meenutab känkonnasid, kuid liigub kiiremini hüpates. See liik koeb üleni vee all olles
Alati iseloomulik, et teramik on sümmeetriline ja ka käepide on sümmeetriline. Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Oda Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16. saj lisanduvad pikad raudliistud puidust osale. Kolme haruga ots turniiri oda ots. Kilp Läbi ajaloo palju kasutatud, infot aga vähe kuna enamjaolt olid need tehtud puidust. Kuigi kasutati ka raud- või pronksdetaile. Teadmsied pärinevad 15.-16. saj. jooniste kaudu. Varasemast jast pärinevad mõningased arheoloogilised leiud (Eestis leitud 6-7 fragmenti,mis pärinevad 5.-7
keha pinnale, millel ta paikneb. Kui keha ei liigu Maa radiaalsuunas ühtlaselt, siis erineb keha kaal kehale mõjuvast raskusjõust. Näiteks liikumist alustavas langevas liftis on keha kaal väiksem raskusjõust. 9. Kas vedrukaalu näit oleneb sellest, kus keha kaalutakse, kas Tallinnas või ekvaatoril? Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, Maa pole ideaalne kera vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. Teiseks, Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur.
hinnata elemendi kasutamiskõlblikust. ÜLESANDED 1. Autoaku elektromotoorjõud on 12,4 V ja sisetakistus 0,02. Käivitamisel langeb pinge aku klemmidel 10 voldini. Kui suurt voolu tarbib käiviti ja milline on tema võimsus? 2. Aku tekitab voolu tugevusega 10A, kusjuures tema klemmipinge on 12V. Millise aja jooksul teeb see aku ära töö 1 kWh? Milline on selle aku elektromotoorjõud, kui tema sisetakistus on 0,03? 3. Lapiku patarei klemmide külge ühendati tester. Kui tester töötas voltmeetrina, mille takistust võib lugeda lõpmata suureks, siis näitas ta 4,4V. Ampermeetrina, mille takistus oli 0,3, näitas tester aga 2A. Kui suur oli patarei sisetakistus? 8. ELEKTRIVOOL VEDELIKES Elektrolüüs Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine võib tekkida igas keskkonnas elektrivälja mõjul, kus on olemas ,,vabu" laenguid.
Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Nuga neeru? ODA Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16. saj lisanduvad pikad raudliistud puidust osale. Kolme haruga ots turniiri oda ots. Sadulast odaga maha tõugata oli meest väga raske. Osadel reeglid sellised, et punkti sai see võitleja kelle oma oda vars purunes lööki andes, mis tähendas, et löök oli tabav ja tugev. 15 ja 16 saj erikujulised ehk kõrvalharudega odad. Palju näiteid ka Eestist leituid. Palju neist pärit Itaaliast
uuringute eest tähesüsteemide dünaamika alal 19761979 Rahvusvahelise Astronoomia Liidu komisjoni "Galaktika struktuur ja dünaamika" asepresident 19791982 Rahvusvahelise Astronoomia Liidu komisjoni "Galaktika struktuur ja dünaamika" president. Prof. G.Kusmini stellaardünaamika klassikasse kuuluvad tööd: · 1952 Galaktika ehitus, kinemaatika ja dünaamika. · 1953 Kolmas liikumisintegraal. · 1956 "Kusmini ketas", tugevalt lapiku tähesüsteemi teooria. · 1957 Tähtede põrked ja täheparvede evolutsioon. · 1963 Viriaalteoreem ellipsoidaalsetes süsteemides. · 1973 Sfääriliste tä:hesüsteemide isokroonsed mudelid. · 1973 Kolmeteljeliste ellipsoidaalsete tä:hesüsteemide liikumisintegraalid. · 1975 Kvaasiisotermilised mudelid. · 1986 Isokroonsete ja isotermiliste mudelite üldistus. · 1987 Kolmandat integraali lubava potentsiaali üldistus.
vasest või alumiiniumist needid, millel on täis- või õõnes varb. Ümarpeaga neet Lamepeaga neet Peitpeaga neet Poolpeitpeaga neet Täis varbneet Õõnes varbneet Neetimisel tuleb ühendatavatesse detailidesse töödelda ava. Seda tehakse õhukese pleki puhul torniga, paksema pleki puhul puuriga. Tornimine on põhimõtteliselt sarnane stantsimisele, kus templi otstarvet täidab lapiku otsaga terasvarb - torn (joon. 2), matriitsi asemel aga terasplaat, milles on torni läbimõõdule vastav ava. Tornimisel auguga alusplaadil on raske ava ja torniotsa täpselt kohakuti seada. Seepärast kasutatakse sageli ka lihtsamat moodust, kus aluseks on kruustangide vahele kinnitatud sirge otspinnaga klots. Joon. 2 Kui detailide ühendamiseks kasutatakse mitut neeti, tuleb algul tornida vaid ühe needi ava. Pärast esimese needi kinnitamist tornitakse ülejäänud neediavad.
ebaefektiivsed. Mõõgad jagunevad ühekäe-, poolteisekäe ja kahekäemõõkadeks (Keskajal nende eristamiseks kasutati lihtsaid termineid: väike, keskmine ja suur). Ühekäemõõk on põhiliselt mõeldud lahinguks jala. Poolteisekäemõõk on aga tüüpiline ratsaväelase käepikendus. Kahekäemõõk tekis 14.-15. Sajandil, kui tuvisearengu tõttu kilbi tähtsus vähenes ja vabanes ka teine käsi. Lööke tõrjuti mõõgatera lapiku, teradevahelise osaga, et säästa relva. 2) Kilp Kuni Rõngasturvise täieliku asendumisele plaaturvisega, blokiti kõik lõõgid kilbiga, mida hoiti tavaliselt vasakus käes. Kilpe valmistati mitmekihilisest, kokkuliimitud spoonist, millele tehti nahast käepidemed ja rihm, mille abil sai kilpi endale kaelale või üle pea riputada, et lahinguvälislt seda kanda. Lahingus, kui rüütel väsima hakkas kasutas ta rihma selleks ,et koorumust paremale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
