Pindade 1 ja 2 töötlemiseks on vaja kahte paigaldust. Treimisel esimeseks lähtepinnaks valin pinna 1. Kinnitan selle pakkidesse ja töötlen ära otspinna (pind 2). Eskiis: Selleks, et pinda nr. 1 töödelda, tuleb toorik uuesti paigutada. Hiljem pööran tooriku ümber ja kinnitan tsentraalava (ava ongi baaspinnaks) torni abil. Loomulikult peab olema ava juba eelnevalt töödeldud, et vältida nihkumisi ja ebatäpsuste tekkimisi. Eskiis: Ülesanne 3 Valin pindade 1 ja 2 treimiseks sobivad treiterad. Pinna 1 treimiseks kasutan välistreitera, pinna 2 jaoks kasutan otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Terikuplaadi tähise täheks on M, sest tegemist on poolpuhta töötlemisega ja ka pinnakaredus vastab tingimustele (M puhul Ra = 6,3
7. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 8. Hammasvöö profiil, freesimine Freespink 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. Sõltuvalt töötlemisviisist valitakse tavaliselt kas kiirlõiketerastest või kõvasulamistest (kermistest) lõikeriistade vahel. Suurema tootlikuse saavutamiseks kasutatakse kõvasulamist lõikeosaga lõikeriistu. Valin treimisel kasutatava teriku tüübiks ISO 513 järgi P 10, mis sobib terasvalandi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Ei valinud suurema tähisega materjali, sest need on mõeldud eelkõige rasketes tingimustes treimiseks, keermelõikamiseks või freesimiseks. Freesi terikuks sobib seega P 20. Ma ei vali K rühma tööriista, sest need on mõeldud pigem murdelaastu andvate materjalide (malm, Al-valusulamid jne) lõiketöötlemiseks ega ka M rühma tööriistu, mis on küll väga universaalsed ja
elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 m ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise
............... 10 Laastusurve lõikuri esitahule................................................................................ 11 Puidu surve lõikuri esitahule................................................................................. 11 Hõõrdejõud........................................................................................................... 13 Töödeldava pinna kvaliteet................................................................................... 14 Ettevalmistus treimiseks...................................................................................... 16 Tooriku paigaldamine treipinki.............................................................................. 16 Peitli hoidmine ja käsitsemine.............................................................................. 18 Ohutusnõuded...................................................................................................... 19 Puidu lihvimine....................................................
Toorik kinnitatakse või vabastatakse võtme pööramisega. Võllitüüpi toorikud, mille pikkus on üle viie korra suurem kui läbimõõt,kinnitatakse treimiseks tsentrite vahele. Kõigepealt puuritakse tooriku otstesse koonilised süvendid tsentriavad, mille kaudu toorik toetub Lehekülg 1/3 11.01.2013 15:15 Test nr 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=536340
silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta
Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõiketeras b. tempermalm c. süsinikteras d. roostevaba teras Küsimus 4 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=68,2 mm ja lõikekiirus V=992 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a
Koguseks oli 50 tk. Puurimine: · Paigaldasin 10 mm puuri puurpinki. · Märkisin plaadile õige koha kust puurida. · Lasin esimese augu. · Kontrollisin mõõdud üle. · Paigaldasin piirajad. · Hakkasin edasi puurima. Kui puurimisega kõik sai pidin treima hakkama. Täpsemalt pidin faasima toru otsasid. Faas tuli lasta 45 kraadise teraga. Neid oli kokku 100 tk. Treimine: · Paigaldasin 45 kraadise tera treipingi tera hoidjasse. · Valisin õiged pöörded treimiseks · Paigaldasin toru spindlisse. · Lasin 45 kraadise faasi peale. Sõmerpalu 2012 7 Võrumaa kutsehariduskeskus Kokkuvõte: Praktika kestist 400tundi. Selle ajajooksul sai õpitud juurde uusi asju. Ettevõtega jäin väga rahule. Õppisin juurde uusi asju metalli töötlemise kohta . Sõmerpalu 2012 8
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR 14 MUST PÄHKLIPUU Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 I.Puuliigi üldkirjeldus............................................................................................... 3 Kasvutingimused................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Kuivatamine........................................................................................................ 4 Töödeldavus...................................................................................
Hirmunud, et avalikkuse teadlikkust oma isa reetlik tegevus vastuollu tema enda ambitsioonid, Villefort otsustab saata Dantès vanglasse eluks ajaks. Vaatamata entreaties of Monsieur Morrel, Dantès's lahke ja aus boss Dantès saadetakse kurikuulus Château d'Kui kus kõige ohtlikum poliitvangid peetakse. Kuigi vanglas Dantès vastab Abbé Faria, Itaalia preestri ja intellektuaalse, kes on vangistatud oma poliitiliste vaadete. Faria õpetab Dantès ajalugu, teadus, filosoofia ja keeled, treimiseks enesega haritud mees. Faria ka pärandanud et Dantès suur varandus peidetud saarel Monte Cristo, ja ta ütleb talle, kuidas leida see, kui ta peaks kunagi põgeneda. Kui Faria sureb, Dantès peidab end Abbé's surilina, mõtlesin, et ta maetakse ja seejärel kaeva oma väljapääs. Selle asemel Dantès visatakse merre, ning suudab lõigata ennast lahti ja ujuma vabadusele. Dantès siirdub Monte Cristo ja leiab Faria tohutu varandus. Ta leiab oma õnne
c. astmetreimine, sisetreimine d. astmetreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. astmetreimine, sisetreimine b. astmetreimine, välistreimine c. kujutreimine, välistreimine d. pikitreimine, välistreimine Küsimus 7 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=134,7 mm ja lõikekiirus V=283 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 8 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a
Seepärast tuleb neid perioodiliselt üle treida või lihvida. Toorik kinnitatakse või vabastatakse võtme pööramisega.Seejuures tuleb võtit hoida kahe käega pidemeotstest. VÕTIT EI TOHI JÄTTA PADRUNISSE, SEST SEE VÕIB PÕHJUSTADA ÕNNETUSE!!! Tooriku kinnitamine tsentritesse. Tsentrid: Võllitüüpi toorikud, mille pikkus on üle viie korra suurem kui läbimõõt,kinnitatakse treimiseks tsentrite vahele. Kõigepealt puuritakse tooriku otstesse koonilised süvendid tsentriavad, mille kaudu toorik toetub tsentritele. Esitsenter kinnitatakse spindlisse, tagatsenter aga tagumise tsentripuki pinooli.Esitsenter pöörleb koos toorikuga, tagatsenter on liikumatu.
silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste. Detaili mõõtmeid kontrollisime nihikuga ning kui diameeter oli mõõdus asusime 30º teraviku töötlemise juurde. Kuna 30º koonuse treimiseks puudus sobiv treitera siis kasutasime taas astmetera. Selleks kinnitasime tera suporti ning muutsime supordi nurka tooriku suhtes nii ,et ristiettenihe telje suunas liiguks 30º ,sedasi eemaldasime taas ~2mm paksuseid laaste kuni 4 teravik valmis sai. Kuna koonuse treimisel on vaja eemaldada üsna palju laaste siis oli see üsna tüütu ja aeganõudev tegevus.
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
vahekord), mille suurenedes kôvadus ja kulumiskindlus vähenevad ning paindetugevus ja löögisitkus suurenevad. Tabelis 8 on toodud TTÜ-s väljatöötatud kermiste koostised ja mehaanilised omadused. WC-Co kõvasulameid kasutatakse lôiketerade ja kulumiskindlate detailide valmistamiseks. Vähese koobaltisisaldusega kermiseid (3-6%Co) kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks, puit, plastmass) treimiseks. Neid treiteri tähistatakse ISO järgi tähega K. Venemaal tähistatakse neid kermiseid BK, kus B näitab, et sulam koosneb WC ja K näitab Co sisaldus massiprotsentides. Keskmise Co sisaldusega (8-11% Co) kermiseid kasutatakse väga rasketes treimistingimustes (löögiga kooriv treimine, keeviômbluste treimine, pressvormid jne) Suure Co sisal- dusega (15-20% Co) kermiseid kasutatakse detailide valmistamiseks, mis töötavad löökkoormusel (lôike- ja survetöötlemise stantsid).
24 32. Terikumaterjali kõvadus-temperatuurist Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. 33. Treimise karakteristikud Lõikeprotsesse iseloomustavad tehnoloo- gilised karakteristikud. Joonis 20. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise -1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
Lapikpeitel . Kasutatakse lõikamiseks, pinna silumiseks, pesade raiumiseks . Õõnespeitel . Kasutatakse õnaruste töötlemiseks . Peiteldamise töövõtted . Peiteldamisel on oluline detaili kinnitamine, kuna enamasti läheb peitliga töötamiseks vaja kahte kätt: Ühe käega hoitakse peitlit Teise käega surutakse peitlile või lüüakse puuhaamriga vastu peitli pead . Treipeitlid . Tööriistad, mida kasutatakse puidu treimiseks treipingiga Vastavalt otstarbele on treipietleid väga erineva kujuga . Nikerduspeitlid . Tööriistad puidupinnale mitmesuguste sisselõigete tegemiseks . Eesmärgiks on pinna kaunistamine . Puurimine . Ringikujulise ristlõikega avade töötlemine materjalidesse toimub puuridega Instrumendiks on puur, mille pöörlev liikumine tekitab materjali ava . Naaskelpuur . Spiraalpuur . Matelliteritusega Kaks lõiketera
elastne, väga kergesti töödeldav, värvuselt roosakasvalge kuni punakaspruun (õhu käes seismisel tumeneb). Kasutatakse mööbli-, vineeri- ja taaratööstuses, treimisel, kala ja liha suitsutamisel, siseviimistlustöödel ehituses, vesiehitustel ja kütteks, vähesel määral ka tselluloosi tootmiseks ning äädikhappe ning puusöe valmistamiseks. Varemalt kasutati sanglepa puitu tema pehmuse tõttu ummiknõude õõnestamiseks ja puukauside treimiseks. Teisalt tehti lepalaudadest ka piima- ja võipütid, lähkrid jne., sest lepp ei anna kõrvalmaitset. Lepakoorest saadakse parkaineid ja pigmente mida kasutatakse riiete ja naha värvimisel. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki ning sisse on toodud 11 võõrliiki, neist sagedamini kohtab rohelist (A. viridis) ja Maximowiczi (A. maximowiczii) leppa. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Hall lepp(Alnus incana)
Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab tanniine, mida kasutatakse parkimistöödel. Puit on pruuni lülipuiduga, mis on pehme (tihedus 410...700 kg/m3), kuid tugev ja sitke, meeldiva aromaatse lõhnaga, peenekiuline, ilusa tekstuuriga, vastupidav mädanemise ja putukate suhtes, ei sisalda vaigukäike, kuid selles on eeterlikke õlisid. Kadakapuitu kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks, virgiinia kadaka puitu on kasutatud ka pliiatsite valmistamiseks (mistõttu nimetatakse teda ka Pencil Cedar´iks). Puidust saadavat kadakaõli kasutatakse immersiooniõlina. Pärimused: Kadakat austati kogu Euroopas väga. Näiteks Eestist on üles kirjutatud uskumus, et kui heinal olles panna mähkmetes laps kadakapõõsa alla, siis on ta kindlalt kaitstud ussi hammustuse ja mis tahes muude õnnetuste eest
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
sisaldavad rohkesti suhkrut, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid jm. ning leiavad laialdast kasutamist meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. · Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab tanniine, mida kasutatakse parkimistöödel. · Kadakapuitu kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks Juniperus communis - Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 13 meetri kõrguse tugevasti haruneva oksise võralise kähara maadligi hoidva põõsana, harva kuni kümmekonna meetrini
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
Õigeusu pärimuse järgi võeti Jeesuse sündimise ajast tuleleegina sähviv mõõk Eedeni aia eest ära, nii et inimestel on võimalik paradiisi tagasi pääseda. Pihukirves on kiviaja esimesi tööriistu, mida hoiti kasutades peos. Sellel puudus vars. Pihukirved olid umbes 10-12 cm pikkused teravate servadega peamiselt tulekivist tehtud tööriistad. Need algelised tööriistad olid kasutusel kõige pikemat aega. Potikeder on keraamiliste esemete käsitsi treimiseks kasutatav tööpink.Esimene primitiivne potikeder võeti kasutusele Mesopotaamias umbes 3500 aastat eKr. Algselt valmistati potikeder puidust. Mesopotaamia aladel, kus puit oli väga kallihinnaline ja raskesti hangitav, hakati 3000 aastat eKr treikettaid valmistama bituumenikihiga kaetud savist. Hilisemalt levisid ka kivist valmistatud treikettad. Mesopotaamias kasutatud potiketra aeti ringi käsitsi. Jalaga ringi aetav potikeder leiutati Egiptuses 2000 aastat eKr. Kreeta-Mükeene keraamikud
tada teisi. gilised karakteristikud. Vaatleme neid treimise näitel (sele 2.35). Sele 2.35. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiru- se. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealii- Sele 2.33. Treilõikur kumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, -1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
