Siberi nulg Richard-Sven Rivik Siberi nulg (Abies sibirica) Männiliste sugukond, nulu perekond Igihaljas ja ühekojaline Elab kuni 200 aasta vanuseks Eestis ei kasva looduslikult Kuuse sarnane Talub hästi külma Kasvab ka varjus Tundlik saastunud õhu suhtes Käbi Isakäbid kollased, ovaalsed Emaskäbid noorelt rohelised või violetsed Puu tipuosas Valmivad septembris ja oktoobris Seemned helepruunid Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm
Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast
saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses. Kasvatamine Eestis:karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Siberi nulg. Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised tunnused
pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.
Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral ning sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. (11.) (Vt. Pilte Lisa3) 9 6. SIBERI NULG Siberi nulu ladina keelne nimetus on Abies sibirica Ledeb. Nulg on mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu, mida looduslikult Eestis ei kasva. Nulu kõrgus võib-olla kuni 40 m ja ta elab kuni 200 a. (6.) Looduslikult esineb sibei nulgu peaaegu kogu Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina. Siberi nulu koores on palju vaigumahuteid, millest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks
stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt. Riigid: Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök, nulu, kanarbik, harilik tamm. Loomad: kõigesööjad imetajad. Tüüpilised loomad: metsnugis, punahirv, roherähn, euroopa naarits, metssiga, metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada. Mullad: leedemuld.
Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. 4 Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused
Kuuskede maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb märjematel muldadel sageli tormiheidet. Õhusaastet (linnatingimusi) ei talu harilik kuusk. Linnatingimusi taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk. 1 Torkav kuusk (picea pungens Engelm.) Torkav kuusk on meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliik. Kodumaaks on Põhja-Ameerika edelaosa, kasvades kaljumäestiku kesk-ja lõunaosas 1800-3300m kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega
UURALI ALGKODU • Et täpsemalt määrata Uurali rahvaste algkodu on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. • Meetod seisneb selles, et keeltest leitakse neid taime- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkeelest. Ning siis kantakse kaardile nende liikide ajaloolise leviku piirkonnad. • Mõjukaim meetodist on Pèter Hajdù hüpotees, mis sündis viie erineva puu põhjal. PÈTER HAJDÙ HÜPOTEES • Eesti keeles on kuuse ja nulu nimetused samad, mis sölkupi ja handi keeles. • Jalakas ühine soome, mari ja ungari keelega. • Järelikult: kõik need keeled (sölkupi, handi, mari, ungari) on pärit ühisest algkeelest, mida kõneldi kunagi nende puude kasvamisalal. • (Uurali algkeele hüpotees ei põhine vaid üksikutel ühistel puunimetustel.) UURALI ALGKODU JA ÜHISSÕNAD
okkaid, okstel võrgendid), Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina, vastsed toituvad noortel okastel, kuusehekkides), Kase-harivaablane (Arge pullata, vastsed lehtedel, vahel söövad puud raagu), Kirju-lehisevaablane (Pristiphora wesmaeli, Nulg: Must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae) valgete vahakarvadega täid okaste vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud
Limaanid: Tekivad siis, kui merevesi ujutab üle kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. Karstijärved: Tekivad Lõuna-Euroopas, lubjakivide avamusaladel. Jäävöönd: Mullad puuduvad, vetikad, kooriksamblad, soontaimed, jääkaru, polaarrebane. Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv, metskits, euroopa piison, metsnugis, tuhkur, metskass, metsvint, peoleo, põõsalind. Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad.
Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. Tänu rohketele sademetele ja soojale talvele on need metsad hästi tihedad ja võimsad. Rannikumetsad koosnevad peamiselt kuuse ja nulu ameerika liikidest, ebatsuugast ja puukujulisest kadakast, mida Ameerikas kutsutakse punaseks seedriks. Mets on tihe ja kõrge, alusmets rohkete põõsastega, kuid ilma rohttaimestikuta. Allpool tulevad pildid Ameerika mandril kasvavatest okaspuudest, mida meil harva näha õnnestub. Puukujulise kadaka e. punase seedri oks. Merelisema kliima tõttu on puude
Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on temaga väliselt väga sarnane ning neid aetakse tihti segamini, seepärast tuleb
jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape.
maapinnasamblikud, soontaimed, taimkate laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud;
seemneid. Esmane valik tehti taimlas, mis asus metsapargis, oli 2 ha suur ja täiesti umbrohuvaba. Seal kasvas tuhandeid taimi. Üheaastased taimed, kui neid oli teise aasta kevadeks säilinud, koolitati ja kasvatati puukoolis metsa või parki ümberistutamiseni. Sangaste metsaparki on püütud rajada taime geograafilise päritolu printsiibil. Esindatud on Euroopa, Lõuna-Euroopa, Siberi, Põhja-Ameerika ja Eest osakond. Berg katsetas kuue nululiigiga. Neist euroopa ja kaukaasia nulu ebasobivus selgus üsna kiiresti, sest mõlemad liigid kardavad külma. Hall nulg, korginulg ja palsaminulg sobiksid hästi haljastusse. Ka lossi taha istutas krahv iga pojapoja sünni puhul palsaminulu--need kolm puud kasvavad siiani. Kuuskedest katsetas Berg kanada, musta, sitka ja torkavat kuuske. Leides, et need kasvavad harilikust kuusest aeglasemalt või on külmahellad, ei soovitanud ta neid kasvatada. Hilisem
laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel
Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused. Päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid suvel on 29 ° C ja 20 ° C. Rahvastik
· käbi väga suur ja suurte soomustega · käbi rohekaspruun Pinus strobus - Valge mänd · võrse paljas ja võrsete tipus pikad pehmed okkatuustid · okkad rohelised, valge jutiga · 5-okkaline · käbi suur, pikk ja kitsas · soomused suured · helepruun, valged vaigupisarad Pinus cembra subsp. sibirica - Siberi seedermänd · võrse jäme ja karvane · 5-okkaline, jämedad okkad · imelik hele käbikogumeid Nulu perekond Abies balsamea - palsaminulg · võrse on sile (ei ole näsakesi, ei ole vaoline nagu kuusk) · värskel võrsel murduvad okkad kergesti · okkad lamedad ja pehmed · okkad kinnituvad otse võrsele · okka alumisel küljel õhulõhed (vahel ka pealpool tipmisel kolmandikul) · okka tipus sisselõige · okkad võivad olla kahele poole kammitud (valguse käes püstisemad) · meelfiv balsamilõhn · punakaspruun pung, õhuke natuke kleepuv vaik
rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul. Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu. Südamik-küpspuupuidu südamiku värvus on astmeline. Selle järel on küpspuit, mis on nagu südamik. Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus. Kasvuperiood Puittaimedel on meie ilmastikutingmustes neli kasvuperioodi : · Puhkeperiood novembrist veebruarini. Puude kasvamine seisab sel ajal. Mingeid muutusi peamiselt ei toimu.
Mida varuti männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinni vaigutamisega. Parkaine ehk tanniini (valge aine mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet sisaldub veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise ja pajuliste koores. Põhjapiirkonnas kasvavatel puudel parkaine sisaldus väiksem kui lõunapiirkonnas kasvavatel. Suurim parkaine sisaldus on troopikapuudel. Parkainet saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerides. (orgaaniliste ühendite eraldamine veega) Kasvavas puidus tekivad järgmised lisaühendid ehk toitained: * valgud, esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus on kasvavas puidus suurem suvel.
macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad väliselt kuuskede ja nulgudega, erinevuseks on suuremad koonusjad, vaiguta pungad, lamedad okkad, ja käbidel seemnesoomuste tagant kaugele väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides. Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco harilik ebatsuuga Okkad on püstiselt ettepoole suunatud, varjus asetsevad poolkamjalt, kinnituvad ahenenud rootsuga madalale näsakesele spiraalselt 1-kaupa. Nad
võrgustiku - mütseeli. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. Oluline on kasvukoha muld. Mulla niiskusreziim enim ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Kuni viimase ajani eristati juurepessul 3 eri vormi: P-vorm (männi vorm) (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat. S-vorm kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu. Nüüd aga käsitletakse juurepessu kahe eri liigina: männi juurepess ja kuuse juurepess. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib tüves ka. Diagnoosimine: juurekaela laienemine, võrade hõrenemine, vaigujooks tüvel, juurdekasvupuuriga proov. Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas.
Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku avatud vaatega paisjärvele. Pargiaasa raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid ning ebakorrapäraselt paigutatud madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad. Peahoonest kaugemal on kasutatud õrnema ja heledama lehestikuga liike, mis lasevad pargiaasa paista pikema ja suuremana. Peahoone rõhutamiseks on sümmeetriliselt lossi ette kahele poole istutatud kitsavõralised siberi nulu grupid. Peasissepääsu trepilt avaneb maastikule raamitud vaade. Raam tekib peaukse kohal asuvat rõdu toetavatest sammastest ja rõdu põrandast. Pargis leidub maalilisi maastikupilte ja suurepäraseid kaugvaateid. Nende loomisel on oskuslikult valitud eri värvi lehestikuga puid- põõsaid ning kasutatud lehtpuude-okaspuude värvi ja kuju kontraste. Peahoone otsaväljakut ilmestab põlistest pärnadest ring. Põhja poole jäävas looklevate teedega parkmetsas vahelduvad
Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial). Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu ning punapöök). Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on
lakanud. Lõikamiskoha alla peab alati jääma terveid okkaid ja võrsetippe. See reegel ei kehti lehise ja jugapuu kohta. Okaspuid ei saa noorendamise eesmärgil lõigata samade reeglite järgi nagu lehtpõõsaid või puid. Mägimännid võivad vahel kasvada liiga pikaks ja laiaks. Kasvu saab reguleerida, kui näpistada ära kõige tugevamad esimese aasta võrsed. Seda tuleb teha ajal, mil võrsetel asuvad okkad on veel pehmed. Kuuse ja nulu teatud liigid kipuvad kasvatama mitut latva. See võib viia terve puu ebaühtlase arenemiseni. Aja jooksul muutuvad puud mitmetüvelisteks ja seega ka rebenemiskahjustuste suhtes vastuvõtlikumateks. Et seda varakult vältida, eemaldatakse nõrgemini arenenud ladvavõrse. Allesjäänud ladvavõrse seotakse üles ja toestatakse, et hõlbustada selle kiiremat sirgekskasvamist. Püramiidjate kadakate, küpresside, juga- ja elupuude juures vajab mitmetüvilisus varakult
mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla,
seista, keetke hommikul 10 minutit ja jooge 3 korda päevas 100 ml. · Rasunäärmete talitluse häirest tuleneva seborröa korral tuleks panna kahjustatud nahale ööseks apelsinikoori. · Peanaha kuiva ekseemi ja juuste väljalangemise korral on soovitatud hõõruda kord nädalas pärast pesemist veerand tundi pead keedusoolaga ja loputada siis sooja veega. Juba kuue protseduuri järel pidavat ekseem taanduma. · Märja ekseemi raviks kasutatakse munakollasega segatud kapsalehti. · Männi-, nulu- või kuusevaigust on samuti märja ekseemi ja troofiliste haavandite puhul abi saadud. Määrige kahjustatud piirkondi vaiguga ja haigus hakkab taganema. · Ekseemist kahjustatud kohti pestakse noore paju kuivatatud koore kange keedusega. Paranemist on märgata juba 3-4 protseduuri järel. · Ekseemivastase salvi valmistamiseks segage 20 g kaupa kuivatatud takjalehti, kummeliõisi, metspiprajuurt ning pajulillelehti ja -varsi (ahtalehine põdrakanep).
tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem. · mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38. Seeder · Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas-roosa,maltspuit lai ja roosakas-valge. · lüli ja maltspuit raskesti eristava aastarõngastest puudub terav üleminek,kevad puidust sügis puidule. · vaigukäigud on jämedad ja arvukad,seedripuit on vaigurikas,pehme,kerge ja hästi töödeldav . · tugevuselt jääb kuuse ja nulu vahele.kasutatakse pliiatsi tööstuses,mööbli tööstuses ja ka laudseppa tööstuses. · mahukaal absoluutselt kuivalt 0,41, õhukuivalt 0,44. Lehtpuud · Oma leviku ja majandusliku tähtsuse poolest jäävad lehtpuud okaspuudele märgatavalt alla. · kuid ületavad viimaseid liikide arvukuselt,nende liikide omaduste ja kasutusalade · mitmekesisuse poolest.lehtpuit liigitatakse soonte asetsuse järgi kaheks: 1
Suhteliselt tundlik kandma 15...20 aastaselt,puistus 30 puidumädanike suhtes. selt. Isaskäbid on kerajad ja astsevad Puit sarnaneb kuuse või euroopa nulu mõõdunud aasta võrse okaste Tahab parasniisket Okkad on lamedad , lühikesed 0,5..2cm puidule,ilma selgelt eritatava vahel.Emaskäbid on väikesed ja viljakat mulda.Ei talu
sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud P-vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm – nulu vorm kahjustab nulgu (Eestis eriti olulist tähtsust ei oma) Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: o Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni o Kuusk – mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m ). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm/a Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta o Vältida okaspuudekultuuride rajamist juurepessuohtlikesse
macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad väliselt kuuskede ja nulgudega, erinevuseks on suuremad koonusjad, vaiguta pungad, lamedad okkad, ja käbidel seemnesoomuste tagant kaugele väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides. Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Pilet 13 Pinus mugo subsp
Seda regiooni iseloomustab soe, muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Jaanuari keskmine temperatuur on +5 oC kuni +7 oC ning juulis + 15 oC kuni +17 oC. Sademeid on tasandikel 750 1000mm/a, mäestikel enam. (7 lk 130) Enam kui poole Põhja-Euroopa pindalast katavad okasmetsad (tumetaiga, heletaiga). See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises
(A.holophylla) ning hall nulg (A.concolor), mis on üks ilusamaid okaspuid ning eriti dekoratiivne just nooremas eas (kuni 30...50 a). Probleeme aga võib esineda mitmete Kaug- Ida liikidega, mis puhkevad liiga vara ning on seetõttu tundlikud hiliskülmakahjustuste suhtes, mistõttu kannatab eelkõige võra korrapärasus (aga see just ongi nulgude ehteks!). Seega võiks nululiikidest Eestis kasvatada järgmisi: Abies sibirica, A. balsamea, A. fraseri, A. concolor, A. holophylla. Korea nulu (A.koreana) ja korginuluga (A. arizonica) tuleb ettevaatlik olla mitte rajada neist väga suuri gruppe, vaid katsetada eelkõige koduaedades ning aktsenttaimedena. Korginulgu kahjustab veel ka villtäi (nagu ka palsaminulgu ja fraseri nulgu). Nulgusid võib kahjustada ka juurepess. Seega tutvutakse käesoleva õppeaine praktikumides järgmiste nululiikidega: Abies sibirica -siberi nulg A.concolor -hall nulg A.balsamea - palsaminulg A.fraseri - fraseri nulg A
2 Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid(näide Alpide kohta) : kolliinne(eelmäestike lehtmetsad) ,submontaanne (pöögi-mägimetsad), montaanne (pöögi-, nulu- ja kuuse-mägimetsad), subalpiinne (ülalpool metsapiiri, kõverdikud, alpikrjamaad), alpiinne (ülalpool puupiiri, puhmastikud ja alpiniidud), subnivaalne (hajus padjandtaimestu) ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. 1 61. Monitooring. Monitooring seire, plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud jaamades
kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinnise vaigutamisega. Parkaine e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained: a) valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus
Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid (näide Alpide kohta): kolliinne (eelmäestike lehtmetsad), submontaanne (pöögi-mägimetsad), montaanne (pöögi-, nulu- ja kuuse-mägimetsad), subalpiinne (ülalpool metsapiiri, kõverdikud, alpikarjamaad), alpiinne (ülalpool puupiiri, puhmastikud ja alpiniidud), subnivaalne (hajus padjandtaimestu) ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm
Arendatud massiivsete puittalade asendamiseks. Teatud mõttes on ka need plaadid, mis ainult puitu ja liimi sisaldavad, kombineeritud materjalid. Kuid antud juhul mõeldakse siiski mitme erineva materjali ühendit. Näitena võib tuua Comply, milles on ühendatud vineer, laastplaat ja liim, samuti puidukiud plastmaterjalis. Näiteks: • parallam – on spooniliistakutest kokku liimitud tala • microlam – kokkuliimitud 2,5....3,2 mm paksustest nulu spoonidest mõõtudega 650x2450 mm • kerto-tala – toodetakse Soomes, on samalaadne microlam’iga ja koosneb 3,3 mm paksusest männi-ja kuusespoonist. Vineer liimitakse kokku nii, et kõik spoonikihid paiknevad samasuunaliselt. • Scrimber – Monterey e kiirjas männi(Pinus radiata) tüvesid läbimõõduga rinnakõrguselt (1,3m) 8...14 cm. Selleks on kasutatud ka kiirelt kasvavaid papliliike. 46
Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt.. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt
Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli. · väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini)
Omapärane aromaatne lõhn on kadakal. Vanasti soovitati kadakast valmistatud plaate kasutada riidekappides, et ära hoida koisid. Erinevatel seedriliikidel on tugev aromaatne lõhn. Seedrile küllaltki lähedane lõhn on lehtpuul tsedrelal (Kuuba-seeder või "sigarikarbipuu"), millest tehakse suhkrukaste ja kõrgema sordi sigarite karpe. Arvatakse, et selle puiduliigi lõhn tõstab tubaka aroomi. Ka küpressil ja elupuul (Thuja occidentalis) on hea lõhn. Hapukas lõhn on nulu puidul. Parkaine (tanniini) lõhn on guajakipuul (Guaiacum officinale). Toornahataoline vürtsikas lõhn on tiikpuul. _____________________________A. Roos______________________________ 29 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Troopilises Aafrikas leidub ka selliseid puuliike, millel on ebameeldiv lõhn. Lõhnatud on näiteks kuuse küpspuit, mida kasutatakse toiduainete pakkimiseks
Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB! Okkad murduvad painutades kergesti ( määramist abistav tunnus). Käbid: noorelt violettrohekad, valminult tumehallid, rohkelt kaetud vaiguga, seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg siberi nulu järel teine levinuim nululiik, kasvades meil isegi suuremaks kui kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb
tunnustatakse. Ka seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. 2. Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape. 35
Kännu läbimõõt Kahju arvestamise määrad kroonides Tamm, saar, jalakas, vaher, Haab, pärn, Halllepp, paju ja muud Mänd, kuusk, kask, sentimeetrites kadakas ning võõrliigid peale pappel seni nimetamata pehmed sanglepp, lehis ja nulg lehise, papli ja nulu ja põõsad lehtpuud Kuni 2 6 12 4 2 2,16 15 25 11 8 6,110 26 37 20 13 10,114 51 56 38 26
Omadust tugevdada häält või heli ilma hääletooni muutmata. Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ehitusest: Mida kitsamad on aastarõngad ja mida ühtlasemalt nad asuvad, seda suurem on puidu võime resoneerida. Kõige sobivam on puit sügisosa osakaaluga 5...20% ja aastarõngaste laiusega 1...4 mm Seda omadust kasutatakse muusikariistade juures, kõlakastide ja kõlalaudade valmistamisel. Kõige laiema kasutamise on saanud kuuse-, Kaukaasia-nulu ja Siberi-seedri puit. Puidu mehhaanilised omadused. Puidu mehhanilised omadused isel, tema vastupanuvõimet välistele jõududele (koormustele.) Tähtsamad mehhanilised omadused : Tugevus Kõvadus Jäikus Elastsus Puidu kui anistroopse materjali puhul on ka tema mehhaanilised omadused erinevad sõltuvalt mõju suunast puidukiudude suhtes. Kõiki tugevusnäitajaid vaadeldakse kolmes suunas.
metssiga, pruunkaru, hallvares). Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid (näide Alpide kohta): kolliinne (eelmäestike lehtmetsad), submontaanne (pöögi- mägimetsad), montaanne (pöögi-, nulu- ja kuuse-mägimetsad), subalpiinne (ülalpool metsapiiri, kõverdikud, alpikarjamaad), alpiinne (ülalpool puupiiri, puhmastikud ja alpiniidud), subnivaalne (hajus padjandtaimestu) ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm
kuuske, kaske, kadakat Haavataelik (Phellinus tremulae) taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet noori männitaimi alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, rajama. F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis harvem paplite südamemädanikku. Puud On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja olulist metsakaitselist tähtsust ei nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. keskealiste kuusemetsade kahjureid! oma) Hiljuti aga leidsid Soome metsateadlase, et Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju
loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusreziim enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Tänapäeval eristatakse juurepessul 3 erinevat vormi: P- vorm männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis olulist metsakaitselist tähtsust ei oma) Noorematel kuuskedel on haigestumise tunnusteks tüve alumises osas esinevad väikesed piklikud valged laigud. Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks.
Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid (näide Alpide kohta): kolliinne (eelmäestike lehtmetsad), submontaanne (pöögi- mägimetsad), montaanne (pöögi-, nulu- ja kuuse-mägimetsad), subalpiinne (ülalpool metsapiiri, kõverdikud, alpikarjamaad), alpiinne (ülalpool puupiiri, puhmastikud ja alpiniidud), subnivaalne (hajus padjandtaimestu) ja nivaalne (ülalpool lumepiiri). Laiusvööndist, kliima merelisusest ja nõlva ekspositsioonist olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Vöönd maismaavöötme alljaotis. Vöötme piires eristatakse muldkatte- ja taimkattevööndeid.
annaabi.ee 
