00 0.50 0.00 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 Puude vanus Männikud I boniteet Männikud IV boniteet Kuusikud I boniteet Kuusikud IV boniteet Joonis 2. Puude toitepinna muutus puistus vanuse suurenedes 5 1.80 1.60 1.40 Puistu hõredus 1.20 1.00 0.80 0.60 0.40 0.20 0.00 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120
Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, tüvi on nn. täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on
puhtpuistu siis tavaliselt valgustusraiet ei tehta. Kui aga on noorendikus on lehtpuid siis tuleb seda hooldada, kus siis rautakse kõik lehtpuud välja siis haab tuleb kindlasti välja raiuda, kuna ta on männi pigirooste vaheperemees. Valgustusraiet alustatakse viljakatel kasvukohtadel siis kui puud on 3-4-aastased. Lehtpuid säilitatakse männikus selljuhul kui ta ei sega peapuuliigi kasvu. Lehtpuid võib jätta ka põdra kahjustuste ohukorral talle toiduks. Valgustusraie 10-20 aastases puistus juba liitunud ning toimub puude diferentseerumine. Mändide võra peab olema sümeetriline, selle tagamiseks peavad puud paiknema puistus ühtlsaelt. Kui põdraohtu pole siis võib harvendada männikut kuni täiuseni 85%-90% põdra ohukorral mitte raiuda vaid murda neid, et põtradel oleks raskem liikuda. Raiuda tuleb hundi tüüpi männid. Harvendusraiet tehakse tavaliselt 20-40-aastases puistus ning üle 40-aastases puistus.
90 1055 12,0 220 85,9 9,48 3,08 100 890 10,1 165 75,0 11,24 3,35 110 836 9,5 54 32,7 11,96 3,46 Saadud andmete põhjal koostatud graafikud: Koostatud jooniste ja tabeliandmete põhjal vastasin küsimustele: a) Kõige suurem puude väljalangemine puistus on 10-20 aasta vanuse juures. b) I boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt, sest I boniteediklassi kuuluvad kõige kiirema kasvuga puistud. Mida kiirem on kasv seda kiiremini allajäänud puud välja langevad. c) Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat. d) Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: · Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Erinevad omadused
kvaliteediga puitu (Pikk ja Kask, 2004). Soodsatel tingimustel võib harilik mänd kasvada 40- 50 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib küündida 1,5 meetrini (Laas 1987). Viljakamatel kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu pikkuseks on mõõdetud 48,6 m (Teder 2016). Noores eas ja puistus kasvades on võra koonusjas, kuid vanemas eas muutub poolkerajaks või vihmavarjutaoliseks. Hariliku männi tüvi on vähese koondega ning silindri kujuga. Puistus kasvanud puud on kõrgelt laasunud ning tüve alumises osas kaetud rõmelise pruunikashalli paksu korbaga. Tüve ülemine osa on kaetud punakasoranži või oranžika kestendava koorega. Alumised oksad hakkavad kuivama juba 8-10 aasta vanuselt ning okste armid hakkavad kinni kasvama alles 40 aastaselt (Laas 1987). KOKKUVÕTE
·järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud ·alusmetsa rinne -Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas. Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks. 13. Puistu järelkasv ja alusmets. Järelkasv rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu, < 25% I rinde kõrgusest, maksimaalselt 4 m Alusmets madalaimas rindes olevad puud ja põõsad, millest on näha, et nad ei suuda antud puistus kunagi esimest rinnet moodustada 14. Puistu tekkeviisid. Tekkeviis puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud jagunevad omakorda seemne- ja võrsetekkelisteks, viimaste all mõistetakse juure- või kännuvõsudest tekkinud puistuid. Kultuurpuistud jagunevad istutus- ja külvikultuurideks. 15. Puistu kasvuheadus (boniteet ja kõrgusindeks). Kõrgusindeks (H100, m) saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse
5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike.
Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne • üherindeline puistu- lihtpuistu (kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna) • mitmerindeline puistu- liitpuistu (kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu) • II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne II rinde kõrgus on 4m. Puhtpuistu- metsa moodustab üks puuliik Segapuistu- metsa moodustab kaks või enam puuliiki Lihtpuistu ei ole puhtpuistu Liitpuistu ei ole segapuistu
Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane. Harilik mänd Kasvukoht Mändi võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd
lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12. Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine. Harvendusraie 20-40 aastases puistus :
all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid)
2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad 3-4 a järel, tammel 4 - 7 a, arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel: ● Mänd üksikult 12 - 15 a, puistus 20 - 30a ● Kuusk 20 - 25 a, puistus 35 - 40 a ● Kask 10 - 15 a, puistus 20 - 25 a Viljakandvus sõltub: a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak (näiteks mänd kannab vilja kord Eestis 3-4 a jooksul, Põhja-Soomes 10 a jooksul). b) kasvukohatingimustest -
Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud Noored võrsed hallid, pruunikate karvadega, rohkete külgpungadega vanemad punakaspruunid. Pungad kahevärvilised, piklikmunajad, võrsest Võra iseloomustus eemalehoiduvad, lehearm suur. Laikuhikjas, tugevate pikkade okstega, puistus hästi Võra iseloomustus laasuv, vabalt kasvades võra peaaegu maani. Munajas või laiümar, tugevate püstiste okstega. Koor Vabalt kasvades võra laiuv. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem Koor hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga Tüvekoor sile, hallikas
Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, nagu ütlevad metsateadlased, tüvi on täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevuste põhjused on selles, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega üksteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohas on valgust nii vähe,
metsamajanduslikest tingimustest. Mets - ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. 3. Puistu koostisosad Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet. Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid
kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12) Harvendusraie Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine.
suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele
Metsakorraldus . Tegeleb metsade, mets alati ka ümbritsevat keskkonda. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude arvestamisega, metsanduslike tegevuste taimekooslust, mis on kujunenud puude koos valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet planeerimisega, metsadele majanduskavade kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel koostamisega. üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist ümbritsevate keskkonnateguritega puistud. suunda
4. Puistu koostisosad Vastavalt kõrgusele ja eluvormile jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ehk ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige üleval, ehk kõrgetest puudest koosnev rinne on I rinne e. ülarinne, alumised on II või III rinne e. alarinded. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet (Eestis kolmandat rinnet on väga haruldane kohata). Reegline kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Lihtpuistu e. üherindeline puistu on kui puudel on enam-vähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Lihtpuistu e. mitmerindeline puistuga on tegemist siis, kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu
Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad
) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust
seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele vastuvõtlikud isendid (see paistab eriti silma männi-pudetõve ja -pigirooste esinemise korral). Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass – ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. “metsa hundid”. Kuid I kasvuklassi
kasutamise eesmärkidele puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 20006000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga
keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt: 1) keelata lageraiet; 2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust; 3) piirata raieaega; 4) keelata tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsakõdu ja alustaimestikku; 5) suurendada kuni kümne protsendi võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud turbe ja harvendusraie järgset rinnaspindala või täiust puistus, mis kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest; 6) kehtestada metsa majandamisel erisusi metsa esteetilise väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks puistus, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel; 7) kohustada metsaomanikku rakendama meetmeid metsa tuleohu vähendamiseks ja tule leviku võimaluse tõkestamiseks. (3) Rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu
Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad
Ka tolmlemine on seotud loomadega putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel, kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele (torm, põud). Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus. Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega
Koor noorelt valge ja keskendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed pungad, heledate vahetäpikestega. pungad munajad, terava tipuga, nõrgalt kleepuvate pruunide soomustega. Seemned valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Vili on piklikelliptiline kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. 1000 seemne mass on 0,15-0,2g.Viljakasvandus algab arukasel varakult: üksikult kasvades 10-15 aasta vanuselt, puistus 20-30 aasta vanuselt. Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemnesaak on väga rikkalik-kuni 350 miljonit seemet (60kg) hektarilt Noorelt raiumisel annab rikkalikult kännuvõsu. Juurte läbiraiumisel võib anda ka juurevõsu. Kliima suhtes on arukask vähe nõudlik, külmakindel ja talub hästi kontinentaalset kliimat. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldade kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades)
kaitse- ja tulundusmetsadeks). Säilinud on vääriselupaiga mõiste see on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus haruldaste või ohustatud liikideesinemise tõenäosus on suur. 3. Puistu koostisosad ja põhimõisted. I rinne e. ülarinne II või III rinne e. alarinne Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. Järelkasv noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Mõisted:
tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Ta on mändidest kõige suurema levikualaga ning vahekaugus levila läänepoolsest piirist kuni
Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see esineb üheaastastel vartel ja teisese e. sekundaarse ehituse vahel, nagu see tekib mitmeaastastes vartes nende iga-aastase paksenemise tagajärjel. Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor. Esikoorele järgnevad
istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni. Puudused aga juure aren võib olla pärsitud, kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikus, kuid ka jälgima et rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laastumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks.
Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni
vahtra enda nõrkus olelusvõitluses: sobivates kasvukohtades jääb ta alla teistele, valguse ja ruumi suhtes vähem nõudlikele ning kiirema kasvuga puuliikidele. Hoolimata sellest, et vaher uueneb hästi seemnest ja kännuvõsust ning kasvab esimestel aastatel kiiresti, ei suuda ta siiski kaaspuuliikidega sammu pidada ning end puistu esimesse rindesse trügida. Vahtra vähest konkurentsivõimet näitab ka tema keskmine kõrgus puistus ja üksikpuuna pargis: kui metsas on vahtra kõrguseks mõõdetud ligi 20 meetrit, siis meie kõrgeimad põlised vahtrapuud parkides küünivad isegi üle 30 meetri. Kasvutingimused Vahtrad kasvavad edukalt nii täisvalguses kui ka poolvarjus. Mõned liigid eelistavad isegi täisvarju. Värviliste lehtedega vahtrasordid peaksid erksama lehevärvi püsimiseks kasvama siiski päikeselisel kohal
o Kahjurite ja haiguste esinemisest o Kahekojaliste taimede (nt haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Aastast, mil seemnesaak on rikkalik, nim. Seemneaastaks. Vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. o Seemneaastad männil korduvad 3-4 (5) a järel o Kuusel 4-6(8) a järel o Tammel 4-7 a o Arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel. Metsa vegetatiivne uuenemine Kännuvõsu o Areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist, see sõltub: Puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikele lehtpuudele Ta, KS, LV, LM, SA, PÄ, JA, VA) Vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja
mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitseks. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kareda ja Murumäe sihtkaitsevööndiks. Väärtuslikud looduskaitsealad Anna- Purdi maastik Ala jääb Purdi mõisaansamblist lõunasse, Anna-Peetri maantee ja Pärnu jõe vahelisele alale jääb ca 50 ha suurune Kasemetsa parkmets. Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd. Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik
Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. 5.2 Vahenurme puisniit Vahenurme puisniit asub Pärnu maakonnas Halinga vallas Vahenurme asulast 1,7 km põhja pool. Piirkonna taimekoosluste hulgas on valdavateks mitmesuguses seisundis puisniidud koos neist kujunenud sega ja lehtmetsadega ning madalsooniidud. Vahenurme puisniiduala keskel asuvad kunagised Põltsamaa talu põllud, kus on hakanud kujunema aruniidud. Metsaalade puistus on enamik puudest alla 50 aasta vanad. Vanemad puud on enamasti tugevalt harunenud "puisniidupuud", neid on aga puistu üldise hulgaga võrreldes vähe. Vahenurme puisniidu säilimine on erilise tähtsusega, kuna just siit on leitud PõhjaEuroopa suurim soontaimede liigitihedus 74 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt. Kaitsealalt on kokku leitud 239 liiki soontaimi. Kaitsealuseid taimi on kokku 12:
uuenemisele jäetakse alad, kus tingimused kasvukohale vastavate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.2 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastad seemnevaheaastad. Viljakandvus algab vabalt kasvavatel puudel alati varem, kui puistus kasvavatel. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast b) Kasvukohatingimustest c) Ilmastikust d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus- ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii suur, et üldine seemnesaak väheneks väljaraiutavate puude arvelt (parim täius 0,5 - 0,6). Samuti puude väetamise teel.
Samas ei tohi unustada, et päästeteenistus peab vajadusel saama masinatega metsa pääseda ja ei tohi tõkestada nt naabrite koduteed. Metsaomanik peab rakendama tuleohtlikes metsades metsa tulekindlust tõstvaid abinõusid. Täiesti tulekindlat metsa pole olemas. Puuliigiti on tuleohtlikkuse pingerida järgmine: männikud, kuuse-männi segametsad, kuusikud, segametsad, lehtpuumetsad. Metsa tulekindluse tõstmisele tuleb mõelda juba metsakultuuri rajades, sest vanemas puistus on see väga keeruline (võimatu). Pigem metsa majandades toimub vastupidine. Hooldusraietega raiutakse välja lühemaealised lehtpuud, see aga muudab metsa tuleohtlikumaks. Pinnatule levikut peatavad tõkked, kust tuli üle ei saa: veekogud, teed, metsasihid, trassid, põllumaad jms. Metsa tulekindluse tõstmiseks rajatakse selliseid tõkkeid juurde. Ladvatule levimist takistavad okaspuumassiivides lehtpuuribad ja puistud. Pinnatule lokaliseerimisel on abi teedest, jõgedest, sihtidest jms
Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila- Paldiski_rdt_%C3%A4%C3%A4res.jpg Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. 1.1.2Tüve koor Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning
elutingimuste parandamiseks. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 4) §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta. (Metsaseadustik 2016, § 77 lg 4) §40 lõike 10 kohaselt: loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. (Metsaseadustik 2016, § 40 lg 10) Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eestis kuulub suur-konnakotkas esimese kaitsekategooria alla. Metsaomanike erinevad tegevused (metsaraie, puude väljavedu, kuivendamine jne) ohustavad suur-konnakotkaid, mistõttu on võetud vastu erinevad seadused ja regulatsioonid kaitsmaks ohus olevaid liike. Samas tuleb mõelda ka metsaomanike
puuderühm võib hõivata isegi kuni hektarisuuruse ala. Õitsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti õitseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine vältab keskmiselt kuus päeva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis nädalat. Lendkarvadega seemned arenevad kupras, mis valminult lõhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised, väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned annavad väga nõrku tõusmeid, kes võivad hävida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on
Lõuna-Itaalias, Korsikal ja Sitsiilias. Lääne- ja Lõuna-Euroopas kasvatatakse Korsika musta mändi metsakultuurina ning kasutatakse ka haljastuses. Briti saartel leidub Korsika musta mändi umbes 50 000 hektaril. Eesti kliima jaoks on see sort aga liiga külmaõrn. Korsika must mäni võra on kitsa koonilise kujuga, oksad on lühikesed ja peenikesed, paiknevad suhteliselt hõredalt ning on tõusvad või horisontaalsed. Puu tüvi sirga ja väikse koondega ning puistus hästi laasuv. Tüve kõrgus võib ulatuda kuni 45 meetrini. Korsika musta männi koor on hallikaspruun ning korp peente pikkiribadega. Jämedad ja tugevad võrsed on hele-hallikaspruunid ning pungad munaja kujuga hallikaspruunid. Hallikasrohelised okkad on keerdunud ning kinnituvad kahekaupa. Korsika musta männi käbid on tuhm-hallikaspruunid ning piklik-munaja kujuga. 6
väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Valgustusraie kuusikus Valgustusraie kuusikus Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 810 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enamvähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie kuusikus Puhtkuusikus minimaalselt. Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, siis on valgussokk väiksem. Liiga hõredas puistus tormioht. Kui kahtled ära tee! Männi eripärad Valgusnõudlik Varjajad välja Võrreldes kuusikuga hõredam Laasumine Uuendus metsaservas ja harvikus Tugev juurekava Vähene tormikahjustus Seemnepuud Männi eripärad Külmakindlus Ei vaja turvet Vähenõudlik Vähene konkurentsivõime viljakal alal Põder kahjustuse oht väheneb 2030 aastaselt Valgustusraie männikus Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet
Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu. Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50– 60 m kõrguseks[3]. Suurimad puud on kasvanud Tšehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m)[4]. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,5–2,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. Tüve koor Page 4 of 14 Tallinna Ehituskool Foto 2 Umbes 200-aastaste puude tüved Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall[6], sile
Voltveti Koolituskeskus Metsamajandus (raietööline) Kodutöö (harilik kuusk) Marje Kask Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka...
ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu (halvemate omadustega puud likvideeritakse hooldusraiete käigus). Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud (korralik võra, tüvi) ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puit Ehitusmaterjalina Õpilane: Reio Saarniit Õpperühm: Kbp-12 Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus..................................................................................................3 Puit ehitusmaterjalina, puidu ajalugu...........................................................4 Puidu eelised ja puudused............................................................................5 Kuusk........................................................................................................6,7 Kask.............................................................................................................8 Mänd.......................................................................................................9,10 Kokkuvõte..............................................................................................
Lisaks eelnevale stimuleerib valgus õhulõhede avanemist ja suurendab leherakkude protoplasma läbilaskvust, aidates kaasa transpiratsiooni intensiivistumisele. 2. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on veemolekulide difusioon läbi õhulõhede ning kõrgem transpiratisiooni tase. 3. Tuul suurendab transpiratsiooni tunduvalt, kandes lehtedelt ära niiskema õhu ja tuues asmele kuivema. Tihedas puistus, kus tuule kiirus on palju väiksem, on puudel märksa madalam transpiratsiooni tase kui lagedal kasvavatel, tuultele avatud puudel. 4. Transpiratsioon oleneb mulla veevarust. Kui mullas on vett küllaldaselt, kulgeb transpiratsioon normaalselt. Praeguste arusaamade kohaselt pidurdabki puude lõputut kasvamist kõrgusesse eeskätt vee raskendatud transport lehtedesse [9]. 1.3 Lämmastiku aineringe.
Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam. Tavalisteks elanikeks aasta ringi on ronk, hallvares ja harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn. Kõikjal kogu aasta võib kohata suurt kirjurähni. Rohkesti elutseb metsades pasknääre ja mänsakuid. Tavalised on kõik rästaliigid, kellest musträstas asustab ka parke ja aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija. Peaaegu kõigis puistutes võib kuulda väike-lehelindu. Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
