Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb ökoloogilistest ja metsamajanduslikest suunaks : arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. tingimustest 1. Metsakasvatus 2000. a. andmetel on kõige rohkem metsi Vene 4. Puistu koostisosad 2. Metsakorraldus Föderatsioonis (851 milj. ha), Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb 3. Metsatööstus Brasiilias (544 milj. ha., Kanadas (245 milj. ha) ja puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks.Kõige Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda USA-s (226 milj. ha). Enamus maailma metsadest kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, metsanduses
EESTI MAAÜLIKOOL SOOME METSAD Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti
RMK Riigi Metsa Keskus. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku valmistab ette laagri ning lõkkeplatse. RMK tegevusvaldkonnad: Metsahaldus, Metsamajandus, Puiduturustus, Loodushoid ja puhkemajandus, Taimla ja seemnemajandus, Jahimajandus, Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub Metsahaldus osakond, 17 metskonda, Metsakorraldus talitus Kinnisvara korraldamise talitus. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub... Metsamajandusosakond, Kolm regiooni, Metsaparandustalitus, Puiduenergeetikatalitus, Looduskaitsetalitus. Metsamajandus tegevusvaldkonna eesmärgiks on... Olla maksimaalselt efektiivne Metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas Korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde
EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspi...
1. Kelle soovil eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppeprorektori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel? a. Üliõpilase enda b. Instituudi direktori c. Vanemteaduri d. Ülikooli rektori Õige vastus: a. 2. Millist eriala saab Eesti Maaülikoolis õppida ainult täiskoormusel? a. Loodusturism b. Loomaarstiõpe c. Sillainsener d. Metsakorraldus Õige vastus: b. 3. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja ... a. Üldaineteks b. Eeldusaineteks c. Vabaaineteks d. Süvaaineteks Õige vastus: c. 4. Kuidas kutsutakse õppevormi, kus õppetöö toimub peamiselt tööpäeviti. a. Õhtuõpe b. Statsionaarne õpe c. Pelaarõpe d. Kontaktõpe Õige vastus: b. 5. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja... 6.
Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima......................................................................................................... 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus......................................................................................................... 5 Norra metsakorraldus............................................................................................. 6 Üldinfo................................................................................................................. 6 Metsaseadus ja metsa eest vastutaja.................................................................6 Metsaomanike ühendusi...................................................................................... 6 Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas.................
1922 Nõukogude Liit, 1991 taas Venemaaa. Võimule tulid punased ning novembris 1917 algas punane terror, mistõttu hukkus 12 miljonit elanikku. Stolõpini reformid. *küla ümberkujundamine; *taluperemehe loomine. 1) külakogukond pidurdab põllumajanduse arengut. 2) Külakogukond ei kaitse riiki revolutsioonide eest, vaid soodustab neid. 3) Stolõpin asus külakogukonda lõhkuma, et soodustada ettevõtlikel talupoegadel oma talude rajamist: a) maade kruntiajamine; b) metsakorraldus ja majandamine. 10. aasta jooksul lahkus kogukonnast 20% talupoegadest ja nendest u. Pooled rajasid talu, ülejäänud müüsid maa maha ja läksid linna. Kõige selle tulemusena tundus Stolõpin vaenlasena ning ta lasti maha, sest ta ei arvestanud Venemaa eripäradega. 1917. aastaks oli 1/10 maast talude all. Reform jäi lõpetamata, kuna 1911 Stolõpin mõrvati ja jõukas taluperemees jäi Venemaal välja kujunemata.
....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................11 2 1. SISSEJUHATUS Eesti on üks väheseid riike kus metsamajandamine on reaalselt tulu sisse toov tegevus. Metsade majandamisega saab säilitada ja parandada puistute tootlikkust ja metsaökosüsteemide pakutavaid keskkonnateenuseid. Selleks peab metsakorraldus ja metsapoliitika põhinema ainult kvaliteetsele takseerandmestikuleja seirele (Lang ja Arumäe 2014). Laserskannerite kasutuselevõtmise alguseks võib lugeda aastat 1958, kui kaks teadlast – Charles Townes ja Arthur Schawlow – avastasid potentsiaalse mõõtmisvõimaluse kitsa monokromaatilise kiire täpsel suunamisel pikkade vahemaade taha (Heritage ja Large 2009). Laserskannerite jaoks on kasutuses kaks eraldi akronüümi, milleks on LADAR ja LIDAR.
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutn...
kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3) Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus
suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. (metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne) 3.Metsatööstus – tehniline ja tehnoloogiline suund, mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega. Uurib milliste
Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. 37. Milliseid puidupõhiseid kütuseid Eestis kasutatakse? Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne 38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena? Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena. 39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse? Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed,
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti
metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu
a. Vana- <- hargtäiend b. Kalmuse <- nimetuum c. Talu <- liigisõna 86. Kirjeldage kohanime liike. a. Haldussüsteem: riik->maakond->linn/vald->eramaa (talu, asutus) b. Asustussüsteem: linn->linnaosa/asum->alev->alevik->küla->talu c. Aadressisüsteem: aadressi komponent (Tiigi tänav), koguaadress (Kadrioru loss) d. Funktsionaalsüsteem: raudteejaamad, lennujaamad, bussipeatused, metsakorraldus, maakorraldus e. Mälestis: ajalooline informatsioon, lingvistiline informatsioon, rahvuslik identiteet (ntx Nuustaku, Maarjamaa, Dorpat, Revel) 87. Kuidas liigitatakse kohanimesid staatusest lähtuvalt? a. Ametlikud kohanimed b. Mitteametlik kohanimi c. Rööpnimi ehk allonüüm põhinimega paralleelselt kasutuses olev ametliku staatusega nimi d
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega
toimunud viimastel aastakümnetel (kui võrrelda P. Kollisti 1958...1967 a. andmeid J. Pika 1982...1992 a. andmetega, s.o. umbes 25 a. jooksul ) küllalt olulised muutused. Näeme siirdesoode ja madalsoode pindala vähenemist, lodude rohkem kui kahekordset pindala vähenemist. Kahekordselt on aga suurenenud kõdusoode ja angervaksa kasvukohatüübi pindala, kui viimasele lisada ka tarna-angervaksa, mida varasem metsakorraldus eraldi välja ei toonud. Kui õhuke sooturvas on kokku vajunud ja enam ei oma sootüübile iseloomulikku paksust, tuleb kasvukoht paigutada soostuva tüübi alla, milledest lähim on angervaksa. Ühtedel kuivendusobjektidel võib märgata angervaksa tüübi osatähtsuse olulist suurenemist, teistel (Venevere ja Tuduküla kuivendustandril) on angervaksa kasvukohatüübi pind vähenenud, kuid naadi kasvukohatüübi pind mitmekordselt suurenenud. Savise aluspõhjaga õhukeseturbalistes
peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 40-aastaselt või veelgi hiljem). Vormide, sortide määramisel on oluline tähtsus ka õitel ja viljadel. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja - süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. LIIGI MÕISTE, TAKSONOOMILISED ÜKSUSED Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik. Liigi esimese definitsiooni andis inglise loodusteadlane J. Ray 17
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
puitkütusteks on traditsiooniline küttepuit, hakkpuit, pressitud puidujäätmed ja puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud). Väärindatud puitkütuste tüüpilisteks esindajateks on puidubrikett ja pelletid (graanulid). 25(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 3.21. Puitkütuste liigitus väärindamise astme järgi 3.1.1 Puitkütuste tootmine Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Põhjalikult on aga puude biomassi jaotust ja raiejäätmete energeetilist potentsiaali uuritud Soomes. Joonisel (vt Joonis 3 .22) esitatud andmetest nähtub, et ladvad, oksad, kännud ja juured moodustavad puu biomassist väga olulise osa.
rajamist pole peetud oluliseks. Mineviku metsamajandus oli praktiliselt kõikjal ekspluateeriva iseloomuga. Säästlik metsamajandus, mille aluseks on arusaam, et metsa on vähem kui seda vajatakse. Seepärast tuleb hoolitseda metsade uuendamise ja kasvatamise eest. Arvestusperioodi raiemaht ei ületa puidu juurdekasvu antud perioodil. Plantatsioonilise metsamajanduse lähtekohaks on metsata maa. Metsamajanduse esmane ülesanne on puistute rajamine ja metsakorraldus. Raiemaht peab olema esialgu väiksem 45 kui juurdekasv. Näidetena võib tuua mitmeid Aafrika riike, kus viimaste aastakümnete jooksul on rajatud ulatuslikke metsakultuure. 2. Ülipikk tootmisperiood, Eesti tulundus- ja kaitsemetsades 30-140 aastat. 3. Raske kohanevus muutustega. Tootmise suuna muutmine (näit. puuliigi vahetamine ja
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
avatakse allkirjastamiseks. Keskkonnastrateegiates. 176. Ruumilised (maastikulised) keskkonnakorralduse meetmed Üldplaneeringud Detailplaneeringud Maakonnaplaneeringud Metsamajanduskavad Maakorralduskavad Valgala majanduskavad Põllumajanduse-keskkonnaprogramm Maastikuhoolduskavad Metsamajanduskavad Maakorralduskavad Valgala majanduskavad Keskkonnamõjude hindamine Keskkonnariski analüüs Metsakorraldus 177. Euroopa maastike konventsioon: mõisted: “maastik”, “maastikupoliitika”, maastikukorraldus”, “maastikuplaneerimine”, “Maastiku kvaliteedi eesmärk” “Maastik” tähendab inimeste arusaamas ala, mille omadused on tekkinud looduslike ja/või inimtegurite tegevuse tulemusena või nende koosmõjus; “Maastikupoliitika” tähendab pädeva ametivõimu poolt sõnastatud üldpõhimõtteid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
