Süsteemi redutseerimine
on TurBliss’i toodete peamiseks koostiosaks ning on osutunud suurepäraseks abiliseks naha turgutamisel. Kosmeetiline turvas aitab nahal loomulikult uueneda ning tooted sobivad inimestele igas vanuses. TurBliss tooted on looduslikud ning naha- ja keskkonnasõbralikud. (Pappel, J. (2015), Inkubaator) 1.1. TurBliss’i äriidee sünd TurBliss loodi 3. juulil 2014. aastal Jane Pappeli, Sirli Manguse ja Margit Naptali poolt. Pappel, Mangus ja Naptal olid juba enne puutunud kokku turbarabade ja sealsete tegemistega ning teadsid, et turvas on Eestis alati olnud tuntud kui klassikaline maavara – kütteallikas ja kasvupinnas. Eestlaste peas ja südames on turvas alati eksisteerinud – päikesetõusud rabas, pohlad, jõhvikad, murakad, sookailud ja turbasammal, ilus ja puutumatu loodus, hõiklevad sookured, romantilised rabajärved. Nad hakkasid uurima kättesaadavat
68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel 75 76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel 76 77. Populus x berolinesis Berliini pappel 77 78. Salix pentandra Raudremmelgas 78 79. Salix fraglis Rabe remmelgas
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Tuuli Marlen Järviste KAKULISED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KAKULISED JA NENDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED.............................................4 2. KAKULISTE TOITUMINE..................................................................................................6 3. KAKULISED JA PESITSEMINE..........................................................................................8 4. KAKULISTE ELUKOHAD JA OHUTEGURID................................................................10 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJAN...
69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr
69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr
PUU- ja PÕÕSALIIKIDE LÜHENDID Lühendid kirjutatakse kas suurte tähtedega, nt MA või esimene suurtäht ja teine väike täht, nt Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju
· Rannajoon- 5746 km Geograafiline asend Kliima · Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib
ruumala on võimalik piiramatult suurendada ning mitmekorpuselised tarud on kerged ja neid suudab üks inimene tõsta (Talts 1977). 1.2 Taruehitamine Taru on mesilastele eluasemeks, mis peab kaitsma neid ebasoodsate välistingimuste ja vaenlaste eest. Taru peab tagama pere normaalse arengu ning võimaldama kasutada mitmesuguseid mesindustehnilisi võtteid ja olema hõlpsasti käsitsetav Tarude ehitamiseks kasutatakse eestis peamiselt kuuske, kuid sobivad ka nulg, pärn või pappel. Pärn ja pappel sobivad pesaruumide valmistamiseks, kuid niiskuse mõjul lõmmeldub lehtpuude puit tugevasti ning seetõttu võib tekkida raskusi vahelaudade ja raamide nihutamisel. Lehtpuudest võib aga ehitada raamiliiste. Kuusepuitu võib kasutada nii taru pesaruumide kui ka välisvoodri valmistamiseks. Parimaks peetakse metsakuiva kuusepuitu. Puit tuleks metsast varuda detsembris või jaanuaris, mil puud on puhkeseisundis, sest muul ajal varutud puit allub rohkem niiskuse toimele.
Siberi katk Kristiine Mäss ja Marie Pappel Viimsi Kool 10.a 2011 Haigusest · Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi · Ülemaailmselt levinud imetajate nakkushaigus · On tingitud spoore moodustavast Bacillus anthracis'est. · Siberi katku haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender. · Peamiselt ilmneb loomadel. · Haiguse üleelanud loomad on uue nakatumise vastu immuunsed. · Inimesed saavad nakkuse loomadelt või neist valmistatud toodetest. · Inimeselt inimesele haigus ei levi. · Siberi katku spoore võib toota in vitro ja kasutada neid bioloogilise relvana Nakatumine · Nakatuda võib kolmel viisil - naha, hingamisteede ja seedetrakti kaudu. · Inimesed nakatuvad üpris harva. · Spoorid võivad püsida maapinnas elujõulistena aastaid. Sümptomid · Nakatumisel nahavigastuse kaudu tekib paari päeva jooksul nakatumiskohale ulatuslik põletikuline turse...
Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või Ovaalsed Lainelise servaga Alt valkjashallid karvased Hilissügisel peaaegu paljad · Hõbepappel · Populus alba Lehed munajad Nõrgalt südaja või ümara alusega Teritunud tipuga, Läikivrohelised Alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega Noorelt karvased, hiljem Paljad, peensaagja servaga Leheroots paljas 2-5 cm pikk · Palsami pappel · Populus balsamifera Lehed kolmnurksed või munajasrombjad Sirge või tömpkiilja alusega, Näärmeliselt saagja või hambulise servaga. Leherootsu kinnituskohal vahel 1...2 nääret Leheroots on 4...7 cm, lapik · Kanada pappel e. Euroameerika pappel · Populus x canadensis Piklikmunajad, ümardunud või kiilja alusega Näärmekalt täkilise servaga Paljad Alt hallikasrohelised
Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis
homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine Mittesuguline (osaleb üks organism) eoseline (sõnajalgtaimed, seened, samblad, vetikad), vegtataiivne (pooldumine, pungumine, keha jagunemine) Vegetatiivne paljunemine õistaimedel Juuretükkidega võilill, mädarõigas; juurevõsunditega pappel, kreek; varrevõsunditega valge ristik, aedmaasikas; risoom orashein, vaarikas; mugul bataat, kartul; sibul tulp, tulp; lehega aas jürilill, begoonia Suguelundid Seemnesarjad e munandid seemnerakkude e spermide tootmine Munandimanus spermide talletamine Seemnejuha spermide liikumine Seemnepõieke ja eesnääre sperma tootmine Suguti sigitamine Munasarjad munarakkude valmimine Munajuha munarakkude liikumine, viljastamine Emakas looteareng
seemnis teris tõru pähkel lüdi Laguviljad lülivili tiibvili Viljade levimine Allohooria -- keskkonna abil Viljade kaal ja mõõtmed zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised
üsna oluliseks probleemiks kujunes tööjõu puudus. Aasta lõpus ning 2012. Aasta alguses tuli aga negatiivsemaid signaale, oluliselt kasvas ebapiisavat nõudlust maininud ettevõtete osatähtsus. Kuna metallitööstus sõltub tugevasti investeerimistegevusest (näiteks ehitussektoris), siis avaldab üldine majandusaktiivsuse langus sektorile olulist mõju. Marta Pappel 10A.klass
jpe 2)Eelkõige on haab põhitoiduks kobrastele. http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/32czxiKXEh8/file61301368_3982fc4b.jpg 1)Väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest. HAAB 1)Harilik haab kuulub papli perekonda. Haab on ka hea küttepuu. pappel. http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/Xq584344L9U/haab-sureb-aegamooda-65933946.jpg http://www.diislikeskus.ee/images/leppkonteiner.jpg 1)Haab võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. 2)Haab elab umbes 100 aastaseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/haab.jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel
Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan. Pruunmullad Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust. Rohtlad Mandrite sisealadel: Aasias stepp, Ungaris pusta. Mandriline kliima: kuum suvi, karm talv. Taimed kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. Loomastik liigirikas, palju närilisi. Levinud vee- ja tuuleerosioon. Taimestik Enamus maast üles haritud Kõrrelised Efemeerid
Belgia metsad 1. Tänapäeval moodustab mets 22 % Belgia territooriumist ehk katab 700 000 hektarit. Võrreldes Eestiga on seda vähe. 2. 47% laialehelised (tamm 13%, pöök 7%, pappel 5%, muud 22%). Okaspuud 41% (harilik kuusk 25%, mänd 9%, lehis 2%, ebatsuuga 3%, muud 2%). 3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel. Siia kuuluvad riigimetsad, mis
põllumeest. 2011. aastal suurenes GM põllukultuuride kasvatamine võrreldes 2010. aastaga 8% võrra. Kõige kiirem tõus (20%) oli Brasiilias, aga ka Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra. Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis. Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid: mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar jms Riskid GM põllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulasliikidele, sellega tekivad nt umbrohumürgikindlad või kahjurikindlad umbrohud Võib olla mürgine ja tekitada allergiat suureneb keskkonnamürgitamine ning lisaks võivad umbrohumürgi jäägid sattuda inimeste või loomade toidulauale Enim geneetiliselt moondatud loomad Hiir Siga Lammas Ahv Kana Lehm Kala
Escherichia coli ORGANISMI ELUTEGEVUSE ALUSED OP-1 TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Escheteria coli/kolibakter/soolekepike On levinud bakter, mis esineb inimeste ja soojavereliste loomade soole mikroflooras Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud Toodab sooltes vitamiine (vitamiin K) Toitub limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroi...
jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger rebane, hunt, laululinnud, rästik, nastik, pesukaru, skunk; tööstus põllumajandus, teenindus, kaevandus, tihe asustus.
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel
3. slaid If we destroy some kind of spiece, we cant recreate it. They carrie unique information which cant be restored. Maybe in the future, the technology will get so far that they can recreate some extincted spieces. Here is araucaria mirabilis which was living approximately 160 million years ago If we create some culture on the field or cut down some alder forest and replace it with spruces, will it have interaction to the whole world? It's extremely difficult to answer, because there are so many factors. 4. slaid Renewable resources have became metaphor with meaning that its easy way to produce energy. Its easy to destroy our forests but it changes our ecosystem. They cause blowdowns, erosions and so on. 5.slaid scope of history Forests sometimes need to be updated. We need to take down trees with diseases. But we cant cut down trees which have cultu...
viie musta tähniga kokku 11 suure musta laiguga · peamiselt taimedel · pikkus 3-5 mm · pikkus 4,5-5,5 mm · pikkus 5,5-8 mm 3.2 Diagramm 1.0 KASUTATUD MATERJALID Tallinna kirjastus ,,Valgus" (1990) Ene nr.5 lk.511 lepatriinu Piret Pappel. (2001). Kuu loom lepatriinu. [02 Detsember 2001] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0105/piret.html Liisa Meriste. (s.a.). Luulet. [s.a] http://www.miksike.ee/referaadid/luulet.htm Aivo Tamm. (2003). lepatriinulased Coccinellidae. [16 Juuni 2003] http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/lepatriinulased.htm M. Hiiemäe. (s.a.) MARDIKALISED (COLEOPTERA). Seitsetäpp-lepatriinu (Coccinella septempunctata). [09 August 1998] http://www.zbi.ee/satikad/putukad/folkloor/05/folk_19.htm SISUKORD LEPATRIINU
Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase *Bruce Wolfe, pronks, *Donatello valge pappel Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase puit, polychrome d, 145455 *Eesti kirikud, mis on pühendatud Maarja Magdalenale Muutke teksti laade Teine tase * Koeru Maarja Kolmas tase
· Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Vesipaju Salix triandra · Lehelaba kuju-süstjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-peensaagjas · Lehelaba-lihtleht JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica · Lehelaba kuju-neerjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-täkiline · Lehelaba-lihtleht
150-300mm , Läänes 400-600mm). Taimestik ∗ Uuralis kõige rohkem domineerivad metsad ja stepid. ∗ Ainuke erand on Mughalzhari mägi, mille keskel asub pool-kõrb ∗ Metsadest väiksemad asupaigad on kaetud rohkelt Hariliku ristikuga, Mägi ristikuga, Aasnurmikaga ja pehme muruga. ∗ Lõuna-Uural on kivine ja kuiv, mis tõttu paljud taimed seal kasvada ei saa. Taimestik ∗ Puude poolest domineerivad paju, läätspuu ja pappel, kuna veekogusid on mägedes palju. ∗ Põhja-Uuralis on puud vastavalt kliimale, nagu näiteks: Siberi nulg,lehis ja mänd, harilik mänd ja kask. ∗ Polaar-Uuralis pole taimi, kuna kliima tõttu ei anna seal midagi kasvada, rohkem domineerib seal raba ja soo. ∗ Kesk- ja Lõuna-Uuralis kasvab vaher ja tamm Loomastik ∗ Uurali metsades pesitsevad Siberis elavad loomad (põder, karu, rebane , hunt, ilves jne) ∗ Kesk-Uuralis pesitsevad väiksed imetajad,
1. arukask - silver birch 1. harilik kuusk Norway spruce 2. sookask downy birch, pubescent birch 2. kanada kuusk white spruce 3. maarjakask curly birch 3. must kuusk black spruce 4. tundrakask mountain birch 4. idakuusk oriental spruce 5. vaevakask Arctic birch, dwarf birch 5. ajaani kuusk Yeddo spruce 6. haab aspen 6. Glehni kuusk Sakhalin spruce 7. pappel poplar 7. hiina e kare kuusk dragon spruce 8. palsamipappel balsam poplar 8. torkav kuusk Colorado spruce 9. pihlakas rowan, mountain ash 9. korea kuusk Korean spruce 10. tuhkpihlakas rock whitebeam 10. Engelmanni kuusk Engelmann spruce 11. pooppuu Swedish whitebeam 11. harilik mänd Scots pine 12. saar ash 12
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
· tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õlikultuurid (raps, päevalill) Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik jne) Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa Reovete muda Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Kuidas kasutatakse?
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega. sigimine, paljunemine ja arenemine- Pärast talveund ...
Metsamajanduse põhinõue Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga. Kaitsta kahjurite ja tulekahju eest. Maaparandustööd. Maailma metsatüübid Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdek kasvab asv ha kohta Ekvatoriaalsed Lõuna.Ameerika Pappel Enamasti koosnevad vihmametsad Aafrika nad väheväärtuslikest puuliikidest,aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Lähisekvatoriaalsed Aafrika, Madalatootlikkusega Liigilinine koosseis ja
Bubõr ta tegid siia..." Etenduse pealkiri oli inspireeritud Juhan Viidingu luuletusest ,,See kaunis maja". Ajalugu kui tõde ei olnud selles näidendis oluline, arhitekte Vassiljevit ja Bubõrivi) oli näidatud sooja huumoriga. Aleksei Bubõr (Ivo Uukkivi) ja Nikolai Vassiljev (Tiit Sukk) juubelilavastuses. Juubeli tähistamiseks koostas Eesti Draamateater ka maja lugu kajastava raamatu ,,Eesti Draamateatri maja 100", mille autoriteks on Karin Hallas-Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas. 8 ALLIKAD: 1. Hallas-Murula, Karin; Pappel, Kristel; Jalajas, Haldja. Eesti Draamateatri maja 100 Eesti Draamateater, 2010 2. www.draamateater.ee 3. www.miksike.ee 4. Kulli, Jaanus. Juugendmaja uus tulek Sirp 23.01.2004 5. Laasik, Andres. Venelased ja sakslased Draamateatri juubelil Eesti Päevaleht 07.01.2010, 6. Kulli, Jaanus. Ööliblikad ja talupojatarkus Õhtuleht 14.05.2010
*,,Milles küll on mu süü?" muusikalist ,,Hull sinu järele", heliloojad - George ja Ira Greshwin (ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan, Marko Ratas, Tanel Ehala, Mattias Nurk, Helena Anni, Hanna Parman, Joosep Voolmaa, Janika Leisalu.
03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967 36402010217 Heiki Käbi 2.08.1994 mees 1.02.1964 37207070216 Tiit Sirel 7.04.1999 mees 7.07.1972 47507030127 Aino Pappel 5.08.1995 naine 3.07.1975 36701190312 Leo Mänd 2.02.2006 mees 19.01.1967 37701180218 Toomas Männik 12.11.1993 mees 18.01.1977 37207050219 Ain Õunapuu 11.10.2005 mees 5.07.1972 46206050217 Kersti Männisalu 1.01.1988 naine 5.06.1962 35801170216 Aavo Männimets 1.09.1997 mees 17.01.1958
Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas. Pealküljel rood kollakasvalkjad. Lühikese terava tipuga. 75) Populus alba - hõbepappel Lehed hõlmised. Serv laineline. Karvased. Alt valkjashallid. 76) Populus balsamifera - palsamipappel Lehed munajad/elliptilised. Alus ümargune/ovaalne. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. Pealt läikiv rohelised. Alt rohekasvalged. Kollaste vaigulaikudega. 77) Populus x euramericana eurameerika pappel Lehed kolmnurksed/munajas robjad. Alus tavaliselt tömp kiiljas. Serv näärmeliselt saagjas/hambuline. Alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1-2 nääret. Roots lapik laba juures. 78) Populus x berolinensis berliini pappel Lehed piklikmunajad. Alus ümardunud/kiiljas. Serv näärmekalt täkiline. Paljas. Alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). 79) Salix pentandra raudremmelgas
Organos, keskosas Sierra de Trinidad, kagus Sierra Mastra.Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrge.Ahelike vaheline maa on tasasem ja ka viljakas. Kuuba jõed on kärestikulised ja lühikesed.Kõige pikem jõgi on Cauto, mis on 250 km pikk ja mis ääristab Sierra Maestrat.Toa jõgi on veerikkaim, kuid kõige lühem jõgi. Taimestik on troopilin, umbes 30 liiki erinevaid palme.Väga palju mitmesuguseid kultuurtaimi võib leiduda Kuubal.Tuntumad taimed on pappel, palisander,eebenipuu ja mahagonipuu. Kuubal ei ole kiskjaid ning loomastik ei ole samuti liigirikas.Aga sealt võib leida üle 300 troopikalinnu-ja 700 kala-ning vähiliigi. Kuumus ja orkaanid Aasta keskmine temperatuur on üldiselt 25 kraadi.Maist novembrini kestab pikk vihmaaeg.Augusti ja oktoobri vahel on tugevad orkaanid, mis liiguvad saare põhja või siis lõuna poolt mööda, aga neis orkaanides hukkub ikka palju inimesi ja hävib põllusaak. Rassid ja usk
eemaldatakse kiletunnelid, lavadelt kile või klaas, kasvuhoonetes tõstetakse juurdunud taimekastid või rullid välja. Enne külmade saabumist puistatakse lavadesse saepuru või freesturvast, samuti võib taimi katta kuuseokstega näriliste tõrjeks ja kuivamise vähendamiseks. Taimede kaitseks võib neile ka lund kühveldada. Esimesel aastal haljaspistikust paljundatud taimi ei väetata, kuid teisel aastal on hooldus sarnane pistoksast paljundatud taimedega. Pungpistik Juurepistik – pappel, kirsipuu Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel. Hilissügisel kaevatakse emataimed maast välja ja viiakse jahedasse keldrisse, kasvuhoonesse, kus temperatuur on veidi üle 0oC ning kust neid on vajadusel kerge kätte saada. Parim aeg juurepistikute tegemiseks on novembrist aprillini. Kui paljundatakse aprillis, siis võib emataimed ka avamaalt varakevadel üles kaevata. Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast. Jämedad ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4..
rohelisest ja lillast. Metallidest kõlksuvad temaga kokku nikkel ja plaatina, sobib ka elavhõbe. Kui Neitsi peaks koostama reisimarsruudi, võiks see läbi põigata sellistest paikadest nagu Kreeka, Kreeta, Kariibi mere saared, Türgi, Brasiilia, Balkani poolsaar, Jordaania ja Sveits. Kaalude aias sibagu ringi sisalikud Kaalude päikesemärgi esindaja kasvatagu suuri roose, astreid, karikakraid ja münti. Talle sobivad ka Sõnni lilled ja Sõnni puud, samuti ploom ja pappel. Kaalude südame panevad kiiremini põksuma nii erinevad tegelased, nagu seda on elevandid, sisalikud ja teised väikesed roomajad. Ent kui talle ette anda värvipalett, püüaksid tema pilku sinise eri toonid alates kahvatusinisest kuni akvamariinini, kahvaturoheline, aga ka roosa. Pole ime Kaalud on ju õhu märk. Metallidest sobivad Kaaludele vask ja messing. Aiainspiratsiooni tasub sellel sodiaagimärgil otsida Austriast, Birmast, Jaapanist,
Aruküla Vaba Waldorfkool Loovtöö Pilvelõhkujad Top 10 kõrgeimad Robert Pappel 8.klass Juhendja: Lea Arula Aruküla 2018 Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul.
Viide on teksti SEES, kohe selle lause lõpus ENNE punkti, milles kasutatakse vastavat teost. Viidatud teoste täielikud kirjed on töö lõpus kirjanduse loetelus (NB! Mitte kasutada seal jutumärke!) Kui Teie töö piires esineb mitu sama perekonnanimega autorit, tuleb lühikirjesse lisada eesnime täht: (Normet, I. 2002: 77) ja (Normet, L. 1990: 15-16) Kui autoreid on kaks või kolm, tuleb kõiki mainida ja eristada semikooloniga: (Saro; Pappel 2008: 15) Kui autoreid on rohkem kui kolm, piisab esimese mainimisest ning lühendi jt lisamisest: (Lippus jt 1995: 20) Kirjanduse nimestikus on eesnimed kõigil autoritel välja kirjutatud. (Kui pole võimalik kindlaks teha, siis jääb nii nagu on tiitellehel.) Kui kasutate tsitaati, mille autor erineb kasutatava raamatu või artikli autorist (s.t artiklis või raamatus on kedagi teist tsiteeritud, Teie aga soovite ka oma töös antud tsitaati kasutada), peab
harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees, puittaimi nende hulgas pole Puittaimede rühmitamine mullastiku nõudlikkuse alusel Nõudlikud e megatroofsed- kasvavad heade omadustega toitainete rikkal mullal n pappel, harilik jugapuu, harilik kuusk, nulg Keskmise nõudlikkusega e mesotroofsed- ei ole valivad mullastiku suhtes, kuid on tundlikud õhukeste paepealsete muldade suhtes n lehis, pärn, pihlakas Vähenõudlikud e oligotroofsed- kasvavad väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu, põõsasmaran Juurte jaotamine puittaimedel Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest
· 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead? · Kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti, (pesukaru). · 47.Millises piirkonnas on lehtmetsavööndi loomastik kõige mitmekesisem? Miks?
Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Ragne Regina Pesti NIRK Referaat Juhendaja: Anu Martinson Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub ü...
orbiidile aga röntgenteleskoop NuSTAR, mida kasutatakse eelkõige mustade aukude kiirguse uurmiseks. Loodetakse, et NuSTAR annab vastused paljudele küsimustele. 6 Kasutatud kirjandus Mustad augud, autor Priit Heinsaar, kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mustad_augud.htm Must auk, kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk Avastati rekordsuured mustad augud, Piret Pappel, kättesaadav: http://novaator.ee/ET/kosmos/avastati_rekordsuured_mustad_augud/ Imeline Teadus, detsember 2012, ''Universumi äärmused'' lk 42-47, tekst: Hendrik Bendix 7
BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU
- viljtalt karvased (Kergelt vahtrat meenutav, väikesed lehed, all valged punakad siserood, pealt kuldsed, leht tumeroheline. Võib olla ka kollane, alt nagu värvitud valge, aga väiksemad hõlmad) * Populus balsamifera palsamipappel - lehed ümmarguse ovaalse alusega - teritunud tipu osaga - tumerohelised pealt läikiv, alt valkjas - serv peensaagjas (suured lehed, munajad, otsast teravnevad, suht tuhm rohelised, kollakas (kuldne) siserood) * Populus canadensis - kanada pappel - leht kolmnurkne, munajas rombjas - kiilja või terava alusega - näärmelise saagja servaga - näärmed rootsu lähedal (väga lai, suure persega, mõlemat poolt suht sama tuhmi tooni, võivad esineda pruunid täpikesed) * Populus x berolinensis - berliini pappel - lehed piklik munajad - ümardunud või kiilja alusega - pealt tumeroheline, alt hallikas omapäraselt metalselt läikiv - leht servast sageli voltis (pikk roots, tuhm, munajas, tipust terav, külg tõmbub pruuniks (täpid, laik)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
