KANADA Üldandmed Pealinn: Ottawa Keeled: inglise & prantsuse Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 33 617 000 Rahvastiku tihedus: 3,3 in/km² Iseseisvus: 1.juuli 1867 Haldusjaotus Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper Monarh riigi sümbol - esindaja.
Kanada Kanada on riik, mis asub Põhja-Ameerika mandril läänepoolkeral. Kanada koosneb kümnest provintsist ja kolmest alast, mis kulgevad Atlandi okeanist kuni Vaikse ookeanini ja põhjaosas Arktilise ookeanini. Kanada on väga suur riik ja ulatub Yukoni provintsist kordinaatidega 56°07'49.3" põhalaiust 106°20'48.4" läänepikkust kuni St. Johni saareni Newfoundlandis kordinaatidega 46°32'29.6"põhjalaiust 53°17'59.1" läänepikkust. Kanada territorium on laialivalguv. Territoorium jaguneb suuremale mandriosale, kus esineb palju järvi, kuid riigi põhjaosas on palju eri suuruses saari. Kanada on pindala suuruselt teine riik maailmas (9 984 670 km2). Kanadas elab üle 36 millioni elaniku, mis ei ole väga palju arvestades riigi pindala
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse
kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusreservaatide ning Kaljumäestiku Rahvuspargiga. Märku annab endast ka pinnase vulkaaniline iseloom kuulsad on Kaljumäestiku allikad ning Yellowstone´i geisrid. TAIMESTIK Olenevalt geograafilisest laiusest ja kõrgusest moodustuvad Kaljumäestikus erinevad taimevööndid. Vööndid muutuvad aeglaselt põhjast lõunasse ning kiiresti kõrgusesse. Liikide üldarv on väga suur. Metsapiir asub Yukoni piirkondades 762 m kõrgusel merepinna kohal; soojemas, parasvöötmekliimaga New Mexicos algab see aga 3660 m kõrgusel. Vahetult allpool lumepiiri paiknevates metsades kasvavad kuused, männid ja nulud, allpool segunevad need kaskede ja mägivahtratega. Suurem osa Kaljumäestiku arktilisest piirkonnast on kaetud kidurate kaskedega. Viljatul taigapinnasel kasvavad lehtpuud kased, paplid ja haavad. Kaljumäestiku arktiline osa ning Euroopa Alpid on taimestikult sarnased
ALASKA Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 2011/2012 Sisukord: · Alaska üldinfo · Eskimod · Tundra · Rahvastik · Loomad Alaska Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik. Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir.
Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik, mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim. Suuremad järved: Iliamna, Becharof, Tustumena. 1.6 Rahvastik: Rahvaarv: 619 500 (1999, 48. koht) . Rahvastiku tihedus: 1,1 inimest ruutmiili kohta (1999). Etniline koosseis: 72,5 %
1.4 Veekogud Jõed Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega. Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Riigi arvututest jõgedest ja jõekestest tuleb veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis jõuavad mereni juba USA rannikul. Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga. Järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on palju suurem pindala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. 5 Tuntud ja tähtsad on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca
aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. · USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib idalääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool 30°, Ülemjärve ääres Duluthis 13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's 1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Keskmine temperatuur suvel Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C Keskmine temperatuur talvel Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C Sademete langemise hulk Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998
(Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride 4 läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas
Montreal (3 326 510), Vancouver (1 831 665) ja Ottawa-Hulli linnastu oma 1 056 000 elanikuga. Torontos, Vancouveris ja Montrealis ehk riigi kolmes suurimas linnas elab kokku koguni 31% kogu Kanada rahvastikust. Haldusjaotus. Kanada jaotatakse 10-ks provintsiks ja 2- ks territooriumiks. Provintsid on Alberta, Briti Kolumbia, Manitoba, New Bruinswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Quebec ja Saskatchewan. Kaks territooriumi on Yukoni ning Loodeterritoorium. Majandus. Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22 333$. Kõrget arengutaset näitab ka see, et põllumajandus andis kõigest 2%, tööstus 26%, teenindus aga koguni 72% RKP-st. Haridustase ja eluolud Piirkond Keskmine Sünde 1000 Kirjaoskus RKP
Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Keskmine temperatuur suvel: Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C Keskmine temperatuur talvel: Põhjaosa 0
suurenenud 7,5 miljardit dollarit võrreldes 2010 – 11 aastaga. Valitsus kulutab 36% oma eelarvest põllumajandussektorile, mis teeb selle üheks tähtsamaks sektoriks riigis. Valitsuse toetus sektorile kõigub üle provintside – kõik oleneb kliimast kus provintsid asuvad ning mida kasvatada suudavad. Näiteks British Columbia, Alberta ja Saskatchewani provintsid (Joonis 1) saavad riigilt rohkem toetust, sest nende alad on viljakamad võrreldes näiteks Yukoni ja Nunavuti territooriumitega, sest seal on suurem osa pinnasest kaetud igikeltsa ja – jääga. Kuna Kanadal on suures koguses jõgesid, siis on äratasunud arendada riigis hüdroelektrienergia kasutust ja tehnoloogiat. Põllumajandus Põhilised põllukultuurid soojemates kohtades on: nisu, suhkrupeet, lina, mais, kaer ja rukis. Jahedamates ainult mõned neist. Lähiaastatel on Kanada farmerid hakanud kasvatama ka riisi tulenevalt Aasia maade inimeste populatsiooni kasvamisest.
2.2 KLIIMA USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis −13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim). 4 Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000 mm, Kaskaadides kohati kuni
wikipedia.org/wiki/Ameerika_ühendriigid#Kliima 15. Kliima üldiseloomustus USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000- 1200mm aastas)
Gröönimaa ranniku lähedal läbib merd lõunast põhja suunas soe ja ümbritsevast soolasema veega Lääne-Grööni hoovus. Labradori poolsaare ranniku lähedal läbib merd põhjast lõunasse külma ja vähesoolase veega Labradori hoovus. Beuforti meri Beauforti meri (inglise keeles Beaufort Sea, prantsuse keeles mer de Beaufort) on meri Põhja-Ameerika looderannikul. See on Põhja-Jäämere osa Alaska põhjaranniku ja Kanada Arktika saarestiku vahel. Ümbritseb Loodealade, Yukoni, Alaska ja Arktika saarestiku rannikut. Beauforti mere pindala on 450 000 km². Meri sai nime Briti hüdrograafi Francis Beauforti järgi. Merre suubuvad Mackenzie jõgi ja mitu väikest jõge. Lahed Hudsoni Laht Hudsoni laht on suur siselaht Kanadas, mis eraldab Labradori poolsaart Kanada lääneosast. See on Põhja-Jäämere osa ja asub Põhja-Ameerika kirdeosas. Hudsoni lahe pindala on 1,23 miljonit km². Baffini laht
New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool -30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim). Keskmine temperatuur Suvi Talv Põhjaosa 8...16 °C 0...-32 °C Lõunaosa 16...24 °C 0...-8 °C
3 1. ÜLDINFO KANADAST Riigi ametlik nimetus: Kanada (Canada) Pindala: 9 984 670 km² Pealinn: Ottawa Rahvaarv: 33,03 mln. Rahvastiku tihedus: 3,3 elanikku ruutkilomeetri kohta Rahvastiku juurdekasv: 0,967% Riigitähis: CAN Rahaühik: kanada dollar Riigikeeled: inglise keel ja prantsuse keel Haldusjaotus: jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks Provintsid: Territooriumid: Alberta Yukoni ala Briti Columbia Loodealad Manitoba Nunavut New Brunswick Newfoundland ja Labrador Nova Scotia Ontario Prints Edwardi saar Québec Saskatchewan Poliitiline süsteem: Parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuninganna Elizabeth II (kohapeal asendab kindralkuberner Michaëlle Jean) Valitsusjuht: Peaminister Stephen Harper Seadusandlik võimuorgan: Kanada Parlament (House of Commons and Senat) ja igal
kahjuliku mõju edasisele uurimisele. (3: 94) Eduka vaatlusõppimise puhul tuleb pöörata mudeli käitumisele tähelepanu. See, mida on vaadeldud, tuleb meelde jätta, on vaja olla võimeline täide viima soovitud käitumist ja peab olema motiveeritud seda käitumist imiteerima. (9) 1.3.1 Albert Bandura (1925) Albert Bandura (vt. joonist 2) sündist 4. detsembril 1925. aastal Kanadas. Ta oli väga kõrge õpiedukusega, õppis enda linna väikeses koolis. Pärast keskkooli töötas ta Yukoni osariigis Alaska Kiirtee aukude parandajana. Ta kaitses bakalaureusekraadi psühholoogias Briti Kolumbia ülikoolis 1949. aastal, pärast mida ta läks Iowa ülikooli kus 1952. aastal sai ta doktorikraadi filosoofias. Ta kohtus enda abikaasa Virginia 8 Varnsiga sel ajal, kui ta oli Iowa ülikoolis. Neil on kaks tütart. 1953. aastal hakkas ta õpetama Stanfordi ülikoolis, kus ta andis 1959
USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas:
aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool -30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim). Keskmine temperatuur Suvi Talv Põhjaosa 8...16 °C 0...-32 °C Lõunaosa 16...24 °C 0...-8 °C
.. 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. Pung on 1,5...3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud. Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga. Käbid võivad avaneda varsti pärast valmimist ja langevad seejärel maha või siis jäävad kauemaks ajaks suletuks. H=10...30 (40) m. Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m
Tundra ulatus poolsaarena Aasiast Põhja-Ameerikat katvate jääliustikeni. Poolsaar ise oli kuiv lagendik, kus suved olid lühikesed, talved pikad; tuuline ala. Ent seal oli lisaks tundrale ka soiseid alasid ja rohumaid; lopsakad niidud olid suvel sobivad suurtele rohusööjatele (mammutid, metshobused, muskushärjad jt arktilised liigid). Suurem osa Põhja-Ameerikast oli jää all, kuid tänapäeva Kanada lääneosas kulges jääkoridor. See algas Alaska rannikujäält ja kulges läbi Yukoni, Mackainze ja Frasieri jõeorgude ja Kaljumägedest kagu pool. Need olid ilma jääta alad kahe suure liustiku vahel. Sellises jääkoridoris oli suhteliselt viljakas 39 ja soe ala. Piki seda koridori liikusid inimesed Ameerikasse ning seal laiali. Protsessi oli aeglane ja pikk. Jääaja raskete klimaatiliste olude tõttu on jäljed varastest inimestest üle kogu Ameerika vähesed. Enamik Ameerika varaseid leiukohti on praegu vee all või jää
pung alaosas laienenud. Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga. Käbid võivad avaneda varsti pärast valmimist ja langevad seejärel maha või siis jäävad kauemaks ajaks suletuks. H=10...30 (40) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 33 Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Ei kannata pudetõve all. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam,
..6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. · Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. · Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. · Koor mustjas Pinus contorta - Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Kõrgus 10...30 m. · Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5...7(9) cm pikad, keerdunud, karedakarvalised, püsivad võrseil 5... 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. · Pung on 1,5..
annaabi.ee 
