Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3) 10 7. LEHIS Lehise ladina keelne nimetus on Larix. Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad. k Larix gmelinii, Larix dahurica), Jaapani lehis ( lad. k Larix kaempferi, Larix leptolepis), Rupprechti lehis (lad.k Larix principis-rupprechtii), Hiina lehis (lad. k Larix potaninii), lad. k Larix himalaica, lad
Introdutseeritud kuna ta on külmakindel mullastikus suhtes vähenõudlik ja küllaltgi varjutaluv. Keerdmänd Pinus contorta Kasvab 10- 20 harva 60 meetriseks Areaal: Põhja- Ameerika läänealal Introdutseeritud kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivse välimusega Siberi lehis Larix sibirica Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa põhja- ja kirdeosas. Suurus: 40-50 m Introdutseeritud kuna talub esimestel aastatel mõningat varju Siberi nulg Abies sibirica Kasvab 30- 40 meetriseks Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber,
· Looklev taim 1-idulehelise ja 2-iduleheliste bloki vahel on Betulaceae Corylus avellana harilik sarapuu · Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae Phragmites australis harilik pilliroog. Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu · Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12
13) Abies x phanerolepis värdnulg *Võrse kergelt karvane (hõredad, hallid). *Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud). Perekond lehis (Larix) Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all.
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
decussata Värd jugapuu Taxus x media 1 1 Poolvari/ vari Harilik sirel Syringa vulgaris 3 2,5 Täisvalgus/ ´Znamja Lenina´ ´Znamja Lenina´ poolvari Harilik kuusk Picea abies ´Aurea´ (30 a) 2 Täisvalgus/ ´Aurea´ 12 poolvari Euroopa lehis Larix decidua (30a) 10 Täisvalgus 15 Ebajasmiin ´Dame Philadelphus 1,5 1,5 Täisvalgus/ Blanche´ coronarius ´Dame poolvari Blanche´ Harilik ebatsuuga Pseudotsuga 25 15 Täisvalgus/ menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/
lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl-kraad. Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km. Käesoleva kursuse käigus tutvutakse järgmiste okaspuusugukondade ja perekondadega: a) Männilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
taimedel. • Hukkunud männid tunneb ära okaste alaspidise asetuse järgi. • Tõrjeks kasutatakse fungitsiide (Daconil, Tilt) • Haiged taimed tuleks välja korjata ja põletada. Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul ebatsuugal Pseudotsuga menziesii, euroopa lehisel Larix decidua ja harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. • Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. • Kõige paremini on okastel sümptomid nähtavad juunis – juulis. Rohkem infot okaste haiguste kohta • http://ph.emu.ee/~ drenkhan/okas/manni_okkahaiguste_l yhimaaraja.pdf Okste ja võrsete haigused Saaresurm
marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Seemned on kas tiivutud (Juniperus, Pinus sp.), ühepoolse lennutiivaga (Abies, Picea, Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga sp. jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel: a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.); b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.); c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla
Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. Sugukond jugapuulised (Taxaceae) on enamasti dendroloogilises kirjanduses paigutatud jugapuude (Taxopsida) klassi või okaspuude klassi seltsi jugapuulaadsed (Taxales). (62)60 igihaljas ja 5 suvehaljas (ebalehis - Pseudolarix, glüptostrobus - Glyptostrobus, lehis - Larix, metasekvoia - Metasequoia ja sooküpress - Taxodium) perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki.
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
Käbid suhteliselt väikesed, püstised, ovaalsed ja pruunid. Puit punakaspruun, kõva, tugev, väga vaigurohke. Perekonnas umbes 10 liiki (euroopa, siberi, kuriili). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kasutatakse saematerjalina ehituses, välis- ja siseviimistluses. Vaigusisalduse tõttu seal, kus immutatud puitu kasutada ei saa: kasvuhoone, aiamööbel. Euroopa lehise vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Lehiseid kasutatakse ka haljastuses. Euroopa lehis: Larix decidua Pärit Kesk-Euroopa mägedest. Eestisse sissetoodud, paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus 40m. Valgusküllane kasvukoht ning viljakas parasniiske muld. Suhteliselt külmakindel. Okkad 40-70 kaupa kimbus, 1-4cm pikad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpus ja varisevad oktoobris-novembris. Käbid ovaalsed, 2-4cm pikad. Puit helepruun, tugev, vaigurohke. Puitu kasutatakse ehituses, disleritöös ja laevaehituses. Vaigust saab tõrva ja tärpentiini
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutn...
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra- Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud, sageli tipp kilpjas Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel. LEHIS Larix Mullastik- sügavapõhjalisi, kergeid muldi (pH u 5,5...6,) Niiskus- ei talu kõrget põhjavee seisu Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Puu võra- Noorena korrapärane ja koonusjas, vanemaseas kuhikjas ja ebakorrapärane Okkad- pehmed, lineaalsed, pealt rohelised, 15-70 kaupa kimbus, viimase aasta oksal spiraalselt ja ühekaupa Käbid- Isaskäbid okste alumisel küljel, ovaalsed, tolmlemisel kollased. Emaskäbid värvuselt purpursed, roosad, rohelised. TSUUGA Tsuga
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.........................................................
süvenevad. Keskmised kuni väga kõrged puud mille koores on noores eas vaigumahutid ,hiljem Ebatsuuga Pseudotsuga muutub aga koor paksuks ja lõheliseks korbaks.Pundad koonilised ja vaiguta. Lehised on heitlehised ,sirged ,kõrged , hõreda Lehis Larix võra ja pikkade okste ning väga vaiguse puiduga puud. Kuulub õlipuuliste sugukonda; Madalad kuni kõrged puud 10-50m; või kõrged põõsad; Võra on munajas, elusvõra muutub aastate jooksul Saar Fraxinus laiovaalseks; Koor noortel puudel rohekas või hall, ka helepruun; vananedes muutub
Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, kasvab edukalt teiste liikide turbe all. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Tumerohelise tiheda võra tõttu kasutatakse palju haljastuses. Et jugapuu on hävimisohus, siis on ta Eestis võetud looduskaitse alla. Perekond Lehis Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Okkaid on palju. On heitlehised okaspuud. Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad madalaid temperatuure. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest. Väga aeglase kasvuga. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Pikaealine 2000-(4000)a. Hästi varju taluv (Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam). Soojalembene. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Talub hästi kärpimist. Perekond lehised Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid
Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Tsoon II. 1820. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Moodustab nn. tumetaiga koos Picea abies, P. obovata, Pinus cembra ssp. sibirica ja Larix sibirica -ga. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad,
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Isasurvad 3-6-kaupa võrse tipus, rippuvad, Et jugapuu on hävimisohus, on ta võetud Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, emasurvad madalamal 3-5-kaupa lehtede looduskaitse alla. eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. kaenlas. Käbikesed 1,2-2 cm pikad, seeme Perekond lehis - Larix Siiski levivad arukaasikud eeskätt 0,2-0,4 cm pikk, kitsa tiivaga. Vili Lehise perekonda kuuluvad suvihaljad viljakamatel, parasniisketel muldadel. Ei üheseemneline läätsekujuline pähklike, ühekojalised kõrged puud. talu kõrget põhjavett ja liigniisketel ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel. Leidus ka looduslikku paigutust. Viljapuuaed: granaatõun, õun, pirn, kirss, ploom, apelsin, sidrun, virsik, aprikoos, mandel, sarapuu, kreeka pähkel, pistachio jt. Pookimine oli tavaline. Bosco, boschetto: küpress (Cupressus), mänd (Pinus sylvestris, Pinus pinea), kadakas, tamm (Quercus ilex jt), loorber, vaher, jalakas, kastan (Castanea sativa), plataan (Platanus orientalis), pöök, Larix, saar, oliivipuu, jugapuu jt Metsa variandid: Vigna = park, muutmata pinnamoega, osaliselt loodusliku taimestikuga, mida läbisid sirged teed (avenüüd), osalt ka diagonaalsed ja radiaalsed. Esines eriti Roomas. Võis olla ka üsna korrapäraselt istutatud viljapuude- ja viinamarjaistandus. Sinna oli tihti paigutatud ka antiikseid skulptuure, sambajäänuseid, reljeefe, sarkofaage ja muud värki, osalt aiaga või pergolaga piiratud alale või lihtsalt siia-sinna metsa alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
