Tee aseainena on kasutatud ka noori lehti. Huvitav on ka viirpuu puit. See on kollast või punast värvi, kõva ja raske, mistõttu on viirpuu osa rahvapäraseid nimesid luupuust ja kontpuust lähtuvad. Puit sobib hästi väikeste iluesemete nikerdamiseks ja jalutuskeppideks. Koort, lehti ja juuri võib edukalt kasutada riide kollaseks värvimisel. Viirpuu omab peamiselt tähtsust ilupuuna. Teda võib istutada nii üksikuna, rühmana kui ka hekina. Ta laseb end vabalt pügada ja suured astlad okstel muudavad heki läbimatuks kaitsemüüriks. Astlad on tekkinud varrest. Selles võite veenduda, püüdes ühte neist ära tõmmata: ta tuleb koos koore ja puiduga. Eriti ilusad on viirpuud kevadel õitsemise ja sügisel viljade valmimise ajal. Õied on sagedamini valged, kuid iluvormidel ka kollased, roosad, punased kuni peaaegu mustad, sageli täidisõielised ja alati suurtes kobarates. Viljad võivad olla punased, mustad või kollased. Viirpuul on ka kaunis
Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, kuiv kuni niiske, talub ka haput pinnast. Lepalehine toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 2-4 m. Viljad 1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad või peaaegu mustad. Kerged lubjarikkad mullad. Kasvavad paremini suurte puude all varjus, kuid viljakandvus suurem päikesepaistelisel kohal. Taluvad põuda. Tömbilehine viirpuu (Crataegus) 3-4m kõrgune põõsas. vartel on 0,5-1cm pikkused astlad, kuid neid on vähe. Õitseb juunis. Lehed on pealt läikivad. Võrsed on punakaspruunid. Harilik viirpuu (Crataegus) 4-8m kõrgune põõsas või puuke. Astlad 0,6-1,5cm, paiknevad harvalt. Lehed on pealt läikivad, alt pearoo nurkades karvatutid. Õitseb juunis. Üheemakane viirpuu (Crataegus) Kuni 5m kõrgune sügava juurestikuga ja valgete õitega põõsas. Õitseb mais juunis. Astlad kuni 1,5cm. Lehed on pealt nõrgalt läikivad, alt pearoo nurkades nõrgalt karvased.
Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7
Savannide taimestik • Valitsevad taimed on kõrrelised • Kõrreliste juurestik on tihedalt põimunud. • Taimed peavad olema väga vastupidavad-suutma üle elada põua, üleujutused, sagedased pikselöögid, tulekahjud. • Paljudel puudel ja põõsastel on astlad ja ogad. • Puudel on jäme tüvi (koguvad vett) paks koor, lai juurestik. • Tüüpilisteks puudeks on akaatsiad ja ahvileivapuud.
Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad kolooniatena, lapsehoidjad, üks peab valvet puu otsas, Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Taluvad suurt kuivust ja kuumust, aeglane kasvamine, hästi arenenud juurestik, lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad, kaetud vahakihiga, · Kõrbeloomadele iseloomulikud tunnused: Soomuseline kehakate, kuumusetaluvus, varjevärvus, teevad suveuinakuid, väike veevajadus, kiire liikumisvõime, osa loomi saavad vajaliku vee seemneid süües, peidavad maa all kuuma eest,
Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega
Org asub 86 meetrit alla merepinna. Surmaorus elavad põliselanikud. Miks nii kuum ? Seal on mõõtetud Põhja-Ameerika temperatuuri rekord milleks oli 57°C. Kuiv sellepärast, et Niiskus, mis tuleb Vaikse Ookeani poolt ei jõua välja Surmaoruni. Paistab pidevalt päike. Sademete hulk aastas alla 50mm. Taimsetik Surmaorus kasvab väga palju erinevaid taime liike. Taimed on kohastunud väga hästi sellise kuiva kliimaga, mis esineb Surmaorus. Taimedel on lehtede asemel astlad näiteks kakdused. Juured kohastunud saada sügavalt mullast niiskust. loomastik Surmaorg on koduks väga paljudele väikestele närilistele. Surmaoru loomad on sellise kliimaga hästi kohastunud. Väiksed närilised ja maod saavad minna kuumal päeval liiva alla varju. Väga palju ka madusi, skorpione, ämblike jne. Turism Turism on surmaorus väga suur. Sinna on rajatud ka Rahvuspark, kus saab tellida omale giidi ja siis matkata surmaorus. Rahvusparki on rajatud ka palju hotelle turistidele
üle liivatormideks Mullad kõrbes · Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes · Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes · Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed · Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus · Öine eluviis · Läbivad suuri vahemaid
* Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5. Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured * Hästi arenenud pindmine juurestik * Maa-alused säilitusorganid 2) Vars * Paks * Lihakas * Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud * Okkad Kaitseks lühieataimedele * Lehtede asemel astlad (et vähem vett aurustuks) * Kaetud pehme karvastikuga või vahakihiga (peegeldab päikese kiirgust tagasi) Veel taimedest 1) Taimestik üldiselt hõre 2) Lühieataimed (efemeerid) Kasvavad ning arenevad paari-kolme nädalaga 3) Sukulendid Taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse ja viljadesse Loomade kohastumine * Suveuni * Väike keha
Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes Aaloe: paksud lahed veekaotuse kaitseks, võib kasvada 3-4 meetriseks, mahl tõstab söögiisu ja ergutab ainevahetust. KULTUURTAIMED TAIMEDE KOHASTUMUSED Taime lehed: puuduvad, imepisikesd või nende asemel hoopis astlad, mis ühtlasi kaitsevad januste loomade eest Taimed kaotud vahakihiga, mis vähendab aurumist ja peegeldab päikesekiirgust Lihakad varred sisaldavad vett, mida taimed kasutavad kõige kuivemal ajal Juurestik on laiuv või sügavale ulatuv LOOMASTIK Loomad peavad võitlema ellujäämise nimel tugeva kuumuse, põletava päikese ja veepuuduse pärast Vähe suuri imetajaid, palju pisikesi närilisi,
kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides.
erinevus. Sademete hulk väga väike , auramine ületav sademeid mitmekordselt Mullad kõrbes Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes Punamullad troopilistes kõrbetes Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes Õitsevad ja viljuvad kiiresti Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse
rännakut. Nii levivad nende seemned uutesse kasvukohtadesse. Suve alguses õitsevad kõrgemakasvulised suvepüsikud: salvei, hiirehernes, tõrvalill jt. Kesksuvel lisanduvad vägiheinad, jumikad jm. Suve lõpus taimestik närbub, õitseb ainult osa neist: kuumuse ja kuivaga kohastunud maltsalised ja poolpõõsad ehk pujud. Rohtlataimede kujunemisele avaldab oma mõju ka loomastik. Mõnel taimel on enese kaitseks rohusööjate loomade eest välja kujunenud teravad astlad ja mürgine piimmahl. Teised taimed on aga kohastunud loomleviks.
4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Kõige enimlevinumaks taimeks on kaktus, kellel on lehtede asemel astlad, et auramist vähendada. Lisaks on kaktusel väga laiuv juurestik. Joonis 2. Nandu( tüüpiline Atacama lind) 5. Inimtegevus, põlisrahvad ja rahvastiku paiknemine ja -tihedus San Pedro de Atacama on siinsete alade iidne keskus olnud üle aegade. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15. sajandi alul. Läks veel sajand ning esimese Hispaania vallutajana astus siia Diego de Almagro jalg
neid isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna.
isetärkamine. Elu teke elutust. EVOLUTSIOONI TÕENDID- P a l e o n t o l o o g i a (fosiilid) V õ r d l e v a n a t o o m i a 1)Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. 2)Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. 3)Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. E m b r ü o n a a l s e a r e n g u v õ r d l u s 1)Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. M o l e k u l a a r b i o l o o g i a 1)DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel 2)Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus 3)Pseudogeenid on organismides “vanad” geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd
Nad on kohastunud taluma kõrget temperatuuri, millele aitab kaasa nende karvkate ning kannatama kaua kuivust. Neil on ka kaitsevärvus vaenlaste eest varjumiseks, kuna kõrb on lage ning seal on väga raske varjuda. Enamused loomade ``pesad`` on ehitatud samuti maa peale. Loomadest esinevad kõrbes näiteks kaamlid ja kõrberebane. Ka taimed peavad suutma pikalt kuiva taluma. Neil on auramise vähendamiseks näiteks pikad okkad või astlad. Taimedel on samuti suur soolataluvus. Kui tuleb vihma, siis peavad taimed seda kohe ära kasutama ning hakkavad kiiresti õitsema ja nende viljad valmivad kiiresti. Eriti palju esineb kõrbes kaktuseid ning erinevaid liiki kõrbelilli. Taimedest esinevad kõrbes näiteks Datlipalm, Harjashein ja
Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Erilised tunnused Kukerpuu on ravimtaim, peale marjade on ka lehed söödavad, oksadel on astlad, juurte koor on mürgine, peatab verejooksu. (Kull, Maria Johanna) 4 Kasvukoht ja tingimused Kukerpuu kasvab looduses metsaservadel, võsastikes, loodudel, eelkõige looniidul. Sageli haljastuses. Külmakindel. Kukerpuu on valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid.
Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta lüüa. Poisid said paar punasilmset kala ning ühe kollaste täppidega suuremapoolse kala. Meie emaga keetsime sellest hea supi, panime juurde ka erinevaid raviomadustega taimi, sest sügisel on vaja tervist tugevdada. Väike Milvi oligi juba külma saanud, temale korjasin
Ka inimestel on osa kõrbete tekkimises ning laienemises. Joonis 2. Gobi kõrb. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on maailma kõige suurem lössikõrb ja kõrb, mis on lössikõrb, tekib enamasti eelmäestikes lössile ehk ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Taimestik Gobi kõrbes on kõrbete kohta väga lopsakas taimestik nt. magunalised ja liblikõielised. Taimede lehed on seal väikesed, nahkjad või on lehtede asemel astlad, sest Gobi kõrbes on kuiv ja taimed vajavad niiskust ja et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed suudavad säilitada endas niiskust, need on sukulentid. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on kuiv. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad
SEBRA Miks triibuline? Igal sebral on erinevad triibud. Mida söövad? Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju. KAELKIRJAK Miks nii pikk kael? Kaelkirjakul, nagu inimeselgi, on 7 kaelalüli. Kaelkirjak sünnib sarvedega. Kaelkirjakul on pikk kael sellepärast, et ta saaks süüa lehti kõrgetelt akaatsiapuudelt. Nendel puudel on küll astlad, kuid nähtavasti ei tee need kaelkirjaku kõvale suulaele erilist häda. Ligi 6 meetri kõrgusel paiknev pea annab veel teisegi eelise: kaelkirjakud saavad rohumaast avara ülevaate ja märkavad seetõttu vaenlasi palju varem kui väiksemad loomad. Elas kord üks kaelkirjak. Tal oli palju sõpru, kes alati aitasid teineteist. Kaelkirjuaku suureks unistuseks oli näha kaugele
säilitusorgani ülesannet . Erinevalt sibulast ei paikne säilituskude mitte soomustes vaid jämenenud varres. Nt krookus, gladiool *Sibul-maa-alune lühivõrse . see koosneb lühikesest varreosast -sibulakannast ja selle külge tihedalt kinnitunud sibulasoomuseist. Viimased on lehed ,millesse kogunevad säilitusained. *Köitraod ehk väänlad-varre külgharust tekkinud kinnitusorgan-köitraag-ronitaimedel. nt viinapuul,kõrvitsal,kurgil. *Astlad- Astlad kaitsevad taimi loomade vastu , kes muidu sööksid nende leht . Astlad tekivad kas varre lõhivõsust või lehtedest. Võsuastelde tunnuseks on , et nad kasvavad välja lehtede kaenlast. *Ogad !- torkavad moodustised kibuvitsade, vaarikate jm vartel. Ogad ei ole metamorfoseerunud varred, vaid
Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid
Leidub isegi taimi, mis suudavad seal kasvada soola peal.Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Viigikaktus kohastumus on see, et ta oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Saguaarokaktused kohastumus on see, et ta varsi katab vahakiht,juured on maapinna lähedal hargnenud ning lehtede asemel on neil astlad. Joonis 4.Viigikaktus Joonis 5.Saguaarkaktus Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandud, palju eri liiki rebaseid, iguaanid, sisalikud, jpt.Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus ja nad suudavad pikalt elada ilma veeta.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Nandude kohastumused kõrbes on need, et on tihe karvastik, mis kaitseb päeval kuumuse ja öösel külma eest
Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. 5. Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, juurtesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem pika põuaperioodi kestel, näiteks aaloe ja kaktus. Neid nimetatakse sukulentideks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Paljud linnud pesitsevad
lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid 19.juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte Lehed on väiksed ja kitsad , et vähendada auramist , lehtede asemel astlad Õitsemine ja viljumine toimub kiiresti ja varakevadel kui on pinnases niiskust inimene saab:ravimeid, toitu , sööta , kaktustest saab vett 20.inimesed elavad , tegelevad oaasides (oaas- koht kus põhjavesi tuleb pinnasele lähedale) Kultuurtaimed-datlid , arbuus,aprikoos , virsik , melon , puuvill , nisu , oder Koduloomad-kaamlid , kitsed, lambad , eeslid Mõju jõgede vee kasutamine põldude niisutamiseks , siis vesi kulub Liigne karjatamine rohi kaob
kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses *Rikkalik maksaensüümide kompleks, mis võimaldab lagundada mürkaineid (toksiine, alkaloide, eeterlikke õlisid) Looduslik valik
andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad. ● Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud ja fülloodid meenutavad astlaid. ● Sarv-akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. ● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A. farnesiana 5. A. cornigera 6. A. collinsii
viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa) andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jäävad väikseks (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre küljes. Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kõige isuäratavam. Isegi täisküpsetel viljadel on raske luuseemet viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Värvuselt on valminud viljad tumedad ja neid katab kerge vahakirme. Ometi on põhjamaades neid vilju korjatud ja toiduks pruugitud lausa aastasadade vältel. Miks siis ometi? Üks põhjus on kindlasti põhjamaade looduslike olude viljanappus, mis soosis
- Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse 13) Varre muudendid • Risoom • Maa-alused võsundid ehk stoolonid • Mugul • Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad • Ogad 14) Risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude
· Võrdlev anatoomia - Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. - Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. - Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. · Embrüonaalse arengu võrdlus - Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei
· Võrdlev anatoomia - Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. - Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. - Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. · Embrüonaalse arengu võrdlus - Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei
Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna- Aafrikas. (GoodNews, 2018) 2. Kõrbetaimed Poolkõrbetes ja kõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on veepuudus taimedel on seda väga raske hankida. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee: - taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga 3 - taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt. Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena. Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja-
VARS ·Ülesanded Külgharude moodustamine Lehtede, õite ja viljade kandmine Vee ja mineraalainete transport Fotosünteesiproduktide transport ·Põhitunnused Maapealne asend Kasvab kaua pikkusesse Kannab lehti Harunemisvõimeline Radiaalse siseehitusega Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) ·Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes
Porsa lehtedel on joovet ja uimastust tekitav toime. Porss võib põhjustada samasuguse mürgistuse nagu sookail. Mürgistusnähtudeks võivad olla oksendamine, kõhulahtisus, võivad tekkida ka neerukahjustused või kuse- ja suguelundite talitluse häired. Eestis looduskaitse alla võetud taim. Toomingas Toomingas lõhnab küll kevadöös hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, võib hommikuks saada peavalu. Harilik türnpuu Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Mürgised marjad. Need võivad põhjustada oksen-damist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul saabuvad krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu marjad on rohe- lised, aga valminult muutuvad mustaks. Verev kontpuu Marjad on sinakasmustad, tavalise herne suurused. Kontpuu puit on kõva nagu kont, kontpuu võib kerge mürgistuse esile kutsuda.
päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11.Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus. Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga täiskasvanud mitte. Karvad, ogad/astlad, vahakiht on taimede kehal kiirguse tagasipeegeldamiseks. Transpiratsioon aitab keha jahutada. Veevarustus. Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon (okaspuud) – õhulõhedel on punnid, mis ei lase veel ära auruda. Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul. 12
Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab niiskust ja toitaineid suurelt territooriumilt. Nii palmid kui ka savanni kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Ahvileivapuu ehk baobab on üks maailma jämedamaid puid. (4) Tal on pudelikujuline tüvi ja lühikesed. Ahvileivapuud säilitavad vett oma paisunud tüvedes ja langetavad lehed kuivaks aastaajaks. Neil on ka tugev koor kaitseks tulekahjude vastu.(joonis 4) Akaatsiatel on astlad rohusööjate eemale hoidmiseks. (1) Aafrika savanniliikidel on iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, 6 kollased, kobarates. Seemned valmivad kaunades. Juurestik on lai ja sügav.(8) (joonis3) Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5m kõrguseks. Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4)
· lehtede, õite ja viljade kandmine · vee ja mineraalainete transport · fotosünteesiproduktide transport Varre tunnused: · maapealne asend · kasvab kaua pikkusesse · kannab lehti · harunemisvõimeline · radiaalse siseehitusega · rohkete juhtkimpudega (kollateraalsed) Varre muudendid: · Risoom - maa-alune vars (maikelluke) · Mugul (kartul) · Mugulsibul (krookus, gladiool) · Köitraod (viinapuu) · Astlad (viirpuu, laukapuu) · Assimileerivad varred (osjad) · Kladood (jõulukaktus) · Sibul jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed
Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna.
isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna.
juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega.
juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega.
Siberi kontpuul on marjad valged, verevi kontpuul sinakasmustad. Marjad poel mürgised, ent pole ka maitsvad(maitsevad väga lindudele). Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud. Kuivatatud ja röstitud marju on kasutatud koduses majapidamises kohvi aseainena. 8. Kukerpuu (Berberis vulgaris) Kasvab looduslikult Põhiliselt Põhja-ja Lääne Eestis. Lehed tillukesed ja kitsad, asuvas okstel kimpudena. Lehtede kõrval on küünepikkused nõelteravad astlad. Vanematel võrsetel paiknevad astlad kolmekaupa, noorematel üksikult. Kollased rippuvad õiekobarad ilmuvad okstele mai lõpul juuni algul, küpsed viljasd valmivad septembris- oktoobris. Marjad pikliku kujuga, punased(iga marja sees 2-3 seemet). Marjad sisaldavad inimesele tervislikke happeid, suhkruid ja vitamiine(maitse meeldiv end tugevalt hapu) Taim kannab edasi viljapõlde ohustavat haigust- kõrreroostet(parasiitseen)
peremeeste kaitsekohastumused: antigeenide süntees, rakuline kaitse fagotsüüdidega, hapniku reaktiivsete osakeste kasutamine, parasiidi isoleerimine sidekoe lubikapsliga, põletik Herbivoorsus - taimede kaitsekohastumused: ogad, astlad, eeterlikud õlid, kivisrakud luustunud viljad, mürgised ühendid nagu alkaloidid, glükosiidid, elutähtsate organite paiknemine sügaval mullas Loomade kohastumused : ensüümsüsteemid, mis lagundavad mürgiseid ühendeid, muutused suulae, hammaste ja keele
15. Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C. mimikri D. mimees- näeb välja mitte nagu elusolend vaid nagu puutükk või midagi sellist (väljaheide) E. ärritavad karvad- röövikud F. mürkainete kogumine kehasse toidutaimede abil G. käitumuslikud: urgudesse-, kojasse peitumine, surnu mängimine,
) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis lõksukujuline õis on maia juhmi putuka täpseks juhtimiseks emaka ja tolmukate juurde, et õis saaks kindlasti õigesti tolmeldatud. Lehed võivad taimedel olla MUUNDUNUD seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad, köitraod ja püünislehed. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Näiteks kukerpuul on astlad moodustunud tervest lehest, hundihambal leherootsust ja korvõielistel lehelabast. Hiirehernestel on leheroots muundunud hoopis köitraoks, kuid seahernel on köitraag arenenud lehelabast. Püünislehed on putukatest toitumiseks huulheinal ja võipätakal. 10. Fotosüntees. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Fotosünteesi pigmendid
Sügavale ulatuvad juured või hea kehakate ja kaitsevärvus; pindmine juurestik; lihavad tegutsevad põhiliselt öösiti ning varred või nahkjad lehed kuumuse korral varjuvad urgu; niiskuse hoidmiseks; väikesed läbivad pikki teid lehed või muundunud astlad veeotsinguteks; vihmaperioodil niiskuse kao vähendamiseks; elutseb ka kõrbeliike; koguvad lehtedesse ja vartesse kollakaspruunid; võib esineda vett; lühieataimed; kuivaperioodi suveuni; higinäärmed puuduvad; elavad üle seemnete või maa- aluste osadena; velviitsia; piimalill; saksauul; kaktus;
vaoline; sageli on ülaosa sile, heledat värvi- valkjas, roosakas, helehall. Sugukond Rosaceae Suve- ja igihaljad puud, põõsad, rohttaimed. roosiõielised: 1) Alamsugukond Spiraeoideae Põõsad, võrsed asteldeta ja ogadeta. enelalised 2) Alamsugukond Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad. õunapuulised Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised on ogad. Heitlehised või igihaljad madalad puud või 4) Alamsugukond Prunoideae ehk põõsad. Osal liikidel lühivõrsed, mis lõpevad
Marsala, Samos jt). On veel grupp sorte, mida kasvatatakse kasvuhoones, peamiselt Hollandis ja Belgias. SidrunSidrunid pärinevad Lääne-Aasia, Ees-Aasia ja Lõuna-Hiina aladelt. Talub hästi külma-jakuumaperioode, kuid paremini kasvab siiski subtroopikas. Tänapäeval on sidrunite kasvatamine levinud kõikjal maailmas. Sidrunipuu kasvab 7 m kõrguseks ja neil esinevad väljakujunenud astlad. Sidrunipuu kuulub igihaljaste puude gruppi. Neil on roosakad õied ja nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võib olla üheaegselt nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Ovaalsed või munakujulisesd sidrunid on 5-12 cm pikad ja nende läbimõõt on 4-8 cm ning nad kaaluvad 50-125 grammi. Tavaliselt on sidruni mõlemas otsas kühmuke ja koor on sileda pinnaga, rohekas kuni kollane. Koore sisekiht on valge, kuiv ja käsnjas
Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USAs, Brasiilias, KeskAmeerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad. Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied. Vilja hakkavad apelsinipuud kandma varakult. Taimed taluvad kuni 5 kraadist külma. ta edeneb hästi nii liivastel kui ka väga rasketel savimuldadel. Vilja hakkab kandma juba kolmandal aastal. Viieaastaselt puult saadakse 14 kg apelsine ja rohkemgi, kaks korda vanemalt heasordiliselt puult aga võib (Gruusias) korjata 8001200 vilja. Apelsini mahlakas oranzid viljad apelsinid sisaldavad
annaabi.ee 
