31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE
31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE
kultuurvorme. Kasvatamine levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme. Eestis: Pildid 1. 2. 3. 1 - heledate lõvedega punakaspruun võrse; 2 - punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid; 3 - pealt erkrohelised, alt sinakasvalged, sügavate väljalõigetega hõlmised lehed Põldvaher (Acer campestre) Noorelt munaja, vanemas eas ümarama võraga ja noorelt pikirõmelise, vanemas eas ristkülikukujuliselt lõheneva ja kergelt korgistuva tüvekoorega kuni 25 m kõrgune puu, areaali ebasobivates osades ka põõsasjas. Kasvab tamme- valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150...200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad
Arvutiteenindus Arvutikomplektid Referaat 2009 Sisukord: · Koduarvuti komplekt · Mänguri arvuti · Kontoriarvuti Lihtne koduarvuti komplekt Kõige esimene ja odavaim on Array Computers poolt pakutav komplekt nimega Sempron LE 1250 ja mille hinnaks on kokku koos 17" LCD monitoriga 3975kr. AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-6400 800MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD 1 Gb DDR2, 160 GB HDD SATA2, video 256 MB GeForce 6100 onboard, Sound, USB, LAN, ATX korpus, klaviatuur, hiir optiline Teiseks komplektiks on peaaegu nagu eelmine kuid videokaart on erinev. Hinnaks on tal 2875kr + 1335kr. Monitor. Saadaval ATF Arvutisalongist AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-5300 667MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD Puudub (ilma litsentsita) CPU AMD Sempron LE-1300 (2.2 GHz/ 512KB 45W), DDR2 1GB, MB nVIDIA GeForce
31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m
Pealküljel rood sissevajutatud. 31) Daphne mezerum harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad
· Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Harilik vaarikas · Rubus idaeus 5-7 teravatipulist hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher · Acer platanoides 3-5 hõlma Servast ebaühtlaselt kahelisaagjas Südaja alusega Pealt tumeroheline, alt sinakasroheline · Mägivaher · Acer pseudoplatanus 3 hõlmaga Keskmine hõlm oluliselt pikem Keskmisel hõlmal omakorda hõlmad või saagjas Punakas roots · Ginnala vaher · Acer ginnala Munajas või piklik munajas Kahelisaagjas või nõrkade hõlmadega · Tatari vaher
(nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt) * Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega - servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem) * Acer platanoides - harilik vaher - lehed 5 või 7 hõlmalised - terava tipulised, teravatipulised hambad ( nagu vahtra leht ikka, suht terav, ald süda terav) * Acer tataricum - tatari vaher - lehed munajad kergelt piklikud - kahelisaagja servaga - õrnad hõlmad - nõrgalt karvane
Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili) Acer pseudoplatanus mägivaher(leht on hõlmadega , esineb 3-5 hõlma , servad on saagjad, südaja või ümardunud südaja alusega, kollakasroheline leht) Acer tataricum tatari vaher(viljad on punased, kaheli saagja servaga, harva õrnalt hõlmiline, leht on
kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad. Hippophaë rhamnoides – harilik astelpaju Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. Phellodendron amurense– amuuri korgipuu Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga, väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. Acer pseudoplatanus – mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Acer ginnala– ginnala vaher Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed),
laiovaalseks; Koor noortel puudel rohekas või hall, ka helepruun; vananedes muutub hallikaks, pruunikaks korbaks koorevagudega. Heitlehine, puud ja põõsad. Pungad Jalakas Ulmus vahelduvalt, kaherealiselt, võrsed sik-sakjad. Heitlehised puud või kõrged põõsad. Koor on hallikaspruun/ osadel valkjate peenete Vaher Acer triipudega. Võrsed sirged, peened kuni keskmise jämedusega, jäigad pungad vastakuti. Heitlehised keskmised ja suured puud. Pärn Tilia Pungad paiknevad sik-sakjatel võrsetel vahelduvalt kaherealiselt. Heitlehised kõrged, võimsad puud atraktiivse
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
12. RVE tütarettevõtte rajamisel teise riiki on määravaks: soe kliima, väikesed saastemaksud, vabameelne elanikkond, eksootiline loodus, aktiivne tarbimine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Nestle, Hansapank, Johnson&Johnson, McDonald, Ford Maailmamajanduse globaliseerumine B 1. Maailma tuntuim toorainekartell on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Monton, Exxon Mobil, Nycomed, Ford , Volvo, Acer, Statoil. 3. Globaliseeumine mõjutab Lõuna riike järgmiselt: a) peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid tooraineterikastes maades. b) arenenumateks pealinnade ümbrused ja toorainerikkamad piirkonnad. c) sõltumine teistest riikidest 4. Milline neist pole OPECi liige: Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Kuveit, Iraak,Iisrael, Nigeeria, Saudi Araabia 5. Teiste riikide maavarasid ja tööjõudu hakkasid kasutama kolmanda põlvkonna ette-võtted
sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone
Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae Malus niedzwetzkyana verev õunapuu. Kultuurvorm · 16 · Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher Acer platanoides L. Tüve ümbermõõt on 424cm · Sillapoolse väljapääsu müüri juures kasvavad: - Clematis elulõng "Entel" - Clematis "Diana" - Clematis "Marmori" - Clematis "Roko-kolla" - Clematis "Tartu" - Clematis "Ekstra" - Clematis "Rüütel" - Clematis "Emajõgi" - Clematis "Valge daam" - Clematis "Rahvarinne" - Clematis "Kaunitar" - Clematis "Liisu"
· Pärna puidust tehakse söepulbrit · Pärna õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Harilik vaher (Acer platanoides) läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras ·Vahtra õied on väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. · Vahtra puitu kasutatakse vineeri, parketi,
Emaplaat Emaplaat on PCB plaat (Trükkplaat), mis on olemas suuremosa elektroonikas mingil kujul. Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana. Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor, RAM, võrgu kaart, kõvaketas, toiteplokk ja nii edasi. Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Sed...
sotsiaalselt mõjutatud. • Selles etapis aktiveeruvad mälu ning tähelepanu. • Tähelepanu oli tahtlik(valitud stiimulid sovivad inimese motiveeritud käitumisega), mälu tõttu ma sain salvestada, säilitada,taastada info. TOOTE KRITEERIUMID • Ekraani dialonaal - 13-14,5 tolli • Ekraani resolutsioon - 1920x1080 Full HD • Protsessor - üle Intel Core i3 • Graafikakaart - Radeon™ RX Vega 10 Graphics või muu • Kaubamärk - Asus, HP ning Acer • RAM ning püsimälu - 8-16 GB; 250-500 GB • Hind ja välimus – 500-900 eurot • Olulisemad kriteetiumid olid mälu ja protsessor, sest need vastutavad sülearvuti OSTU TOITUMINE • Erinevaid poode külastamine, et näha, saada konsultandi arvamust ning testida tooteid • Kauba ostmine poest ei toimunud kohe, sest tahtsin selle siiski enne toote lõplikku ostmist paremini läbi mõelda • Kodus vaatasin veel kord poe veebilehel toote omadusi
Õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Meeproduktiivsus on kuni 30 kg/ha. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. 1.4 Ploomipuu ladinakeelne nimetus: Prunus domestica. Õitsemise aeg: 5. mai - 20. mai. Meeproduktiivsus: kuni 70 kg/ha. Ploomipuu hakkab õitsema mai alguse poole, kokku umbes 10 päeva. Meeproduktiivsus 10-70 kg/ha. Õietolm on määrdunudklollane. 1.5 Harilik Vaher ladinakeelne nimetus: Acer platanoides. Õitsemise aeg: 3. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 200 kg/ha. Väga levinud puu eesti parkides ja maakodude ümbruses. Vaher hakkab õitsema umbes samal ajal kui kask läheb lehte. Õitseb kuni 2 nädalat. Mesilased saavad ilusate ilmadega rohkelt nektarit ja rohekat õietolmu. Saagikus hektari kohta on ca 200 kg. Enamasti segavad heitlikud ilmad vahtral nektarit eritamast ja mesilasperedel pole sel ajal piisavalt korjemesilasi. 1
· Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom. Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=-551892899 http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Parts/lendorav.html http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm Harilik vaher Harilik vaher ja tema elupaik Harilik vaher (Acer platanoides) on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Ent õige vähesed on näinud teda tõelise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv. Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkõige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu. Ta on tavaline nii koduõues, linnaparkides ja haljasaladel, puiesteedel, kalmistutel kui ka vanade mõisate ümbruses. Looduses leidub vahtrat
36. keskmine ristik (Trifolium medium) L. 37. mägiristik (Trifolium montanum) L. 38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42. neljaseemneline hiirehernes (Vicia tetrasperma) (L.) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50
hakanud. Brasiila valitsus ongi tuntud kui suur Linuxi toetaja. On räägitud ka sellest, et vene sõjavägi on üritanud välja töötada oma enda Linuxi süsteemi. India on läinud nii kaugele, et on kõikidele riigi gümnaasiumi arvutitele Linuxi peale panemise kohustuslikuks teinud. Hiina, Prantsusmaa ja Saksamaa on samuti sinna poole liikumas. Linux on saanud populaarseks ka hiljuti rajatud Netbooki turul, kus paljudele seadmetele, nagu ASUS Eee PC ja Acer Aspire One, on Linux juba eelnevalt peale installitud. Praegune arendus Torvalds suunab jätkuvalt arengu kohta tuuma. Stallman juhib Tasuta Tarkvara Fondi, mis omakorda toetab GNU komponente. Viimaseks, üksikisikud ja ettevõtted arendavad kolmanda osapoole mitte-GNU komponente. Need kolmanda osapoole komponendid hõlmavad palju tööd ja võivad hõlmata ka tuuma mooduleid ja kasutaja-rakendusi. Linuxi kauplejad ja kogukonnad kombineerivad ja jaotavad tuuma, GNU komponente, ja mitte-
............................................................................................................... 92 Sarapuu (Corylus) ..................................................................................................................... 94 3 ILUPUUD ..................................................................................................................................... 96 Vaher (Acer).............................................................................................................................. 96 Hõbepuu (Elaeagnus) ............................................................................................................... 98 Õunapuu (Malus) .................................................................................................................... 100 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) ....................................................
Eesmärke Mitekordne.protseduur, reeglid strateegia määrab vahendid Tippjuhtkond kesktasemejuhid Madalama tasandi juhid. 5-10 aastat . 0,5-2 aastat Kuni 1 aasta. Vahepealse kestusega plaanid Kolm strateegiad eristumine-ordi branding- apple hinnajuhtimine acer Ettevõtte tegevuse planeerimine- strateegia tulueelarve kulueelarve tingimused Tasakaalus tulemuskaart Ettevõtte südamikus vision-kuhu tahetakse jõuda strateegia-kuidas jõutakse Kuidas jõuda? 1.Finantseesmärgid Nt kõrgem müük 25% 2. protsessid nt Efektiivsem ärimudeli muudatus nt tarnimine ilma vahelaota 3. töötajarahu nt: kaadrivoolavus või töötajate kõrgem kvalifikatsioon 4. kliendirahulolu
esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus tema looduslik taastootmine pole nii edukas, suudavad ranniku-ebatsuugaga edukalt konkureerida ja kohati ka välja tõrjuda punane lepp (Almus rubra) ja suurelehine vaher (Acer macrophyllum). Sinihalli ebatsuuga metsad Sinihall ebatsuuga moodustab ulatuslikke puhaspuistuid Idaho lõunaosas, Utah põhjaosas ning Montana lääneosas. Suurematel kõrgustel või mägede põhjanõlvadel tõrjuvad sinihalli ebatsuuga segametsadest järk-järgult välja külmakindlamad puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii),
Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, pealt paljas, alt karvane, 5-10cm pikk. Õied suured, valged ja lõhnavad. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. Kasutatakse haljastuses. 24. Harilik vaher ja mägivaher Harilik vaher: Acer platanoides Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Väike-Aasias. Eestis laialdaselt kuid hõredalt, rohkem pargi, allee- ja õuepuu. Kõrgus 25m. Eelistab niiskemaid viljakaid muldi. Varjutaluv ja külmakindel. Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga millel suured hambad. Leht 5-15cm millel pikk peenike roots. Õied mõlemasoolised, kollakasrohelised ja asuvad kobarates. Õitseb mais enne lehtimist. Vili on pika lennutiivaga kaksikseeme, mis variseb enne talve algust
Selle kordudes võivad taime juured katkeda. Külmakohrutus esineb liigniisketel muldadel. See kahjustab tõusmeid ja 1-2 aastaseid seemikuid. · füsioloogiline põud- kevadel kui mulla temperatuur on alles 0 kraadi lähedal ja taime juured ei saa vett kätte, siis võib tekkida füsioloogiline põud. TAKSONOOMILISED ÜHIKUD · sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm- vahtralised Aceraceae · perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer · liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h.vaher; punane vaher) · hübriidliik- hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Need saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. NT arukase ja sookase vahel, enelatel, viirpuudel · aedvorm- · sort-on inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisend, mida kasvatatakse kultuurtaimedena. Sordid
Sinna kuuluvad kuldking (Cypripedium calceolus), harilik jugapuu (Taxus baccata), 4 näsiniin (Daphne mezereum), võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera). Osakond täieneb igal aastal uute loodusest toodud liikidega. Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides) ja erinevaid sammaltaimi. Ida-Aasia osakonnas on kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Seal võib kohtuda humalataimega, pähklipuu, kultuurtaimi ja ravimtaimi. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana). Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid
Taiwan (Gueishan, Lujhu, Nankah, Tapei) Mehhiko (Juarez) Tsehhi (Ostrava) Hiina (Suzhou) Asusel on 50 opereerivat tugiteenuse kohta 32 riigis ja 400 tugiteenuse partnerit üle maailma. Tugiteenused asuvad Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja Aasias. Tuge pakutakse 37 erinevas keeles. Ajalugu Asus asutati 2. aprillil 1990. aastal Taipeis Taiwanis. Kõik neli asutajat (TG Tung, Ted KSU, MT Lia, Wayne Hsieh) töötasid inseneridena firmas Acer. Nimi "ASUS" pärineb sõnast Pegasus, mida tuntakse Kreeka mütoloogias kui tiivulist hobust. Pegasus tähistab kunstilist inspiratsiooni ja õppimist. Asutajad võtsid Asuse kasutusele loogilisest vaatevinklist, kuna Asus asub nimekirjades, mis on tähestiku järjekorras, eespool kui Pegasus. 2004. aastal müüs Asus üle 30 miljoni emaplaadi (rohkem kui kolm teist tootjat kokku). 2005. aastal ulatus komponentide tarne firmadelt ASUSTeK, Gigabyete, ECS, MSI üle 104 miljoni.
tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade või mälupulga pesa, on seda vastava kotiga hea ja mugav kaasas kanda. Sülearvuti on suure raamatu sarnane, mis on enamasti 2-5 cm paks. Esimene sülearvuti prototüüp tuli turule 1975. Aastal. Tänapäeval on välja töödatud erinevatele vajadustele vastavaid sülearvuteid. Näiteks võib sobiva sülearvuti leida endale kirjanik, õpilane, kui ka mängur. Tootjad · Dell · Samsung · Acer · Apple · Toshiba · HP · Fujitsu-Siemens · Compaq · IBM Rakenduslik eripära Sülearvuteid kasutatakse täna päeval igal pool, seda on lihtne kaasas kanda, sellega saab ühenduda wifi võrku. Näiteks kasutatakse reisides, ärikohtumistel jne. Ehituslikud eripärad Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või
kuid on ka üleminekuvorme liigi ja aedvormi vahel. Rohkem saadakse emataime omadustega seemneid püramiid- ja keravormide ning punaselehiste vormide puhul. Kollast lehevärvust ja lõhislehelisust antakse järglastele edasi halvasti. Alltoodud tabelis on esitatud seemnetest kasvatatavate aedvormide väljatuleku protsent: AEDVORMI NIMETUS Tunnustega järglasi,% 1. Hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides f. schwedleri) 15 – 30 2. Mägivahtra punaselehine vorm (Acer pseudoplatanus f. purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f
..................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides)..................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2
ebajasmiin Eestis laialt levinud. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Kõrgus alla 2 m. · Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. 24. Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia. Esineb Eestis küll laialdaselt (kuid hõredalt), ja on tuntud rohkem pargi, allee- ja õuepuuna. Eesti metsades on vahtrapuistud väga haruldased. Sageli leidub rohkemal või vähemal määral harilikku vahtrat salumetsade koosseisus. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega, ehk mullaviljakuse suhtes nõudlike puuliikidega
.....................................................46 3.11 Lodjapuu (Viburnum)....................................................................................................48 3.12 Sarapuu (Corylus).........................................................................................................49 4.ILUPUUD..............................................................................................................................50 4.1Vaher (Acer).....................................................................................................................50 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus)......................................................................................................51 4.3 Õunapuu (Malus).............................................................................................................52 4.4 Kirsipuu( Prunus syn. Cerasus)...........................................................................
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu
nõlvadel kõrgusel 300 kuni 800 m, on kõige levinumad karvane tamm (Quercus pubescens) ja ungari 2 tamm (Q. Frainetto). Teised selles vööndis esinevad lehtpuu- ja põõsaliigid on austria tamm (Q. Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök (Carpinus sp.), saar (Fraxinus sp.), vaher (Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.), hobukastan (Aesculus hippocastanum) jne. Looduslikud hariliku kastani (Castanea sativa) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas. Montaansed okasmetsad. Ulatuslikud okasmetsad, milles domineerivad kas must mänd (Pinus nigra) või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A
Haabitus enamasti koonusjas kuni silinderjas, tüve koor hallikas ja pikuti lõhestunud, juurestik maapinnalähedane. Tsoon II. Harilik elupuu oli ilmselt üks esimesi võõrpuuliike, milline toodi Ameerikast Euroopasse ja see toimus aastal 1545 (1536). Areaal: Hariliku elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga.
Kõvaketta suurus on 500 GB mis on piisavalt suur et salvestada see mida peetakse oluliseks. Sellel arvutil on kohe kaasas ka klaviatuur, hiir ja monitor seega ma ei pea neid ostma hakkama. 6 Monitorid Monitoride valik, võrdlen viite monitori et leida neist üks mis sobiks büroole. ViewSonic LG LG 19" Asus Acer 19" 19" LCD ELECTRONICS LCD VW193D LCD VA1916w LCD-TFT 17" Flatron P193Wx W1942S- SF Wide Heledus tugevus 300cd 250cd 300cd 300cd 300cd (cd/m²)
kaitstavate hulka harilik jugapuu (Taxus baccata). Osakond täieneb igal aastal uute liikidega. 5 Foto 1: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) 2.3 Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides). Ida- Aasia kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana), millel lehelabal pikkust kuni 20 cm. Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid.
Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides- h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat
Haabitus enamasti koonusjas kuni silinderjas, tüve koor hallikas ja pikuti lõhestunud, juurestik maapinnalähedane. Tsoon II. Harilik elupuu oli ilmselt üks esimesi võõrpuuliike, milline toodi Ameerikast Euroopasse ja see toimus aastal 1545 (1536). Areaal: Hariliku elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga.
memory chips. The bus from a SIMM to the actual memory chips is 32 bits wide. A newer technology, called dual in-line memory module (DIMM), provides a 64-bit bus. For modern Pentium microprocessors that have a 64-bit bus, you must use either DIMMs or pairs of SIMMs. Chipset Models - Today there are many chipset models in the marketplace. The most popular for mainstream desktop computers are Intel's 810, BX, LX, and ZX. There are also "third party" chipsets available from Acer Labs (ALi), Silicon Integrated Systems (SiS), and VIA Technologies (VIA). The latter are quite similar to their Intel counterparts but may add features not available in the Intel chipsets. The third party chipsets may also support non-Intel processors (like those from AMD and others that have a 100MHz data bus and use the "Socket 7" processor-to-motherboard socket). Intel also produces chipsets that support dual processors
Valgus- päikesepaisteline Haljastusväärtus- sobib üksikasetuses, kuna dekoratiivsed viljad ja sügislehestik Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad liitlehed Õied- kollased, tipmistes pööristes Viljad- väikesed, kuivad luuviljad ÄÄDIKAPUU E. SUMAHH E. MÜRGIPUU Rhus typhina Mullastik- vähenõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivne sügisvärv, sobib üksikult Puu võra- Lehed- liitlehed Õied- väikesed, pööristes Viljad- väike luuvili VAHER Acer Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- avatud kasvukohta Haljastusväärtus- kasutatakse 150 liigist umbes 20 Puu võra- Lehed- vastakud, sõrmjad, liht või liitlehed Õied- ühekojalised kahesugulised Viljad- kaksiktiibvili HOBUKASTAN Aesculus Mullastik- Niiskus- Valgus- päikesepaistelist Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses pargipuuna või alleepuuna Puu võra- 1 Lehed- vastakud, sõrmjad, liitlehed
28) Vaarikas (Rubus idaeus) Vaarika eluiga on 2 aastat. Õitseb hilja juunikuus. Viljad valmivad, juulis-augustis, seejärel kogu maapealne osa hukkub.( maa sisse jääb alles risoom, millest järgmine aasta areneb õiteta vaarikavars. Kuivatatud marjad on tõhus higileajav ja palavikku alandav vahend. Tõmmisega saab ak ravida põletikke ja leevendada valu. Vaarikaseemnetes sisalduv aine fütosteriin aitab ära hoida skleroosi. Vaarikalehe tee on ergutus-ja ravijook. 29) Vaher (Acer platanoides) Kõige paremini kasvamiseks sobib huumusrohke, viljakas, parajalt niiske muld. Noores eas sirgub paremini varjus, vanemas eas vajab rohkem päikest. Eluiga võib ulatuda 200 aastani. Õied ilmuvad maikuus, natuke enne lehtede tekkimist. Puidust valmistatakse kitarri, viiuli, mandoliini ja teiste keelpillide kõlakasti põhju. Puit on kõva ja sellepärast kõlab heli sellelt paremini vastu. Vahtramahlast on toodetud ka suhrkut.
bomengids.nl/uk/soorten/Hazelaar__Corylus_avellana__European_filbert.html) Joonis 90. Harilik sarapuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Harilik sarapuu. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=142&cid=2170&cgid=. 24.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=142&art=157. 24.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm. 24.09.2013. 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) (joon. 91, joon.92) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga
ning hooldetööd. Kõik puhastus- ja hooldetööd tuleb teostada äärmisi ohutusnõudeid järgides. Enne hooldetööde alustamist tuleb tõstuki kasutamine lõpetada. Õli lisamisel hüdrosüsteemi, kui tõstehoob ei tõuse enam ettenähtud kõrgusele, tuleb toimida järgmiselt: Esmalt tõstke tõstehoob pooleni maksimaalsest tõstekõrgusest ja keerake ära silindri kork (1 tabel 9). Valage silindrisse õli juurde, kuni silinder on täis. Kasutage hüdroõli AGIP ACER 22. keerake kork silindrile tagasi. Kork on varustatud tühjendusavaga. Kui olete seadmesse õli lisanud, siis laske tõstuk alla ja liigne õli voolab avast välja. Kui tõstehoob ikka maksimumkõrgusele ei tõuse, siis korrake kirjeldatud toimingut. Hoidke tõstuki rattad alati puhtad. Määrige rattalaagreid ja kontrollige, kas need on alati heas korras. Puhastage seadet regulaarset, eriti selle tõsteplaadi tugikinnitusi, et tõsteplaat oleks õigesti ja püsivalt tasakaalus (2
Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv. Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Harilik vaher Acer platanoides Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega. Juurestik hästi arenenud
vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. Harilik Vaher (acer platanoides) VA 1. Leviala: Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan. 2. Suurus: 30 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, laimunajas või ümar. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Tüvi tumehall, peenerõmelise korbaga. 4. Lehed ja pungad: Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga
Seemned on pika puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine 300-400a. Juurestik hästiarenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Harilik vaher Acer platanoides Soodsates tingimustes kasvab kuni 30m. Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem sama värvi (punakaspruunid), ladvapunga kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad vastastikku. Lehed suured. Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Paljuneb kergesti seemnetest, aga ka kännuvõsust. Noorelt kasvab kiiresti. Võib saada 150- 200a vanaks. Juurestik hästiarenenud, külgjuured hästi areneud ja hargnevad
annaabi.ee 
