Puittaime liigid, tutvustus (31tk) (0)

Presentation PowerPoint



PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le


7 etteantud liiki


Mikrobioota  Microbiota decussata Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus AREAAL SUURUS VÕRA Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab
juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED LEHED (OKKAD) ÕIED, VILJAD Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad.
Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm.
Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU-
TINGIMUSED Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja
hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise
päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga. KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib
hästi pinnakattetaimeks. On suure varjutaluvusega, seeläbi sobib väga hästi kalmistutele.


Mikrobioota  Microbiota decussata Areaal


Mikrobioota  Microbiota decussata


Mikrobioota  Microbiota decussata Sügisvärvu
s Suvevärvu
s


Valge mänd  Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS VÕRA 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka,
kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED OKKAD Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed
hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad,
peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks
ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt
lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja
valminult punakaspruunid, sageli kõverdunud, 10-20 cm pikad. Seemnesoomused on
nahkjad ja lamedad. Õitseb juunis, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta septembris
ja varisevad kohe. Seemned on hallikaspruunid, kahvatupruun ja tumedate pikitriipudega
tiib ümbritseb seemet täielikult. KASVU-
TINGIMUSED Külmakindel, poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik. Juurestik on laialiulatuv ja
tungib mõõduka sügavuseni. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Kasutatakse ilupuuna parkides. Vähesel määral andnud ka looduslikku uuendust.
Kahjuks esineb palju koorepõletikukahjustusi.


Valge mänd  Pinus strobus Areaal


Valge mänd  Pinus strobus


Valge mänd  Pinus strobus


Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS VÕRA 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete
lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured,
munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt
teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad,
roodudel pruunikad karvad.  Keskmised lehekesed äärmistest suuremad.
Leheroots  15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes.
Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. Vili on kupar,
kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun. KASVU-
TINGIMUSED Küllaltki külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab liivsavimuldi. Juurestik hästi arenenud,
sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat. KASUTAMINE Puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea meetaim, vilju
kasutatakse söödaks ja toiduainetetööstuses. Väga levinud ka haljastuses.
Väga levinud on hobukastani-keerukoi kahjustused puudel.


Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal


Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum


Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani-
keerukoi
kahjustused


Harilik pöök  Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa SUURUS VÕRA 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv.
Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED LEHED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased.
Pungad kuni1,5 cm pikad, värtnakujulised, teravatipulised, võrsest eemalehoiduvad. Vahelduvad lihtlehed, 5-10 cm pikad, ovaalsed, terve või lainelise servaga, leheservas
valged ripsmekarvad. Külgrood pöörduvad enne leheserva järsult tipu suunas. Leheroots
kuni 1 cm pikk, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb lehtede puhkemise ajal. Isasõied lühikestes rippuvates kerajates kahvatukollastes
urbades. Emasõied väikesed, 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Vili on kolmekandiline pähkel, mis
paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Valminult kuupula avaneb ja
pähklid varisevad. Viljad valmivad oktoobris. KASVU-
TINGIMUSED Peaaegu külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab kõrgema
õhuniiskusega alasid. Ei talu põuda ega liigniiskust. Juurestik hästi arenenud, laiuv.
Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Väga kõrgelt hinnatud puit, kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Mitmed vormid levinud
haljastuses. Eestis esineb sageli külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta hoolikalt valida.
Kasutatakse haljastuses.


Harilik pöök  Fagus sylvatica Areaal


Harilik pöök  Fagus sylvatica


Harilik pöök  Fagus sylvatica


Raagremmelgas Salix caprea AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia. SUURUS VÕRA Kuni 20 m. Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, sageli kasvab põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub ja muutub rõmeliseks. Noored võrsed
tugevad, hallikaskollased. Pungad suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad kaetud
kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. LEHED Vahelduvad lihtlehed, elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm pikad, terve või
lainja servaga, pealt hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni 1 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades.
Isasurvad kollased, kuni 4 cm pikad, emasurvad rohekad, 5 cm pikad. Vili on kahe poolega
kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. KASVU-
TINGIMUSED Külmakindel. Poolvarjutaluv. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid viljakaid kasvukohti.
Paljuneb hästi vegetatiivselt. Eluiga kuni 100 aastat. KASUTAMINE Hea meetaim. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Puit küllaltki väärtuslik, kasutatakse
ehitusel, treimistöödel.


Raagremmelgas Salix caprea Areaal


Raagremmelgas Salix caprea Emasõied Isasõied


Raagremmelgas Salix caprea


Hõbepärn Tilia tomentosa AREAAL Kagu-Euroopa ja Lähis-Ida (Lääne-Türgi) SUURUS VÕRA Kuni 30 m kõrge Püstine võra, kuid võrse tipud kergelt rippuvad. KOOR, VÕRSED LEHED Helehall tüvekoor Ümarsüdajad lehed on alt valgeviltjad, hõbevalge karvased. Eriti särav tuulisel kasvukohal. ÕIED, VILJAD Õisik 6-10-õieline, rippuv. Õitseb hiljem kui harilik pärn (juuli lõpp-august) tugevalt
lõhnavate õitega. Vili kerajas, puitunud kestaga. KASVU-
TINGIMUSED Eelistab viljakaid ja parasniiskeid muldi. Talub põuda ja saastatud õhku. Ei sobi tugevalt
kinnitrambitud pinnas. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. KASUTAMINE Sobib kasutamiseks üksikult, rühmadena, alleepuuna suurematele haljasaladele. Sobib väga
hästi linnatingimustesse.


Hõbepärn Tilia tomentosa Areaal


Hõbepärn Tilia tomentosa


Hõbepärn Tilia tomentosa


Perekond Prunus Taimeperekond Prunus koosneb 430 liigist. Ühesugust perekonnanime jagavad
laukapuud, toomingad, ploomid, kreegid, aprikoosid, virsikud, mandlid, alõtshad ja kirsid.
Paljusid perekonna liike kasvatatakse laialdaselt nii viljade kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad.
Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi.
Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega.
Esineb arvukalt tolmukaid.


Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad.
Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : •
•
•
•
•
•
•
•
•
•
• P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša
P. cerasus – Hapu kirsipuu
P. domestica – Aed-ploomipuu
P. dulcis – Harilik mandlipuu
P. maackii – Amuuri toomingas
P. padus – Harilik toomingas
P. persica – Harilik virsikupuu
P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu
P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu
P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu
P. avium – Magus kirsipuu


Perekond Prunus Mandlipuu õitseb Virsik õitseb Amuuri 
toomingas õitseb


Perekond Prunus Mandlipuu viljad Virsiku viljad Amuuri 
toomingas viljad


Valgusnõudlikud ja kuivalembesed taimed


Äädikapuu Rhus typhina AREAAL Põhja-Ameerika idaosa. SUURUS VÕRA 10-12 m. Kõrge põõsas või ümara võraga madal puu. KOOR, VÕRSED LEHED Tüvekoor tumepruun, sile. Noored võrsed jämedad, kaetud tihedalt punakate
näärmekarvadega. Pungad oranžid, soomusteta, kumerad. Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, kuni 60 cm pikad. Lehekesi 11-31, piklikmunajad,
terava tipuga, hõredalt saagja servaga, 5-12 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt karvased,
leheroots karvane. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis, juulis. Õied väikesed, paiknevad tihedates 10-20 cm pikkustes püstistes
pööristes. Vili on hernetera suurune luuvili. Kaetud tihedalt punaste karvadega. Valmib
septembris, kuid püsib puul kevadeni värvudes punakaspruuniks. KASVU-
TINGIMUSED Küllaltki külmakindel, valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, väga põuakindel.
Annab hästi juurevõsu. KASUTAMINE Väga levinud haljastuses.


Äädikapuu Rhus typhina Areaal


Äädikapuu Rhus typhina


Äädikapuu Rhus typhina Sügisvärvu
s


Ungari sirel Syringa josikaea AREAAL Ungari, Rumeenia, Lääne-Ukraina. SUURUS VÕRA 3-7 m. Rohkesti hargnev püstine põõsas. KOOR, VÕRSED LEHED Koor pruunikashall, rõmeline. Noored võrsed lillakaspruunid, neljakandilised, veidi
karvased, heledate väikeste lõvedega. Pungad piklikmunajad. Vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad,
teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt
sinakasrohelised. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes
laipüramiidjates hõredates pööristes. Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline
kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad
augustis-septembris. KASVU-
TINGIMUSED Külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes
vähenõudlik, põuakindel. KASUTAMINE Puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub
kärpimist ja saastunud õhku. Aretatud mitmeid vorme.


Ungari sirel Syringa josikaea


Ungari sirel Syringa josikaea


Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa AREAAL Kaug-Ida SUURUS VÕRA Kuni 2m. Püstine, tugevate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED LEHED Hallikasrohekad, karvased, tihedalt ogalised. Ogad kõverdunud, erineva suurusega. Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, 5-22 cm pikad, laiade kokkukasvanud abilehtedega.
Lehekesi 5-9, kuni 6 cm pikad, ümmargused või elliptilised, tugevasti kortsus, pealt
tumerohelised, alt hallikad, karvased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunist septembrini. Õied üksikult või 3-6 kaupa, kuni 8 cm läbimõõduga,
tumepunased või roosad. Viljaks on tõrsik, mis moodustub lihakaks muutunud õiepõhjast ja
seal paiknevatest üheseemnelistest viljadest. Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, ere- või
oranžpunased, valmivad augustist oktoobrini. KASVU-
TINGIMUSED Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Paljuneb hästi
vegetatiivselt. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. KASUTAMINE Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku.
Aretatud palju kultuursorte.


Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Areaal


Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa


Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa


Varjutaimed


Harilik jugapuu Taxus baccata AREAAL Euroopas Iirimaast ja Pürenee poolsaarest kuni Mandri-Eesti lääneosani, Kaukaasias,
Lähis-Ida, Põhja-Aafrikas. SUURUS VÕRA 10-30 m. Vabalt kasvades laikoonusjas, mitmetüvelisena ebakorrapärane. Põhjapoolsetel aladel
kasvab tavaliselt põõsakujulisena, oksad pikad, tugevad, horisontaalsed. KOOR, VÕRSED LEHED Tüvekoor õhuke, punakaspruun, vanematel puudel eraldub plaatidena või soomustena.
Kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised. 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt veidi heledamad,
tuhmrohelised. Okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult. ÕIED, VILJAD Tavaliselt kahekojalised puud. Isaskäbid moodustuvad eelmisel sügisel, kerajad, kollased,
paiknevad okaste alusel üksikult võrse tipu osas. Väikesed rohekad emaskäbid moodustuvad
kevadel üksikult võrse tipu osas. Õitseb märtsist maini sõltuvalt areaalist. Vili on tünjas ning
koosneb seemnest ja seda ümbritsevast seemnerüüst, mis algul on õhuke ja roheline,
valminult punane, mahlakas ja magusamaitseline. Seemnerüü on otsast avatud. Vili on
umbes 1 cm pikkune, valmib septembris. Seeme on munajas, 6-7 mm pikk pähklike. KASVU-
TINGIMUSED Mõõdukalt külmakindel, eelistab merelist kliimat. Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakaid
huumusrikkaid muldi. Väga varjutaluv. Pikaealine, saab kuni 4000 aastaseks. KASUTAMINE Puit on hinnatud, kuid areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus kasvukohti on kaitse all.
Talub hästi kärpimist, kasutatakse väga laialdaselt haljastuses.


Harilik jugapuu Taxus baccata Areaal


Harilik jugapuu Taxus baccata


Harilik jugapuu Taxus baccata Talub kenasti 
lõikust


Hiibapuu Thujopsis dolabrata AREAAL Jaapan SUURUS VÕRA 15-35 m Esineb kaks võravormi - kitsas horisontaalsete okstega või laikoonusjas mitme tüvega.
Võib kasvada ka põõsana. KOOR, VÕRSED LEHED Tüvekoor tumepunakaspruun, õhuke ja eraldub peente ribadena. Võrsed ererohelised,
tugevad ja läikivad. Soomusekujulised. Lamedad, pealt läikivad rohelised, külgmised soomused
on väljaulatuvad, kolmnurksed, soomuste alumise külje servad on rohelised ja seest
Puhasvalged. ÕIED, VILJAD Isas- ja emaskäbid väikesed 1-2 cm. Emaskäbid sinakashallid, ovaalsed või laimunajad.
Valmivad sama aasta sügisel ja seeme variseb kohe. KASVU-
TINGIMUSED Mõõdukalt külmakindel, poolvarjutaluv. Eelistab niiskemaid muldi ja suurema
õhuniiskusega kasvukohti. KASUTAMINE Kodumaal kasutatakse puidu saamiseks, mujal maailmas laialdaselt ilupuuna, levinud on ka
erinevad vormid. Meie kliimas tavaliselt laiuv põõsas, kuni 4 m kõrge, esineb kevadpäikese
kahjustusi, seetõttu soovitav kasvatada poolvarjus.


Hiibapuu Thujopsis dolabrata


Hiibapuu Thujopsis dolabrata


Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense AREAAL Põhja- Ameerika kõrgmägedes. SUURUS VÕRA 2-6 m. Madal puu või laiuv põõsas KOOR, VÕRSED LEHED Vanemad oksad hallikaspruunid, noored pruunid. Igihaljas liik. Lehed paiknevad vahelduvalt või männaseliselt. Tavaliselt lehed
terveservalised, piklikelliptilised, 7-12 cm pikad. Pealt lehed tumerohelised, alt hallikas-
rohelised. Talvel külmade ilmadega rulluvad lehed allapoole kokku. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied suured, koondunud sarikataolistesse õisikutesse. Õied lillakaspurpurjad,
laikellukja kujuga, läbimõõt kuni 4 cm. Viljaks on kupar rohkete seemnetega, valminult
pruun, püsib põõsal kevadeni. KASVU-
TINGIMUSED Peaaegu külmakindel. Tahab happelist turbamulda ja suuremat õhuniiskust.
Eelistab poolvarju. Tundlik kevadise päikesepõletuse suhtes. KASUTAMINE Väga levinud dekoratiivpõõsas, aretatud palju kultuursorte.
Kasvatamine Eestis: Mõningail aastail esineb külmakahjustusi, seetõttu tuleks valida
kasvukohta või talveks kinni katta. Levinud ilupõõsas.


Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Areaal


Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense


Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense


Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense


Niiskete kasvukohtade taimed


Sookask Betula pubescens AREAAL Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. SUURUS VÕRA 20-22 m. Munajas, püstiste tugevate okstega. KOOR, VÕRSED LEHED Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve alumises osas tekib krobeline must korp.
Noored võrsed hallikarvased. Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja lühikese
tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult alt
roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kuni 2,5cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm
pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad
varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad.
Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnega ühelaiune. Vili valmib augusti lõpus. KASVU-
TINGIMUSED Väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemaid
happelisi muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni
100 aastat KASUTAMINE Puit on tugev, elastne, kasutatakse vineeri- ja mööblitööstuses. Metsamajanduses üks levinumaid liike.
Kasvatamine Eestis: väga levinud lehtpuu.


Sookask Betula pubescens Areaal


Sookask Betula pubescens saagjas
leheserv Võrsed karvane 
võrse
ja pungad karvased munajad 
lehed


Sookask Betula pubescens


Must lepp Alnus glutinosa AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. SUURUS VÕRA 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm. Noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. KOOR, VÕRSED LEHED Tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad,
punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid. Vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügaldunud tipuga, terveservalise
laikiilja alusega, tipu osas serv kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad. ÕIED, VILJAD Õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügise.
Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese
kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid.
Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, kitsa tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad
talvel. Käbid jäävad pärast varisemist kauaks puudele. KASVU- Külmakindel. Valgusnõudlik. Eelistab viljakaid niiskeid liikuva põhjaveega alasid. TINGIMUSED Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat. KASUTAMINE Puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, vees vastupidav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks.
Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses.


Must lepp Alnus glutinosa Areaal


Must lepp Alnus glutinosa Võrse Sügisene võrse
isas- ja 
emasurbadega Äraspidimunajad,
pügaldunud tipuga 
lehed


Must lepp Alnus glutinosa Heledate lõvedega kolmekandiline 
võrse,
rootsuline äraspidimunajas pung Sügisesed 
poolvalmis
käbid


Must lepp Alnus glutinosa


Vesipaju Salix triandra AREAAL Peaaegu kogu Euroopa, Siber, Kaug-Ida. SUURUS VÕRA 6-10 m. Tugevasti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED Pruunikas, suurte tükkidena varisev. Noored võrsed kollakasrohelised või punakaspruunid,
veidi karvased. Pungad piklikmunajad, võrsele ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi.
Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. LEHED Vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad või süstjad, teritunud tipuga, kuni 15 cm pikad,
näärmelise saagja servaga,  pealt tumerohelised,  alt sinakasrohelised.
Leheroots kuni  2 cm pikk. Suured poolsüdajad abilehed püsivad peaaegu sügiseni. ÕIED, VILJAD Õitseb peale lehtede puhkemist, mai lõpul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades.
Isasurvad kollased, kuni 6 cm pikad, emasurvad rohekad 2-4 cm pikad. Vili on kahepoolega
kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. KASVU-
TINGIMUSED Külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid kasvukohti ja viljakamaid
muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Hea meetaim. Pikki ühtlasi oksi kasutatakse punumistöödel.
Kasvatamine Eestis: levinud alusmetsaliik.


Vesipaju Salix triandra Areaal suhteliselt sarnane nagu 
raagremmelgal


Vesipaju Salix triandra 1. isasurbadega õitsev 
võrse
2. emasurbadega õitsev 
võrse 1 2 Võrsed Piklikmunajad, võrse ligi 
hoiduvad,
peaaegu võrsega ühte värvi 
pungad


Vesipaju Salix triandra Süstjad, teritunud tipuga 
lihtlehed Näärmeline saagjas 
leheserv


Vesipaju Salix triandra


Vesipaju Salix triandra Sobib väga hästi erinevate punutiste 
tegemiseks


Hekitaimed


Harilik elupuu Thuja occidentalis AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses SUURUS VÕRA 15-25 m, tüve läbimõõt kuni 0,9 m. Noorena kitsaskoonusjas ja tihe, hiljem ebakorrapäraselt silinderjas või munajas. KOOR, VÕRSED OKKAD Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev, koorekiud
sageli spiraalselt ümber tüve. Soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt.
Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre.
Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad koos võrsetega. ÕIED, VILJAD Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied
tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid.
Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned ovaalsed, õhukese kestaga,
ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad
kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. KASVU-
TINGIMUSED Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Mõõdukalt varjutaluv.
Juurestik pindmine ja laialiulatuv. Eluiga kuni 400 aastat. KASUTAMINE Väärtuslik puit, suure mädanemiskindlusega ja hästi töödeldav. Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku,
seetõttu kasutatakse palju haljastuses. Väga palju erinevaid vorme, väga levinud ilupuu.


Harilik elupuu Thuja occidentalis Areaal


Harilik elupuu Thuja occidentalis lähivaade 
alt Võrsed Käbid lähivaade 
pealt


Harilik elupuu Thuja occidentalis


Harilik elupuu Thuja occidentalis Pöetud hekk Spetsiaalselt hekitaimeks aretatud sort 
‘’Brabant’’


Harilik elupuu Thuja occidentalis Elupuu sorte kasutatakse palju 
topiaartöödeks


Mage sõstar Ribes alpinum AREAAL Peaaegu kogu Euroopa SUURUS VÕRA 1,5-2,5 m. Peenikeste ja rohkesti hargnevate okstega tihe põõsas. KOOR, VÕRSED LEHED Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid.
Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. Sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või
ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt
saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast
tunduvalt lühem, näärmekarvadega. ÕIED, VILJAD Kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse
õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult.
Viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis. KASVU-
TINGIMUSED Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik.
Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Levinud alusmetsapõõsas. Kuna talub hästi kärpimist, kasutatakse ka haljastuses.


Mage sõstar Ribes alpinum Õitsev 
võrse Võrsed Jämesaagja leheservaga 
lehed


Mage sõstar Ribes alpinum Viljadega 
võrse


Mage sõstar Ribes alpinum Pöetud hekk Vabakujuline 
hekk


Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus AREAAL Taga-Baikalimaal ja Kirde-Hiinas SUURUS VÕRA 1-5-3 m. Püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED Vanad oksad hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakas-
pruunid, paljad. Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad
hallid viltjad lehed. LEHED Vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad,
tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed.
Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates
kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne,
2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. KASVU-
TINGIMUSED Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv.
Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus.
Üks levinumaid hekitaimi.


Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Kohevate 
kattesoomustega pung Viljadega 
võrse Võrsed


Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Ter ve leheserv ja 
hõrekarvane
alumine külg


Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Vabakujuline 
hekk Pöetud hekk


Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Sügisene lehtede 
värvus


Soolotaimed


Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Nova-Scotiast Floridani. SUURUS VÕRA 20-30m Võra püstine ja ovaalne KOOR, VÕRSED Koor on pruunikas, vanemas eas muutub koor krobelisemaks. Võrsed siledad ja läikivad,
algselt punakad, siis tumehallid ning täiskasvanuna pruunikad. Puit on helekollasest
kuni pruunini ja maltspuit kreemikasvalge. LEHED Lehestik tihe, siledad, tugevate hõlmadega, 8-15 cm pikad.Sügisel muutuvad lehed kollaseks. ÕIED, VILJAD Õied on kollased oranzi mustriga, kuni 6cm läbimõõduga meenutavad tulbiõit. KASVU-
TINGIMUSED Vajab valgusküllast, liivakat kuni rammusat, kuivemat pinnast. Eestis ei talu lagedal
kasvamist. Vajab esimestel aastatel talvekatet. Noored taimed väga külmaõrnad,
hiljem külmakindlus paraneb. KASUTAMINE Tulbipuu kerge puit sarnaneb paplite omaga. Sellest saab edukalt teha vineeri, mööblit,
muusikariistu, paberit ja ehituspuitu. Eestis kasutatakse peamiselt soolopuuna.


Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Areaal


Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Leht Seemned Pungad


Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera


Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Krobeline koor Sügisvärvu
s


Koehne pihlakas Sorbus koehneana AREAAL Kesk-Hiina SUURUS VÕRA Kuni 5m Ümara võraga aeglasekasvuline madal puu/põõsas KOOR, VÕRSED LEHED Võrsed paljad, punakaspruunid. Koor hallikas-roheline. Sulgjad lehed on tumerohelised, liitlehtedel lehekesi väga palju 17-25, lehekesed aluseni
saagja servaga, pikliklantsetjad, kuni 3 cm pikad. Sügisvärvus on kollane kuni sarlakpunane. ÕIED, VILJAD Õied on valgetes õisikutes. Õitseb juunis. Peale õitsemist valmivad valged viljad, mis on
kuni 1 cm läbimõõduga. KASVU-
TINGIMUSED Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paremini kasvab värsketel, niisketel saviliiv ja
liivsavimuldadel. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel ja vastupidav liik. KASUTAMINE Kõrgelt hinnatud soolopuu.


Koehne pihlakas Sorbus koehneana Areaal


Koehne pihlakas Sorbus koehneana


Koehne pihlakas Sorbus koehneana


Koehne pihlakas Sorbus koehneana Poogitud versioon, 
puuvorm Põõsavorm


Hondo magnoolia Magnolia kobus AREAAL Jaapan ja Korea SUURUS VÕRA 8-15m, Eestis pigem 4-8m Laiuva võraga puu, Eestis pigem põõsas. KOOR, VÕRSED LEHED Pruun või hõbehallikas koor, noored võrsed rohekaskollased. Lehed 10-12cm pikad. Suvine lehestik on tumeroheline. Sügisel omandavad lehed kollase
värvuse ja langevad puult. ÕIED, VILJAD Suured (7-10 cm) valged kuni kergelt roosakad, kausjad, karikakujulised ribajad õied.
Õied on lõhnavad.  Hakkab õitsema 10-15 aastaselt.
Erinevalt teistest magnooliatest on tema õitel kuue asemel 7 või 8 kroonlehte. KASVU-
TINGIMUSED Eelistab lubjarikkamat, õhulist, parasniisket kuni niisket, vett läbilaskvat mulda.
Ei talu seisvat vett. Ei taha tuulist kasvukohta. Hilised öökülmad võivad õisi näpistada,
päikselisem kasvukoht paneb rikkalikumalt õitsema. KASUTAMINE Soolopuu. NB! Kõige külmakindlam magnoolia liik Eestis.


Hondo magnoolia Magnolia kobus Sügisene pung Seemned


Hondo magnoolia Magnolia kobus


Dekoratiivsete lehtedega taimed


Valge mooruspuu Morus alba AREAAL Põhja-Hiina SUURUS VÕRA 10-20m Tihe, ümar võra KOOR, VÕRSED LEHED Pruunikas koor, noored võrsed rohekaspruunikad. Rohelised, läikivad, erineva kujuga lehed, kahte sarnast lehte väga raske leida.
Lehed kuni 15 cm pikad ja kuni 10 cm laiad, ebakorrapäraste sisselõigetega, õhukesed,
kollakasrohelised, alus veidi südajas, leheroots sisaldab piimmahla. Kuldkollane sügisvärv. ÕIED, VILJAD Õied rohekad, silmapaistmatud, kerajad. Liitviljad kuni 2 cm pikad, punakad, magusad,
söödavad, valmivad juulis-augustis. Taimed hakkavad vilja kandma alles kümne aastaselt.
Valge mooruspuu on nime saanud pungade värvi, mitte viljade järgi.
Viljad võivad olla ka näiteks lillad või mustad. KASVU- Eelistab kergemaid hästi õhustatuid saviliivmuldi. TINGIMUSED KASUTAMINE Meie oludes on puu külmahell, kasvades üksikutes kohtades enamasti põõsakujulisena.
Valget mooruspuud on kultiveeritud juba üle 4000 aasta e.m.a., kasutades peamiselt puude
lehti siidiliblika vastsete toitmiseks.


Valge mooruspuu


Valge mooruspuu Kõik lehed on enamasti 
erinevad


Valge mooruspuu


Ameerika pärn Tilia americana AREAAL Põhja ja Kirde-Ameerika SUURUS VÕRA 30-40m Lai, munajas, rohkesti hargnev. KOOR, VÕRSED Koor on hallist helepruunini, kitsaste ja täpselt määratletud lõhedega.
Võrsed on siledad, punakasrohelised, teisel aastal muutuvad helehalliks, lõpuks tumepruuniks või
Pruunikashalliks. Pungad suured, munajasümmargused, sügavpunased. LEHED Vahelduvad lihtlehed. Tavaliselt 10-15 cm läbimõõdus, võib ka esineda lehti suurusega 30-40 cm,
südaja või tömpja alusega, lühidalt teravneva tipuga, jämesaagja servaga.
Pealt rohelised, alt heledamad hallikad. ÕIED, VILJAD Õied on väikesed, lõhnavad, kollakasvalged, läbimõõduga 10–14 mm.
Õitseb 1-2 nädalat hiljem kui harilik pärn. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või piklik,
läbimõõduga 8-10mm. KASVU- Mullastiku suhtes nõudlik. Vajab viljakat ja veidi niiskemat, vett läbilaskvat pinnast. TINGIMUSED KASUTAMINE Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Väga efektne oma suurte
lehtedega.


Ameerika pärn Tilia americana Areaal


Ameerika pärn Tilia americana


Ameerika pärn Tilia americana


Ameerika pärn Tilia americana


Sootamm Quercus palustris  AREAAL Kesk ja Ida-Ameerika SUURUS VÕRA 20-30m Munajas või laiümar. KOOR, VÕRSED LEHED Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb. Noored võrsed hallid, pruunikate karvadega,
vanemad punakaspruunid. Lehed on 5-15cm pikad, Lehed on punase tamme omadega võrreldes hoopis sügavamalt lõhistunud ja
hõlmad on teravate tippudega. ÕIED, VILJAD Õitseb peale lehtimist, mais-juunis. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Noorelt on tõrud rohelised,
valminult läikivpruunid, kerajad või munajad, kuni 3 cm pikad. Valmivad järgmise aasta
septembris-oktoobris. KASVU-
TINGIMUSED Eelistab niiskevõitu kohtasid, kus pinnas on kergelt happeline. Tema juuresüsteem on
totaalselt erinev hariliku tamme omast. Kui viimasele on iseloomulik sügavale suunduv
sammasjuur, siis sootamme juurestik on pindmisem ja koosneb paljudest peentest juurtest.
See asjaolu teeb selle puu (ümber)istutamise hoopis lihtsamaks, kui hariliku tammega
tegelemise. Tuleb vaid meeles pidada, et sootamm ei talu kuiva ja/või aluselist pinnast. KASUTAMINE Enamasti kasutatakse haljastuses, kuna teda on kerge ümber istutada ja kasvab kiirelt.


Sootamm Quercus palustris  Areaal


Sootamm Quercus palustris 


Sootamm Quercus palustris 


Sootamm Quercus palustris 


Sügisvärvu
s Sootamm Quercus palustris 


Dekoratiivsete õitega taimed


Haraline ploomipuu Prunus cerasifera AREAAL Balkani poolsaar, Krimm ning Ees- ja Kesk-Aasia SUURUS VÕRA 4 – 15m  kõrgune puu/põõsas Suhteliselt madal ja kompaktne võra KOOR, VÕRSED LEHED Peenikesed paljad (karvadeta) võrsed. Tüvekoor hallikaspruun, vahel lõhenev. Noored
võrsed punakaspruunid või rohekaskollased, sametkarvased. Lühivõrsed lõpevad astlaga. Õhukesed piklikud rohekas-pronksjat tooni lehed. ÕIED, VILJAD Õitseb igal aastal lumemäena. Viljad kollased, punased kuni tumesinised. KASVU-
TINGIMUSED Vähenõudlikud, kuid ei edene nätskel pinnasel. Neile meeldib lubjarikas muld,
happeline pinnas neile ei meeldi KASUTAMINE Ploomipuu pookealus. Lääne-Euroopas tuntakse kultuuris kasvatatavat alõtšat mürobalaani
nime all. Tema suureviljalisi sorte kasvatatakse omaette puuviljakultuurina ka Ukrainas ja
Venemaal.


Haraline ploomipuu Prunus cerasifera


Haraline ploomipuu Prunus cerasifera


Haraline ploomipuu Prunus cerasifera


Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' AREAAL Paawi hobukastani ja hariliku hobukastani hübriid, sort on pärit 1858.a SUURUS VÕRA 10-15m Ümar kuni lai püramiidne, tihe võra KOOR, VÕRSED LEHED Koor hallikas-roheline, heledate vertikaalsete soontega, mitte kleepuvad pungad.
Noored võrsed tugevad, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Lehed pealt läikivtumerohelised, alt hõbehallid üsna kurrulised lehed värvuvad sügisel enne
pudenemist kuldseks. ÕIED, VILJAD Punased, seest kollakad õied kuni 20cm pikkustes püstistes õisikutes.  Õitseb mais.
Vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja
seemnega. Seeme pruun. KASVU-
TINGIMUSED Parasniisked neutraalsed mullad. Talub halvasti põuda. Eelistab valget kuni poolvarjulist
kasvukohta. Noorelt varjutaluv. Külmakindel. KASUTAMINE Allee-, puiestee- ja pargipuu.


Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii'


Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii'


Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii'


Harilik kuldvihm  Laburnum anagyroides AREAAL Lääne-Euroopa kesk- ja lõunaosa. SUURUS VÕRA 3-7 m. Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. KOOR, VÕRSED LEHED Sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased.
Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. Vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad,
hallikasrohelised, ümaratipulised, terveservalised, noorelt alt valgete siidjate karvadega. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied kuldkollased, umbes 2 cm pikad, paiknevad tipmistes kuni 20cm pikkustes
rippuvates kobarates. Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane.
Kaunad valmivad augustis. Seemned mustad, veidi läikivad. KASVU- Mõõdukalt külmakindel. Nõudlik mullastiku suhtes, poolvarjutaluv. Paljuneb hästi vegetatiivselt. TINGIMUSED KASUTAMINE Sageli esineb talviseid külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta valida, kasutatakse haljastuses.


Harilik kuldvihm  Laburnum anagyroides


Harilik kuldvihm  Laburnum anagyroides


Dekoratiivsete viljadega (käbidega) taimed


Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides AREAAL Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa. SUURUS VÕRA 5-10 m. Rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED LEHED Tüvekoor tumepruun või mustjas. Noored võrsed kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem
roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad. Vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste
soomuskarvadega. ÕIED, VILJAD Kahekojaline taim. Õitseb mais. Õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes,
emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas. Vili on lihakas, luuvilja taoline, munajas või kerajas, kuni 0,8 cm
läbimõõdus, valminult kollane või punane, vilju tavaliselt väga rikkalikult, valmivad augustis. KASVU-
TINGIMUSED Küllaltki külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka liiv- ja soostunud
muldadel. Annab hästi juurevõsu. KASUTAMINE Väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka
haljastuses ja karjäärides metsastamisel, levinud marjapõõsas.


Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides


Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Emasõied Isasõied


Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides


Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna AREAAL Kesk-Euroopa mägedes. SUURUS VÕRA kuni 10 m. kõrge põõsas või madal puu, vanemad oksad vahel rippuvad. KOOR, VÕRSED LEHED Tüvekoor pruunikas, vanas eas kestendav, noored võrsed rohelised, hiljem punakad.
Okstel peened kuni 1,5 cm astlad. Vahelduvad hõlmised või lõhised liitlehed, munajad või rombjad, kuni 3,5 cm pikkused.
3 või 5 hõlmaga, hõlmad peaaegu terveservalised, tumerohelised, alumisel küljel roodude nurkades
karvatutid. Leheroots 2-3 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis, õied valged, punaste tolmukatega, hõredates sarikõisikutes. Vili on õunvili, ellipsoidne
või kerajas, valminult punane, 0,6-0,8 cm pikkune, roheka viljalihaga, 1 luuseemnega.
Vili valmib septembris-oktoobris. Seemned väga paksu luukestaga. KASVU-
TINGIMUSED Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakamaid savikaid muldi.
Poolvarjutaluv, kuid õitseb ainult täisvalguses. Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Väga levinud ilupõõsas, aretatud mitmeid sorte.


Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna


Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna


Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna


Korea nulg Abies koreana AREAAL Korea poolsaare lõunaosa mägedes ja Cheju saarel Hallasani mäe nõlvadel SUURUS 8-12 (18) meetrit VÕRA Noorelt keskmise tihedusega, vanemas eas tihedam, laikoonusjas, veidi ebakorrapärane. KOOR, VÕRSED Koor on sile, hallikaspruun ja vaigumullidega. Noored pungad on kollakad, karvakestega kaetud, hiljem
punakad, kaetud heleda vaiguga. Emasõite pungad on koonilised, pikkus kuni 7 mm, asuvad viimase
aasta võrse tipus. Isasõite pungad on keraja kujuga, pikkus 4–5 mm, asuvad tihedalt piki võrset okaste vahel. OKKAD Okkad on tömbid, 1–2 cm pikkused, lamedad, 2–5 mm laiad ja 0,5 mm paksud, kerge sälguga otsast, pealt
läikivad ja tumerohelised, all kaks sinakasvalget õhulõheriba. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt, aga on
alusel käändunud, nii et nad on kas võrse peal või küljel ning üksnes väga harva all. Okkad ei ole teravad. ÕIED, KÄBID Nuluõied on ühesoolised, aga puud ise on kahekojalised, nii et samal puul leidub nii isas- kui emasõisi.
Käbid on silindrikujulised, 4–7 cm pikkused ja läbimõõduga 2–3 cm, noorelt purpurjad, valminult
tumevioletsed kuni pruunid, tihti vaigused. Käbid kasvavad puu peal alati ülespoole. Puu tolmleb mais.
Käbid saavad küpseks 5-6 kuud pärast tolmlemist. Siis nad hakkavad lagunema ja puistavad oma
seemned tuulde. Seemnetel on tiivakesed. KASVU- Kasvukohana sobivad viljakad liivased ja savikad mullad. Talub nii happelist kui ka lubjarikast mulda. TINGIMUSED KASUTAMINE Tänu väikesele kasvule ja ilusatele käbidele on levinud haljastuses. Puust on aretatud ka palju kultivare,
millest ilusamad on erakordselt valgete okastega (nimetused algavad sõnadega Silber või Silver).


Korea nulg Abies koreana


Korea nulg Abies koreana Isaskäbid Emaskäbid


Korea nulg Abies koreana

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Slide 60
• Slide 61
• Slide 62
• Slide 63
• Slide 64
• Slide 65
• Slide 66
• Slide 67
• Slide 68
• Slide 69
• Slide 70
• Slide 71
• Slide 72
• Slide 73
• Slide 74
• Slide 75
• Slide 76
• Slide 77
• Slide 78
• Slide 79
• Slide 80
• Slide 81
• Slide 82
• Slide 83
• Slide 84
• Slide 85
• Slide 86
• Slide 87
• Slide 88
• Slide 89
• Slide 90
• Slide 91
• Slide 92
• Slide 93
• Slide 94
• Slide 95
• Slide 96
• Slide 97
• Slide 98
• Slide 99
• Slide 100
• Slide 101
• Slide 102
• Slide 103
• Slide 104
• Slide 105
• Slide 106
• Slide 107
• Slide 108
• Slide 109
• Slide 110
• Slide 111
• Slide 112
• Slide 113
• Slide 114
• Slide 115
• Slide 116
• Slide 117
• Slide 118
• Slide 119
• Slide 120
• Slide 121
• Slide 122
• Slide 123
• Slide 124
• Slide 125
• Slide 126
• Slide 127
• Slide 128
• Slide 129
• Slide 130
• Slide 131
• Slide 132
• Slide 133
• Slide 134
• Slide 135
• Slide 136
• Slide 137
• Slide 138
• Slide 139
• Slide 140
• Slide 141
• Slide 142