Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline mesoderm Kujunev koorioni õõs Amnion Lootekilp Amnioni õõs Allantois Kujunev koorioni õõs Rebupõis Looteväline mesoderm Lootekilp Amnioni õõs Koorioni õõs Allantois Looteväline mesoderm Rebupõis Loode Allantois Nabaväät Rebupõis Platsenta Decidua capsularis Decidua Chorion laeve basalis Chorion Emaka õõs frondosum Decidua parietalis Platsenta Müomeetrium Platsenta Chorion frondosum Redutseerunud rebupõis Decidua basalis Hattudevaheline Müomeetrium ruum Amnion Chorion laeve Nabaväät Emakakael Platsenta ehituse skeem
decussata Värd jugapuu Taxus x media 1 1 Poolvari/ vari Harilik sirel Syringa vulgaris 3 2,5 Täisvalgus/ ´Znamja Lenina´ ´Znamja Lenina´ poolvari Harilik kuusk Picea abies ´Aurea´ (30 a) 2 Täisvalgus/ ´Aurea´ 12 poolvari Euroopa lehis Larix decidua (30a) 10 Täisvalgus 15 Ebajasmiin ´Dame Philadelphus 1,5 1,5 Täisvalgus/ Blanche´ coronarius ´Dame poolvari Blanche´ Harilik ebatsuuga Pseudotsuga 25 15 Täisvalgus/ menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/
taimedel. • Hukkunud männid tunneb ära okaste alaspidise asetuse järgi. • Tõrjeks kasutatakse fungitsiide (Daconil, Tilt) • Haiged taimed tuleks välja korjata ja põletada. Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul ebatsuugal Pseudotsuga menziesii, euroopa lehisel Larix decidua ja harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. • Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. • Kõige paremini on okastel sümptomid nähtavad juunis – juulis. Rohkem infot okaste haiguste kohta • http://ph.emu.ee/~ drenkhan/okas/manni_okkahaiguste_l yhimaaraja.pdf Okste ja võrsete haigused Saaresurm
*Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all. 15) Larix sibirica siberi lehis *Võrse kollakas (talvine võib olla läikiv). *Okas lehistest pikim, pikkus suureneb võrse tipust selle aluse poole, lühivõrsel 25-50 kaupa kimbus. *Käbi seemnesoomused hästi laialihoidvad, lusikjad. Kattseoomused pole nähtavad. 16) Larix decidua euroopa lehis *Võrse hallikashelekollane. *Okas(1,5-3), lühivõrsel 40-70 kaupa kimpus. *Käbi(valminud 2-4) seemnesoomuste tagant paistavad välja teravate tippudega kattesoomused. Seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad. Perekond mänd (Pinus) Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare). 17) Pinus sylvestris harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised
· okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad · okkad pehmed, pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad · suurem käbi kui kuriili lehisel · seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punased või rohelised · valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad · kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutn...
kergelt vaigused) Abies x(tähistab hübriidi) phanerolepis värd nulg( okkastel tipus sisselõige, all 2 õhulõhet, vaigused heledad pungad, võrse on tume punakaspruun) Abies nordmanniana kaukaasia nulg (pung vaiguta, sisselõige okka tipus, katab võrset okastega, pealt läigib tugevalt, all 2 õhulõhet, võrse heledam, käbid suured 15cm) Lehiste perekond Määratakse enamasti käbide järgi. Lisaks pikkvõrsetele on ka lühivõrsed. Larix decidua Euroopa lehis( hele võrse, hallikas-kollane, käbi alusel on kattesoomused, käbi on munajas, seemnesoomused otsast ümarad ja siledad) Larix sibirica siberi lehis( võrse läikiv, käbi on suurem, tumepruun, karvased , lusika kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju
Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3) 10 7. LEHIS Lehise ladina keelne nimetus on Larix. Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad. k Larix gmelinii, Larix dahurica), Jaapani lehis ( lad. k Larix kaempferi, Larix leptolepis), Rupprechti lehis (lad.k Larix principis-rupprechtii), Hiina lehis (lad. k Larix potaninii), lad. k Larix himalaica, lad.k Larix mastersiana, lad.k Larix speciosa, Himaalaja lehis ( lad.k Larix griffithii, Larix griffithiana), Ameerika lehis ( lad.k Larix laricina, Larix americana), Lyalli lehis (lad
,,solistiks", mitte aga massistutuspuuks. Enamik lehiseliike on ka väga kiirekasvulised ning nendega on võimalik saavutada väga kiiret haljastusefekti. Pealegi on nad väga dekoratiivsed juba noores eas. Kehised kuuluvad väga pikaealiste puude hulka. Lehistel esineb ka mitmeid vorme ja sorte, mille puhul ei oma tähtsust mitte liik, vaid sorditunnused. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse käbide järgi järgmiste lehiseliikidega: Euroopa lehis - Larix decidua Siberi lehis - L. sibirica Jaapani lehis - L. kaempferi Kuriili lehis - L. kurilensis Ameerika lehis - L. laricina 3.5. Perekond ebatsuuga - Pseudotsuga Ebatsuugaliike on maailmas erinevatel andmetel 5 ... 7, pluss alamliigid. Eestis kasvab vaid üks: harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii. Harilik ebatsuuga on väga kiirekasvuline okaspuuliik ning ka maailma üks kõrgekasvulisemaid okaspuuliike kõrgeim ebatsuugaeksemplar on olnud 128 (
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
liipriteks, ümarmaterjalina laevamastideks, postideks, vesi- ja sillaehituses, palkmajade ehitamiseks jm. Lehisepuitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine välistatud, nagu kasvuhoonekonstruktsioonid, sadamasillad, aiainventar jm. Puidu kõvaduse tõttu saab lehises häid põrandalaudu ja trepiastmeid. Koorest saadakse park- ja värvaineid. Larix decidua - Kasvab looduslikult Kesk-Euroopa mägedes - Alpides, Karpaatides ning Sudeetides. Eestis kasvab paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus alla 40 m. · Okkad 40...70-kaupa kimbus, 1...4 cm pikad, 0,5...1,5 mm laiad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpul ja varisevad oktoobri lõpus-novembri alguses. · Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad.
Amnion on amnionivedelikuga täidetud spetsiaalne lootekest (koosneb ektodermist ja ExM), mis on evolutsiooniliselt välja kujunenud kaitsmaks loodet kuivamise ja traumade eest. Allantois e. kusekest (tagasoole sopistis), sisaldab embrüo jääkaineid Platsenta areng: Koorion moodustub trofoblasti rakkudest ja ExMe Endomeetriumi rakud detsidualiseeruvad, moodustuvad detsiidua (irdkest)regioonid: o Decidua basalis – implanteerunud embrüo ja emaseina vaheline osa o Deciuda capsularis – katab areneva embrüo/koorioni o Decidua parietalis – ülejäänud osa detsiiduast Primaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest (2näd) Sekundaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest + ExMe mesenhüüm (>2näd) Tertsiaarsed hatud – lisanduvad veresooned (3näd) Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega
Tähtis koht on lehistel haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes. Noori puid kahjustavad jänesed ja metskitsed. Pärimused: Siberi pärimuste järgi tegi Jumal maailma loomisel kaks puud. Nulg oli naissoost ja lehis meessoost. Lehis on üks väheseid puid, mis kasvab tundras, kus seitsmest või rohkemast puust rühma peetakse juba põhaks hiieks. Osjakid (komid) tõid lehisesalust möödudes alati ohvri. Larix decidua Miller euroopa lehis Noored võrsed on hallikaskollased. Okkad 40...70-kaupa kimbus, 1...4 cm pikad, 0,5...1,5 mm laiad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpul ja varisevad oktoobri lõpus-novembri alguses. Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais
Puit punakaspruun, kõva, tugev, väga vaigurohke. Perekonnas umbes 10 liiki (euroopa, siberi, kuriili). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kasutatakse saematerjalina ehituses, välis- ja siseviimistluses. Vaigusisalduse tõttu seal, kus immutatud puitu kasutada ei saa: kasvuhoone, aiamööbel. Euroopa lehise vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Lehiseid kasutatakse ka haljastuses. Euroopa lehis: Larix decidua Pärit Kesk-Euroopa mägedest. Eestisse sissetoodud, paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus 40m. Valgusküllane kasvukoht ning viljakas parasniiske muld. Suhteliselt külmakindel. Okkad 40-70 kaupa kimbus, 1-4cm pikad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpus ja varisevad oktoobris-novembris. Käbid ovaalsed, 2-4cm pikad. Puit helepruun, tugev, vaigurohke. Puitu kasutatakse ehituses, disleritöös ja laevaehituses. Vaigust saab tõrva ja tärpentiini
rekultiveerimine. Teaduslik uurimistöö ja soovituste väljatöötamine algas 1960. aastal. Sellest saadik on ammendatud karjääridesse rajatud rohkem kui kümme tuhat hektarit metsakultuure. Uuritud on nii kodumaiste kui introdutseeritud puuliikide sobivust. Lisaks harilikule männile (Pinus sylvestris L.) on neis väga erilistes mullastikutingimustes head kasvu näidanud arukask (Betula pendula Roth.) ja sanglepp (Alnus glutinosa L.). Mõned lehiseliigid nt Euroopa lehis (Larix decidua Mill.) ja siberi lehis (Larix sibirica Ledeb.) sobivad samuti karjääride rekultiveerimiseks. Poole sajandi jooksul on taasmetsastamise uuringud ja praktika tõestanud, et kultuuride rajamine ammendatud põlevkivikarjääridesse on igati õnnestunud. Praegused Eesti metsateaduse ja arendustegevuse prioriteedid sõnastas 2008. a metsasektori tehnoloogiaplatvormi rahvuslik töörühm, kuhu kuulusid metsanduse olulisemate huvirühmade esindajad. Seitse eelisarendatavat programmi on:
soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. 7 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50 m kõrge puu, tüveläbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini. Areaal: Alpid ja Karpaadid, kasvab kuni 1800 m. kõrgusel, koos Picea abies, Abies alba, Pinus mugo ja P. cembra'ga. Võrsed: Peened, kollakad, paljad. Pungad: Koonusjad kuni poolkerajad, tipupungad vaigused, pruunide soomustega. Okkad: 1,5..
Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Sordid: 'Albospica'; 'Aurea'; 'Globosa'; 'Gracilis; 'Jeddeloh'; ; 'Nana'; 'Pendula'; 'Ammerland'; 'Aurora'; 'Brandley'; 'Cole Prostrate'; 'Curly'; 'Hussii'; 'Minima'; 'Pygmaea'; 'Verkade's Recurved'; 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50 m kõrge puu, tüveläbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini. Areaal: Alpid ja Karpaadid, kasvab kuni 1800 m. kõrgusel, koos Picea abies, Abies alba, Pinus mugo ja P. cembra'ga. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: Peened, kollakad, paljad. Pungad: Koonusjad kuni poolkerajad, tipupungad vaigused, pruunide soomustega. Okkad: 1,5..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
