Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria dendroloogia - 26 õppematerjali

Metsandus >> Dendroloogia
dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas.
thumbnail
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...

Metsandus → Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...

Metsandus → Dendroloogia
267 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldmetsakasvatus

Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ...

Metsandus → Dendroloogia
77 allalaadimist
thumbnail
4
xlsx

Perekond KUUSK

Ladina keelne Ühe- või Igi- või Sugukond Perekond Liik Areaal (Päritolu) Areaal Eestis Võrse nimetus kahekojaline suvehaljas Taiga, Põhja-ja KUUSK Helepruun, Männilised Harilik kuusk abies Kesk-Euroopa 1 igi (Picea) karvane kuni Kaug-Ida Kanada Põhja-Ameerika ...

Metsandus → Dendroloogia
69 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Dendroloogia Lehtpuud 2011

1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucupari...

Metsandus → Dendroloogia
94 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liaanid

RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...

Metsandus → Dendroloogia
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Dendroloogia põhimõisted

DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...

Metsandus → Dendroloogia
177 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lehtpuu oksade kirjeldused

Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu ­ kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu ­ üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu ­ peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia ­ pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu ­ heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp ­ pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp ­ koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask ­ koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad...

Metsandus → Dendroloogia
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Dendroloogia lehtpuude ja põõsaste kirjeldused

1) Berberis vulgaris ­ harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius ­ harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum ­ punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum ­ must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum ­ mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius ­ harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roo...

Metsandus → Dendroloogia
139 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused

Perekond kuusk (Picea) ­ Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies ­ harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca ­ kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana ­ must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika ­ serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, al...

Metsandus → Dendroloogia
113 allalaadimist
thumbnail
91
pdf

Dendroloogia pp

Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · ...

Metsandus → Dendroloogia
88 allalaadimist
thumbnail
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...

Metsandus → Dendroloogia
66 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

· Võrsed peened, punakaspruunid kuni punased, läikivad, heleda vahakirmega kaetud. Pungad võrsele hoiduvad, piklikud, kuni 7 mm pikad, vahel veidi karvased. · Õitseb enne lehtimist mai algul, urvad peaaegu raotud, kuni 3,5 cm pikad, rihedalt siidkarvased. · Dekoratiivse liigina kasvatatakse ilupuuna parkides ja haljasaladel, hea meetaim. Paljundatakse pistokstega, sobib kuivade liivaalade kinnistamiseks 73. Dendroloogia mõiste Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas.

Metsandus → Dendroloogia
238 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Lehtpuud

Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõ...

Metsandus → Dendroloogia
14 allalaadimist
thumbnail
12
xls

Lehtpuud ladina-eesti ja eesti-ladina õppeks

Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...

Metsandus → Dendroloogia
18 allalaadimist
thumbnail
44
odp

Kasepuu haigused ja kahjurid

KASEPUU HAIGUSED JA KAHJURID  Kahjustuse tagajärjel hakkavad kaseladvad Hele-villkäpp kuivama ning seal tekkinud mädanik võib levida ka tüvepuitu, mis rikub ära väärtusliku puidu.   Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vähendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad röövputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning ämblikud. • Levinud arukasel ja sookasel. • Nakatanud kaselehtede Kase pigirooste alumine pool tihedalt kaetud kollaste suvieospadjanditega. • ...

Metsandus → Dendroloogia
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte

Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...

Metsandus → Dendroloogia
39 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Männi Puidu Omadused

saab kasutada mitmetes erinevates tööstustes. Männi puidu kvaliteet võib erineda isegi siis kui tegemist on ühe ja sama puuga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mandre, M. (2000). State of Scots pine on a dune in South-West Estonia. – Metsanduslikud Uurimused XXXII, lk 91–97. 2. Pikk, M. (2004). Mechanical properties of Juvenile Wood of Scots Pine (Pinus sylvestris L.) Forest Site Type. Baltic Forestry X, lk 72-78. 3. Laas, E. (1987). Dendroloogia. Tallinn: Valgus. 824 lk. 4. Sibul, I. (2007-2010). Dendroloogia üldkursus. (Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER eriala üliõpilastele). Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 5. Teder, M. (2016). Eestis kasvab maailma kõrgeim mänd. –Postimees. [e-ajakiri] http://www.postimees.ee/3576513/eestis-kasvab-maailma-korgeim-mand (19.03.2016)

Metsandus → Dendroloogia
8 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt

Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris ­ Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum ­ Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum ­ Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes al...

Metsandus → Dendroloogia
363 allalaadimist
thumbnail
9
xls

Lehtpuude nimekiri

Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...

Metsandus → Dendroloogia
86 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...

Metsandus → Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Harilik Elupuu

Räpina aianduskool AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perek...

Metsandus → Dendroloogia
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...

Metsandus → Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
92
pptx

Okaspuud

Dendroloogia OKASPUUD Sandra Kaasik Siberi/ euroopa seedermänd 5 kaupa, karvadega Siberi seedermänd makedooniamänd Must mänd • 2 kaupa mägimänd • 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas Roomav kadakas Korea nulg Euroopa nulg Euroopa nulg Palsami nulg Siberi nulg Eriokkaline tsuuga Kanada tsuuga idajugapuu värdjugapuu Harilik jugapuu mikrobioota hiibapuu

Metsandus → Dendroloogia
34 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Kasutatakse vahest haljastuse. Vitspaju: Salix viminalis Lehed lineaarsüstjad, terve, allapoole pööratud serv, alt hallikad, siidkarvased, 8-15cm pikad. Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas. Energiavõsa või hekk. Hundipaju: Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservalised, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2-6cm pikad. Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liik – Perekond- Sugukond – Selts – Klass – Himkond – Riik – Domeen - Elu 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Introduktsioon on võõrliigi toomine

Metsandus → Dendroloogia
75 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Dendroloogia - okaspuud

Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus ­ Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra ­ koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor ­ õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad ­ vaiguta, väga väikesed. Käbid ­ väikesed, rippuvad. Puit ­ küpspuiduline. Liikide arv ­ u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) ­ Okkad ­ lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra ­ tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus. Abies ­ pk üldiseloomustus ­ Okkad lamedad, tömbi või teravnenud tipuga, mille tipus palj...

Metsandus → Dendroloogia
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun