Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud. Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline. Paljudel kaskedel on koor, mis on kas tumedatooniline ja läikiv või valge ja paberilaadne. Vaher Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu
uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim. Asustab kõik niiskemad kasvukohad, kasvab madalsoos, siirdesoos, rabas, rabastuvatel niitudel ja metsades. Õied on koondunud vorstikujuliseks urbadeks nagu teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga
Kaskesid on põhjapoolkeral umbes 60 liiki. Eestis on neli erinevat kase liiki esindatud. Neist kõige rohkem on arukaskesid. Kased on meie metsade koosluses ja ökosüsteemis väga tähtsal kohal, sest üle 20 % meie metsades kasvavates puudest on just kask. Kaskedel on väga palju kasutusalasid, mis teevad kasest väärtusliku puu. Kaskedel on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna kask on üks eestlase lemmik puudest. Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad. Neil saab hästi vahet teha tänu puu okste tihedusele. Madala kase oksad ja tüvi on suhtelselt peenikesed ja tihedad erinevalt vaevakasest. Tihedate okste pärast tehakse madalkasest saunavihtasid. Arukased ja sookased on kõrged puud
kaupa võrsete tippu. Püstised (või rippuvad) emasurvad moodustuvad lühivõrsete pungadest enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel ning asetsevad noorte lehtede kaenlas. Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos (urva) kattesoomustega pudenevad. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane. Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva,
Püstised (või rippuvad) emasurvad moodustuvad lõhivõrsete pungadest enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel ning asetsevad noorte lehtede kaenlas. Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos (urva) kattesoomustega pudenevad. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane. Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad
Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad tuule abil kilomeetrite kaugusele. Seemned idanevad kiiresti ja samuti kaotavad idanevuse mõne aastaga. Kaseliigid annavad noorelt kännuvõsu, pärast 40 eluaasta hakkab võsumisvõime langema kuid püsib siiski umbes kuni 70. eluaastani. Kõrguskasv hakkab kiirust koguma mõned aastad peale idanemist ja on hoogne vanuses 10....25 aastat ning peaaegu lakkab pärast 60. eluaastat Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit. Nõtketest
vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algul). · Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades · Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel · Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad · Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad · tugev, sitke ning halvasti lõhestatav punakas- või kollakasvalge hajulisooneline
abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad tuule abil kilomeetrite kaugusele. Seemned idanevad kiiresti ja samuti kaotavad idanevuse mõne aastaga. Kaseliigid annavad noorelt kännuvõsu, pärast 40 eluaasta hakkab võsumisvõime langema kuid püsib siiski umbes kuni 70. eluaastani. Kõrguskasv hakkab kiirust koguma mõned aastad peale idanemist ja on hoogne vanuses 10....25 aastat ning peaaegu lakkab pärast 60. eluaastat. Kased on valgusnõudlikud ja külmakindlad, vähenõudlikud kasvukoha suhtes, konkurentsivõimelised teiste puuliikide ja rohttaimestikuga, asustades nn. ,,pioneerliikidena" vabu kasvualasid
annaabi.ee 
