Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
samblikurinne. Loetakse puurinde puude arv puuliigiti. Saadakse puude arvuline koosseis puuliigiti, mitte puuliikide koosseisu valem tüvemahu protsentides mis on kasutusel metsatakseerimisel. Nt: I rinne: 14 Ma, 3 Ku, 2 Ks II rinne: 23 Ku, 1 Ta Iseseisev töö metsabotaanikast, metsamuldadest, metsatüpoloogiast 12MSÕ I kursusele Luua, 7.9.2012 Järelkasvu, alusmetsa ja alustaimestikku iseloomustatakse skaala järgi: puudub, kohati, laiguti, lausaline. Vähemalt 10 m raadiuses olevad alusmetsa ja alustaimestu liigid herbariseeritakse (igast liigist üks näidis määramiseks ja kontrollimiseks), määratakse rinnete liigirikkus (liikide arv proovitükil) ja tuuakse esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed kasutades vastavat labortöö tabelit. Juhendaja õpetaja Evelin Saarvaga saab ühendust meilil: [email protected]
Pähklinäpp Muscardinu s avellanarius L. Iseloomulikud tunnused 1. Varjulise eluviisiga 2. Kohev saba 3. Kõht heledam kui selg 4. Esijäsemetel on 4 ja tagajäsemetel 5 varvast Levik ja arvukus Eestis väga haruldane loom Nähti viimati 20.saj alguses Rohkelt esineb mujal Euroopas Elupaik ja eluviis Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes Aktiivsed on nad öösiti Talvel magab ta talveund Toitumine Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paljunemine Sigima hakkavad nad kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3-5 poega. Koht ökosüsteemis Pähklinäpu vaenlased on kakud ja pisikiskjad. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma. Seos inimesega
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad:
meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku. Toituvad nad rohttaimedest ja puude okstest (eriti talvel). Veel söövad nad meelsasti veetaimi. Jooksuaeg on neil septembri ja oktoobris. Sel perioodil korraldavad isasloomad duelle nii möirgamses kui ka otsese võitlusega
Pasknäär Pasknäär on umbes haki suurune lind. Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest kuni sügise saabumiseni
2 July 22, 2012 Footer text here Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka kased ja haavapuud.
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saav...
Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikune kliimamuutus Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva i...
kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 %. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on
519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal alal. Tegemist on kunagise sooalaga, millele on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Ala oli kasutuses heinamaana, kuid nüüdseks on see osaliselt metsastumas ning kuivenduskraavid on kinni kasvamas. Mõlema metsatüübi iseloomustamiseks koostati puistu kirjeldus ja tehti mullakaeve. Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
keda ei ole niisama lihtne kohata. Välimuselt meenutab pähklinäpp hiirt, ainsa erinevusena on tal saba erinevalt hiirtest kohevate karvadega kaetud. Värvus on tal roostjaskollasest oranzikani. Kõht on heledam kui selg. Tal on suured silmad, ümarad kõrvad. Omapärane on neile veel see, et esijäsemetel on neil 4 ja tagajäsemetel 5 varvast. Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes. Aktiivsed on pähklinäpid öösiti. Suveks valmistavad nad endale keraja pesa põõsastesse või puuokste vahele umbes 1...2 meetri kõrgusele maapinnast. Pesamaterjaliks on süljega kokkukleebitud rohukõrred. Talvel magab ta talveund maa-aluses urus kännujuurte all. Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed.
(puistutüüp), see ala, mis on kaetud kase ja kuuse metsadega on väiksem. The forest is sparse ( the average degree of stocking is 0,6) and of low productivity (quality class (IV) V ...Va). Mets on hõre (keskmine täius on 0,6) ja madala tootlikkusega (boniteediklass (IV) V..Va). The typical plants in undergrowth are junipers ; in ground vegetation: blue moor grass, blood-red geranium, bearberry, stemless thistle, mountain sedge etc. The moss layer is fragmentary. Tüüpilised alusmetsa taimed on kadakad; alustaimestikus: 1 lubikas, verev kurereha, leesikas, varretu keelikrohi, metstarn jne. Samblarinne on katkendlik. The small reed (Calamagrostis) alvar site type is widespread on thin (10 ...30 centimetres) dry gravelly soils with limestone subsoil which are rich in humus. Kastiku loopealne kasvukohatüüp on laialdaselt levinud õhukesel (10...30 sentimeetrit)
Iluõunapuud (malus) Haljastuses koguvad populaarsust iluõunapuud. Sageli küsivad inimesed, kas nende viljad ka süüa kõlbavad. Kõlbavad küll, aga on väiksemad, kõvemad ja hapumad kui aedõunapuu sortidel. Seevastu õitsevad iluõunapuud enamasti igal aastal ennastunustavalt, õied on imetlusväärselt kaunid, ja kollased või punased viljad püsivad söögiõuntest kauem, vahel uue aasta või kevadeni välja. 'Van Eseltine' puhkedes on õienupud nagu fuksial, rasked ja rippuvad, poolenisti täidetud. Puu ei kasva väga suureks ning on meie talvede suhtes leplik. Iluõunapuu seast on valida ka rippuva võraga nn leinaõunapuu sorte, nt 'Red Jade'. Suureks ja laiavõraliseks kasvab ida-mariõunapuu. Alles hiljuti sai eestikeelse nimetuse meil haruldane japani õunapuu. Kes aga paradiisiõunapuud tahab istutada, peab taimeärist küsima sorti 'Dolgo'. Üleni tumepurpurpunase lehestiku ja tumepunaste õitega on iluõunapuu 'Royalty'. Loodusele o...
metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused Lageraie puhul on lihtne kasutada suurt Suured masinad rikuvad aluspinda, tehnikat, tänu millele on võimalik odava alusmetsa, tapab taimede ja seente omahinnaga toota suur kogus puitu. juurestikku, noored kõrvalolevad taimed, Lisaks ei ole ohtu kahjustada kõrvalolevat sambla, lindude pesad. Tugevalt taimestiku, sest plats tehakse niikuinii kahjustatud pinnasele ei kasva enam nii puhtaks. kvaliteetset metsa. Hävitatakse loomade, lindude, taimede elupaigad. 15) Selgita mõistet puidu juurdekasv
See kui tihti, kui suurelt ja mis liiki tulega on tegu sõltub ilmastikust, kliimast, maastikust, metsa struktuurist ja koosseisust (Dale et al. 2001). Isegi veel 1970ndatel peeti tuld metsa vaenlaseks, kuid sellest ajast saadik on suhtumine hakanud muutuma ja tulekahjusid on hakatud liigitama kasulikeks ja kahjulikeks (Thomas ja McAlpine 2010). Metsatulekahjusid liigitatakse tavaliselt kolmeks: pinna-, ladva- ja maatuli. Pinnatuli põletab ära puhmarinde, sambliku ja alusmetsa. Mida kiiremalt liigub pinnatuli seda vähem ta metsa kahjustab. Kui tekib püsiv pinnatuli siis see võib ära põletada kogu orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli. Ladvatuli tekib kui pinnatule teele jäävad puud mille võra ulatub madalale. Ladvatule oht suureneb põuasel ajal ja ka suure tuule tõttu. Ladvatule
1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet. Naadi kasvukohatüüp tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, põhjavesi ulatub mullaprofiili-taimed veega hästi varustatud. Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole kaasikud, kõrge tootlikkusega, alusmetsa tihedus sõltub puurinnete tihedusest: sarapuu, toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad
510 cm. Õie läbimõõt 0,81,5 cm. Harilik pihlakas on putuktolmleja. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. Vili on marjataoline õunvili, mille värvus on punane või oranz ning mis valmib septembris. Harilik pihlakas on külmakindel, küllaltki valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudev. Ta on küllaltki levinud alusmetsa liik. Kuna harilikul pihlakal on õunapuudega ühilduvad haigused ja kahjurid, siis ei soovitata taime kasvatada õunapuuaias. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. (Harilik pihlakas ... 2009) 1. 2. 3. 4. 1.võrsed, 2. õitsev võrse, 3.pihlakakobar, 4. lehed
Võimalik, et ka valgustingimuste muutumine mõjutab puukoore toitainete sisaldust ja maitseomadusi. Arvatavasti ei koori põder puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Metskitsele meeldivad elupaigana puisniidud, metsaservad, soostunud alade, heinamaade ja põldudega vahelduvad väiksemad sega- ja okaspuumetsad, kus leidub tihedat alusmetsa ja järelkasvu. Väldib suure metsamassiive. Metskitsed liiguvad tavaliselt 4-6-pealistes salkades, välja arvatud jooksu- ja poegimisajal. Metskits toitub rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Suvel toitub rohttaimedest, kevadel ja sügisel käib põldudel orast söömas. Sügisel sööb ka metsamarju, seeni, samblaid ja samblikke. Talvel toitub lehtpuude võrsetest, koorest ja pungadest
Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla ¼ I rinde kõrgusest. Alusmets – põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik – meetsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. NB! Seened EI lähe alustaimestiku alla!! Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist.
Sellist moonutatud asukohta võib esineda ka lõunapoolsetes tihedates metsaservades. * Satelliitide arv ja asukoht on pidevalt muutuvad. Seetõttu on GPS vastuvõtjasse saabuv signaal ajas erineva kvaliteediga. Võib esineda ajavahemike, kus mõõtmise ajal on satelliite antud kohas väga vähe või asetsevad liialt ühes pundis. Sellise nö ,,parima" tööaja leidmiseks on saadaval mitmeid arvutiprogramme, mille abil saab ennustada satelliitide hulka ja PDOP väärtust tulevikus. Seoses alusmetsa, künkliku mikroreljeefi jt. tegurite mõjust on GPS signaali vastuvõtt maapinnal problemaatiline. GPS antenn peaks asetsema võimalikult avatult igasse suunda. 19. Kirjeldage DGPS mõõtmise põhimõtet. Vähemalt 2 vastuvõtjat, 4 satelliiti, kasutame koodi pseudokaugusi. Navigatsiooni, kasutatakse laevanduses, mereriikides jaamad edastavad parandeid, lisaks peab olema raadiomodem, et parandus vastu võtta.
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof-...
· esineb ainsa koerlasena taliuinak · suvel roostepruun, talvel hallikaspruun, PUNAHIRV noortel on kasukas valgetäpiline · saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Cervus elaphus L. · elada eelistavad rikka alusmetsa ja · tüvepikkus kuni 230 cm lagendikega segametsi, milles on lagedaid · 100...150 (200) kg, pullid on raskemad kohti. · kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline · paikse ja reeglina peidulise eluviisiga ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud · territooriumit märgistavad nad lõhnaga · korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, ning sarvede ja sõrgadega kraapides.
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka...
Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne? Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 9. Defineerige mõiste: alusmetsa rinne? Alusmets ehk alusmetsa rinne on põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. Ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. 10. Mis on järelkasv? Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada
Väike tasapindade vahe vähendab pideriba läbilõikamise ohtu. Pideriba jätmine. Pideriba võib nimetada metsuri elukindlustamiseks. Õige pideriba tagab , et langetatud puu kukub soovitud suunas. Pideriba jäetakse langetuslõike ja etteraie vahele. Pideriba paksus peaks olema 1/10 kännu läbimõõdust. See seaduspärasus kehtib kuni 40cm jämeduste puude puhul. Jämedamate puude korral peaks pideriba paksus olema 4-5cm. Olulisemad langetusvõtted: Alusmetsa puud ja peenemad II rinde puud. Langetussuuna valikul ei mängi tuul, puu kalle ja võra mass erilist rolli, kuna neid puid on võimalik käega või õlaga suunata; sellest tulenevalt tehakse etteraie soovitud suunas ning langetuslõige ühe võttega. Suuremad puud. Kõigepealt tehakse etteraie, seejärel viiakse sae juhtplaat langetatava puu küljelt sisse, tasapindade vahe etteraie ja langetuslõike vahel peaks olema kuni 2cm,
faunast veel kadunud olla. Pähklinäpp on lihtsalt väga varjulise eluviisiga loom, keda ei ole niisama lihtne kohata. Välimuselt meenutab pähklinäpp hiirt, ainsa erinevusena on tal saba erinevalt hiirtest kohevate karvadega kaetud. Värvus on tal roostjaskollasest oranzikani. Kõht on heledam kui selg. Tal on suured silmad, ümarad kõrvad. Omapärane on neile veel see, et esijäsemetel on neil 4 ja tagajäsemetel 5 varvast. Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes. Aktiivsed on pähklinäpid öösiti. Suveks valmistavad nad endale keraja pesa põõsastesse või puuokste vahele umbes 1...2 meetri kõrgusele maapinnast. Pesamaterjaliks on süljega kokkukleebitud rohukõrred. Talvel magab ta talveund maa-aluses urus kännujuurte all. Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed.
ning ta kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik – metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist.
a) ultraviolettvalgus - alla 380 nm b) nähtav valgus - 380-750 nm c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt. oder, nisy, hernes, kartul vajavad õitsemaminemiseks
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid ...
majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud tasa teenib. 2. Hollandi puidutöötlemisfirma X ostab üles Kagu- Aasia troopikametsade haruldasi puuliike ja müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Seejuures väidab puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Mis juhul? Firma väide võib olla tõene juhul, kui puid võetakse metsas maha vaid harvendusraie põhimõttel, nii, et alusmetsa ei kahjustata (elevantidega köisraudtee, Rootsi hobuveokid) Tulemuseks on väga kallis mööbel, millest saadud tulu saab kasutada ka vihmametsade säilimise eest võitlemiseks. 3. Mis vahe on Ecostar ja ecolabel skeemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühises Euroopa Liidu ökosildistuses? Ecolabel silt antakse toodetele, mis on mingi sellele tooterühmale omase mürgi suhtes puhas (fosfaadivaba pesupulber). Säärane
Sambla- Põllum. pHKCl 55,5, H5,6 12, H8,2 34 cmol+ kg-1, Alliikuv < 40 mg kg-1, V 7075%, samblikurinne on pidev (palusammal, põdrasamblikud jt.). Rikkama keemilise ja mineraalse koostisega liivadel: mustikamännikud (IIIII kl) hõreda Sügavuse suunas väheneb happesus ning tõuseb küllastusaste. alusmetsa ja rohurindega. Domineerivad puhma ja samblarinne. L(k)g ja Lsg jänesekapsa-mustika (III kl) männi-kuuse segametsad, kus on enamarenenud Liikuvate toitainete sisaldus väike mistõttu väetistarve suur. samblarinne (palusammal, laanik jt.), rohurinne liigirikkam, kuid domineerivad
gleistunud leostunud (Kog) mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole moodustavad kaasikud ja 1/5 kuusikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Sobib (tänu väga kõrgele mullaviljakusele) ka kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas jne.) kasvatamiseks. Puistud on kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass. Parimad (kõrge tootlikkuse ja täiusega) on kaasikud. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid - kopsurohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi
metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga. Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde) samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni
Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Koor sisaldab tanniini. Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud.
Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning
tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult punane või oranz, valmib septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus:levinud alusmetsa liik. Puit on raske, kõva, kasutatakse masinaosade ja mööbli valmistamiseks. Kasvatatakse ka viljade saamiseks ja kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuursorte. Harilik Paakspuu (frangula alnus) PK 1. Leviala: Kasvab kogu Euroopas ning enamikel aladel Aasia kesk- ja põhjapiirkondades. Eestis sage. 2. Suurus: Mitmeaastane heitlehine rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas. Kõrgus kuni 8 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Tüve koor sile, mustjas
Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Need puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu
aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad. Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel, sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga lühiealine ja palki ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära). Rabe/hõbe remmelgas-sissetoodud liigid. Ülejäänud pajud üpris pisikesed, puuks ei kasva. Kadakas Jugapuu- ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli. Edasi roosõieised:
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober.
III klassi puudel on ainult poolvarju- ja varjulehed. Liitunud puistus järelkasvul on sageli ainult varjulehed, mis ei suuda toota küllaldaselt orgaanilist ainet iseenda tarvis. Valguse koostis oleneb võrade liitusest. Mida tihedam on puistu, seda enam muutub valguse koostis: hajuvalguses suureneb roheliste ja siniste kiirte osakaal. Kohtades, kus valitseb otsevalgus, valguse koostis metsas oluliselt ei muutu. Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja -taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Alustaimestik koosneb varjutaluvatest liikidest, mis peale lageraiet tavaliselt hävivad. Mõne aastaga kattub raiesmik valgusnõudlike liikidega
Tuletõkestusvööndi hooldamine seisneb vööndi keskel oleva tõkke ehk tuletõkestusriba hooldamises, tee korrashoius, kraavi puhastamises ning tõkkest kahele poole jäävatest vöönditest okaspuude välja raiumises, maha kukkunud puude, risu ja 39 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 21. 40 www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.04.2010). 41 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 55. raiejäätmete koristamises ning okaspuu järelkasvu ja alusmetsa kõrvaldamises."42 Tuletõkestusribade loomisel on antud ka soovitusi kasvatada neile lopsakaid taimi. Eesti oludes sobiks selleks taimeks näiteks lupiin. Paraku ,,töötab" selline riba vaid lühikest aega suve keskel, sest kevadel taimed alles tärkavad, kuid põua ajal närbuvad ja muutuvad ise tuld edasikandvateks.43 Digitaalkaameratel põhinev seiresüsteem Viimasel kümnendil on tõhusama seire huvides maailmas rakendatud moodsa info- ja digitehnoloogia võimalusi
Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik- Mets-õunapuu (Malus sylvestris (L.) Mill.) 48. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.) Harilik pihlakas on Eestis tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvades 10-15 m kõrguse ja 30-50 cm tüveläbimõõduga ühetüvelise, harva mitmetüvelise puuna. Areaal Lõuna-Euroopast kuni põhjas Skandinaavia ja Islandini, samuti Kaukaasia ja Krimm. Noored võrsed karvased, hiljem paljad, lehed paaritusulgjad, 11-15 lehekesega, kuni 20 cm pikad. Lehekesed saagja kuni kahelisaagja servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt karvased
Valgusnõudlikkus oleneb haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. puu moodustab haavakoe tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti teguritest. Valgusetingimusi metsas iseloomustab (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad klassi puude tagavarast. taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Moodustavad 40 - 45% puistu koosseisust. liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral Suuremat kahju võib põhjustada madal
divaricata - Kaukaasia, Kesk- ja Väike-Aasia, Balkani poolsaar. Kõrgus 4...8 m. · Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on 0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas. Prunus padus - Euroopa, Aasia. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Kõrgus alla 15 m. · Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm pikad ja 2...6 cm laiad
Aurumise vähendamiseks ja kaitseks üleliigse UV-kiirguse eest on lehed väiksed või karvased. · Loode pool on kuiv troopiline mets kuivaperiood kõige pikem detsembrist maini, +mõnenädalane juulis ja augustis. Mets on seal madalam ning rohkem on heitlehiseid puid. Sademeid 1000- 2000 mm/a, sest kirdetuulevad kaotavad oma niiskuse üle Nicaragua tulles. Taimestik on kollaseks kõrbenud. Kõrgemad puud võivad ulatuda 30 meetrini. Madalamad alusmetsa puud-põõsad: akaatsiad sümbioosis sipelgatega (sipelgad elavad akaatsiate astlais ja sipelgad kaitsevad akaatsiaid kahjurputukate eest ja hävitavad kodupuu ümbruses taimede tõusmed). Loomastik: kiiverbasilisk, haraknäärid, valgesaba-pampahirv. Argentina · Riigi põhjaosa ulatub troopikasse, lõunapiir on vastu Antarktika jäämägesid. · Üle 60 000 soontaime liigi. · Suured tsonaalsed taimekooslused säilinud. · Kesk-argentina on soojas parsvöötmes.
kasvab Ida-Siberist kuni Põhja-Hiinani. Võrsed peened, paljad, lehed teritunud tipuga, 3-8 cm pikad, munajad, peensaagja servaga. Õied valged, lõhnata, 4-8 kaupa kobarjates õisikutes. Õitseb mai-juuni. Viljad kerajad, ca 1 cm läbimõõdus, kollased kuni punased, mõrud. Liik on väga külmakindel, on kasutatud aretustöös. Sort 'Dolgo' 48. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.)Harilik pihlakas on Eestis tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvades 10-15 m kõrguse ja 30-50 cm tüveläbimõõduga ühetüvelise, harva mitmetüvelise puuna. Areaal Lõuna-Euroopast kuni põhjas Skandinaavia ja Islandini, samuti Kaukaasia ja Krimm. Noored võrsed karvased, hiljem paljad, lehed paaritusulgjad, 11-15 lehekesega, kuni 20 cm pikad. Lehekesed saagja kuni kahelisaagja servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt karvased. Õied valged,