Õunapuid on õige lõigata puhkeperioodil alatrs märtsikuust kuni mahlade liikumiseni. Peenemaid oksi lõigatakse aiakääridega, jämedamaid aiasaega. Suuremas aias on otstarbekas saagida jämedamaid oksi kergema mootorsaega. Saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga. Kõik oksad lõigatakse ilma tüükaid jätmata. Suuremad, üle 1 cm läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga (aiavaha, Bayletoni pasta, õlivärviga). Siberi kontpuu (cornus alba) Kontpuude näol on tegemist heitlehiste põõsastega. Perekonnas on 36 liiki. Tegemist on vägagi suure haljastusliku väärtusega perekonnaga. Perekonna kolm suurimat esindajat on Siberi kontpuu, Võsund kontpuu ja Verev kontpuu. Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike. Põõsa kõrgus on kuni 3 m, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega
o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte hoidja. Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis.
Lehtpuudest kõige varjutaluvam Varjutaluv. Igal viisil pöetav. Viljakas lubjarikas muld, mis on kuiv kuni parasniiske. Vajab talvekatet kevadise päikese eest. Sobib hästi ka hekiks MÜRGINE H. kikkapuu (Euonymus) Kuni 3m kõrgune põõsas Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune punakasroheliste tihedalt hargnevate püstiste võrsetega kohalik liik. Noored võrsed on rohlised.
Toomingas lõhnab küll kevadöös hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, võib hommikuks saada peavalu. Harilik türnpuu Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Mürgised marjad. Need võivad põhjustada oksen-damist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul saabuvad krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu marjad on rohe- lised, aga valminult muutuvad mustaks. Verev kontpuu Marjad on sinakasmustad, tavalise herne suurused. Kontpuu puit on kõva nagu kont, kontpuu võib kerge mürgistuse esile kutsuda. Aastaringselt on osa oksi punased, noored on sageli rohekad, vanad aga hoopis hallid. Verev kontpuu Tänan kuulamast!
40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula
40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Kahe puuliigi hooldamine Referaat Juhendaja: Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH.........................................................................................3 SIBERI KONTPUU.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 1 ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH
Eesaias on kasutatud muru mis eraldab peenraid, teid ja lastemänguväljakut. Esimene peenar asub kohe sissesõidu juures, et ka maja esisel oleks mida vaadata. Vasakul pool teerada on istutatud 4 iluõunapuud mille taga on 2 lillepeenart. Maja vasakul küljel akna vaatest on lastemänguväljak mille taga on rajatud vabakujuline kontpuudest piirde, et mänguväljak oleks naabriteest rohkem varjatud ja , et poleks nii suurt tuult. Lehtpõõsad Harilik kikkapuu `Canned Gold`6tk Siberi kontpuu `Aurea` 8tk Võsund kontpuu `Kelseyi dwarf` 3tk Siberi kontpuu `Sibirica` 9tk 5 Viljapuud Ilu õunapuu ´Royalty` 4tk Lilled Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 2tk Pargiroos 'Ritausma' 1tk Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 1tk Pruudisõlg `Unistus` 54 tk Pruudisõlg 'Purple Prince' 142tk Pruudisõlg 'Giant Cactus Big Snowman' 135tk Muru rajamine Muru külvamiseks on vaja 10-20 cm mulakihti mis on umbrohu-ja lisanditevaba. Enne muru istutamist rullitakse krunt läbi, et maaala oleks sirge
PõhjaCarolina jaguneb geograafiliselt kolmeks : Apalatsi mäed, Piedmonti regioon Rannikuäärsete setteorgude ala. Suurim jõgi on Yadkini jõgi, PõhjaCarolinast läheb läbi selle jõe ülemjooks Pee Dee, jõe pikkus on 323 kilomeetrit. Jõgi on mitmes kohas vee ja elektrienergia saamiseks ning üleujutuste vältimiseks tammidega paisutatud. Mõned faktid: Moto: Esse quam videri 'Parem olla, kui näida' Lind: kardinal Lill:verev kontpuu Putukas: mesilane Laul:'The Old North State' Loom: hallorav Kõrgeim koht: PõhjaAmeerika idaosa, kõrgeim tipp Mount Mitchell 2 037m üle merepinna. Kasutatud kirjandus Kasutatud Kirjandus: 1.Internetilehekülg: http://en.wikipedia.org/wiki/North_Carolina Raamat ' Ameerika osariigid ' Tiit Kuningas http://www.innopia.org/index.php?title=Wilbur_26_Orville_Wright&redirect=no
mäginulg subalpine fir, alpine fir 30. toomingas bird cherry 29. kanada tsuuga eastern hemlock 31. pukspuu box 30. harilik ebatsuuga Douglas fir 32. leedripuu elder 31. ameerika lehis tamarack 33. pähklipuu walnut 32. euroopa lehis European larch 34. sarapuu hazel 33. jaapani lehis - Japanese larch 35. kontpuu dogwood 34. värdlehis hybrid larch 36. viirpuu thornbush 35. Gmelini lehis Dahurian larch 37. paakspuu alder buckthorn 36. kirju kadakas flaky juniper 38. tulbipuu tulip tree 37. kaljukadakas Rocky Mountain juniper 39. türnpuu - buckthorn 38. sabiina kadakas savin 40. viigipuu fig tree 39
Harilik vaher Harilik Pärn Paberkask Lodjapuu Tamm Manzuuria Harilik Vaher pähklipuu Näsinpuu Verev Kontpuu Harilik Türnpuu SAGADI MÕISA PARK LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu 49 50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ 1. Kui palju oli peategelane oma emast noorem? Mis ema nimi? Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna?
41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga. All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu
Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense
...........................................................................33 Iseloomustus..........................................................................................................................33 Kasvutingimused ja kasutamine............................................................................................33 Hooldus................................................................................................................................. 34 SIBERI KONTPUU (Cornus alba)...........................................................................................34 Iseloomustus..........................................................................................................................34 Hooldus................................................................................................................................. 35 HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus)................................................................36
osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966) Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956). Jook: piim (1982) Karp: austrikarp (Crassoostraea virginica 1974 ). Pindala: 105 586 km2 (36. Koht). Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud rannikumadalikele järgnevad sisemaal astanguna kerkiv Piedmonti lava ja pikiorgudega (sh. Shenandoah' oruga) üksteistest eraldatud Apalatside ahelikud (Blue Ridge,Allegheny).
Ei vaja stratifitseerimist. 27.04.2016 Marje Kask 22 Seemnete ettevalmistamine külviks Skarifitseerimine - seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks, kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. · Mehaaniline skarifitseerimine - purgis hõõrudes või raputades liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. · Keemilist skarifitseerimine - (viirpuu, tuhkpuu, kontpuu, pärn, kadakas jt.) kontsentreeritud happega 5-30 min, pärast loputada. · Termiline skarifitseerimine - keeva veega, põhiliselt liblikõieliste tihedakestaliste seemnete korral. 10 20 sek. keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette ja nii 2 3x. · Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuvõtlikuks. 27.04.2016 Marje Kask 23
...................................26 14.1 Iseloomustus...........................................................................................................................26 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine.............................................................................................26 14.3 Hooldus...................................................................................................................................26 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu.........................................................................................27 15.1 Hooldus...................................................................................................................................28 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu................................................................................29 16.1 Lühikirjeldus............................................................................................................
.................................................................... 70 ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72 Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72 Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ...........................................................
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
alt küljelt sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga Heledad peenrood paistavad vastu valgust välja · Harilik kikkapuu · Euonymus europaeus Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea Elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga Ümardunud või kiilja alusega Alt sinakashall, Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad
Kollakas oks on sile. 57. Laialeheline ebajasmiin heledad kolmnurgad, koor on hall. Pungad on pisikesed, keera et näha! 58. Harilik ebajasmiin koorevärv on pruun, punga pole näha. Ebajasmiinidel on pikad peened külgraod. 59. Korea forsüütia helepruun kollakas oksakoor, punga tipus must tükike, tipus tipppung. 60. Varajane veigelda viljad, kuprad jäävad külge. Oks on hall ja kupar tumepruun. 61. Siberi kontpuu ilus punane koor (1a oks), pungasoomused puuduvad (vana oks on pruunikas). MÄNNASELISE ASETUSEGA 62. Aedhortensia pruuni koorega, ümmargune pung, pungad ilusasti ümber koore ringjalt. Puishortensia koor on hall.
(otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas ( nagu viinapuu leht, punane või punakas, piklik, kiiljas, saagjas) * Euonymus europaeus - harilik kikkapuu - elliptiline, nagu kolmnurk tipus, teritunud tipp - laikiilja alusega - peensaagja servaga (kiiljas, tuhm roheline) * Cornus sanguinea - verev kontpuu - leht on laiem kui albal, lehe tipp järsult teravnev, tuhm tumeroheline * Cornus alba - siberi kontpuu - kreemjat värvi - elliptiline, ühtlaselt teravneva tipuga - kiilja või ümarneva alusega - tihedalt madalad karvad * Lonicera xylosteum - harilik kuslapuu - leht kitsam/laime - ovaalne, laimunajas või elliptiline - leht terve, ripsmeline - lühike roots hallide karvadega - 3-6 cm pikad * Lonicera caerulea - sinine kuslapuu - ???
keedetakse 13 min ja lastakse tõmmata 45 min. Tõmmis seisab keskmiselt 1 ööpäev. 1 tassitäis katab päevase C-vitamiini vajaduse, parandab söögiisu ja seedimist.(ravitakse ka mõningaid tõsisemaid sapihädasid) Moos- 1 kilo marjade kohta 1,5 klaasi vett ja 4 klaasi suhkrut. Maitsestamiseks segatakse hulka sidrunikoort ning õuna- või muud mahla, keedetakse ca 30 min, kuni moos paks. 7) Kontpuud (Cornus) Verev kontpuu(põlisliik) ja Siberi kontpuu. Lehed on laiad, lopsakad ja terveservalised.. Õied on tillukesed, nelja kroonlehega, valkjat värvi ja asuvad võrsel kimpudena, igas viljas üks seeme. Tihti õitsevad kontpuud kaks korda aastas (juunis ja septembris). Siberi kontpuul on marjad valged, verevi kontpuul sinakasmustad. Marjad poel mürgised, ent pole ka maitsvad(maitsevad väga lindudele). Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud. Kuivatatud ja röstitud
.........................................36 3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3.1 Kukerpuu (Berberis)........................................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3.3 Kontpuu (Cornus)............................................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus)..........................................................................................................40 3.5Hortensia (Hydrangea).....................................................................................................41 3.6 Põienelas (Physocarpus).....................................................................................
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
..........................................................................................30 6.8. Harilik porss (Myrica gale)..........................................................................................30 6.9. Toomingas (Prunus padus)...........................................................................................31 6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus)........................................................................31 6.11. Verev kontpuu (Swida sanguinea)................................................................................31 7. Kasutatud kirjandus ja viited.......................................................................................32 4 2. Eessõna. 2.1. Eesti pärismaised puud. Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki. Puude eristamine põõsastest pole teravapiiriline
Sügisel allküljel rood pruunid. Parthenocissus quinquefoila– harilik metsviinapuu Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad. Euonymus europaeus– harilik kikkapuu Lehed elliptilised, teritunud tipuga, peensaagja servaga, nõrgalt kortsulised, pealt paljad, alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad. Cornus sanguinea– verev kontpuu Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu
Võrsed haprad. Võra ümar või munajas, tüve koor hall, Liik Harilik sirel Syringa vulgaris kestendab kitsaste pikiribadena; sageli tüvi keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas; Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid. Perekond kuslapuu Lonicera Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad
haljastuses. Joonis 69. Läikiv tuhkpuu (http://www.bylands.com/plant/hedge-cotoneaster-cotoneaster- lucidus) Joonis 70. Läikiv tuhkpuu Kasutatud kirjandus: Juhani puukool. Läikiv tuhkpuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l%C3%A4ikiv_tuhkpuu.html. 20.09.2013. Seemnemaailm. Läikiv tuhkpuu cotoneaster lucidus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6675. 20.09.2013. 3.3 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: verev kontpuu (Cornus sanguinea) (joon. 71, joon.72) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-400 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas. Lehed: laimunajad, ovaalsed või ümarad, sulgroodsed, teravatipulised, terveservalised lihtlehed. Kinnituvad vastakuti. Pealt rohelised, läiketa, alt helerohelised, väheste karvadega. Lehtede pikkus 5-10 cm, laius 3-7 cm. Õied või õisikud: korrapäraselt neljatised
...........................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspuu .....................................................................................................................4 Cornus alba ................................................................................................................................. 5 Siberi kontpuu....................................................................................................................5 Crataegus monogyna .................................................................................................................. 6 Üheemakane viirpuu ..........................................................................................................6 Deutzia gracilis ..........................................................................................
Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sorte, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'.
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulg...
Harilik viirpuu: Crataegus rhipidophylla Levinud Euroopas. Eestis looduslikult. Kõrgus 5m. Kasvab viljakal mullal valgusküllastes kasvukohtades. Taluvad kuivust ja külma. Lehed hõlmised. Esinevad okkad. Kahesugulised õied, sarikates või kobaratesse, valged. Vili kerajas õunvili. Viljaliha magus. Puit kõva, tihe, kollakas. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Marju südameravimite ja venide ning mahlade tegemiseks. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili 40. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond kontpuu: Perekonda kuuluvad ühekojalised heitlehised (harvem igihaljad) põõsad või madalad puud. Lehed terveservalised, elliptilised või munajad, kaarjalt lehe tipu poole suunduvad külgrood. Kahesugulised valged või kollased väikesed õied on koondunud õisikusse. Viljaks luuvili või 1-3 seemnega mari, mis osadel liikidel söödav. Valge, punane, sinine või must. Puit luukõva ja tihe. Liike 50 (verev, siberi). Levinud Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Puidust
külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks Pungade kujud Munajad Ümarad Koonilised Ruljad Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval või eemalehoiduvalt Pungade eripärad ja funksioonid Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-,
Põõsad Harilik sarapuu Sarapuu Sarapuulised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik lodjapuu Lodjapuu Muskuslillelised Uniohakalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Viirpuu Viirpuu Roosõielised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Verev kontpuu Swida Cornaceae Cornales Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik astelpaju Astelpaju Hõbepuulised Mürdilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Puud Harilik tamm Tamm Pöögilised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Quercus robur Quercus Fagaceae Fagales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae
4.6 Mõju linnustikule, maismaataimestikule ja loomastikule ning maastikele · Mõjud linnustikule on kirjeldatud alapeatükis 4.8, kuna tegemist on Natura 2000 linnhoiualadega. Mõju maismaataimestikule (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002 ) · Lootsi tänava ja Põduste jõe vahelises nurgas kasvavad mõned puu- ja põõsaliigid: kahevärviline paju (2 tk.), harilik pihlakas (2), noor harilik vaher (1), harilik paakspuu (1), verev kontpuu (1), harilik türnpuu (1), harilik kadakas (6), harilik toomingas (1), metsistunud harilik pirnipuu (1). Jõe kaldaosas kasvab pilliroog koos angervaksa ja hariliku heinputkega; Lootsi tänava serval teetammil tavalised maanteeäärte taimeliigid. · Kokkuvõtteks võib öelda, et mõjutataval rannaalal puuduvad haruldased kaitset väärivad taimeliigid või -kooslused, mida setteväljaku rajamine võiks ohustada (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). 4.7
Rapsi õli on algset kibe ja sinpjas sisaldavad väävliühendeid. Roosõielised (roosiõli eeterlikud õlid, kerged ja lendlevad). Õunapuu seemned sisadavad sinihappe ühendit mis muutub maos happega sinihappeks. Okaspuud neil on söödavad pähklid. Kõlbavad süüa kõik kuuse ja männi seemned. Pärn ka tema seemnetas palju õli aga mitte maitsev. Kaselised- kõlbavad ka süüa. Verev kontpuu temal vljaliha õlirikas Söödavad juured, juurikad ja risoomid Need on taime üleelamiseorganid. Taimed miellel on toitanete rikas risoom/juur kipuvad olema suures ulatuses mürgised. Kui taim on üheaastane ja üks kord viljuv ei pruugi olla mürgine ja võib elada sümboosis nt seaga. Nt köömen, ohverab mõned isendid seale söögiks aga siga künnab maad ja köömen saab jälle hästi kasvada. Nt orashein võib olla sümbioosis uruhiirtega.
· Levivad kuivadel või parasniisketel aladel. · Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb nimetatakse niitu puidniiduks · Põõsarinne on väga liigirikas. · Rohurinne on vähese saagikusega kuid väga liigirikas · Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord Eestis- 74 liiki soontaimi ühel m2 · Puurinne: harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp · Põõsarinne: harilik kadakas, harilik kukerpuu, harilik kuslapuu, verev kontpuu, kibuvits, paakspuu, põõsasmaran · Rohurinne: harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba aruhein, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, aasristik, mägiristik · Enamik aruniitudest on poollooduslikud- inimtekkesed. · Kui inimmõju- niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks Lamminiidud: · Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. · Jõeorgudes, üleujutuste mõjuajal ( lammil) paiknevad niidud
- koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama
isolatsioonimaterjalina). Puit, kollakas, tihe, vastupidav, ilusa tekstuuri ja selgete aastarõngastega. Tihedus umbes 0,7 gr/ cm³. Puitu kasutatakse väikeste tarbeesemete valmistamiseks, saab ka kvaliteetset joonistussütt. Haljastuses kasutatakse hekitaimena, üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita lasteasutuste ümbruse haljastuses kasutamiseks, samuti pargiosades, kus jalutatakse koos väikeste lastega. 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) [kórnus] Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine.......................................................................
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paj...
loeng 14 42. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Õistaimede liikide arvust kolmandik 10 seltsi Peamiselt rohttaimed Kroonlehed liitunud (erand on sarikaliselaadsed, aga neil on lahklehine kroon kujunenud sekundaarselt) Seemnealgmed ühe kattega (v.a. nurmenukulised), nõrgalt arenenud nutselliga Endosperm enamasti rakuline Lamiidid ja kampanuliidid on sarnase keemiaga Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Praegu ainult perekond kontpuu (Cornus s.l.) ja mõned pisikesed: - selge nektarikettaga väikeste neljatiste õitega puud ja põõsad - lehelaba külgrood kaarduvad ja jäävad ühendatuks ka lehe katkirebimisel 50 liiki, Eestis looduslikult 2 liiki Ilutaimena ja metsistunult mitmeid kontpuu liike Selts kanarbikulaadsed – Ericales umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed,
Pärandkooslused. Peaaegu kõik Saaremaa ja kogu muu Eesti kenad kadakased karjamaad on inimtekkelised, seega poollooduslikud ehk pärandkooslused. Kunagi ammu-ammu kasvas nende asemel loomets. Ainult hiljuti merest kerkinud laiud ja rannamaad on karjamaana kasutusele võetud veel enne, kui mets sinna kasvada jõudis. Kunagised lootammikud ja tamme-männi segametsad olid madalat kasvu, hõredad ja valgusküllased. Tammede ja mändide all kasvas palju põõsaid: sarapuu, viirpuud, kontpuu, kibuvitsad jt. Ka kadakale jagus sellises loometsas piisavalt valgust ja soojust. Karjakasvatuse alguspäevadel liikusid loomad neis hõredates metsades vabalt, järk-järgult võeti maha puid. Kariloomad sõid ja tallasid ära puude järelkasvu, nii et pikapeale taandus mets rohumaa ees. Osal kadakastest karjamaadest on siiski teine saamislugu: need on kujunenud hüljatud paepealsetele alepõldudele. Kadaka perekond koondab umbes 70 liiki, peale selle varieteedid ja vormid. Meie kadakas
Euroopa lauskmaal, Lõuna-Skandinaavias ja Baltikumi lääneosas. Kõrgus alla 5 m. Levinud peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. · Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. 40. Perekond kontpuu (Cornus) ja verev kontpuu (Cornus sanguinea) Cornus - perekonda kuuluvad ühekojalised heitlehised (harvem igihaljad) põõsad, madalad puud või poolpõõsad. Perekonnas on u. 4060 liiki, mis levinud parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki: keskmise kõrguse põõsana kasvab paiguti Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti leht- ja segametsades ja puisniitudel verev kontpuu (C. sanguinea), mida kasutatakse ilupõõsana ka haljastuses, ning madala rohttaime haabitusega
Haljastuses kasutatakse hekitaimena, üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita lasteasutuste ümbruse haljastuses kasutamiseks, samuti pargiosades, kus jalutatakse koos väikeste lastega. Sordid: 'Alba'; 'Aldenhamensis'; 'Argenteovariegatus'; 'Atropurpureus'; 'Atrorubens'; 'Aucubifolius'; 'Chrysophyllus'; 'Evert'; 'Microphyllus'; 'Pumilus'; 'Redcap'; 'Red Cascade'; 'Variegata' 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni. Perekonnas erinevate autorite arvates 40....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
